Leidsid 15 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "GAG ajaloo kontrolltöö vastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
keiser, akadeemik, direktor, keiserlik, klooster, 1651, aula, kantor, trükikoda, piibel, professor, matemaatik, põhjasõda, hoones, õppeaine, tsaar, kandis, füüsik, westholm, mihkli, 1249, muusikaõpetaja, koorijuht, helilooja, trükkal, christoph, kultuuriloos, kuulsad, poeesia, brockmann, keeleteadlane, arhitekt, kalendreid, forselius, avada, 1734Püha Mihkli naistsistertslaste nunnaklooster valmis 1249. aastal. Kool avati 6. juunil 1631 2. Kooli asutamise eesmärk: Kuningas oli veendunud, et ka Liivimaale on tarvis haritud inimesi, ametnikke, kirikuõpetajaid, arste jt., kes tunneksid kohalikke olusid ja rahva keelt. 3. Nimed Tallinna Gümnaasium 1631 1653 Kuninglik Gümnaasium 1653 1710 Linna Keiserlik Gümnaasium 1710 1805 Tallinna Kubermangu Gümnaasium 1805 1890 Keiserlik Nikolai I Gümnaasium 1890 1917 Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasium 1917 1918 Töörahva Valitsuse Tallinna Poeglaste Gümnaasium.1918 1918 Tallinna Poeglaste Gümnaasium 1918 1918 Gustav Adolfi Gümnaasium 1918 1918(Saksa I okupatsioon, kestis veebr kuni nov) Tallinna Poeglaste Gümnaasium 1918 - 1923 Tallinna Linna Poeglaste Humanitaargümnaasium kevad 1923 1932 Tallinna Linna Gustav Adolfi Gümnaasium 1932 1940
Koolitöös kulus suurem aeg ladina keele õppimisele(eriti grammatikareeglitele), palvete ja pühakirja teatud tekstide meeldejätmisele. Kooliõpikuid keskajal ei tuntud. Lugema õpitit kirikuraamatutest. Koolikursus nõudis ainete päheõppimist. Need, kes põrgisid kirikuvõimu kõrgemaile ametikohtadele, pidid läbi võtma ka quadriviumi ained. Dominiiklaste ordu ja kogu Lääne-Euroopa teaduste keskusteks olid Bologna ja Pariisi ülikool ning Kölni klooster. Nendes linnades pidasid loenguid silmapaistvamad dominiiklaste teoreetikud ja skolastika süstematiseerijad Albertus Magnus ning Aquino Thomas. Skolastika ülesandeks oli kõige selle tõlgendamine ja süstematiseerimine, milles kirik nägi ristiusu õpetuse sisu. Pärast kloostrite rajamist avati ka Eestimaa kloostrites koole. Kõige varem asutati dominiiklaste kool Tallinnas. Kloostrikool jagunes kaheks: ühes õppisid noviitsid, tulevased mungad, teises linnalapsed
rahatähed. Ta kujundas ka postmarke. Johannes Käis kõige viljakam koolimees. Käisi koolkond seadis eesmärgiks, et õppimine oleks huvitav ja arendav. Töövihikute, õpikute ja juhendmaterjalide koostaja- väljamõtleja. Johannes Käis rakendas kooliuuenduslikke põhimõtteid ja korraldas õpetajate koolitust uuenduspedagoogika alusel, ta oli viljakas kooliuuenduslike ideede propageerija. Voldemar Raam Rakvere Seminari väga uuendusmeelne direktor. Tema juhtmõte: ,,Edasi uuenduste teel või ära õppetöölt". Juhan Tork pedagoogika õppejõud filosoofia teaduskonnas Tartu Ülikoolis, filosoofiadoktor pedagoogika alal. Doktoritöö "Eesti laste intelligents" (1939) oli Eesti psühholoogia olulisemaid saavutusi kahe maailmasõja vahelisel ajal. Juhan Torki mahukas uurimus Eesti laste intelligentsusest põhines hoolikalt läbikaalutud testidel, mille tulemused võimaldasid
(schola externa). Kloostrikoolides õpetati eeskätt ladina keelt, grammatikat, kirjutamist, muusikat. Dominiiklaste mungakoolides koolitati munkpreestreid, kes oskasid ka rahva keelt. Nende hulgas oli 15 sajandil ka eestlasi (Johannes Pulck õppis Rostockis 1509 aastal). Püha Birgitta Tegemist rootsi pühakuga, kes asutas 1350ndate aastate paiku Birgitiinide ordu. 1370. aastal anti Püha Birgittale luba asutada kloostriorganisatsioon. Eestis tegutses Püha-Birgitta klooster Pirital (õieti Augustinuse Ordu) aastatel 1407 kuni kloostri hävimiseni 1577 Liivi sõjas. Koormis Talupoegade olukorra halvenemise olulisemaks põhjuseks oli mõisate asutamine. Alates ristiusu vastuvõtmisest olid talupoegade koormiste hulka lisaks maksudele (kümnis, viljahinnus, loonusandamid, veokohustused) kuulunud ka üldised tööd (kirikute, linnuste, teede, sildade ehitamine; ühistööd/talgud kiriku ja mõisatööd).
HARIDUS. Hakkasid tekkima esimesed koolid - toom- ja kloostrikoolid. Johann Pulck - esimene kõrgharidusega eestlane (16. sajandil). 9 Henricus Carvel - Tallinna dominiiklaste kloostri ülem. Sellel aja oli Eesti parim raamatukogu. 15. sajand hakkasid tekkima linna koolid. 1432 - esimene linna kool Tallinnas. 1525 - esimene eestikeelne luterlik raamat. "Jumalateenistuse käsiraamat." Hävitati. 1526 - asutati Petseri Klooster. 1535 - Wanrad-Köhli katekismus. Vanim eestikeelne säilinud raamat (säilinud 10 lehte). Hans Susi - 16.sajandil tahtis Piiblit eestikeelde tõlkida, kuid suri katku. EHITUS. Valitses gootistiil - kitsad kõrgustesse pürgivad majad. Esines palju ebasümeetrilisi ehitisi. 16. sajandi lõppus ehitati peamiselt hilisgooti stiilis. Näiteks Suurgild, toomgild ja palju elumaju. Basiilika - kolmelöövilised kirikud. Enamasti ehitati selles stiilis kaubakirikuid. KUNST.
kirjandust esimene linnakool rajati 1432. a Tallinnasse Oleviste kiriku juurde kõrgharidust omandati Euroopa, just Saksamaa ülikoolides VanaPärnusse taheti asutada kohalik kõrgem ladinakool talulastele, kuid jäi reformatsioonipalangu tõttu katki 2.6 Reformatsioon e usupuhastus sai alguse 1517. a Saksamaal Wittenbergis, algatas Martin Luther Põhjused: oli suunatud kiriku varanduse vastu reformaatoritele ei meeldinud indulgentside müük leiti, et tõelise usu allikas on Piibel, mitte preestrite tõlgendused, kiriku organisatsioon pole õndsaks saamisel oluline Reformatsioon Liivimaal: 1521. a ilmusid Riiasse esimesed evangeelsed jutlustajad 1523. a alustas Tartus tegevust Lutheri õpilane Herman Marsow, kes hiljem läks Tallinna linnad muutusid protestantlikeks, aga maa jäi katoliiklikuks ordumeister Plettenberg saatis Tallinnasse manitsuskirja vastuseks ordumeistri manitsuskirjale vallandus Tallinnas pildirüüste liikumine 14. septembril 1524.
1237–41 Saarlaste ülestõus. Taani ja ordu sõlmisid Stensby lepingu, millega taanlased said tagasi Tallinna ja 1238 kogu Põhja-Eesti. Koostati „Liber Census Daniae” („Taani hindamisraamat”), milles on andmeid 1240 Põhja-Eesti kohta (peamisi Eesti vanema ajaloo allikaid). 1248 Tallinn sai Lübecki linnaõiguse. 1249 Tallinnas rajati naistsistertslaste Püha Mikaeli klooster. 1251 Esimene teade Eesti kooli kohta (Pärnu toomkool). 1260–61 Saarlaste teine ülestõus. Leedulased põletasid maha Vana-Pärnu, Saare-Lääne piiskop viis oma residentsi 1263 Pärnust Haapsallu. 1279 Haapsalu sai linna õigused. Viljandi esmamaining linnana; järgmistel aastatel said Tallinn, Tartu, Pärnu ja 1283 Viljandi Hansa liikmeks. 1291 Paide sai linna õigused.
1. Liivimaa kroonikad. Läti Hendriku kroonika; Liivimaa noorem riimkroonika; Liivimaa vanem riimkroonika. Balthasar Russowi kroonika; Chr. Kelch ,,Liivimaa ajalugu" Läti Hendriku kroonika Ainus selline allikas, mis kirjeldab põhjalikult eestlaste muistset vabadusvõitlust. Samas kirjeldab ta ka sõja eelaega alates 1184. Kroonika kirjutatud ladina keeles. Kirjeldab kuidas väinajõe suudmes tegutseb esimene liivimaa piiskop, kes pöörab liivlased ristiusku. 1190 Lübecki ja Bremeni kaupmehed asutavad Saksa ordu ja 1199 astub mängu Liivimaa kolmas piiskop Albert. Hakatakse ehitama Riia linna 1201, aasta hiljem kuulutab paavst sõja Maarjamaaks nimetatud vanal liivimaal. 1204 algab neljas ristisõda ja sellest ajast on Tiit Aleksejev kirjutanud kaks romaani, nt ,,Palveränd". Läti Henrik on oma Kroonikates kirjeldanud võikaid stseene, kus ristirüütlid on langenud võitlusesse paganatega ja juhuslikult võitnud, siis kohtlevad nad neid julmal viisil 1223. Rebisi
...................................................................................................................81 VÕRDLUS ISESEISVUMISTE VAHEL......................................................................................................................83 Hilary Karu 3 D 11 EESTI AJALUGU Munga tänav Tartus vana klooster Tartus Uurimustöö: 3.november ajalooringis eesti üks tuntuimaid suguvõsa uurijaid, annab näpunäiteid. Kavastu Meierei?! Viira hõbedast kaelavõru Piirkonna aindas avaasulaid, üks oli Kärsa. EESTI MUINASAEG PT. 1 Periodiseering Paleoliitikum e. Vanem kiviaeg (jääaeg) Mesoliitikum e. Keskmine kiviaeg u 9000 5000 eKr Neoliitikum e. Noorem kiviaeg u 5000 1800 eKr Pronksiaeg Vanem u 1800 1100 eKr
EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle 80%). 18. sajand
2. A.Gailiti elu ja looming, „Toomas Nipernaadi” analüüs Sündis Tartumaal Sangaste mõisa lähedal. Kasvas Läti lähistel. Isa lätistunud liivlane, ema saksastunud eestlane. Gümni ei lõpetanud, vaid hakkas Lätis ajakirjanikuks. Töötas saadikuna. I MS ajal põgenes Riiast Eestisse ja jäigi siia. Sõbrustas Visnapuuga. Kuulus Siurusse, kus sai tuntuks. 1920ndatel jõuab suuremale kirjanduslikule tasemele. Oli Vanemuise direktor, 1930ndatel Tallinnasse. Kirjutas peamiselt lühijutte, kuid ka mõned novellid, romaanid. Kirjandusse tuligi novellikirjanikuna, juttudes fantaasiaküllasus, eksootilisus ja õudus. Tegelastel naljakad nimed: Nipernaadi, Siimon Vaa, Katariina Jee jne. 1928 novellikogu “Toomas Nipernaadi”. Seal on (talle varem iseloomulik olnud) tegelaste grotesksus juba vähenenud. Novellikogud “Saatana karussell”, “Idioot”.
valmistamiseks kohase metallisegu koostamine. Trükipressi eeskujuks oli viinamarjapress. Esialgu oli trükikunst mitte ainult tehnika, vaid tõeline kunst. 16. sajandil trükitud raamatuid nimetatakse hälltrükisteks e inkunaabliteks. Need olid üleminekuetapiks käsikirjadelt praegusele raamatule. Vt inkunaabli näidet vikipeediast: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Inkunabel.ValMax.001.jpg Gutenbergi mahukaim teos oli ladinakeelne piibel, mida peetakse maailma kauneimaks ja trükitehniliselt seni ületamatuks teoseks. Seda trükiti 150 eks paberile ja 30 eks pärgamendile. Näide taas vikipeedia abiga: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Gutenberg_Bible_scan.jpg Trükikunsti leiutamine oli suur kvalitatiivne hüpe kommunikatsiooni arengus, see võimaldas pöörduda korraga suuremate masside poole. Samas eeldas see lugemisoskust (varem loeti valju häälega, et mõista suuline traditsioon elas ka
1.loeng eksam suuline. Läti piirid: Põhjas on Eesti 348 km. Lõunas on Leedu. Kõige pikem piir 576 km Idas on Vene 282 km Kagus on (150) Valgevene 167 km merepiir on 531 km Pindala 64.589 km2 Rahvaarv 1897 1,93 milj 1935 1,91 milj 1989 NSVL okupatsioon. Lõpus max 2,67 milj 2000 2,38 milj 2009 2,27 milj(hinnanguline)(ülehinnatud) ülehinnatud rahvaloendus. 2011 2,07 milj (2,067,887) positiivset iivet pole suudetud saavutada(vananemine + väljaränne) Rahvastiku koosseis % 1935 1989 2009 2011 lätlased 77,00% 52,00% 59,00% 60,20% venelased 10,30% 41,90% 33,90% 32,50% sakslased 3,30% 0,10% 0,20% Alla 1% poolakad 2,90% 2,50% 2,40% 2,40% juudid 1,70% 0,90%
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
annaabi.ee 
