on loonud rahvale midagi väärtuslikku, siis kõneldagugi neist, aga mitte kirjaniku isikust. Enamikule oli Gailit boheemlane, poseerija, seltskonda pilkav küünik. Kuid see oli vaid väline kest. Välise muretuse, bravuursuse ja valjuhäälse naeru taga peitus tegelikult tundlik hing, mis vajas lähedaste ja sõprade toetust. Tõelist Gailitit tundsid vähesed, ehk ainult perekond ja tema lahutamatu sõber Henrik Visnapuu. Ilu ja inetus on Gailitile sama oluline kui Tammsaarele tõde ja õigus. See oli tema elufilosoofia, hingelt oli kirjanik esteet. Üheks suureks väärtuseks oli Gailitile veel armastus. Ükski teine eesti kirjanik ei ole sellise helluse ja respektiga suhtunud eesti naisesse kui Gailit, kelle loomingust heliseb omamoodi ood naisele. Gailiti suhtumises naistesse on tõepoolest harvanähtavat respekti ja delikaatsust. Ta ei muutunud kunagi labaseks. Gailitlik armastus on lihtne ja täiuslik nagu Piibli Ülemlaul
et tema teostes on väga sarnane stiil, tegelased ja teemad, nagu oleks ta kirjutanud koguaeg ühte raamatut. Selle eest korvas kõik aga tema teistest erinev ja väga lendlev mõtteviis ning tänu millele on sündinud palju imetlusväärseid teoseid. Gailiti looming põhineb palju vastandamisel: hea ja kuri, soe ja külm, ning kõige põhilisem - ilus ja inetu. See käib läbi tema esimesest kuni viimase teoseni. Tsiteerin jällegi Vaiksood, kes ütles, et ilu ja inetus on Gailitile sama oluline kui Tammsaarele tõde ja õigus. See on tema elufilosoofia, millele ta on põhjenduse andnud romaanis ,,Leegitsev süda."(lk11) See antud lõik annab üldise ja lühikese, kuid samas nii sügava põhjenduse, mis minu arvates on vägagi tähelepanu ja mainimist väärt. Siuru-periood oli Gailitile loominguliselt viljakas. Ilmus mitmeid novellikogusid ja romaane. Enamus tollane looming oli sünge ja väga mõjutatud raskest ajast pärast I Maailmasõda. Nondes
AUGUST GAILIT ( 9. XII 1890 5. XI 1960) Sündis Tartu maakonnas. Õppis Valgas, Tartus, töötas Riias, Tallinnas. !944 põgenes Rootsi, suri võõrsil. Juba esimestes novellikatsetes on Gailitile iseloomulik erandlike karakterite ja harukordsete psüühiliste seisundite kujutamine romantilises laadis. Romantilise, traagiliselt lõppeva armastuskolmnurga loo esitab tema esimene raamat "Kui päike läheb looja" (1910). Gailiti ilukirjanduslik proosa aastaist 1917 1924 näib esimesel pilgul ajakaugena. Tegevuspaigaks mõni eksootiline saar tegelasteks fantastilised olevused. Tegelikult väljendab Gailiti novell ajajärgu meeleolusid küllalt täpselt
karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918) ja "Purpurne surm" (1924) ning novellikogud "Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919)). Samast ajast pärinevad vaimukad kultuurikajalised följetonid (kogu "Klounid ja faunid" (1919)). 1920. aastatest pärinevad novellikogud "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927). Juba esimestes novellikatsetes on Gailitile iseloomulik erandlike karakterite ja harukordsete psüühiliste seisundite kujutamine romantilises laadis. Romantilise, traagiliselt lõppeva armastuskolmnurga loo esitab tema esimene raamat "Kui päike läheb looja" (1910). Gailiti ilukirjanduslik proosa aastaist 1917 1924 näib esimesel pilgul ajakaugena. Tegevuspaigaks mõni eksootiline saar tegelasteks fantastilised olevused. Tegelikult väljendab Gailiti novell ajajärgu meeleolusid küllalt täpselt. Nii
pagemine ei pruugi õilistada inimest, pigem vastupidi - toob välja ta halvemad iseloomud ja varjatud egoistlikud instinktid. Ka edaspidi ilmunud teostes pöördub kirjanik oma teostes ikka ja jälle tagasi kodumaale. Gailit suri 1960 Rootsis ning on maetud Örebro kalmistule. Gailiti üheks tuntuimaks romaaniks ja tegelaskujuks on jäänud Toomas Nipernaadi. Mälestusmärk Nipernaadile 1995. aastal kirjutas Heino Puhvel Eesti Päevalehes: «...monumendi loomisel tuleks mõelda August Gailitile, kelle sünnikoht on Valga lähistel. Veelgi originaalsemad oleksid valgalased, kui nad püstitaks monumendi Toomas Nipernaadile, mis oleks esimene kirjandusliku kangelase monument Eestis. Nipernaadi on hingelt lõunaeestlane, nagu oli August Gailitki. Seepärast oleks Valga oma rahutu maastikulise profiili poolest õige asupaik rahutule Nipernaadile ja tema loojale.» Mõned aastad tagasi plaanitigi Nipernaadi pronksi valamist. Mäletatavalt tegi Valga
Selles on Gailit kirjeldanud, et oht ja pagemine ei pruugi õilistada inimest, vaid pigem vastupidi toob välja ta halvemad iseloomud ja varjatud egoistlikud instinktid. Ka edaspidi ilmunud teostes pöördub kirjanik oma teostes ikka ja jälle tagasi kodumaale. Gailit suri 1960. a Rootsis ning on maetud Örebro kalmistule. Mälestusmärk Nipernaadile: 1995. aastal kirjutas Heino Puhvel Eesti Päevalehes: "Monumendi loomisel tuleks mõelda August Gailitile, kelle sünnikoht on Valga lähistel. Veelgi originaalsemad oleksid valgalased, kui nad püstitaks monumendi Toomas Nipernaadile, mis oleks esimene kirjandusliku kangelase monument Eestis. Nipernaadi on hingelt lõunaeestlane, nagu oli August Gailitki. Seepärast oleks Valga oma rahutu maastikulise profiili poolest õige asupaik rahutule Nipernaadile ja tema loojale." Mõned aastad tagasi plaanitigi Nipernaadi pronksi valamist. Mäletatavalt tegi Valga
Paremik sellest on koondatud kahte kogumikku: "Klounid ja faunid" ning "Aja grimassid". A. Gailiti vestelooming käsitleb peamiselt kirjandus-, kunsti ja kultuurielu probleeme. Ühes oma kuulsamas följentonis "Sinises tualetis daam" pilab ta Marie Underit ja Artur Adsonit ning nende läbi ilutsevat ja boheemitsevat kirjandus. Just see teenibki ,,Siuru" naeruvääristamise ja lammutamise eesmärki. Ei tea küll, miks ta tahtis ,,Siuru" laiali ajada. Ilmselt Gailitile ei Liis Laumets 12d Liis Laumets 12d meeldinud peenutsev ja ilutsev armastusluule ning seetõttu peale ühingu olemasoleva mõtte hävitamist August Gailit ja ta hea sõber Henrik Visnapuu ,,Siurust" lahkusidki. Teos ,,Purpurne surm" on rohke erootilise ainega ja fantaasiaküllane. Suure osa romaanist võtavad enda alla filosoofilised arutlused. Teoses kapten Roode on tänapäeva külas elava mehega suhteliselt sarnane, nagu minu perekonnatuttav. Mees, kes ei hoolitse enda eest
mees, kellel ei ole edu naine, keda ei saa usaldada sajast kümnest mehest koosnev rühm põranda all asuv kelder - oma välimuselt käppa meenutav taim potti meenutav kübar 3. Asenda sõnaühendid ja liitsõnad tuletistega (30p) pööblile omane (märatsemine) põranda all asuv (kelder) - sõna, mis ei käändu - poiss, kel on pikad juuksed - süüdistus, millel puudub alus aeglustav aine või seade - ühe telgi seltskond - Gailitile iseloomulik - kinnitusvahend - tipus asetsev - punaste põskedega - umbrohtu kasvama - reipaks tegema - oma ea poolest - noolekujuliselt - küljed vastamisi - eesti keelde tõlkima - indu andma - poisikese kombel - riidu himustav - rikkaks saama - kergete jalgadega - janu kannatav - kanarbikuga kaetud - lihtsa koega - vanavõitu erialade kaupa pankrotti minema pahtliga katma - 4
aastal avaldatud episoodromaanis "Üle rahutu vee", mis kirjeldab kodumaalt põgenemist väikeses paadis. Selles on Gailit kirjeldanud, et oht ja pagemine ei pruugi õilistada inimest, vaid pigem vastupidi toob välja ta halvemad iseloomud ja varjatud egoistlikud instinktid. Ka edaspidi ilmunud teostes pöördub kirjanik oma teostes ikka ja jälle tagasi kodumaale. Mälestusmärk Nipernaadile 1995. aastal kirjutas Heino Puhvel Eesti Päevalehes: "Monumendi loomisel tuleks mõelda August Gailitile, kelle sünnikoht on Valga lähistel. Veelgi originaalsemad oleksid valgalased, kui nad püstitaks monumendi Toomas Nipernaadile, mis oleks esimene kirjandusliku kangelase monument Eestis. Nipernaadi on hingelt lõunaeestlane, nagu oli August Gailitki. Seepärast oleks Valga oma rahutu maastikulise profiili poolest õige asupaik rahutule Nipernaadile ja tema loojale." Mõned aastad tagasi plaanitigi Nipernaadi pronksi valamist. Mäletatavalt tegi Valga
ilmneb Gailiti tollane teravalt kriitiline, ilusõnalisuse vastane hoiak, eriti salvav on ta Underi luule vastu. Novellikogud „Idioot“, „Vastu hommikut“ ja „Ristisõjad“ tähistavad Gailiti kõrgtaseme saabumist. Novellilooming on nüüd rahunenum. Realismi ta siiski välja ei jõua, vaid jäi tugevalt romantiliseks kirjanikuks. Tema novellid muutuvad nüüd psühholoogiliselt veenvateks, sügav sisseelamine tegelase siseellu on edastatud Gailitile omase värvikusega. Gailitile on omane püsiv novellide kirjutamine, kus ta esitab selgeid vastandpaare. Talle on omane voolav ja päikeseline jutustamisstiil, värvikate tegelaskujude loomine. Gailit on uusromantik, mis on erandlik teistega võrreldes. Kui kirjandus liigub realismi poole, on tema romantik. Gailiti kõrgaeg on 1920ndate keskel, samal ajal mis teistelgi. Kõrgaeg kestab 20a. Ühelt poolt on sisult helge ja naljakas, teiselt poolt groteskne ja sünge.
inimest, pigem vastupidi - toob välja ta halvemad iseloomud ja varjatud egoistlikud instinktid. Ka edaspidi ilmunud teostes pöördub kirjanik oma teostes ikka ja jälle tagasi kodumaale. Gailit suri 1960. aastal Rootsis ning on maetud Örebro kalmistule. Tema üheks tuntuimaks romaaniks ja tegelaskujuks on jäänud Toomas Nipernaadi. Looming Romaanid Novellid Jutustused Följetonid Juba esimestes novellikatsetes on Gailitile iseloomulik erandlike karakterite ja harukordsete psüühiliste seisundite kujutamine romantilises laadis. Romantilise, traagiliselt lõppeva armastuskolmnurga loo esitab tema esimene raamat "Kui päike läheb looja" (1910). Gailiti ilukirjanduslik proosa aastaist 19171924 näib esimesel pilgul ajakaugena. Tegevuspaigaks mõni eksootiline saar tegelasteks fantastilised olevused. Tegelikult väljendab Gailiti novell ajajärgu meeleolusid küllalt täpselt. Nii
revolutsionäär, maata talumees ehk pops, teenijatüdruk ja poisiohtu nooruk. Revolutsionäär leiab, et on võidelnud valede asjade eest, teised ei saa millestki aru, sest nad on juhuslikult kinni võetud. Küsimus: Kuidas olla või käituda? ,,Kuristik", novell Venemaa kodusõjast ehk sõjast punaste ja valgete vahel. Lugu valgete armeest Eestis, kes integreerusid. Kuristik tähendab oktoobripööret. 1928 avaldas ,,Toomas Nipernaadi", mida hakati kohe tõlkima ja mis tõi Gailitile palju kuulsust. Tegu oli esimese pitoreskse ehk kelmiromaaniga Eesti kirjanduses. 1935 kirjutab vabadussõja-ainelise romaani ,,Isade maa". Lugu on keskkoolipoistest koosnevast kompaniist. Romaanis on palju kriitikat sõja argipäevas oleva liigse huumori vastu. 1938 romaan ,,Karge meri", mis on lugu Eesti väikesaare elust. Saareks on Ruhnu. Lugu kogukonnast ja tugevatest naistest ning sellest, mis juhtub seal võõraga. 1941 avaldas ,,Ekke Moori", mis on sarnane Nipernaadile
Noore Gailiti puhul võib rääkida ka õuduskirjanikust (ajastust tulenevalt jubedad haigused jm). Ta arendab kõige eredamalt välja uuromantilise õuduse, kuid ta pole selles vallas päris esimene, folkloorset õuduskirjandust on eesti kirjanduses ka varem. Talle sobib lühike jutusttusvorm novellivorm. Gailiti märgiks saavad följetonid ja ,,Pururne surm". Klassikalise Gailiti jaoks saab keskseks rändaja tegelaskuju (,,Toomas Nipernaadi", ,,Ekke moor"). ,,Toomas Nipernaadi" annab Gailitile pöördumatu klassiku staatuse, eesti kirjandusklassikas ebastandardne. Nipernaadi annab meile väga tugevad või eredalt välja joonistunud peategelase kuju (sellisest ajast säärast pole). Nipernaad hakkab eraldi elu elama nipernaaditama, nipernaatlus jm (hulkuva naistehurmaja elulaad). Nipernaadi on nii suvirus- kui ka rännuromaan peategelane suvitab väga ekstreemsel viisil. Autobiograafiline tõlgendus hakkab Gailitit häirima. Esimeses redaktsioonis saab teada, et
mis ta lõi nagu näiteks „Leegitseb süda“ mis räägiv kuidas saada üle pidevusest ja üksindusest ja kuidas peaks kunstnik elama ja looma ning kolmeköiteline „Kas mäletad, mu arm?“ pole hävinud Eesti ühiskonda õigupoolest ilustanud kui neis valitseb siiski helgelt nostalgiline meeleolu. Gailiti isa oli lätistunud liivlane ja ema saksatanud eestlane. Kuna isa töötas puusepaana rändasid nad palju, seega kodutunne ja kuulumise tunne on lähedased teemad Gailitile. 2.Teoses toimunud sündmustiku aeg Esimese Wabariigi ajastu. 3.Koht Rovaniemi , Lapimaa, Peipsi järv, Toomalõuka küla, Ingeland ,Eesti sisemaa 4.Ühiskonnakord ja ajaloolised tegurid Raamat avalikustati aastal kui Eestis toimus riigipöööre ja vägivaldest sunniti rahvel peale uus rahvus vaene režiim. Kindlasti tekkidas see eba stabiilse ja arusaamtuse tundeid, sarnased Ekke tunnetega mis ei tunne ennnast ja ei tea mis ta tahab olla, mida saavutada ja kus. 5
Novellikogu ,,Vastu hommikut" (realistlikud; paneb inimesed piirsituatsiooni). Novell ,,Libahunt" (tõlkis Kitzberg tragöödia läti keelde; tegevus toimub soos). Romaan novellides ,,Toomas Nipernaadi" (rändab Eestis; Nipernaadi on elukutseliselt kirjanik; nipernaadilikkus on kujunenud omamoodi mõisteks; tahab olla vaba). Romaan ,,Karge meri" (elu väikesaarel; oletatavalt Ruhnu saar). Romaan novellides ,,Ekke moor" (Gailitile meeldis panna imelikke nimesid; Ekke kallim on Enekem; Ekke läheb kogu maailma rändama; peab teose vältel erinevaid ameteid; on leidnud oma lahtised allikad st. et kodus on ikka kõige parem). Järgmised teosed kirjutas Rootsis (eelmised Eestis kirjutatud). Romaan ,,Leegitsev süda" (peategelane on teenija Anu Maarva; naistemees Taavet Maarva; laps Joosep, andekas viiulikunstnik). Romaan ,,Üle rahutu vee" (inimesed ehk põgenikud lähevad tormis Rootsi; tegevused laevas)
üks pool ei nõustunud, ei saanud lahutada. Underil ja Tuglasel romanss. Adson aga endiselt hoolis. SIURU- kirjanduslik rühmitus, mille esimeheks oli Under. Nende eesmärgiks oli kuulsaks saada. 1917.a-l ,,Sonetid" kogu Underilt. See müüs hästi, eriti meeldis noortele. 1918.a-l ,,Eelõitseng" koondlooming varasemast. Ka ,,Sinine puri"- luulekogu. (Adson hakkas ka seal seltskonnas luuletama.) Leidis murdeluule (avameelsed). Visnapuule ja Gailitile ei meeldinud Underi erootilised luuletused. ,,Sinises tualetis daam" kriitika Underi suhtes, mille kirjutas Gailit. Ka Kitzberg kritiseeris. Adson ja Under lahkusid. Hiljem ka teised. Aga Under oli kuulus! Ühines Tarapitaga, millel ilmusid samuti albumid ja luulekogud. Koos Adsoniga nad reisisid. ,,Veri valla" ja ,,Pärisosa". Tarapita vastandus ju rahavõimule ehk tõusiklusele. Under tõlkis ka. 1923. a-l aga lahutus
annaabi.ee 
