Galaktikad Grete Mark 11b klass Koosneb kuni triljonist tähest, gaasist ja tolmust. Jaguneb suurelt: spiraalgalaktika elliptiline galaktika Hiidgalaktika, läätsgalaktika, korrapäratud galaktika, rõngasgalaktika, kääbusgalaktika. Päike on täht linnutee galaktikast. Pöörlev tähtedest, gaasist ja tolmust koosnev ketas. Keskel hele sfääriline "tähemõhn". Noored tähed moodustavad spiraalharud. Sisemine struktuur puudub. Miljarditest tähtedest koosnev. Vähe gaasi ja tolmu. Ei teki uusi tähti. TEOORIAD: Elliptiline galaktika => spiraalgalaktika Spiraalgalaktika => elliptiline galaktika 2 spiraalgalaktikat => elliptiline galaktika
Linnutee ehk Galaktika Kristiine Salumäe 9.h Sisukord Mis on linnutee? Galaktika Linnutee vaatlejad ja ajaloolased Udukogude uurimine ja eristamine Galaktikate jagunemine kuju järgi Tüüpiline spiraalgalaktika Elliptiline galaktika Korrapäratu ehk ebaregulaarne galaktika Kääbusgalaktika Põrkumine Galaktikate põrkumine ja ühinemine Kasutatud kirjandus Mis on linnutee? Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus - see tähendab, et linnutee on tähesüsteem. Linnutee on meie galaktika. Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb 200400 miljardist tähest. Linnutee galaktika tuum on must auk. Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika.
Linnutee GALATIKA Indrek Tõkke 12. klass Mis on Galaktika? Koosneb kuni triljonist tähest, gaasist ja tolmust. Jaguneb suurelt: spiraalgalaktika elliptiline galaktika Hiidgalaktika, läätsgalaktika, korrapäratud galaktika, rõngasgalaktika, kääbusgalaktika. Linnutee teistes keeltes Eesti keeles teatakse seda galatikat Linnutee nime all Kreeka keeles: Galaktikos Inglise keeles: Milky Way Saksa keeles: Milchstrasse Hiina ja jaapani keeles tuntakse seda kui ,,hõbedane jõgi" Linnuteest üldiselt Linnutee on varbspiraalne (SB) galatika Läbimõõt umbes 30 kiloparsekit (kpc) ehk 100 000 valgusaastat Paksus umbes 1 kiloparsekit (kpc) ehk 3 262 valgusaastat Suuruselt teine galaktika Kohalikus Galatikarühmas
See galaktika on spiraalgalaktika. Galaktika läbimõõt on 46 000 valgusaastat. Usutakse, et tegemist võib olla Andromeeda kaaslasega. Suuruselt on Messier 33 kolmas Kohalikus Galaktikarühmast. Tema läbimõõt on umbes 60 000 valgusaastat. Temast suuremad on Andromeeda udukogu ja Linnutee. Messier 33 on nähtav palja silmaga eeldusel, et taevas on piisavalt pime ning seda ei valgustata tehisvalgusega. Messier 32 on kääbusgalaktika, mis asub Maast umbes 2,65 miljoni valgusaasta kaugusel. M32 on Andromeeda kaaslane. M32 on elliptiline galaktika, mille läbimõõt kõige laiema koha pealt on 6,5 valgusaastat. M32 koosneb peamiselt vanadest ja tuhmidest punastest ning kollastest tähtedest. Uusi tähti jooksvalt juurde pole tekkinud. M32 keskel asub suur must auk. Messier 110 on elliptiline kääbusgalaktika, mis on Andromeeda kaaslane. Võrreldes M32-ga on M110-l tekkinud juurde uusi tähti
kogumassi. Peale nähtavat ainet, Linnuteel ja teistes spiraalsetes galaktikates olemas ka nn tume aine siiamaani ebakindla olemusega aine, mis ei kiirga valgust ja mis väljendab ennast ainult gravitatsioonilise mõju kaudu. 8 Linnuteel on mitu kaaslast: need on väikesed galaktikad, mis tiirlevad ümber Linnutee. Praegu on teada üle 20 kääbusgalaktika Linnutee naabruses. Mõned nendest võivad aga liikuda liiga kiiresti, et olla kinnisel orbiidil. Kahte kaaslast saab näha palja silmaga, paraku ainult põhjapoolkeral. Need on Suur ja Väike Magalhães'i pilved. Linnutee lähedal (kaugusel ca 2 mln valgusaastat) asub veel üks suur spiraalgalaktika eelpool mainitud Andromeeda udukogu, M31. Võrreldes Linnuteega, ta on suurema tähtede arvu- ja läbimõõduga, aga väiksema massiga.