Võttes kaasa oma vennapoja , kellele ta lubas tagasi tulles oma kasutütre Graubeniga abielluda . Nii nad siis läksidki Islandi saarele, et sealt siseneda Sneffelsi vulkaani kraatrisse ning leida maakera süda. Saarel liitus nendega abivalmis kütt Hans. Vulkaani galeriides toimus väga palju sündmusi : küll nad piinlesid janu käes , üritasid leida maa alt vett, kaotasid üksteist ära , läksid vales suunas , käisid mõttetult edasi-tagasi jpm.Pärast pikka tammumist mööda Sneffelsi galeriisid leidsid nad täiesti uue , avastamata paiga. Nimelt näis , nagu oleksid nad taas maapinnal - seal oli meri , kaljud , neemed, liivarand . Selgus , et omapärases paigas elutsesid hoopis eelajaloolised loomad, taimed ja isegi inimesetaolised olendid. Maakera südant nad siiski avastada ei suutnud. Vaprad mehed tulid välja hoopis ühest Itaalias tegutsevast vulkaani kraatrist. Seiklus lõppes õnnelikult, sest kõik pääsesid eluga.
et tähed andsid tagurpidi vastuse kätte. Seal paberi peal rääkis märksõnadest ,mis aitavad minna maa sisemusse.Lõpuks asusid mehed teele Islandi saarele ,sealt sisenesid nad vulkaani kraatrisse ,et leida maakera süda. Saarel liitus nendega kütt ja teejuht Hans. Vulkaani sisemuses toimus nendega palju sündmusi. Nad piinlesid janu käes ,üritasid leida maa alt vett ,kaotasid üksteist ära ,läksid vales suunas. Pärast pikka käimist Sneffelsi galeriisid leitsid nad uue avastamata paiga. Näis ,et oleksid nad tagasi maapinnal - seal oli meri ,kaljud ,neemed ,liivarand. Selgus ,et seal pesitsesid eelajaloolised loomad ,taimed ja inimese taolised olendid. Maakera südant nad ei leidnudgi. Vaprad mehed tulid välja ühest Itaalias asuvast vulkaani kraatris. Seiklus lõppes õnnelikult ,sest kõik jäid ellu.
SLOVAKKIAS, SLOVEENIAS, TSEHHIS, ITAALIAS, PRANTSUSMAAL, RUMEENIAS, VENENEMAAL KRIMMIS STALAKTIIDID ... ON TILKEKIVID, MIS RIPUVAD ALLA KOOBASTE LAGEDES. TILKUV VESI JÄTAB MAHA ÕHUKESE LUBJAKIHI, MIS JÄRK-JÄRGULT KASVAB NN. PURIKAKS STALAGMIIDID MAHA TILKUNUD VESI VALGUB LAIALI, ÕHUKE LUBJAKIHT KASVATAB MAAST KASVAVA PURIKA - TILKEKIVI KARSTISAMBAD AJA MÖÖDUDES VÕIVAD PURIKAD KOKKU KASVADA, MOODUSTADES SAMBAID JA GALERIISID. TILKEKIVI KASVAB VÄGA AEGLASELT: KESKMISELT 1 MM AASTAS KARSTI MÕJU ALUSELINE JA KARE PÕHJVESI PÕHJVEETASEME SUUR KÕIKUMINE SUUR PÕHJAVEE REOSTUSOHT KARSTIALA ÄÄREALADEL VEEROHKED ALLIKAD (NÄIT. PANDIVERE ÄÄREALAD) LÕHED JA LANGATUSED PINNASES RASKENDAVAD MAAHARIMIST KARSTIVORMIDE ESINEMINE ON EELDUSEKS TURISMINDUSE ARENGULE
Joosep Kuusk 10. b klass RETSENSIOON Kunstinäitus 1st Art Gallery Dmitri Zdorovetskiy/Aleksandr Semenov 2014/2015 Mina valisin külastuseks 1st Art Gallery, mis jäi mulle silma läbi vanalinna käies ning galeriisid otsides. Selles galeriis keskendutakse peamiselt kaasaegsele kunstile. Galerii pole oma suuruse poolest väga silmapaistev, kuid kuna see asub Rüütli tänava nurgal (Niguliste kiriku vastas), siis tähelepanelikul vaatlejal see märkamata ei jää. Esimene maal, mis minu tähelepanu köitis, oli Dmitri Zdorovetskiy maal ,,Cambridge´i vaade". Sellele kunstnikule oli pühendatud terve sein galeriis, kuid see teos paelus mind kõige rohkem. Sellel pildil on kujutatud Cambridge´i
22. oktoobril külastasin modernset kunstinäitust „Back in Business / Annual Report / Aastaaruanne“ Tallinna Kunstihoone galeriis. Kunstinäituse autoriks on Tarmo Luisk. Luisk on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1996. aastal ning tal on olnud mitmeid isikunäitusi ka näiteks Taanis, Prantsusmaal, Inglismaal, Belgias, Lätis ning ka Soomes. Ta on võintud mitmeid disainikonkursse ning saanud erinevaid preemiaid. Külastasin sel päeval mitmeid galeriisid, kuid valisin selle, sest see oli minu jaoks kõige erilisem ning omapärasem. Hiljem internetist autori kohta rohkem uurides sain teada, et ta on varemgi teinud äärmiselt omapäraseid ning värsketest ideedest pakatavaid näituseid. Näitus on eriline just seepärast, et kogu näitus koosnes omapärastest tarbeesemetest nagu stepslid ning lambid, kuid need lahendused olid tehtud äärmiselt loova kujundusega. Minu
""Drovett käitus oma idee kohaselt ja lasi 1836. aastal tuua Luxorist Prantsusmaa pealinna 260 tonni raskuse obeliski, mis oli püstitatud 13. sajandil e.Kr. Ramses II käsul. See oli kaalukas kingitus kuningas Louis- Philippe´ile Valitsejad püüdis oma aja hiilgust ja omaenda kuulsust väljendada mastaapsete ehitistega. Nii kerkis Niiluse kaldale 260 m pikkune Luxori tempel, mida ehitas mitu vaaraode põlvkonda. Nad rajasid uhkeid sammaskäike, papüürusesalu meenutavaid galeriisid, graniidist kabeleid oma pühadele veesõidukitele, jumalate ja vaaraode kujusid, reljeefe jahi- ja pidusöögistseenidega ning loomapeaga sfinkside tänava, mida mööda pääses templi juurde. Nõelakujulise obeliski tipp ütleb meile, kellele see hiigelsuur ehitis on pühendatud: "Maailma valitseja, Päike, Tõe valvur, on pannud selle maja kerkima oma isa Amoni auks..." Kõrgel Luxori templi tipus võib näha Amonile ohverdava Ramses Suure (Ramses II) kuju.
""Drovett käitus oma idee kohaselt ja lasi 1836. aastal tuua Luxorist Prantsusmaa pealinna 260 tonni raskuse obeliski, mis oli püstitatud 13. sajandil e.Kr. Ramses II käsul. See oli kaalukas kingitus kuningas Louis- Philippe´ile Valitsejad püüdis oma aja hiilgust ja omaenda kuulsust väljendada mastaapsete ehitistega. Nii kerkis Niiluse kaldale 260 m pikkune Luxori tempel, mida ehitas mitu vaaraode põlvkonda. Nad rajasid uhkeid sammaskäike, papüürusesalu meenutavaid galeriisid, graniidist kabeleid oma pühadele veesõidukitele, jumalate ja vaaraode kujusid, reljeefe jahi- ja pidusöögistseenidega ning loomapeaga sfinkside tänava, mida mööda pääses templi juurde. Nõelakujulise obeliski tipp ütleb meile, kellele see hiigelsuur ehitis on pühendatud: "Maailma valitseja, Päike, Tõe valvur, on pannud selle maja kerkima oma isa Amoni auks..." Kõrgel Luxori templi tipus võib näha Amonile ohverdava Ramses Suure (Ramses II) kuju.
Nt Durhami katedraal · Prantsusmaa- eri piirkondades erinevad, palju skulpturaalseid kujundeid. Saint Sernin Tolouse's 5 lööviline pikihoone ja 3 lööviline transept, kooriümbriskäik. Citeaux-tsistertlaste emaklooster- lihtne. Cluny- palju lisakabeleid · Itaalia- tugev varakristliku arhitektuuri mõju, tavaline kuppel vahel ka nelitise ohal, kiriku juures kupliga ümarhoone, ristimiskabel ja eraldiseisev kellatorn, kasutati ümarkaarseid galeriisid. Püha Markuse kirik- 5 kupliga tsentraalehitis, fassaadid ohtralt dekoreerituderi värvi marmorist kujundatud geomeetriline muster · Põhja Euroopa- Lundi toomkirik, Ribe ja Viborgi toomkirikud, Norras puust (Burgundi puukirikkasutati viikingite laevaehitusoskusi) Profaanarhitektuur: · Linnused, kindlused · Kindlusteks olid kivihooned ja mõned pühakojad · Linnuse tähtsaimaks osaks müür ja tornid
12. Henry Moore Inglise skulptor. Tema teosed olid inimkehast lähtuvad, kui väga sageli moonutatud kehavormidega. Kunst toetub rohkem loodusele ja kaugete maade kunstile (sumeri, mehhiko jne). Tema omapäraks ongi looduses paiknevad suuremõõtmelised teosed. 13. Jean Tinguely Prantsuse neodada kunstnik. Materjaliks valis kunstnik kõikvõimalikud juhuslikud esemed ning teosed olid suuremõõtmelised. 14. Barbara Kruger postmodernistlik kunstnik. Ta on täitnud galeriisid fotoplakatite ja tekstide installatsioonidega. 15. Frank Lloyd Wright konstruktivismi arhitekt, kes viljeles orgaanilist arhitektuuri, eitas varasemat ehituskunsti, püüdis ehitisi sobitada ümbritseva loodusega. Ta võrdles ehitisi elusolendiga, mis ümbritsetud maastikuga ja ilmastikutingimustega. Tema põnevaim hoone on ,,Guggenheim", mis meenutab vedru, on New Yorgis asuv muuseumihoone ja valmis 1959. aastal. Mõisted! 1. Funktsionalism - on 1920
Kunstikolledzis. Keskendudes oma loomingus mustvalgetele töödele, soovis ta leida oma stiili ja väljendada ennast omal moel. 1956. aastal nägi Bridget Riley Londonis Tate galeriis Ameerika abstraktse ekspressionismi näitust, mis oli esimene omalaadne näitus riigis. Antud näitus mõjutas tema loovat mõtlemist ja suunataju. Riley töötas aastatel 19571958 õpetajana. 1960. aasta suvel külastas Bridget Riley galeriisid Itaalias ning vaimustus Itaalia futuristist maalikunstnike Boccioni ja Balla töödest. Bridget Riley maalid said rahvusvahelise tähelepanu osaliseks, kui ta 1965. aastal esines koos Victor Vasarely ja teistega Moodsa Kunsti Muuseumis New Yorgis näitusel nimega "Reageeriv silm". Üks Riley maalidest oli trükitud ka näituse kataloogi kaanele. "Reageeriv silm" oli suur publiku hit, aga osutus vähem populaarseks kriitikute hulgas, kes lükkasid tööd tagasi kui "silma trikid"
· Kuningaloss - II maailmasõjas hävinud ning 1970-ndatel taastatud kuningalossoss. Lossiväljakul asuvad ka kuningas Sigismundi sammas (Varssavi vanim monument aastast 1644) ja Püha Jani katedraal. · Varssavi Kuningatee - Trakt Królewski on linna peatänav, mis algab Kuningalossi väljakult ja lõpeb kuninga suveresidentsi Lazienki lossi juures. Tee ääres asub hulgaliselt suurejoonelisi kirikuid ja paleesid ning kuulsaid galeriisid ja muuseume. Siin paiknevad Püha Anna katedraal, Püha Risti katedraal (siia arvatakse olevat kinni müüritud Poola kuulsaima helilooja Chopini süda), Koperniku ausammas, Uazdowski kindlus jpm. · Kuninglik Lazienki park, palee ja veepealne teater. Siin oli viimase Poola kuninga suveresistents ja Chopini ausammas. · Stary Rynek - endine turuplats, mida ümbritsevad majad on nagu muinasjutust. Iga hoone ise värvi...
"Vaas kaheteistkümne päevalillega" 1888, Neue Pinakothek, München "Tähine öö" 1889, New Yorgi Moodsa Kunsti Muuseum 9 Kokkuvõte Vincent van Goghi elu oli täis raskusi, meeleheidet ja masendust. Tähtsaimaks isikuks tema elus oli tema vend Theo, kellega ta ka pidas kõik need aastad kirjavahetust ning kes teda läbi elu juhatas ning abistas. Läbi elu jõudis ta väga palju reisida, külastada suurkunstnike galeriisid ning ka nendega kohtuda. Elu vältel põdes ta mitmeid haigusi, kaasaarvatud ka vaimuhaigust, mille tagajärjel ta ise vabatahtlikult vaimuhaiglasse ravile läks. Sellegipoolest suutis ta oma lühikese, kõigest 37-aastase eluea vältel teha toeseid, mis kuuluvad tänapäeval ühtede hinnatuimate maaliteoste hulka. Kunstniku viimased eluaastad möödusid kriisiderohkelt. Oma elu lõpetas ta väidetavalt ise, tulistades end rindu
Tartus asuvad botaanikaaiad, palju ilusaid haljasalasid ning ka kaasaegseid vaatamisväärsusi. Linnas leidub ka palju skulptuure, kõige tuntuim neist on „Suudlevad Tudengid“ , mis meenutab külalistele, kui palju noored mõjutavad Tartu linna elu ja olu. Üle Emajõe on ehitatud ka palju sildu, mis väärivad vaatamist. Ilusamatest võib välja tuua Kaarsilla ja Inglisilla, mis ehitatud üle tee minekuks. Lisaks asub linnas rohkelt muuseume ja galeriisid, mida huvilistel võimalik külastada. Võimalik on kasutada ka giidide teenuseid, lausa 12 keeles. Majutusvõimalusi on Tartus palju. Seal asuvad mitmed suured hotellid, nagu näiteks Dorpat Hotell ja Konverentsikeskus ja Raadimõisa hotell. Ka on võimalik ööbida mitmetes hostelites, külalistemajades, puhkemajades, ka telkimisvõimalused ning karavanipargid on olemas. Tabel majutusettevõtete täituvuse kohta perioodil 2008/2009 %-des MAJUTAMINE
Moskva ümbruse kloostrid hakkasid oma hooneid ümbritsema kivivallidega. elamuid ehitati endiselt puidust. ehitis altari ees- ikonostaas. algselt oli see madal võre, mis eraldas apsiidi kirikust. aegade jooksul lisati rohkem pühapilte ja ikonostaas kerkib kõrgemale. Rublkov- tema kunst on lüüriline ja tundeküllane. Uspenski katedraal- moskvas. 17.saj kaetakse telkmüüridega Vassili Blazennõi kirik sai eeskujuks paljudele kirikuhoonetele. Arhitektuur muutus keerukaks, lisati treppe, galeriisid, sibulakupleid. Lääne Euroopa kunst varajasel keskajal 4-6 saj toimus Euroopas hõimude liikumine mida ajaloos tuntakse suure rahvasterändamise nime all. Võimsaim ja püsivam oli Frangi riik, mis kujunes välja 5 -6 saj. Ulatus Pürenee mägedest Reini jõeni. Merovindide 481-751dünastia ajal hakkasid arenema feodaalsuhted. 7 saj sisetülide tõttu kaotab Frangi riik suure osa oma territooriumist. Kõrgel järjel tarbenõud jne. Neid kaunistati stiliseeritud ornamentidega. levinud
nelitistorniga kirikuid. Nende põhiplaaniks olev ladina rist on eriti pikkade harudega. Itaalias oli tugev varakristliku arhitektuuri mõju, eriti Roomas. Bütsantsi mõjul oli Itaalias tavaline kuppel. Pisa basiilikana ehitatud toomkirikul oli kuppel nelitise kohal; kiriku juurde rajati kupliga ümarhoone - ristimiskabel (baptisteerium)ja eraldi seisev kellatorn, nn. viltune torn. Kõigi nende väliskujunduses kasutati ümarkaarseid galeriisid. Veneetsias ehitati otseslt Bütsantsi eeskujul Püha Markuse kirik - viie kupliga tsentraalehitis. Itaalia kirikute fassaadid olid ohtralt dekoreeritud. Tihti oli seal eri vörvi marmorist kujundatud geomeetriline muster. Põhja-Euroopas on tähtsamd romaani stiilis kiviehitised Lundi toomkirik Rootsis ning Ribe ja Viborgi toomkirikud Taanis. Norras ehitati paljud kirikud puust, kasutades viikingite laevaehitusoskusi ning mõnikord on kasutaud ka viikingite
igasuguse ruumiefekti. Tumm, ebaisikuline ja tähenduseta teos püüab vaataja pilku enam või vähem intensiivse värvi ja seda värvi kandva pinnaga. 8. kohaspetsiifiline maakunst Mõnedele kunstnikele jäi arte povera kunst siiski liiga objekteloovaks ja seotuks kunstimaailma institutsioonidega. WALTER DE MARIA (s. 1935) laskis oma näituse puhuks kogu galeriiruumi täita mullaga maast laeni seda võis võtta ka sümboolse hüvastijätuna galeriikunstiga. Varsti hakkas ta väljaspool galeriisid tegutsema. Tasases Nevada kõrbes ,,joonistas" ta kaks paralleelset, teineteisest 3,6 m. kaugusel kulgevat kriidipurust joont, mis ulatusid silmapiirini (pikkus 3,2 km.). Selle aktsiooniga asetas De Maria end maakunsti pioneeride hulka. Maakunstiga kõige laiemas mõttes, so. loodusliku keskkonna mõjutamisega on inimkond tegelnud ajaloo algusest peale, kuid sellel on olnud siis ka majanduslik, sõjaline, religioosne või ilu loomise eesmärk. Maakunsti puhul on selliste eesmärkide
Kastiilia pealinn,pärast Kastiilia ühendamist Aragoniga Hispaania pealinn(kuni a-ni 1561) Alczar`i linnus 13.saj.(16.saj. ümber ehitatud), asub linna kõrgeimal punktil,1538- 1551 Juan de Herrera lõunafassaad.1936 72 päeva varemeis Hispaania kodusõja ajal.Kindluses sees olid Franco toetajad ,väljast piirasid vabariiklased. Prado - Maali ja Raidkunsti Rahvusmuuseum. Prado muuseum on üks maailma suurimaid galeriisid, mille kollektsiooni kuulub üle 8000 maali ja skulptuuri nii klassikalisest kui ka modernsest kunstist (eksponeeritud vaid 1200). Ehitati 18. saj. lõpus botaanikaaia naabrusesse majutamaks loodusteaduste muuseumi. On itaalia kunstist inspireeritud Juan Villanueva silmapaistvamaid neoklassitsistliku arhitektuuri saavutusi. Prado pidulik avamistseremoonia peeti 1819 novembris peatselt Fernando VII. kolmandaks abikaasaks saava Mary Josephine Emily of Saxoni (Saksi) saabumise puhul.
Citeaux- tsistertslaste keskus- lihtsad, ilma tornideta kirikuehitised. o Põhja-Prantsusmaa- 2-läänetorniga ja 2 nelitistorniga. o Itaalia- bütsantsi mõjul on tavaline- kuppel. Pisa toomkirik- nelitise kohal kuppel. Omapärane- erivärviline marmor, millest tehakse mustrit. Rajati ka babtisteerium- ristimiskirik- üleni kaetud kupliga. Pisa toomkiriku viltune kellatorn- kampaniil. Kõik on ühtemoodi kaunistatud ja on kaunistatud ümarkaarseid galeriisid. o Veneetsia- Püha Markuse katedraal. 5- kupliga tsentraalehitis. San Marco. Palju mõjutusi saanud Bütsantsist. (Üldise killunemise taustal sai Euroopa ühendajaks katoliku kirik. Kiriku võim muutus nii suureks et paavsti, piiskoppide ja vaimulike paindusid kõik, nii ülemkiht kui alamrahvas. Usk haaras praktiliselt kõik elualad. Nii ongi romaani kunst eelkõige kiriklik.) 21.Romaani skulptuur. Skulptuur oli pikka aega väga levinud. 10
(Nimetatud kaar), 1981-89 Robert Morris (sünd. 1934): Nimeta (1965/67) 8.Kohaspetsiifiline maakunst MAAKUNST e. land art Mõnedele kunstnikele jäi arte povera kunst siiski liiga objekteloovaks ja seotuks kunstimaailma institutsioonidega. WALTER DE MARIA (s. 1935) laskis oma näituse puhuks kogu galeriiruumi täita mullaga maast laeni – seda võis võtta ka sümboolse hüvastijätuna galeriikunstiga. Varsti hakkas ta väljaspool galeriisid tegutsema. Tasases Nevada kõrbes „joonistas“ ta kaks paralleelset, teineteisest 3,6 m. kaugusel kulgevat kriidipurust joont, mis ulatusid silmapiirini (pikkus 3,2 km.). Selle aktsiooniga asetas De Maria end maakunsti pioneeride hulka. Maakunstiga kõige laiemas mõttes, so. loodusliku keskkonna mõjutamisega on inimkond tegelnud ajaloo algusest peale, kuid sellel on olnud siis ka majanduslik, sõjaline, religioosne või ilu loomise eesmärk
pikkade harudega. Durhami katedraalis Inglismaal kasutati ristvõlve, mis olid ebaühtlase paksusega, võib näha ristroidvõlvi algust, mis saab tavaliseks gootikas. Itaalias oli tugev varakristliku arhitektuuri mõju. Bütsantsi mõjul oli tavaline kuppel. Pisa basiilikana ehitatud toomkirikul oli nelitise kohal kuppel; kiriku kõrvale rajati kupliga ümarhoone ristimiskabel (baptisteerium) ja eraldi seisev kellatorn. Kõigi nende väliskujunduses kasutati ümarkaarseid galeriisid. Veneetsias ehitati Püha Markuse kirik viie kupliga tsentraalehitis. Itaalia kirikute fassaadid olid ohtralt dekoreeritut. Põhja-Euroopas on tähtsamad romaani stiilis kiviehitised Lundi toomkirik Rootsis ning Ribe ja Viborgi toomkirikud Taanis. Norras ehitati palju kirikuid puust. Romaani stiile profaanarhitektuuri põnevama osa moodustavad linnused. Linnuste tähtsamad osad olid müür ja tornid, nende paigutamisel püüti arvestada looduslikke tingimusi.
materjalina hööveldamata saelauda. WOLFGANG NESTLER (S. 1943) Moodustas installatsioone teraseribadest ja roostetanud raudtraadist. MAAKUNST e. land art Mõnedele kunstnikele jäi arte povera kunst siiski liiga objekteloovaks ja seotuks kunstimaailma institutsioonidega. WALTER DE MARIA (s. 1935) laskis oma näituse puhuks kogu galeriiruumi täita mullaga maast laeni seda võis võtta ka sümboolse hüvastijätuna galeriikunstiga. Varsti hakkas ta väljaspool galeriisid tegutsema. Tasases Nevada kõrbes ,,joonistas" ta kaks paralleelset, teineteisest 3,6 m. kaugusel kulgevat kriidipurust joont, mis ulatusid silmapiirini (pikkus 3,2 km.). Selle aktsiooniga asetas De Maria end maakunsti pioneeride hulka. Maakunstiga kõige laiemas mõttes, so. loodusliku keskkonna mõjutamisega on inimkond tegelnud ajaloo algusest peale, kuid sellel on olnud siis ka majanduslik, sõjaline, religioosne või ilu loomise eesmärk
hööveldamata saelauda. WOLFGANG NESTLER (S. 1943) Moodustas installatsioone teraseribadest ja roostetanud raudtraadist. MAAKUNST e. land art Mõnedele kunstnikele jäi arte povera kunst siiski liiga objekteloovaks ja seotuks kunstimaailma institutsioonidega. WALTER DE MARIA (s. 1935) laskis oma näituse puhuks kogu galeriiruumi täita mullaga maast laeni seda võis võtta ka sümboolse hüvastijätuna galeriikunstiga. Varsti hakkas ta väljaspool galeriisid tegutsema. Tasases Nevada kõrbes ,,joonistas" ta kaks paralleelset, teineteisest 3,6 m. kaugusel kulgevat kriidipurust joont, mis ulatusid silmapiirini (pikkus 3,2 km.). Selle aktsiooniga asetas De Maria end maakunsti pioneeride hulka. Maakunstiga kõige laiemas mõttes, so. loodusliku keskkonna mõjutamisega on inimkond tegelnud ajaloo algusest peale, kuid sellel on olnud siis ka majanduslik, sõjaline, religioosne või ilu loomise eesmärk
võlvide peale ühe kambri, mis läks maksma neli naela kuus sol'i ja kuusteistkümmend Pariisi teenarit. 354 Jumalaema kirikus oli säärane kambrike ehitatud vastu kloostri ruume ühe kõrvalkäigu kohale tugikaarte alla katusele, sinna, kuhu nüüd tornivahi naine aia on asutanud, mis samavõrra sarnaneb Babüloni ripp-aedadega * kui salat palmiga või vahi naine ise Semiramisega.* Sinna oli Quasimodo pärast oma pöörast võidujooksu mööda torne ja galeriisid Esmeralda paigutanud. Selle jooksu kestel ei tulnud tütarlaps täiele meelemärkusele. Poolunes, poolärkvel tundis ta ainult, et ta kõrgemale tõuseb, õhus hõljub, lendab, et keegi teda maapinnast väga kõrgel hoiab. Vahetevahel kuulis ta naerulaginat ja Quasimodo mürisevat häält. Ta avas pooleldi silmad ja nägi siis all udusena Pariisi tuhandeid kilt- ja telliskivist katuseid kirendavat nagu punast ja sinist kirja mosaiiki, oma pea kohal aga Quasimodo
annaabi.ee 
