looteväliseid kudesid. Meristeempaljundus taimede vegetatiivne paljundamine meristeemkoest. Embrüosiidramine embrüotehnoloogiline protsess, mis seisneb ühelt emasimetajalt saadud või kehavälisel viljastumisel tekkinud embrüote siirdamises sobivas innatsükli faasis oleva retsipientlooma emakasse, kus see areneb sünniealiseks. (teostatakse ka inimesel) Lihtsamalt: Embrüosiirdamine on viljastatud munaraku siirdamine organismi emakasse. Eugeenika inglise teadlase Francis Galtoni arendatud idee kunstlikust valikust inimpopulatsioonis eesmärgiga parandada inimkonda. GMO geneetiliselt muundatud organism vt. transgeenne organism KÜSIMUSED: 1. Milles seisneb rakendusbioloogia majanduslik tähtsus? 2.Milliseid organisme kasutatakse peamiselt biotehnoloogias? 3. Millised on biotehnoloogia eelised ja probleemid?(3) 4. Milleks kasutatakse biotehnoloogiat toiduainetetööstuses, meditsiinis ja põllumajanduses? 5. Nimeta 6 biotehnoloogiliselt toodetavat produkti. 6
Pärilikkus ja individuaalsed erinevused Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002). Psühholoogia gümnaasiumile, lk 76-84. Individuaalsed erinevused · Inimesed erinevad pikkuse, vaimsete võimete, iseloomu, käitumisviiside poolest · Kas erinevused on pärilikud või tingitud välistest teguritest? · Francis Galtoni vaimsete võimete uuringud 1860ndatel Korrelatiivsed, mitte põhjuslikud seosed Psüühiliste omaduste mõõtmine ega geneetika polnud sel ajal veel arenenud Psüühiliste omaduste erinevusi võib vaadelda: · Alternatiivselt Osal inimestel on mingi psüühiline patoloogia, teised on terved ehk normaalsed · Kvantitatiivselt Tunnus avaldub indiviididel erisugusel määral Näiteks ühed on intelligentsemad või agressiivsemad kui teised
psühholoogia labor. Seal said ettevalmistuse suur hulk esimese põlvkonna psühholooge, nende seas ka Wundti lemmikõpilasi Emil Kraepelin (1856-1926), kes 1886 valiti TÜ professoriks. Teda peetakse kaasaegsete vaimuhaiguste loojaks, kuid ta oli ka üks eksperimentaalpsühholoogia rajajatest. Sir Francis Galton`ile (inglane, 1822-1911) kuulub psühholoogia sünnis eriline koht. Ta paistis silma erinevates valdkondades. Tänapäeval kasutatavad sõrmejälgede analüüsi süsteemid põhinevad Galtoni väljatöötatud papillaarjoonte analüüsi skeemil. Meteoroloogias seletas ta antistsüklonite olemust. Tegeles ka matemaatilise statistika ja vaimsete võimete testimisega. Psühholoogia huvi tekkis tal Darwini (kes muide oli ta sugulane) raamatut ,,liikide tekkimine" lugedes. Sellest innustununa avaldas ta 1865.a artikli ,,Iseloomu päritavus", kus uurimise aluseks oli entsüklopeedias avaldatud suurmeeste elulood. Lahtine oli küsimus, kui suures osas on andekus ja iseloom päritavad
Epigeneetika teadus, mis uurib DNA modifitseerimist, kromatiini struktuuri ja RNA ning valkude töötluse vorme, mis kontrollivad geenide avaldumist rakkudes. Epiteelkude kude, mis katab väliskeskkonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu. Eribioloogia bioloogiaharu, mis tegeleb mingile kitsamale organismirühmale omase nähtuse uurimisega. Erituselundkond elundkond, mis eritab kehast mittevajalikke aineid. Eugeenika Galtoni idee kunstlikust valikust inimpopulatsioonides eesmärgiga parandada inimkonda. Eumelaniin melaniini must või pruun alatüüp Feomelaniin melaniini punane või kollane alatüüp Fibrillaarne sidekude sidekoeliik, mille rakuvaheaines on tihedad kollageenikimbud. Moodustab sidemed ja kõõlused. Fundamentaalteadus teadus, mis tegeleb objektide või nähtuste olemuse, ehituse, toimimise jms uurimisega ja sellekohaste teooriate loomisega.
tulevikkule, tekkiks psühholoogiline stress, inimelu väärtus langeks ning tekiks oht genofondile. Kuid terapeutilise kloonimine on eeldatud, et meditsiin peab leevendama inimeste kannatusi. [1] Mõned teadlased arvavad, et eugeenika on ainuõige lahend, kuidas muuta inimeste tulevik paremaks nõnda, et paljuneda võivad vaid heade geenidega inimesed. Eugeenika mõiste võeti kasutusule juba 1883. aastal inglise teadlase Francis Galtoni poolt. Eugeenika tähendab sünnilt head ja õiglast, tähistab teadust, mis peaks tegelema inimkonna paremaks muutmisega, eelistades sobivamaid inimesi vähem väärtuslike ees. Sellest tuleneb ka positiivne ja negatiivne eugeenika. Positiivse all mõeldakse eesmärki, kus vaid kiidetud tunnusjoontega inimesed paljunevad ning negatiivseks seda, kui paljunemine on keelatud. Teadlaste sõnul on heade geenidega inimest lihtne ära tunda nende intelligentsi ja hea iseloomu järgi
Kogus kurjategijate fotosid ja sünteesis ning kombineeris neid (ja üllatus) · Edendas ideed, et kõige ilusamad ja andekamad inimesed peaksid inimrassi parandamise nimel paarituma (ja vähem ilusate võimalusi lapse saamisel peaks piirama) · Võttis kasutusele mõiste eugeenika (kreekakeelsest tüvest ,,hästi sündinud") ,,Mida Loodus teeb pimesi, aeglaselt ja armutult, peaks inimene tegema arukalt, kiiresti ja hellalt" · Pool sajandit hiljem avastati Galtoni mendellikud ideed uuesti Sest kui saad taimi aretada suuremaks ja magusamaks, miks mitte muuta inimesi ilusamaks, ajukamaks, healoomulisemaks ja julgemaks? Geneetika jõudis avalikku teadvusesse läbi eugeenika Avalik arusaam geneetikast · Galtoni teooriad oleksid võinud jääda teadusmaailma unustusse, kui neid poleks märganud (ja meeldinud) üksikutele võimu ja rahaga inimestele Poliitikud, Rockefeller Foundation,
geneetika 20.sajandil hoogsalt arenema hakkas. (Brookes, 2002) Inimgeneetika uurimisele pani aluse Francis Galton. Ta pani aluse eugeenikale õpetusele inimrassi bioloogilise geneetika parandamisest. See tekitas olukorra, kus mitmesuguste vahenditega üritati takistada vaeseid, vaimselt alaarenenuid ja kuritegelikul teel olevaid isikuid järglasi saamast. Samal ajal ergutati rikkaid ning mõjukaid inimesi oma peret kasvatama. Nüüdisajal mõistagi Galtoni seisukohad enam au sees ei ole. (Brookes, 2002) Inimkeha koosneb miljarditest rakkudest. Kuigi kõik rakud on põhijoontes ühesuguse ehitusega, moodustavad nad siiski erinevaid ülesandeid täitvaid rakurühmasid ehk kudesid. Kõik inimkeha rakud sisaldavad küll täpselt ühesuguseid geene, kuid need ei tööta korraga. Ühtedes rakkudes on sisse lülitatud ühed geenid, teistes jällegi teistsugused. (Brookes, 2002)
teadusliku psühholoogia sünniaastaks. Seal valmistati ette suur hulk esimese põlvkonna psühholooge, kes rajasid sarnaseid uurimiskeskusi teistes maades ja ülikoolides. Uus teadusharu sündis tegelikult paljude inimeste pingutuse tulemusel. Eriline koht selle sünnis kuulub inglasele Francis Galton'ile, kes oli väga mitmekülgne ja paistis silma paljudel eri aladel. Nii näiteks põhinevad kõik tänapäeval kasutatavad sõrmejälgede analüüsi süsteemid Galtoni väljatöötatud papillaarjoonte analüüsi skeemil. Galton järeldas Darwini raamatu ja oma uuringute põhjal, et andekus ja iseloom on omadused, mida lapsed olulises osas pärivad oma vanematelt. Küsimus oli, kui suures osas. Selle tõestamiseks mõõtis Galton tuhande täiskasvanud mehe ja naise pikkuse. Samuti mõõtis nende vanemate pikkused. Arvutas keskmise pikkuse, et näha kuidas sõltub laste pikkus nende vanemate pikkusest
Nii sündiski lammas, kes oli identne udararaku doonoriga. Inimese kloonimine on paljudes riikides veel seadusega keelatud. Kuid ka inimestega on tehtud katseid, eesmärgiga saada embrüonaalseid tüvirakke (veel diferentseerumata), mida saab kasutada haiguste raviks, kus teatud rakud on kaotanud oma funktsiooni (nt neurodegenratiivsed haigused). 3. Geneetika väärkasutused. · Eugeenika (Darwini LV idee edasiarendus Francis Galtoni poolt) heade vaimsete ja füüsiliste tunnustega inimeste paljunemise soodustamine ja kehvade tunnustega inimeste paljunemise takistama (vaimuhaigete, alkohoolikute, kriminaalide ja madala intelligentsiga isikute steriliseerimine). Eriti julm eugeenika rakendus oli juutide, mustlaste ja teiste rahvaste massiline hävitamine natsistliku Saksamaa poolt. · Lõssenkism Lõssenko tegeles taimede sordiaretusega ning tuli välja seisukohaga, et
steriliseerima epileptikuid ja väära seksuaalse orientatsiooniga isikuid. Euroopas oli steriliseerimine pikalt levinud Põhjamaades. Samuti kasutati eugeenika põhimõtteid migratsioonis USA eelistas 20-sajandil sisserändajaid Põhja-Euroopa maadest ja piiranguid seati Kesk-Euroopa, Vahemere ja Aasia elanikele. Kõige julmem ,,eugeenika" rakendus oli natsisaksamaal massiline juutide (ja ka mustlaste) hävitamine jutumärkides eugeenika kuna Galtoni algsetes põhimõtetes seisis, et tuleb säilitada parimad tunnused igast rassist, klassist jne, seega ei olnud tegu otseselt rassistliku põhimõttega. Tänu seostamisele rassismi ja muu sellisega ei tahtnud paljud teadlased sellel ajal geneetikaga tegeleda sellel oli halb maik. Lõssenkism Nõukogude Liidus levinud geneetika põhitõdede eiramine. Nime saanud Lõssenko järki, kes tegeles sordiaretusega ja väitis, et soovitud muutused taimesortides toimuvad keskkonnatingimuste tõttu
inimese võimalusi saada hea haridus ja hiljem seeläbi parem koht ühiskonna hierarhiates ei määraks siis mitte päritolu, rahvus ega rass, vaid intellektuaalne võimekus. Binet Prantsuse psühholoog Alfred Binet (1857 - 1911) alustas oma intelligentsuse uuringuid möödunud sajandi 90ndatel aastatel samuti mäluomaduste määramisega, kuid leidis õige pea, et see pole küllaldane. Tema poolt loodud esimesed intelligentsuse testid erinesid Galtoni testidest kahe põhimõtte poolest Binet püüdis mõõta intellekutaalseid võimeid ja oskusi vahetult (mitte reaktsiooniaeg, kuulmine, nägemine jne) ning töötas välja testid erinevas vanuses lastele (Galton tegeles eranditult täiskasvanute intelligentsusega). Ta tõi sisse "vaimse vanuse" mõiste, mis tähendas kindla vanusegrupi suutlikkust lahendada teatava raskusastmega ülesandeid, kusjuures ülesannete raskus kasvas koos vanusega
intelligentsuse skaalal. o Laste (6-16 aastased): Wechseri intelligenstsus skaala lastele. o Noorematele lastele (3-7 aastased): Wechseri eelkooli ja esmase intelligentsuse skaala. Intelligentsuse käsitlused · Esimese intelligentsustestide leiutaja- Galton ütleb, et intelligentsuse üldine võimekus kajastub igas isiku sooritatud testis. Galtoni arvamus tähendab, et iga testi, mis toob esile individuaalse soorituse erinevused, võib kasutada intelligentsus testina. · STENBERGI INTELLIGENTSUS TEOORIA teised uurijad on samuti esile toonud, et inteligentsuse käsitlused, mis baseeruvad üksnes akadeemilistele võimetele, on liiga kitsad arvesse tuleb võtta ka teiste inimeste soorituse aspekts, et anda täiuslik ülevaade inteligentsest käitumisest
Pani nad vaimuhaigetega ühte patta. Jung arendab seda teadust edasi, leiab,et on olemas kollektiivne alateadvus. Selle kaudu saame me seletada seda, miks mingid grupid ja rahvad on sarnased. Neil on ühine pikk ajalugu. Kollektiivne alateadvus on tekkinud ürgses minevikus ja see koosneb arhailistest kujunditest. Sp üks rahvas tajub ühtekuuluvustunnet. Konfiguratsionism e kultuurimudeli teooria Ruth Benedict(1887-1948). Boas sai idee,et peab keskenduma üksikisikule, kuulates psühholoog Galtoni leongut. „Kultuurimudelid“ 1934. Autor Ruth Benedict. Ta oli Boase õpilane. Benedict käsitleb kolme kultuurimudelit, mis on psühholoogiline mudel. Mingi rahva ühendab tervikuks just mingi psühholoogiline mudel. See mudel tuleneb omakorda mingi indiviidi mudelist. Ta määratleb kultuuri läbi indiviidi. 3 puhast mudelit: apolloonlik – nt zunide indiaanlased, kes elavad USA’s New Mexico. Inimesed on
Valijate parteilised eelistused Tees oleks tõene juhul kui sarnaste majandus- näitajatega riikides oleks valimistulemused sarnased. Võrdleva meetodi puudustest Peamine halva tulemuse põhjustaja on "liiga palju muutujaid ja liiga vähe juhtumeid". "Ülekantavuse probleem" (Travelling problem). Uurimise "objektiivsus". Tegelikult tõlgendatakse kaugeid kultuure ebaadekvaatselt, "oma mätta otsast". Galtoni probleem SvM muutub väliste faktorite mõjul. (heaolureformid Läänes kas need on põhjustatud üleilmastumisest või siseriiklikest poliitikatest?)
värvi nimetamise kiirus joone poolitamise täpsus XX sajandi algusaastatel leidis vaimsete võimete hindamine tajutestide kaudu aga aialdast vastuseisu, sest neil oli madal reliaablus ehk usaldatavus ning näiteks nägemisteravus ei ennustanud kuigi hästi akadeemilist edukust. Alfred Binet # Pani aluse kaasaegsetele intelligentsustestidele # Ta vastandus Galtoni & Cattell'i lähenemisele ning püüdele mõõta intelligentsust elementaarsete kognitiivsete testide abil -- ta oli veendunud, et mõõta tuleks keerukamaid mentaalseid protsesse: mälu, arusaamine, tähelepanu jne # Veendumus: intelligentsus areneb kogu lapsepõlve vältel # Aastal 1904 palus Prantsusmaa valitsus Binet'l välja töötada standardiseeritud test, mis kahandaks subjektiivsust
Erituselundkond - elundkond, mis eritab kehast mittevajalikke aineid. Erosioon - mullastiku looduslik ärakanne, mida põhjustavad paduvihmad, vooluveed, tuul, õhutemperatuuri suuremad kõikumised jm. Etanoolkäärimine - pärmseentes ja mõnedes bakterites hapniku puudusel toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõppproduktiks on etanool. Etoloogia - loomade käitumist uuriv bioloogiateadus. Eugeenika - inglise teadlase Francis Galtoni (1822-1911) arendatud idee kunstlikust valikust inimpopulatsioonides eesmärgiga parandada inimkonda. Eukarüoot - organism (ka organismi tüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. nende hulka kuuluvad protistid, seened, taimed ja loomad. Eukarüootne rakk (päristuumne) - rakk (ka rakutüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Eumelaniin - melaniini must või pruun alatüüp.
intellektuaalne võimekus.Prantsuse psühholoog Alfred Binet (18571911) alustas intelligentsuse uuringuid 1890. aastatel samuti keskendumisega mäluomadustele, kuid leidis peagi, et see pole küllaldane. A. Binet defineeris intelligentsust kui inimese võimekust a) leida ja järgida kindlaid suundi ja eesmärke; b) olla enesekriitiline ja adapteeruda oludega (nt et kohaneda muutunud tingimustega suundade ja eesmärkide seadmiseks).3 Tema loodud esimesed intelligentsustestid ja ideed erinesid Galtoni testidest kahe põhimõtte poolest. Esiteks ei keskendunud need sensoorsetele võimetele (nt kuulmine, nägemine) ja sensomotoorsetele reaktsioonidele (nt reaktsiooniaeg), vaid Binet püüdis mõõta intellektuaalseid võimeid ja oskusi vahetult (nt loogiline mõtlemine, keelekasutus, situatsioonide võrdlemine, otsustamine). Teiseks kui Galton tegeles eranditult täiskasvanute intelligentsusega, siis Binet töötas välja testid eri vanuses lastele. Ta tõi sisse ,,vaimse vanuse" mõiste,
haploidsus. haploid - haploidne [olukord, kus rakutuumas sisaldub ainult üks kromosoomikomplekt, st pool täiskomplektist; esineb sugurakkudes] 62.Populatsioonigeneetika olemus Populatsioon geneetilises mõttes tähendab isendite kogumit. Populatsioonigeneetikas tuleb tihti kokku puutuda mõistetega tõenäosus ja juhuslikkus. Populatsioonigeneetika uurib alleelide sagedust populatsioonides. Kaasaegne populatsioonigeneetika on välja kujunenud Francis Galtoni ja Nilsson-Ehle poolt loodud biomeetrikast, mis käsitleb multifaktoriaalset päritavust. Samuti lähtub ta seaduspärasustest, mis leiti Mendeli seaduste rakendamisel populatsioonidele. Populatsioonigeneetika uurimisobjektiks on mikroevolutsioon. See leiab aset populatsioonides suhteliselt väheste põlvkondade jooksul. Populatsioonigeneetika põhiliseksprobleemiks on selgitada, kuidas varieeruvad populatsioonis mingite alleelide
). 2004. aasta märtsis teatasid Lõuna-Korea teadlased ajakirjas ,,Science" inimese kloonimisest. Kloonitud embrüoid lasti areneda vaid väga varajase, blastotsüsti staadiumini. Seejärel katse peatati. Osadest blastotsüstidest õnnestus saada ka embrüonaalsete tüvirakkude liin. Geneetika väärkasutused Darwini loodusliku valiku ideed, mille alusel organismidele kahjulikud tunnused asendatakse evolutsiooni käigus kasulikemaga, leidsid edasiarendust Francis Galtoni poolt. Galton arvas, et ka inimese vaimsed ja füüsilised tunnused on päritavad ning neile rakendub valik. Et inimsugu parandada, soovitas Galton rakendada kunstlikku valikut. Ta võttis kasutusele mõiste eugeenika, mille mõte seisnes selle, et heade tunnustega vanematel tuleb soodustada järglaste saamist, kehvade tunnustega vanematel aga takistada. Eelistud tunnused olid näiteks kõrge intelligentsus, loomingulisus, tugev tervis, kõrvaldatavad aga madal
). 2004. aasta märtsis teatasid Lõuna-Korea teadlased ajakirjas ,,Science" inimese kloonimisest. Kloonitud embrüoid lasti areneda vaid väga varajase, blastotsüsti staadiumini. Seejärel katse peatati. Osadest blastotsüstidest õnnestus saada ka embrüonaalsete tüvirakkude liin. Geneetika valekasutused Darwini loodusliku valiku ideed, mille alusel organismidele kahjulikud tunnused asendatakse evolutsiooni käigus kasulikemaga, leidsid edasiarendust Francis Galtoni poolt. Galton arvas, et ka inimese vaimsed ja füüsilised tunnused on päritavad ning neile rakendub valik. Et inimsugu parandada, soovitas Galton rakendada kunstlikku valikut. Ta võttis kasutusele mõiste eugeenika, mille mõte seisnes selle, et heade tunnustega vanematel tuleb soodustada järglaste saamist, kehvade tunnustega vanematel aga takistada. Eelistud tunnused olid näiteks kõrge intelligentsus, loomingulisus, tugev tervis, kõrvaldatavad aga madal
1950.-1960. aastad molekulaargeneetika (1953. a Watson ja Crick). 1950.-1960. aastaist saab rääkida ka inimesegeneetika uuestisünnist (pärast eugeenika poolt domineeritavat perioodi, millest kohe edaspidi), meditsiinigeneetika tekkest. 1970. aastate keskpaik prenataalne diagnostika. EUGEENIKA (tõutervishoid) on oluline etapp inimkonna mõtteloos. Termin inimtõu bioloogilisele parandamisele pühendunud teadusharu kohta võeti kasutusele 1883. a inglise teadlase F. Galtoni poolt. Galtonit mõjustas evolutsiooniõpetus ning tema nägemuses oleks eugeenikute roll inimliigi evolutsiooni suunamine (=tõuaretus). Eugeenikud nägid oma eesmärkide saavutamiseks kahte viisi: kas soodustades eelistatud inimtõugude ja -rühmade päriliku alge levimist (positiivne eugeenika) või vabanedes vähemsoovitavatest gruppidest nende paljunemise pidurdamise läbi (negatiivne eugeenika). Eugeeniline mõte sai uut hoogu
annaabi.ee 
