GALAKTIKA Kiviõli 1. Keskkool 12 klass Eneli Eiert 2014 Mis on ja millest koosneb? gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest leidub, alates kääbusgalaktikatest (sisaldavad umbes kümme miljonit tähte), kuni hiid-galaktikateni (sisaldavad sadu triljoneid tähti) galaktikad võivad ka koosneda mitmetest tähesüsteemidest, tähekogumitest Moodustumine praegused kosmoloogilised mudelid varasest universumist põhinevad suure paugu teoorial umbes 300 000 aastat pärast suurt pauku hakkasid moodustuma vesiniku ja heeliumi aatomid, peaaegu kogu vesinik oli tavaolekus ja neelas kergesti valgust (tähti polnud) sellise esialgse mateeria tiheduse kõikumised oligi põhjuseks, miks suuremad struktuurid hakkasid tekkima Lii...
Galaktikad Grete Mark 11b klass Koosneb kuni triljonist tähest, gaasist ja tolmust. Jaguneb suurelt: spiraalgalaktika elliptiline galaktika Hiidgalaktika, läätsgalaktika, korrapäratud galaktika, rõngasgalaktika, kääbusgalaktika. Päike on täht linnutee galaktikast. Pöörlev tähtedest, gaasist ja tolmust koosnev ketas. Keskel hele sfääriline "tähemõhn". Noored tähed moodustavad spiraalharud. Sisemine struktuur puudub. Miljarditest tähtedest koosnev. Vähe gaasi ja tolmu. Ei teki uusi tähti. TEOORIAD: Elliptiline galaktika => spiraalgalaktika Spiraalgalaktika => elliptiline galaktika 2 spiraalgalaktikat => elliptiline galaktika Hiidgalaktikad võivad "alla neelata" mõne läheduses asuva
astronoomi Abd Al-Rahman Al Sufi poolt, kes kirjeldas seda kui "väikest pilve". · 1612 aastal uuriti seda esimest korda teleskoobiga Simon Mariuse poolt. · Charles Messier nimetas selle 1764 aastal M31-ks. Teda loeti M31 avastajaks sest andmed Al Sufi varasemast tööst puudusid. · 1785 aastal märkas astronoom William Herschel õrna punast kuma M31 keskel. ... · 1885 aastal leiti M31-st supernoova ("S Andromedae"). · Esimesed pildid galaktikast tehti 1887 aastal Isaac Robertsi poolt eraobservatooriumist Sussexis. Andromeeda galaktika. Foto: Isaac Roberts Andromeeda ja Linnutee · Andromeeda galaktika liigub päikese poole kiirusega umbes 300 km/s. · Andromeeda galaktika ja Linnutee liiguvad üksteise poole kiirusega 100-140 km/s. · Kokkupõrge on ennustatud toimuma 2,5 biljoni aasta pärast. · Kokkupõrke korral sulanduvad kaks galaktikat üheks. · Sellised sündmused on suuremates
valgusaasta paksune, sisaldades 200-400 miljardit tähte. Olenevalt struktuurist, pöörlemisperiood on 15 kuni 50 miljonit aastat, lisaks liigub ta kiirusega 552 kuni 630 km sekundis. Vanuseks loetakse ligikaudu 13,2 miljardit aastat, peaaegu sama vana kui Universum. Linnutee on suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. Väljanägemine Kõik tähed, mis on nähtavad tähistaevas, on osa Linnutee Galaktikast. Mõiste ,,Linnutee" on määratletud taevas nähtava valge nõrgalt helenduva ebaühtlase vööna. Selle heleduse põhjuseks on tohutu arv palja silmaga eristamatuid tähti ja muud materjali, mis asub galaktilisel tasandil. Maalt vaadeldaval taevasfääril on ka tumedad alad nagu Suur lõhe ja Söekott, mis on tegelikult tumedad udukogud, kust valgus tähtedelt on blokeeritud. Linnuteel on küllaltki väike pinnaheledus. Linnutee nähtavus on suuresti mõjutatud sellest, et kui hele
• Vanuseks loetakse ligikaudu 13,2 miljardit aastat, peaaegu sama vana kui Universum. • Linnutee on suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. KUS ASUB PLANEET „MAA“? • Maa asub Galaktika keskpunktist kahe kolmandiku kaugusel kogu Galaktika suurusest. • Asub Orioni tähtkuju suunas ja välimise Perseuse haru vahel. VÄLIMUS • Kõik tähed, mis on nähtavad tähistaevas, on osa Linnutee Galaktikast. • Linnuteel on küllaltki väike pinnaheledus, magnituudidga +4,5 kuni +5. • Linnutee nähtavus on suuresti mõjutatud sellest, et kui hele öötaevas on kuupaistest ja valgusreostusest ehk tehisvalgusest, mis muudab tähistaeva heledamaks. • Linnutee on kõige heledam Galaktika keskpunktis, mis on Amburi tähtkuju suunas. • Amburi tähtkujust paistab udune hele vöö lääne suunas, läbides palju erinevaid tähtkujusid.
kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto), asteroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja Kuiperi vöö objektid, teoreetiline Öpiku-Oorti komeedipilv ning planeetidevaheline tolm ja gaas. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. Päikesesüsteem kui osana Galaktikast Päikesesüsteem on osa Galaktikast, spiraalgalaktikast, mille läbimõõt on umbes 100 000 valgusaastat ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit tähte, mille hulgas meie Päike on üsna tüüpiline. Siiski, Päike on massiivsem umbes 85% kõigist Galaktika tähtedest. Päikesesüsteemi kauguseks Galaktika keskmest hinnatakse 25 000 kuni 28 000 valgusaastat. Ta tiirleb ümber Galaktika keskme kiirusega umbes 220 kilomeetrit sekundis ning teeb ühe täistiiru 226 miljoni aastaga.
GALAKTIKA Galaktika on gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest. Galaktikaid võib leida igas suuruses, alates kääbusgalaktikatest, mis sisaldavad umbes kümme miljonit tähte kuni hiidgalaktikateni, mis sisaldavad sadu triljoneid tähti. Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme. Galaktikad võivad ka koosneda mitmetest tähesüsteemidest, tähekogumitest. Päike on üks Linnutee tähtedest, samuti on Linnutee osa ka kõik, mis tiirleb ümber selle, kaasa arvatud planeet Maa. Ajalooliselt on galaktikaid liigitatud nende kuju järgi. Tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis oma kujult on elliptiline. Spiraalgalaktikad on oma kujult kettad, millel on spiraalharud. Galaktikad millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks ja tavaliselt on nad sellised tänu naabergalaktikate gravitatsioonile. Se...
Linnutee Heleri Melsas Linnutee Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. Linnutee on meie galaktika, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb enam kui 100 miljardist tähest. Linnutee galaktika tuum on must auk. Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Päike paikneb Linnutee galaktika tasandi läheduses, ühe spiraalharu sisemisel serval, 34 000 valgusaasta kaugusel galaktika tuumast. Päike tiirleb koos oma planeetidega ümber galaktika keskme kiirusega 250 km/s. Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 miljoni aasta jooksul. Linnutee Meie saame vaadelda Linnutee galaktikat vaid seestpoolt. Seepärast paistab enamik tähti meile heleda vööna, mida kutsume Linnuteeks. Ainult heledamad tähed on Linnuteest eristatavad. Kui aga tahame näha teisi galaktikaid...
ma rohkem teada tahtsin. Teema ei tundunud mulle liiga kerge ega ka mitte liiga raske. 3 Linnutee Kui "Galaktika" kirjutatakse suure algustähega, siis peetakse silmas meie kodugalaktikat, mida nimetatakse ka Linnutee galaktikaks. Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. See sisaldab ka meie Päikesesüsteemi. Kõik tähed, mis on nähtavad tähistaevas, on osa Linnutee Galaktikast. Linnuteel on küllaltki väike pinnaheledus, magnituudidga +4,5 kuni +5. Linnutee nähtavus on suuresti mõjutatud sellest, et kui hele öötaevas on kuupaistest ja valgusreostusest ehk tehisvalgusest, mis muudab tähistaeva heledamaks. Galaktika koosneb lati-kujulisest tuuma piirkonnast, mida ümbritseb gaasist, tolmust ja tähtedest koosnev ketas. Linnutee arvatav mass on varieeruv, olenedes arvutusmeetodist ja kasutatud andmetest.
Galaktikad Allan Marran Robert Rootsi Marek Kristoving LE10 Galaktikast üldiselt Galaktikad on suurest hulgast tähtedest koosnevad süsteemid, mis püsivad oma enese gravitatsioonijõu mõjul või mingi väga suure massiga keha ümber ja kus enamasti leidub gaasi ja tolmu, millest võib tähti juurde tekkida. Galaktika andmed Galaktika läbimõõt on mõni kuni paarsada valgusaastat, kusjuures väiksemates galaktikates on umbes million (106), suuremates kuni triljon tähte (1012). Linnutee
Tumeaine Siim Pening 12 h PG Tumeaine on astronoomias ja kosmoloogias aine, mis avaldub gravitatsioonilises vastasmõjus nähtava ainega. Galaktikast suuremate struktuuride vaatluste põhjal oletatakse, et tumeaine moodustab umbes 80% Universumis leiduvast ainest. Tumeaine olemasolu postuleeris esimesena 1934. aastal Fritz Zwicky, et seletada galaktikate liikumist galaktikaparvedes. Tuntuim Eesti tumeaineteadlane on Jaan Einasto. Tumeainet ei ole võimalik harilike meetodite ja mõõtmisvahenditega "näha" Tumeaine moodustab umbes 80% Universumis leiduvast ainest Tumeaine aitab seletada barüonaine
(nn. Holmbergi raadius). Galaktikate värv on kollakasvalge, mis vastab G-klassi spektrile (värvusindeksile B - V = 0,6). Täpsem mõõtmine näitab, et elliptilised galaktikad ning spiraalgalaktikate keskosad on pisut punakamad (värvusindeks +0,85) spiraalharud ja korrapäratud galaktikad aga sinakamad (värvusindeks +0,28). Galaktikate keemilise koostise uurimine on töömahukas ja seda saab teha vaid lähemate galaktikate korral. Tulemused kinnitavad meie oma Galaktikast tuntud fakti kahe erineva koostisega tähepopulatsiooni olemasolu kohta. Neist esimene, ketta populatsioon, on koostiselt sarnane Päikesele ja sisaldab kõikvõimalikke tähti ning täheparvi. Teine, sfääriline populatsioon, kuhu kuuluvad kerasparvede ja elliptilise keskosa tähed, erineb esimesest suurema vanuse (määratakse HR-diagrammi abil) ja raskete elementide (raud, naatrium, magneesium) väga väikese sisalduse poolest. Elliptilistes ja läätsekujulistes galaktikates
suurenedes. 1910 aastal Victor Hess kirjeldas seda tulemust ning väitis, et kiirgus on pärit kosmosest ning tal on äärmiselt suur läbimisvõime. Victor Hess ja Carl Anderson said oma avastuste eest noobeli preemia 1936. aastal. Kosmilise kiirguse osakesed omavad kergetest elementidest tuuma (väga sageli on selleks prootonid ja -osakesed), on pärit enamasti meie enda galaktikast ja omavad energiat 108 kuni 1020 eV-ni. Energeetiliselt kõige nõrgem kosmiline kiirgus on ,,Päikese tuul" ja nende osakeste trajektoor on väga tundlik Maa magnetväljale. Seevastu gigantsed kosmilised energiad on pärit universumi kõige võimsamatest reaktsioonidest, tihti väga kaugelt Universumist. Kiirendid
· Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega · Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi · Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas · Planeedi pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu · Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emasplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas Päikesesüsteem osana Galaktikast Päikesesüsteem on osa Linnutee galaktikast, umbes 100 000 valgusaastase läbimõõduga spiraalgalaktikast, ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit tähte. Päikesesüsteemi kauguseks Galaktika keskmest hinnatakse 25 000 kuni 28 000 valgusaastat. Ta tiirleb ümber galaktika keskme kiirusega umbes 220 kilomeetrit sekundis ning teeb ühe täistiiru 226 miljoni aastaga. Pretsessioon ja loodelised jõud · Nende põhjuseks on gravitatsiooni välja tugevuse kahanemine. Päike tõmbab Maa
Harlow Shapley ,aga nägi galaktikat hoopis teistsugusena: lame ketas, diameetriga 70 kiloparsekit ning Päike asub galaktika keskmest kaugel. Mõlemad , aga ei võtnud arvesse valguse ja elektromagnetkiirguse käitumist tähtedevahelises tolmus, mida leidus galaktikas. Robert Julius Trumpler, aga arvestas seda kui ta 1930. aastal õppis tähtede kogumeid Linnutees ning sel viisil saigi selgeks praegune Linnutee kuju. Eristamine teistest udukogudest William Parsoni visand veekeerise galaktikast (1845) Kümnendal sajandil vaatles Pärsia astronoom Abd al-Rahman al-Sufi esimest korda Andromeeda galaktikat, kirjeldades seda kui väikest pilve. Al-Suf tuvastas samuti ka Suur Magalhãesi Pilve, mis oli nähtav Jeemenis, aga mitte Isfahanis. Need olid kaks esimest galaktikat, peale Linnuteed, mida uuriti Maal. Thomas Wright spekuleeris (õigesti) 1750. aastal avaldatud raamatus, et Linnutee on lame ketas ning mõned öötaevas nähtaval olevad udukogud on Linnuteest eemal
Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt väike täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun (veel hiljuti planeediks peetud Pluuto kuulub nüüd kääbusplaneetide hulka). Päikesesüsteem on osa Linnutee galaktikast, asub Galaktika keskmest 25000 kuni 28000 valgusaasta kaugusel. Ta tiirleb ümber Galaktika keskme kiirusega 220 km/s ning teeb ühe täistiiru 226 miljoni aastaga. Rahvusvahelise Astronoomiauniooni definitsiooni järgi nim Päikesesüsteemi planeediks taevakeha, mis tiirleb ümber Päikese, on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida keralähedast kuju ning oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemaid kehad oma orbiidi ümbruses.
Galaktika definitsioon Galaktikad on universumis väga suure hulga tähtede kogum. Galaktikad võivad olla kujult elliptilised, spiraalsed või korrapäratud. Peale tähtede sisaldavad galaktikad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet. Tumeaine on astronoomias ja kosmoloogias aine, millel on mass, kuid ei ole gravitatsioonilises vastastikmõjus muude taevakehadega.. Eeldatakse, et tumeaine moodustab umbes 80% tavalisest galaktikast, kuid selles ei saa keegi olla kindel, kuna tumeaimet ei saa otseselt vaadelda. Esimest korda pakkus tumeaine olemasolu välja 1934. aastal Sveitsi päritolu füüsik Fritz Zwicky. Ülejäänud 20% galaktikast koosneb tähtedest, gaasist ning tolmust. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mistõttu ka galaktikad tiirlevad oma keskme ümber. Galaktikad tekivad protogalaktikatest, mis on gaasipilved universumis. [1] Linnutee tekkimine
Fotosfääri kohal on kromosfäär, mis on ümbritsetud hõreda gaasipilvega. Kroon on nähtav vaid päikesevarjutuse ajal. Temperatuur kroonis ulatub üle 1.000.000K Päike kui täht Päike on üks täht 100biljonist meie galaktikast 85% tähtedest on Päikesest väiksema massiga Päike on meile veerand miljonit korda lähemal kui lähim "päris täht" Eluiga 10 miljardit aastat Sündimise hetkest on ta ära kasutanud umbes poole oma tuumas sisalduvast vesinikust. 500 miljoni miljardi aasta pärast suureneb Päikese aktiivsus, mille tõttu Maa keskmine temperatuur tõuseb 50-100 kraadi. Peale selliseid muutusid, mis tähtedele on omased, Maa arvatavasti hävib,
tuhandeid. Kerasparved Need on väga suured palli- või kerakujulised parved. Nad sisaldavad tuhandeid või isegi miljoneid tähti. Neid võib näha väljaspool meie Galaktikat ning nad liiguvad ümber Galaktika tuuma väga pikkadel orbiitidel. Kerasparvede heledaim esindaja, M13 Herkulese tähtkujus, on üsna palja silmaga nägemise piiri peal. Teleskoopidega on meie Galaktikast leitud paarsada kerasparve ning erinevalt hajusparvedest neid eriti kuskil peidus pole, sest kerasparved paiknevad Galaktika tasandist kaugel, moodustades omaette sfäärilise halo Linnutee keskpunkti ümber. Ühes kerasparves võib tähti olla kümnetest tuhandetest kümnete miljoniteni. ilus korrapärane sfääriline moodustis, kus tähtede tihedus suureneb välisservast keskpunkti poole, ulatudes parve keskmes tuhande täheni kuupparseki kohta.
kodugalaktikas võib olla mitmeid kümneid tuhandeid. Kerasparved 1. Need on väga suured palli- või kerakujulised parved. 2. Nad sisaldavad tuhandeid või isegi miljoneid tähti. Neid võib näha väljaspool meie Galaktikat ning nad liiguvad ümber Galaktika tuuma väga pikkadel orbiitidel. 3. Kerasparvede heledaim esindaja, M13 Herkulese tähtkujus, on üsna palja silmaga nägemise piiri peal. 4. Teleskoopidega on meie Galaktikast leitud paarsada kerasparve ning erinevalt hajusparvedest neid eriti kuskil peidus pole, sest kerasparved paiknevad Galaktika tasandist kaugel, moodustades omaette sfäärilise halo Linnutee keskpunkti ümber. 5. Ühes kerasparves võib tähti olla kümnetest tuhandetest kümnete miljoniteni. 6. ilus korrapärane sfääriline moodustis, kus tähtede tihedus suureneb välisservast keskpunkti poole, ulatudes parve keskmes tuhande täheni kuupparseki kohta.
Galileo Galilei, teleskoop. • 1750 – T. Wright: galaktika võib olla paljudest tähtedest koosnev pöörlev keha, mida hoiab koos gravitatsioon. • 1755. aastal tegi Immanuel Kant Linnutee struktuuri kohta uurimuse, milles täpsustas Wrighti ideed. MEIE KODUGALAKTIKA - LINNUTEE • Astrofotograaf Stéphane Guisard külastas Tšiilis asuvat Paranali observatooriumit ja jäädvustas kalasilma objektiiviga 360° x 200° vaate Linnutee galaktikast. Guisard pani oma fotodest kokku meeleoluka video. (www.telegram.ee) KÄÄBUSGALAKTIKAD • Enamik galaktikatest on kääbusgalaktikad. • Teiste galaktikatega võrreldes on need suhtelised väikesed. • Linnutee suurusest moodustavad nad umbes sajandiku. • Sisaldavad kõigest paari miljardit tähte. • Kääbusgalaktikaid võib jagada ka elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuteks. ELLIPTILISED GALAKTIKAD Elliptiline galaktika klassis
keemiliste protsesside kaudu. Need on loodusvarad, mis eksisteeriksid ka ilma inimese olemasoluta. Loodus koosneb objektidest ja nähtustest. Objektid omakorda koosnevad väljadest, mis mõjutavad kehi ja kehadest, mis on ainelised objektid. Seega koosneb maailm loodusest, elusolenditest, objektidest ja nähtustest. Öösel välja vaadates, näeme taevas tähti ja kuud. Päeval näeme taevas päikest ja pilvi. Mõeldes laiemalt, võin öelda, et universum koosneb galaktikast ja päikesesüsteemist. Galaktika on miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum. Seega koosneb maailm ka tähtedest. Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Näiteks päike koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Need ained aga koosnevad omakorda aatomitest. Järelikult koosneb maailm galaktikatest, planeetidest, Kuust, Päikesest ja tähtedest. Mikromaailma haru alla kuuluvad asjad, mida me ei näe ega taju
Kõik teised planeedid ja Kuu, iga väiksemgi kivi kosmoses ning igaüks nendest loendamatutest tähtedest pöörleb ümber oma telje. Samaaegselt pöölemisega liiguvad need objektid ka läbi kosmose. Samal ajal Päike, Maa ja kõik teised kehad, mis moodustavad Päikesespüsteemi liiguvad kui ühtne tervik. Nad tiirlevad ümber Linnutee Galaktika keskpunkti. Oma asukohast Linnuteel vaatame me kosmosesse ja näeme galaktikaid. Galaktikad asuvad parvedes, mis kiirustavad eemale nii meie Galaktikast kui ükteisest. Mida kaugemal on parv, seda kiiremini see kaugeneb. Universum paisub kogu aeg ja on tekkimisest saadik alati nii teinud. Arvatakse, et Universum sündis umbes 13 miljardit aastat tagasi plahvatuses, mida nimetatakse Suureks Pauguks ja on sestsaadik koguaeg muutumas. Universum tekkis kaduvväikese ajahetke jooksul, mis on aja mõõtmiseks liiga lühike. Universum tekkis, kui energiat oli piisavalt ning see muutus aatomi osakesteks, kui Universum jahtus.
galaktika" klaverile (kaheksale käele, 1991). Kuid ainult astronoomiat ei seota muusikaga, vaid Urmas Sisaski loomingus on olemas ka teine tahk, ta on kogunud palju populaarsust 24 vaimuliku laulu koondnimetusega "Gloria Patri" (1988). Ja koorilooming on see, mis Sisaskile on toonud palju rahvusvahelist kuulsust ja tuntust. See on lihtne ja siiras, hellitav helimaailm, mis justkui pärinekski (XX sajandi lõpukiirust arvestades) ühest teisest galaktikast. Segakoorilaulud: "Ave Maria", "Eesti vobla forell", "Mõtelda on mõnus", "Jõulupalve", "Kui armsast Jõulupuu nüüd hiilgab", "Üle kodumäe"; poistekoorilaulud: "Kiitkem südamest Mariat"; poistekoorile ja solistile "Heliseb väljadel". Sisask on öelnud, et tema jaoks on teose kirjutamine nagu lapsetegemine. Oma sõnul ei ole tal selleks vaja muud kui head tähtedeseisu ja inspiratsiooni. Ta on hoobelnud, kuidas ta vahel ei jõua sulepeaga oma peas hargnevatele ideedele järele
200-400 miljardit tähte[2]. Olenevalt struktuurist, pöörlemisperiood on 15 kuni 50 miljonit aastat, lisaks liigub ta kiirusega 552 kuni 630 km sekundis. Vanuseks loetakse ligikaudu 13,2 miljardit aastat, peaaegu sama vana kui Universum. Linnutee on suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. 3 VÄLJANÄGEMINE Kõik tähed, mis on nähtavad tähistaevas, on osa Linnutee Galaktikast. Mõiste ,,Linnutee" on määratletud taevas nähtava valge nõrgalt helenduva ebaühtlase vööna.[3] Selle heleduse põhjuseks on tohutu arv palja silmaga eristamatuid tähti ja muud materjali, mis asub galaktilisel tasandil. Maalt vaadeldaval taevasfääril on ka tumedad alad nagu Suur lõhe ja Söekott, mis on tegelikult tumedad udukogud, kust valgus tähtedelt on blokeeritud. Linnuteel on küllaltki väike pinnaheledus, magnituudidga +4,5 kuni +5. Linnutee nähtavus on suuresti
Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekke protsessis, mis tekitas ka Päikese enda, mitte mingis erilises protsessis (näiteks tähtede peaaegu- kokkupõrkes), nagu kunagi arvati. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi ja tolmu pilve gravitatsiooniline kollaps. Päikesesüsteemi ja teiste kosmiliste objektide päritoluga tegeleb kosmogoonia. Päikesesüsteem on osa Galaktikast, spiraalgalaktikast, mille läbimõõt on umbes 100 000 valgusaastat ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit tähte, mille hulgas meie Päike on üsna tüüpiline. Päikesesüsteemi kauguseks Galaktika keskmest hinnatakse 25 000 kuni 28 000 valgusaastat. Ta tiirleb ümber Galaktika keskme kiirusega umbes 220 kilomeetrit sekundis ning teeb ühe täistiiru 226 miljoni aastaga. Päikesesüsteemi orbiit paistab olevat väga ebaharilik. Ta on esiteks väga lähedane ringjoonele
Erilised tähed: tähesüsteemid (2-5 tähte); üks heledam ja suurem, teine väiksem, tumedam, trajektooril liigub nende masskese, ise pöörlevad ümber masskeskme. Muutlikkud tähed: heledus muutub (mitteperioodiliselt vs perioodiliselt) Tsefeiidid: periood sõltub tähe heledusest (mõnikümmend minutit vs mõni ööpäev) Noovad: heledus kasvab väga kiirelt, kahaneb aeglaselt Supernoovad: tohutult hele täht, mis seejärel kustub (sureb) Linnutee - tüüpiline näide spiraalsest galaktikast (2*10^9 tähte). Tsentris on ülisuur tähtede kogu, mis hõreneb äärepoole minnes (2*10^11 Päikese mass). Läbimõõt 10^5 valgusaastat. Paksus varieerub (tsentris 10^4, ääres 3*10^3). Päike asub ühe spiraali harul, tsentrist 3*10^4 valgusaasta kaugusel. Galaktika keskmine horisontaalne pind kujutab endast kosmilist tolmu, mis ongi nn tume triip 2 heleda vahel. Linnutee pöörleb ümber tsentri 280 km/s e terve Linnutee teeb täispöörde 200M aastaga (päike 20km/s).
hajumise ühtlaseks fooniks.[1] Kosmilised kiired on põhiliselt aatomi osad: elektronid, prootonid ja aatomi tuumad mille ümbert on kõik elektroonid lahkunud suure kiiruse (peaaegu valguse kiiruse) tõttu, millega nad läbivad Galaktikat. Kosmilised kiired on ühed vähesed otsesed näited mateeriast väljaspoolt päikesesüsteemi. Galaktika magnetväljad, päikesesüsteem ja Maa segavad kiirte lennuteekonda sedavõrd palju, et me ei suuda leida nende allikaid Galaktikast. Kui teha taevakaart kosmiliste kiirte tugevusest oleks see täiesti ühtlane. Sellepärast peamegi määrama kiirte allika kaudselt.[2] Üks kaudsetest vaatlustest mida me saame teha on kosmiliste kiirte ,,koostis". See võib öelda meile palju kiire allika ja selle teekonna kohta. Kosmiliste kiirte ,,koostis" määratleb millised fraktsioonid kiirtest on prootonid, millised heeliumi tuumad jne. Kõik looduslikud elemendid, mis
võivad juhtuda ainult kahel põhjusel, kas hiidtähtede varingul või neutrontähtede kokkupõrgetel. Kummalgil juhul tekkib piisav mass, energia ja rõhk et tekiks must auk. Küll aga teatakse et kui neutrontäht ja must auk põrkavad kokku, tekib samuti gammakiirguse sähvatus, mis tähendab, et selline sähvatus ei ole iga kord kindel musta augu teke. Kõik gammakiirguse sähvatused mida on siiamaani tuntud on tulnud kaugelt meie galaktikast, miljardite valgusaastate tagant, mis tähendab et nendega seotud mustad augud on miljardeid aastaid vanad. Kokkuvõte Kuigi meie ei ole kunagi ühtegi musta auku näinud, me teame et nad on olemas. Need on tohutu tihedusega kehad, mis on nii tugevad, et isegi valgus ei pääse. Mida tugevam on must auk, seda kiiremini see kasvab ja muutub aina tugevamaks. Kuigi kõik mustade aukude saladused pole üldsegi mitte lahendatud, teame juba nendest päris palju.
Päiksesesüstee m Päikesesüseemi mõiste • Päikesekeskne taevakehade süsteem, mille ulatus piirneb Päikese gravitatsiooniväljaga • Väike osa Galaktikast • Miljardid Galaktikad moodustavad hiigelsuure universumi Päikesesüsteem • https://www.google.ee/search?q=solar+system Päikese teke ja areng • Tekkis ligikaudu 5 miljardit aastat tagasi • Esmalt tekkis oma raskuse tõttu kokku tõmbuma hakanud gaasipilv • Pilve koostis: 69% vesinikku, 30% heeliumi ning 1% muid raskemaid aineid • Pilve keskele kogunenud gaasist moodustus päike Planeetide teke ja areng • Ülejäänud gaasist moodustusid planeedid
Tähe elu jooksul on tal mitmeid etappe. Tähed tekivad ja arenevad aeglaselt. Tähe sees olev energia ei lase ainel koguned tähe sisemusse. Täht, nagu päike on Linnutee galaktika keskus, mille ümber tiirlevad planeedid ja need kuud. Galaktikad tekivad sarnaselt tähtede tekkimisele. Galaktikate tekkimiseks peab olema väga palju tähti, gaasi, tähtedevahelist tolmu ja musta ainet. Must aine on galaktikate koostisest lõviosa moodustades ~80% galaktikast. Galaktikaid on erineva kujuga. Linnutee on ketasgalaktikad, Väikeste galaktikate kokkupõrgete ja ühinemisega tekivad suurema, gigant- galaktikad. 3 Tähtede teke Tähte ehituse ja arengu modaliseerimise tuginetakse füüsikas põhimõtetele et tähti hoiab koos gravitatsiooni jõud ja rõhk aines ei lase aineosakestel koguneda tähe keskmesse. Täht tõmbab
24 vaimuliku laulu koondnimetusega "Gloria Patri" (1988). See kogumik tähistab uue etapi algust Sisaski loomingus, sest sealtpeale ongi Sisaks keskendunud peamiselt vaimulikule koorimuusikale. Väiksemate tööde kõrval on ta loonud neli missat. Just nimelt koorilooming on see, mis on Urmas Sisaskile toonud kõige enam rahvusvahelist kuulsust ja tuntust. See on lihtne ja siiras, hellitav helimaailm, mis justkui pärinekski (XX sajandi lõpukiirust arvestades) ühest teisest galaktikast. Segakoorilaulud: "Ave Maria", "Eesti vobla forell", "Mõtelda on mõnus", "Jõulupalve", "Kui armsast Jõulupuu nüüd hiilgab", "Üle kodumäe"; poistekoorilaulud: "Kiitkem südamest Mariat"; poistekoorile ja solistile "Heliseb väljadel". Paljud vaimulikud suurvormid on lihtsas helikeeles, et neid saaksid laulda ka mitteprofessionaalsed koorid. Nakatav rütm ja väga lihtne helikeel on teinud ka paljud tema vaimulikest lauludest ülipopulaarseiks, nagu
Meile lähim täht 14. Sinakatel ja valgetel tähtedel on pinnatemperatuur kõige kõrgem, kollastel madalam ja punastel kõige madalam. 15.Galaktika on miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuteks.Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikateks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet.Umbes 10...20% galaktikast on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber. Arvatakse, et mõningate, aga võib-olla ka enamiku galaktikate keskmes asub must auk. Galaktikad "arenevad" protogalaktikatest. 16. Suur Pauk Tähe suhteliseks heleduseks nim. Tähe valgusevõimsuse suhet Päikese valgusvõimsusse.
See kiirgus lubab suure täpsusega määrata kosmilise vesiniku hulka ning selle liikumist . Mingil määral on gaasi igas galaktikas . Peaaegu gaasivabad on elliptilised galaktikad. Neis puudub neutraalne vesinik ja tolm . Spiraalsetes ja korrapäratutes galaktikates on hajusainet väga suurel hulgal. Gaasi ja tolmu olemasolu spiraalgalaktikates allub kindlatele reeglitele. Keskosas gaas puudub . Gaasketas algab mõhna servalt ning ulatub umbes poolteist korda kaugemale kui nähtav osa galaktikast. Gaas paikneb rõngas ühtlaselt . Samasse piirkonda on kogunenud peaaegu kogu tolm ja enamus heledaid tähti . . 7. Kasutatud allikad http://docs.kde.org/stable/et/kdeedu/kstars/ai-ellipgal.html http://www.google.ee/ http://miksike.ee/ http://www.kadrina.edu.ee/andres/mm.php?menu=1&id=6 ENEKE I , kirjastus ''Valgus'' , Tallinn 1982 Astronoomiaõpik gümnaasiumile ''Kosmoloogia , kirjastus ''Koolibri'' 1999
fotokaamera. · Hubble'i kosmoseteleskoop on Maa orbiidil alates 1990. aastast, võimaldades uurida universumit atmosfääri segava mõjuta. · http://hubblesite.org/ Uuringud · Kujutise ehitamisel kasutati esimesena A. Einsteini poolt ennustatud fenomeni, mille puhul kaugetest galaktikatest pärit valgus murdub teel vastu tulevate mateeriate gravitatsiooni mõjul. · Teadlased kogusid murdunud valguskiirte jälgi, mis pärinesid 500 000 kaugest galaktikast, mille mõnede vanus võib olla kuni 7 miljardit aastat, ning panid selle abil kokku kujutise massist, mis teleskoobis on nähtamatu. · Uuringutest saadud tulemus näitab, et on kohti kus tume aine on olemas, aga tava-ainet ei ole. Järeldus · Seda on võimalik seletada, näiteks esimeste supernoovade abil, mis suurema osa tava-ainest (gaasist) plahvatuse lööklainega minema surusid. · See tähendab, et Universumi vanus on erinev.
Nendes on vähe tolmu ja gaasi, või ei ole üldse. Koosnevad vanematest tähtedest. 3)Korrapäratud tähtede paigutuses ei ole kindlat struktuuri või süsteemi. 4)Ja veel teisi: lääts, kääbus, rõngas. · Galaktikad moodustavad galaktikaparvi. Galaktikaparved moodustavad universumi. Universum ei ole ühtlaselt täidetud galaktikaparvedega, vaid nad paiknevad kärjetaoliselt. Jaan Einasto. · On leitud galaktikaid, mis kiirgavad tavalisest galaktikast palju võimsamalt ja paiskavad kosmosesse osakeste voogusid, neid nim. aktiivseteks galaktikateks. Kõige äärmuslikumad nendest on kvasarid. Kiirgab sama palju, kui 1000 tavalist galaktikat> Kiirgusvõimsus ületab 1000. tavalise galaktika võimsuse, aga kogu kiirgus vabaneb väiksest piirkonnast (ruumiosast), mis asub galaktika keskel ja mõõtmetelt võib olla Päikesesüsteemi suurune. Osa kvasaraist kiirgab ainult nähtavat valgust, aga osa ka raadiolaineid
"Andromeeda galaktika" klaverile (kaheksale käele, 1991). Kuid ainult astronoomiat ei seota muusikaga, vaid Urmas Sisaski loomingus on olemas ka teine tahk, ta on kogunud palju populaarsust 24 vaimuliku laulu koondnimetusega "Gloria Patri" (1988). Ja koorilooming on see, mis Sisaskile on toonud palju rahvusvahelist kuulsust ja tuntust. See on lihtne ja siiras, hellitav helimaailm, mis justkui pärinekski (XX sajandi lõpukiirust arvestades) ühest teisest galaktikast. Segakoorilaulud: "Ave Maria", "Eesti vobla forell", "Mõtelda on mõnus", "Jõulupalve", "Kui armsast Jõulupuu nüüd hiilgab", "Üle kodumäe"; poistekoorilaulud: "Kiitkem südamest Mariat"; poistekoorile ja solistile "Heliseb väljadel". "Teos on nagu lapsetegemine, see käib kähku!" on Sisask öelnud. Oma sõnul ei ole tal selleks vaja muud kui head tähtedeseisu ja inspiratsiooni. Ta on hoobelnud, kuidas ta vahel ei jõua sulepeaga oma peas hargnevatele ideedele järele
Musta aine osakaal universumis on kuskil 6 korda suurem tavalisest mateeriast, millest kõik meie ümber ja ka inimesed ise tehtud on. Ilma selleta universum lihtsalt ei töötaks sellisel kuul kui see praegu töötab. Kuid universum töötab, seega peab olema tume aine tõeline. Kuna must aine omab gravitatsiooni ,on selle olemasolu võimalik kindlaks teha selle põhjal, kuidas see valgust mõjutab. Kui valgus liigub läbi suure musta aine kogumiku, siis valguse rada kaardub, ja kaugelt galaktikast tulnud valgus tundub meile moondununa. Vaadeldes seda, kui kõvasti on galaktika meie jaoks moondunud, on võimalik välja arvutada kui palju tumedat ainet on selle galaktika ja meie vahel. Teadlased on nüüdseks kaardistanud universumi üldise struktuuri 3D kaardi, vaadatuna Maa perspektiivist. Kaart näitab meile asju, mida me pole varem näinud. See näitab galaktikaid kobarates ja superkobarates, kuid veel kaugemale minnes näeme, et kobarad
fikseeriksime täpselt samasuguse galaktikate eemaldumise seaduse. Peale selle, Hubble'i seadus on ainuke galaktikate eemaldumise seadus, mis pole kosmoloogilise printsiibiga vastuolus. Vaatleme mis tahes geomeetrilist kujundit, mille moodustavad mitu galaktikat. See kujund peab suurenema nii, et ta jääks iseendaga sarnaseks (muidu kasvaksid kaugused ühes suunas kiiremini kui teises, see aga oleks vastuolus Universumi isotroopsusega). Sellepärast peab ühe ja sama aja jooksul kaugus igast galaktikast kasvama sama arv kordi. Kui galaktika A asub suvaliselt valitud keskmest (näiteks Linnutee keskmest) N korda kaugemal kui teine galaktika B. Sellepärast ta peab ka kaugenema N korda kiiremini kui galaktika B. Teiste sõnadega, galaktika eemaldumise kiirus peab olema võrdeline tema kaugusega, mida Hubble'i seadus ütlebki. USA astronoom Allan Sandage osutas vastuolule: Hubble'i seadus kehtib isegi "heterogeensusrakukese" sees, kaugustel umbes 2 megaparsekit, kuna aga üleminek
Niisiis kujuneb protogalaktika kokkutõmbumise käigus kaks populatsiooni: tähepilv ja gaasiketas. Nende vahekord sõltub pöörlemise olemasolust, viimane omakorda kollapsi sümmeetriast. Tähepilv on suhteliselt väikeste mõõtmete ning suure tihedusega, mistõttu ta stabiliseerub kiiresti elliptilise galaktika või spiraalgalaktika mõhna kujul; ketta areng võtab tunduvalt rohkem aega. [3] 6 KUI PALJU NEID ON ? Herscheli 5000 galaktikast oli ainult algus , suuri katalooge on tehtud ka hiljem. Viimases visuaalsete vaatluste järgi tehtud kataloogis (J. Drayer, 1908) on üle 13 000 galaktika. Fotograafia kasutuselevõtt lihtsustas tunduvalt galaktikate loendamist. Tänapäeva kataloogidest suurim -- Oxfordi Ülikooli teadlaste koostatud elektrooniline lõunataeva kataloog piirküündivusega 20 tähesuurust -- sisaldab üle 2 miljoni galaktika (400 galaktikat iga ruut-kaarekraadi kohta).
galaktika impulss ebapiisav, et galaktikad saaksid üksteisest läbi minna. Läbiminemise asemel need järk-järgult ühinevad, moodustades ühe suurema galaktika. Ühinemisel võib galaktikate kuju muutuda märgatavalt, võrreldes nende esialgse kujuga. Kui üks galaktika on teisest tunduvalt suurem, siis suurem galaktika jääb suhteliselt muutumatuks, kuid väiksem galaktika hävitatakse, seda tuntakse galaktikatevahelise kannibalismina. Moodustumine Kunstniku visioon noorest, ainet koguvast galaktikast Praegused kosmoloogilised mudelid varasest universumist põhinevad suure paugu teoorial. Umbes 300 000 aastat pärast seda sündmust hakkasid moodustuma vesiniku ja heeliumi aatomid. Peaaegu kogu vesinik oli tavaolekus ja neelas kergesti valgust, tähti ei olnud sel ajahetkel veel moodustunud. Sellise esialgse mateeria tiheduse kõikumised oligi põhjuseks, miks suuremad struktuurid hakkasid tekkima. Selle tulemusena hakkasid baronid kondenseeruma külma tumeda aine halodes. Need
valgusaastat ja 1 kpc ehk 3 262 valgusaasta paksune, sisaldades 200-400 miljardit tähte. Olenevalt struktuurist, pöörlemisperiood on 15 kuni 50 miljonit aastat, lisaks liigub ta kiirusega 552 kuni 630 km sekundis. Vanuseks loetakse ligikaudu 13,2 miljardit aastat, peaaegu sama vana kui Universum. Linnutee on suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. Väljanägemine Kõik tähed, mis on nähtavad tähistaevas, on osa Linnutee Galaktikast. Mõiste ,,Linnutee" on määratletud taevas nähtava valge nõrgalt helenduva ebaühtlase vööna. Selle heleduse põhjuseks on tohutu arv palja silmaga eristamatuid tähti ja muud materjali, mis asub galaktilisel tasandil. Maaltvaadeldaval taevasfääril on ka tumedad alad nagu Suur lõhe ja Söekott, mis on tegelikult tumedad udukogud, kust valgus tähtedelt on blokeeritud. Linnuteel on küllaltki väike pinnaheledus, magnituudidga +4,5 kuni +5. Linnutee nähtavus on suuresti
COSMOS-es rakendatakse tööle gravitatsiooniläätsed, mis on ainuke kindel vahend, musta aine omaduste uurimiseks. Kujutise ehitamisel kasutati esimesena Albert Einsteini poolt ennustatud fenomeni, mille puhul kaugetest galaktikatest pärit valgus murdub teel vastu tulevate mateeriate gravitatsiooni mõjul. Teadlased kogusid murdunud valguskiirte jälgi, mis pärinesid 500 000 kaugest 3 galaktikast, mille mõnede vanus võib olla kuni 7 miljardit aastat, ning panid selle abil kokku kujutise massist, mis teleskoobis on nähtamatu. Uuringutest saadud tulemus näitab, et on kohti kus tume aine on olemas, aga tava-ainet ei ole. Seda on võimalik seletada, näiteks esimeste supernoovade abil, mis suurema osa tava-ainest (gaasist) plahvatuse lööklainega minema surusid. Tume aine jaotus klombiliselt ja piirkonniti erinevalt, lisaks on leitud sarnast jaotust erinevatel kaugustel
(teisenda need ühikusse km/h) Kosmiline kiirus: vähim algkiirus mingile kindlale orbiidile jõudmiseks 1. Vajalik planeedilt lahkumiseks, Maa-kesksele orbiidile jõudmiseks peab satelliit saama kiiruse 7. 91 km/s maapinnal 2. Vajalik planeedi külgetõmbejõu piirkonnast lahkumiseks, Päikese-kesksele orbiidile jõudmiseks peab keha saama kiiruse 11,19 km/s Maa pinnal 3. Vajalik Päikesesüsteemist lahkumiseks Maa pinnal, 42,1km/s 4. Vajalik galaktikast lahkumiseks, Päikesesüsteemis on see u 1000 km/s 3) Mis on kosmoseturism, milles seisevad selle ideed ja veel võimalikud probleemid, palju 1 kg ainekoguse kosmosesse viimine maksta võib? Kosmoseturism - tähendab kosmoses käimist lõbu- või ärieesmärkidel Ideed ja probleemid: ÜLESANDED 1) Kui kaua ning mitme kilomeetri kõrguselt kukkus keha, kui selle kiirus oli tee lõpuks 100 m/s. (Vastused: 10,2 s ja 0,51 km)
võrra (104106 korda) ja kahaneb siis aeglaselt (nt mõne aasta jooksul) endine väärtuseni. Palja silmaga vaatlejale näib, nagu oleks taevalaotusele ilmunud uus täht. l) Supernoova - termotuumareaktsioonide tagajärjel evolutsiooni katastroofilisse faasi jõudnud täht, mis ootamatult süttib üliheledana, nn uue tähena noovana, kusjuures heledus võib suureneda rohkem kui 20 tähesuuruse võrra. m) Kvasar - Galaktika-väline objekt, tavalisest galaktikast heledam valgus- ja raadiokiirguse allikas; arvatavalt tekkimisjärgus olev galaktika. n) Must auk - füüsikas, astronoomias ülisuure gravitatsioonipotentsiaaliga ülikompaktne taevakeha, mida ümbritsevast pinnast ükski osake välja ei pääse.
Tegelikult ei ole aga Maa üldse nii suur, kui ma arvata võisin, sest paljud teised planeedid teevad talle oma suurusega silmad ette. Siiani olin vaadanud vaid taevasse ja näinud sealseid tähti, kuid tegelikult peituvad kaugustes veel paljud suured ja väikesed erinevad taevakehad. Planeetide uurimine oli väga huvitav, mulle meeldis eriti vaadata nende pindu ning erinevaid värve. Kõige võimsamaid pilte võib leida kogu Galaktikast korraga. Minu arvates oleks väga huvitav, kui ka teistel planeetidel oleks 2 mingisugune elu ning neid saaks külastada. Selle referaadi koostamine on olnud füüsikas nende kolme aasta jooksul kõige huvitavam töö, vähemalt minu jaoks kindlasti. ...................20 KASUTATUD ALLIKAD...............................................................
Tekkis taevamehaanika, mis tegi 19. sajandi koguni võimalikuks senitundmata planeetide olemasolu ennustamise. 18. sajand võimaldas astromeetria hakata määrama tähtede nurkliikumisi ja 19. sajandi esimesel poolel kaugusi. 19. sajand tekkis astrofüüsika ning uurimisobjektiks sai tähtede ehitus. Suured reflektorid, mille ehitamist alustas 18. sajandi lõpus W. Herschel, võimaldasid luua esialgse ettekujutuse Galaktikast. Galaktikaväline astronoomia tekkis pärast seda, kui esimeste hiidteleskoopidega oli tundma õpitud galaktikate ehitust ja avastatud nende valguse punanihe. Tänapäeva astronoomiat iseloomustab eeskätt objektide elektromagnetkiirguse gammakiirgusest raadiokiirguseni ulatuva laia spektriala uurimine ja vastavate astrofüüsika harude kiire areng. 2 Ernst Julius Öpik
Mõne tähe elukäik lõpeb metsikus plahvatusmöllus. 15. Galaktikate koostis, liikumine, liigid. Meie Galaktika ehitus, suurus, kuju, koostis. Galaktika on miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuteks. Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikateks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet.Umbes 10...20% galaktikast on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber. Meie Galaktika on läätsekujuline, pealtvaates spiraalsete harudega. Tema läbimõõt on 30000 pc ja paksus 2500 pc. Mass 2*Päikese massi. Päikesesarnaseid tähti on Galaktikas ca 150 miljardit. Päike asub Galaktika tsentrist 10000 pc kaugusel ja tiirleb ümber Galaktika tuuma kiirgusega 150 km/s 200 miljoni aastaga ( Galaktika aasta ). Mateeria
planeete. Kas need on kivised nagu maa, seda veel ei teata. Sel aastal nähti esimest korda planeeti otse, mitte tähe vibamise järgi. See on hiigelsuur ja gaasist ning tiirleb oma tähe ümber sama kaugel kui Saturn Päikesest. Säärane edu näitab, et planeedikütid ei lõpeta enne, kui on avastanud mõne maaga sarnaneva planeedi. Ja see aeg enam kuigi kaugel enam ei ole. See võib tunduda kerge, leida planeete, meie maa sarnaseid planeete, mujalt galaktikast või universumist, lihtsalt suurte teleskoopidega vaatlemisel aga see pole mitte sugugi nii. Tegelikkuses on see vägagi raske ning aeganõudev ja teleskoopidega ei ole siin just eriti midagi teha. Et leida planeete ja muid taevakehi tiirlemas ümber oma tähe, läheb vaja tõsist matemaatikat, päevi ja kuid kestvaid rehkendusi. Nüüdseks luuakse aina targemaid arvuteid, super-arvuteid, mis teevad meie eest need ülirasked tehted ära. Iidsed kontaktid
Tõlgendades pinnavõnkeid helilainetena, loodavad astronoomid neid uurides saada täiendavat informatsiooni Päikese siseehituse kohta. 7 Meie Galaktika Linnutee on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, see tähendab Linnutee on tähesüsteem. Linnutee on meie galaktika, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. Kohalik Galaktikarühm ehk Kohalik Rühm on üle 30 lähestikusest galaktikast koosnev moodustis, millesse kuulub ka meie Linnutee. Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb enam kui miljardist tähest. 1920. aastate alguses Edwin Hubble kasutades Mount Wilson´i observatooriumi 2,5 meetrilist Hooker teleskoopi, suutis teha astronoomilisi fotosid, millelt oli näha, et osad spiraalsed udukogud koosnevad tähtedest. Ta oli samuti võimeline kindlaks määrama mõned muutlikud tsefeiid tähed,
annaabi.ee 
