Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Halogeeniühendid (0)

1 Hindamata
Punktid
Halogeeniühendid
Alkaanidele on iseloomulik ahelisomeeria .
Halogeeni ühenditele on iseloomulik:
  • ahelisomeeria – tingitud süsiniku ahela hargnemisest

  • asendisomeeria

Füüsikalised omadused:
  • vähesed on toatemperatuuril gaasilised
  • puudub vastastikmõju veega(ei saa moodustada vesiniksidemeid)
  • hüdrofoobsed, ei lahustu vees
  • suur tihedus
  • halogeenid veest raskemad , alkaanid kergemad

Füsioloogilised omadused:
  • mürgised
  • kergesti lenduvad ( narkootiline toime)
  • põhjustavad raskeid kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi

Elektrofiilsustsenter on pos. osalaenguga või pos. laenguga aatom aines.
Nuklofiilsustsenter on neg. osalaenguga või neg laenguga aatom aines.
Elektrofiil on tühja orbitaaliga ja positiivse laenguga aine osake.
Nukleofiil on vaba elektronbaariga ja negatiivse laenguga aine osake.
Radikaal on osake, millel on paardumata elektron .
Nukleofiilne asendus on reaktsioon, mille tulemusena elektrofiilse tsentri juures üks nukleofiilne rühm asendub teisega.
Halogeeni ühenditele on iseloomulik nukleofiilne asendusreaktsioon .
  • Nukleofiilse asendusreaktsiooni kutsub esile nukleofiil.(ründav osake)
  • Ründab halogeeniühendis elektrofiilsustsentrit
  • Polaarne side katkeb juhul, kui ründav nukleofiil on tugevam, kui lahkuv nukleofiil( halogeen ).
  • Halogeeniühendid #1
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kadri Palmiste Õppematerjali autor
    Konspekt

    Sarnased õppematerjalid

    Halogeenühendid
    2
    docx

    Halogeenühendid

    Halogeenühendid ­ orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomid on seotud halogeeni aatomitega Halogeenühendite põhilised omadused · Enamik on vedelikud või tahked ained · Hüdrofoobsed ega lahustu vees · Tihedus on suur, veest raskemad Nimetamine · Asendusrühmadeks on halogeeni aatomid, vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. · Asendusrühmade arvu väljendatatakse eesliidetega di-, tri-, tetra. · Asendusreaktsiooni puhul ­fluoriid, -kloriid, -bromiid, - jodiid. · Nt. Bromoetaan ehk etüülbromiid, 2-kloropropaan ehk isopropüülkloriid. Asendusnomenklatuur: Alkaanide halogeenderivaatide nomenklatuur sarnaneb hargnenud ahelaga alkaanide nomenklatuuriga. Asendusrühmadeks on halogeeniaatomid. Nende nimetused on vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Asendusrühmade arvu väljendatakse samuti eesliidetega di-, tri- jne. Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga. CH3CHCl2 1,1-dikloroetaan CH3

    Keemia
    Keemia - orgaaniline keemia ja ühendid
    15
    doc

    Keemia - orgaaniline keemia ja ühendid

    * Hargnemata ahelaga isomeeridel on ka kõrem sulamis ja keemis temperatuur, sest molekulide paigutus on tihedam ja molekulid mõjutavad üksteist suurema pinnaga ja nende mõjude lõhkumiseks on tarvis rohkem energiat. Alkaanide keemilised omadused * Tava temperatuuril on alkaanid vähese reaktsiooni võimega ning keemilise reaktsiooni toimumiseks tuleb molekulile anda juurde energiat. * Radikaal ­ üksiku ehk paardumata elektroniga osake, millel on palju energiat. * Alkaan + halogeen = halogeeniühend ja vesinik halogeniid. -) Selliseid reaktsioone nimetatakse radikaalseteks asendus reaktsioonideks. *) Kõige rohkem tekib sellist isomeeri sellise süsiniku juures, millel on kõige rohkem sidemeid teise süsinikuga. * Alkaanid on hüdrofoobsed ained ehk ei lahustu ega märgu vees + ei moodusta vee molekulidega vesiniksidemeid. Halogeeniühendid * Halogeeniühendid ­ orgaanilised ained, milles süsiniku aatom on ühenduses halogeeni

    Keemia
    Halogeeniühendid
    6
    doc

    Halogeeniühendid

    Vasteliina Gümnaasium HALOGEENIÜHENDID Koostas: 11 klass 1. Sissejuhatus ja nimetused Halogeeniühendid ­ on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud ühe või mitme halogeeni (Br, Cl, F, I) aatomiga. · Nimetamine on sarnane hargnenud ahelaga alkaanide nimetamisele. Asendusrühmadeks on siin aga halogeeni aatomid. Nimetused on vastavalt fluoro, kloro, bromo, ja jodo. Nimetamisel pannakse halogeeniaatomid omavahel tähestikulisse järjekorda. Näiteks: CH2 -- CH2 | | (1bromo2kloroetaan). Cl Br 2. Ahelaja asendiisomeerid

    Keemia
    Keemia KT - HALOGEENIÜHENDID
    2
    doc

    Keemia KT - HALOGEENIÜHENDID

    Bioloogiliselt aktiivsed aineid. Kasutatakse kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. paljude pestitsiidide kasutamisega kaasnenud tagasilööke nagu mürgisus inimestele või teistele loomadele. 5. Nukleofiilse asendusreaktsiooni mehhanism ja analüüs ­ laengud ja osalaengud, ründav osake, reaktsioonitsenter, lahkuv rühm, katkev side, väljatõrjutud osake. Ül. vih. 6. Reaktsioonivõrrandid: TV ül. 10 /24 + vihikus. ­ alkaan + halogeen (halogeeniühendite saamine) ­ halogeeniühend + leelis (alkoholide saamine) ­ halogeeniühend + alkoholaat (eetrite saamine) ­ halogeeniühend + tsüaniid

    Elementide keemia
    Orgaaniline keemia
    4
    doc

    Orgaaniline keemia

    Orgaaniline keemia 1. Orgaanilise keemia olemus · Orgaaniline keemia tegeleb orgaaniliste ainetega o Elusorganismidest pärinevate ainete keemia · Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku · Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsiniku ja vesiniku aatomitest. Nende molekulid võivad sisaldada ka hapnikku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid: C, H, O, N, Hal 2. Süsiniku erilisus · C võime moodustaa pikki ahelaid · Seotud C ühendis ­ teise kihi S ja P elektronid võrdsed o o Väga püsiv 8 elektronist koosnev konfiguratsioon 3. Süsinik · Sp3 ­ tetraeedriline süsinik o Nurk on 1090 o 4 üksiksidet, kõik on sigmasidemed ­ · Sp ­ tasandiline ehk planaarne süsinik 2 o Nurk on 1200 o Üks kaksik side ja kolm üksiksidet o Kaksiksidem

    Keemia
    Mõisteid keemiast
    2
    docx

    Mõisteid keemiast

    orgaanilised ühendid- on keemiliste ainete klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsiniku aatomitest moodustunud ahelad. -side(sigmaside)- on tugev side süsiniku ja vesiniku aatomite vahel, kovalentne side, mida moodustavate elektronide pilv asub aatomeid ühendaval sirgel. tetraeedriline süsinik-süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. süsivesinikud- on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest, molekul sisaldab süsinikahelat alkaanid-süsivesinikud, mille molekulid sisaldavad ainult -sidemeid. triviaalnimetus- aine(peamiselt ajalooline) nimetus, mis ei vasta nomenklatuurireeglitele. nomenklatuur-reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. tüviühend-süstemaatilist või triviaalnimetust kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. asendusrühm- on aatom või aatomite rühm, mis asenda

    Keemia
    Orgaaniline keemia-Alkaanidest küllastunud ühenditeni
    2
    doc

    Orgaaniline keemia (Alkaanidest küllastunud ühenditeni)

    ALKAAN Alkoholi saab kääritamisel CH2=CH2 + H2O CH3 ­ CH3OH CH3CH2OH CH2=CH2 + H2O Alkeenid on süsinike ja vesinike ühendid, kus süsiniku vahel on ainult ühekordsed C6H12O6 C2H5OH + 2CO2 // C2H5Cl + KOH C2H5OH + KCl CH2=CH-CH3 + HCL CH3 = CHCl ­ CH3 2CH3OH CH3-O-CH3 + H2O sidemed. EETRID CHCH + H2 CH2=CH2 // CHCH + 2H2 CH3-CH3 C2H5OH + 3O2 2CO2 + 3H2O Liide alkaani ette tuleb vastavalt süsinike arvule ... on ühendid, kus süsiniku ahelat e. alküülradikaal on seotu

    Keemia
    Halogeenühenditega seotud mõisted
    1
    docx

    Halogeenühenditega seotud mõisted

    Halogeenühendid- org.ained, mille C aatomid on seotud halogeeni aatomiga. Füüsikalised omadused: 1)ei moodusta vesinik ühendeid (hüdrofoobsed) 2)suure tihedusega, veest raskemad. 3) lahustuvad piirituses ja bensiinis. Füsioloogilised omadused: 1) Mürgised. 2) narkootilise toimega. 3) kahjustavad kesknärvisüsteemi ja maksa. MÕISTED: 1) nukleofiil- vaba elektronpaariga ja neg laenguga aine osake. 2)Elektrofiil- tühja orbitaliga ja pos.laenguga aineosake. 3)nukleofiilne tsentner- neg.osalaenguga aine osake molekulis/ aines. 4) lektrofiilsus tsentner- pos. Osalaenguga aine osake molekulis/ aines. 5) nukleofiilne asendusreaktsioon- reaktsioon, mille tulemusena elektrofiilsed ja nukleofiilsed rühmad ühinevad. 6) Radikaal- osake millel on paadumata elektron.

    Keemia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun