Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika praktikum nr 7 - silindri inertsmoment (0)

1 Hindamata
Punktid

7. Silindri  inertsmoment 2020.11.18
Katseandmete tabeli  mall Silindri  inertsimomendi  määramine Kats
e nr α ± U(α), α), 

0 ti [s] ti - t̄, [s] (α), ti - t̄)2, [s2] sinα I, [kg 
m2] It, [kg  m2]

1
2
3
4
5
1
2
3
4
5 Katse lisaandme
kaal: KERN  PCB (α), näitab 2 komakohta (α), g)) nihik : kaks komakohta (α), mm), oletan  mõõdetud andmete järgi, et täpsusega 0,01 mm. stopper : PICSTOP-2C (α), näitab kuni 1 ms täpsusega) läbimõõt: õõnes  silinder  välis 58,60 mm, sise 39,92 mm täis silinder välis 59,93 mm

1. nurk on 5 kraadi nurga paneku täpsus 1 kraad 2. nurk on katseandmete tabelis

m(α), täis) = 466,93 g m(α), õõnes) = 249,15 g
Katseandmed
Arvutused
Läbitud  vahemaa
U B ( l )l = β ∗ l =0,95 ∗ 0,5 mm=± 0,475 mm U B ( l )m =t ∞ , β e p

3 = 2 ∗ 0,80 mm 3 = ± 0,533 mm U C ( l )= √UB 2 (l) l +U B 2 (l) m = √(0,475) 2 + (0,533) 2

= ± 0,71 mm läbitud vahemaa:  l=132,7 cm=1,327 ±0,00071 m (α),  usaldatavus  95%) Täis ja õõnes silindri mass U C ( l )=U B (l )m =t ∞ , β e p

3 = 2 ∗ 0,01 g 3 = ±0, 0067  g=±6,67 ∗ 10 −6 kg

Täis silindri mass: mtäis = 0,46693 ± 6,67 ∗10 −6 kg (α), usaldatavus 95%) Õõnes silindri mass: mõõnes = 0,24915 ± 6,67 ∗10−6 kg (α), usaldatavus 95%) Täis silindri välisraadius ja õõnes silindri välis- ja siseraadius U B ( d )m=t ∞ , β e p

3 = 2 ∗ 0,01 mm 3 = ± 0,00667 mm U B ( d )l = β ∗ l=0,95 ∗ 0,005 mm=± 0,00475 mm U C ( d )=

√U B

2 (d ) m+ U B 2 (d ) l= √(0,00667) 2 + (0,00475) 2 = ± 0,00819 mm=± 8,19 ∗10 − 6 m U

C ( r )= √( ∂r ∂ d ∗U C ( d ) )

2 = √(0,5∗8,19∗10−6m) 2 = ± 4,10 ∗10 − 6 m

Täis silindri raadius: dtäis = 59,93 mm = 0,05993 m ⇒ rtäis = 0,02997 ± 4,10 ∗ 10 −6 m  (α), usaldatavus 95%) Õõnes silindri välisraadius: dõõnes,välis = 58,60 mm = 0,05860 m ⇒ rõõnes,välis = 0,02930 ±
4,10 ∗ 10 −6 m (α), usaldatavus 95%) Õõnes silindri siseraadius: dõõnes,sise = 39,92 mm = 0,03992 m ⇒ rõõnes,sise = 0,01996 ±
4,10 ∗ 10 −6 m (α), usaldatavus 95%) Eksperimentaalne  inertsmoment U C ( I )= √2( ∂ I
∂ r ∗ U C ( r ) )

2 + ( ∂ I ∂m ∗ U C ( m) ) 2 + ( ∂ I ∂l ∗U C ( l ) ) 2 = √2(2mr(gt2sinα 2l −1 )∗4,10∗10−6m )

2 + (r2( g t

2 sin α 2 l − 1 )∗6,67∗10−6kg ) 2 + ( − mr 2 gt2 sin α l 2 ∗0,00071 m ) 2

Ieksp,täis ,5=m rtäis

2 ( g t 2 sin α 2 l − 1 )=0,46693kg∗(0,02997m)2∗ (9,81 m
s 2 ∗ (1,9814 s ) 2 ∗ sin5 ° 2

∗ 1,327 m − 1 ) =

1,1100284559 ∗10 − 4 ≈1,11∗ 10−4 kg∗m2 UC ( Ieksp,täis,5)=± 5,68 ∗10 − 7 kg∗m2

Täis silindri eksperimentaalne inertsmoment (5 kraadi): 1,11 ∗10 −4 ± 5,68∗ 10−7 kg∗ m2  (α), usaldatavus 95%) Ieksp.täis,10=m rtäis

2 ( g t 2 sin α 2l −1 )=0,46693kg∗(0,02997m)2∗ (9,81 m
s 2 ∗ ( 1,5356 s ) 2 ∗ sin 10° 2

∗1,327 m −1 ) =

2,15306159 ∗10 − 4 ≈ 2,15∗ 10−4 kg∗m2 UC ( Ieksp,täis,10)=± 6,79 ∗10 − 7 kg ∗ m2

Täis silindri eksperimentaalne inertsmoment (10 kraadi): 2,15 ∗10 − 4 ± 6,79∗ 10−7 kg∗ m2  (α), usaldatavus 95%) Ieksp,õõnes,5=mrõõnes,välis

2 ( g t 2 sin α 2 l − 1 )=0,24915kg∗(0,02930m)2∗ (9,81 m
s 2 ∗ ( 2,5881 s ) 2 ∗ sin 5° 2

∗1,327 m −1 ) =

2,4766102 ∗ 10 − 4 ≈2,48∗ 10−4 kg∗m2 UC ( Ieksp,õõnes,5)=± 4,94 ∗ 10 −7 kg ∗ m2

Õõnes silindri eksperimentaalne inertsmoment (5 kraadi): 2,48 ∗10 − 4 ± 4,94 ∗ 10−7 kg∗ m2  (α), usaldatavus 95%) Ieksp,õõnes,10=mrõõnes,välis

2 ( g t 2 sin α 2 l − 1 )=0,24915kg∗(0,02930m)2∗ (9,81 m
s 2 ∗ ( 1,6773 s ) 2 ∗ sin 10°

2 ∗1,327 m − 1 ) =

1,72346057 ∗10 − 4 ≈ 1,72∗ 10−4 kg∗ m2 UC ( Ieksp,õõnes,10)=± 4,13 ∗10 − 7 kg ∗m2

Õõnes silindri eksperimentaalne inertsmoment (10 kraadi): 1,72 ∗10 − 4 ± 4,13∗ 10−7 kg∗ m2  (α), usaldatavus 95%) Teoreetiline inertsmoment
Täis silinder: I teo ,täis= 0,5 m r

2 = 0,5 ∗ 0,46693 kg ∗( 0,02997 m) 2 = 0,0002096285≈ 2,10 ∗10 −4 kg∗ m2 U

C ( I teo ,täis )= √2( ∂ I ∂r ∗U C ( r ) )

2 + ( ∂ I ∂ m ∗U C ( m ) ) 2 = √2(mr∗UC(r )) 2 + (0,5 r 2 ∗U C ( m ) ) 2 =

√2(0,46693kg∗0,02997m∗4,10∗10−6m)

2 + (0,5 (0,02997 m) 2 ∗6,67 ∗ 10−6 kg) 2 = ± 8, 1210 −8 kg∗ m2

Täis silindri teoreetiline inertsmoment: 2,10 ∗10 − 4 ± 8,1210−8 kg ∗m2 (α), usaldatavus 95%) Õõnes silinder: 
I teo ,õõnes=0,5 m ( r1

2 + r 2 2 )=0,5∗ 0,24915 kg∗[(0,02930 m)2+(0,01996m)2]=0,000156577 ≈ 1,57∗10−4kg∗m2 U

C ( I teo ,õõnes )= √( ∂ I ∂ r

1 ∗ U C (r1 ) ) 2 + ( ∂ I ∂ r 2 ∗U C (r2 ) ) 2 + ( ∂ I ∂ m ∗U C ( m ) ) 2 = √(mr1∗UC(r1)) 2

+ (mr2 ∗UC (r2))

2 + (0,5(r1 2 + r 2 2 )∗U C ( m) ) 2 =

√(0,24915kg∗0,02930m∗4,10∗10−6m)2+(0,24915kg∗0,01996m∗4,10∗10−6m)2+(0,5((0,02930m)2+(0,01996m)2)∗6,67∗10−6kg)

2 = ± 3,65 ∗ 10 − 8 kg∗ m2 Õõnes silindri teoreetiline inertsmoment: 1,57 ∗10

−4 ± 3,65∗ 10−8 kg∗ m2 (α), usaldatavus 95%) Mõõtehälve Δ %täis= | eksperimentaalne I −teoreetiline I| teoreetiline I ∗ 100 %= |2,15 ∗10 −4 − 2,10∗ 10−4|

2,10 ∗10 − 4 ∗100 %=2,4 % Δ %õõnes= | eksperimentaalne I − teoreetiline I| teoreetiline I

∗100 %= |1,72∗ 10 − 4 − 1,57 ∗10−4|

1,57 ∗ 10 − 4 ∗100 %=9,6 %

Järeldused
Inertsmomendi  mõõtmine käesolevas katses osutus mitte kõige täpsemaks, kuna silindri veeremise
aega võis tugevalt mõjutada see, mis viisil  silindrist  lahti lasti. Võrreldes teoreetilist inertsmomenti  eksperimentaalse  inertsmomendiga: Silind ri 
tüüp kald enur
k eksperimenta alne 
inertsmoment eksperimentaals e inertsmomendi
mõõtemääramat us teoreetiline  inertsmoment Kas teoreetiline väärtus  mahub  eksperimentaalsesse
mõõtemääramatusesse? täis

5° 1,11 * 10-4 kg  * m2 ± 5,68 * 10-7 kg * m2 2,10 * 10-4 kg  * m2

ei jää mõõtemääramatuse  piiridesse

10° 2,15 * 10-4 kg  * m2 ± 6,79 * 10-7 kg * m2 õõnes 5° 2,48 * 10-4 kg  * m2

± 4,94 * 10-7 kg * m2

1,57 * 10-4 kg  * m2 10° 1,72 * 10-4 kg  * m2 ± 4,13 * 10-7 kg * m2

Document Outline

  • 2020.11.18
  • Katseandmete tabeli mall
  • Katse lisaandme
  • Katseandmed
  • Arvutused
    • Läbitud vahemaa
    • Täis ja õõnes silindri mass
    • Täis silindri välisraadius ja õõnes silindri välis- ja siseraadius
    • Eksperimentaalne inertsmoment
    • Teoreetiline inertsmoment
    • Mõõtehälve
  • Järeldused

Füüsika praktikum nr 7 - silindri inertsmoment #1 Füüsika praktikum nr 7 - silindri inertsmoment #2 Füüsika praktikum nr 7 - silindri inertsmoment #3 Füüsika praktikum nr 7 - silindri inertsmoment #4 Füüsika praktikum nr 7 - silindri inertsmoment #5 Füüsika praktikum nr 7 - silindri inertsmoment #6
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-06-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor OKKK Õppematerjali autor
Sisaldab:
katseandmete tabeli mall,
katse lisaandmed (seadme nimetus, täpsus, muu),
katseandmed,
arvutused,
mõõtemääramatused.

Töö teostatud: 2020.11.18

Sarnased õppematerjalid

SILINDRI INERTSIMOMENT N7
20
docx

SILINDRI INERTSIMOMENT N7

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Vladimir Bednõi Teostatud: 27.02.2017 Õpperühm: YAEB-21 Kaitstud: Töö nr: 7 TO: SILINDRI INERTSIMOMENT Töö eesmärk: Töövahendid: Silindri inertsimomendi määramine Katseseade (kaldpind koos elektroonilise kellaga), kaldpinna abil. silindrite komplekt, nihik, ajamõõtja, kaalud, mõõtelint. Skeem TÖÖ KÄIK 1

Füüsika praktikum
Puitkonstruktsioonide materjal 2010
212
pdf

Puitkonstruktsioonide materjal 2010

PUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Koostas: Georg Kodi PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 2.1 Kandepiirseisund ............................................................................................................................. 10 2.2 Kasutuspiirseisund........................................................................................................................... 14 2.3 Elam

Ehitus
Füüsika-I praktikum nr 12b-NIHKEMOODUL
24
docx

Füüsika I praktikum nr 12b: NIHKEMOODUL

n n  1  3       (2)  tn-1,β- Studenti tegur (“Füüsika praktikumi metoodiline juhend I”, lk.17, tabel 1) β- usaldatavus; füüsika praktikumides tavaliselt β=0,95 ep – mõõtevahendi lubatud piirhälve Traadi raadius ja selle määramatus: d r 2 (3) r  f d 2  r  UC r   UC d    d  2  1  UC  r   UC  d  

Füüsika
Füüsika eksamiks kordamine
50
docx

Füüsika eksamiks kordamine

potentsiaalset energiat ei teki; kehade kineetiline energia muundub kas osaliselt või täielikult siseenergiaks; pärast põrged kehad kas liiguvad ühesuguse kiirusega või jäävad paigale. Absoluutselt plastilise põrke korral kehtib vaid impulsi jäävuse seadus, mehaanilise energia jäävuse seadus aga ei kehti – selle asemel peab paika summaarse energia, ehk mehaanilise ja siseenergia summa jäävuse seadus. 24. Mida näitab keha inertsmoment. Tuletada valem rõnga inertsmomendi arvutamiseks? Inertsmoment iseloomustab jäiga keha inertsi pöörlemiskiiruse muutumise suhtes. (Massiga analoogne suurus pöördliikumises. 2 2 I =∫ ⏟r ⏟ =r ∙ ⏟m dm kuna rõngas on ühe rõnga sümmeetriline, osakese mass siis r on konstant mass 25. Millest sõltub keha inertsmoment? Steineri lause. Keha inertsmoment sõltub keha massist ja sellest, millise telja ümber

Füüsika
Laboratoorsed tööd
25
docx

Laboratoorsed tööd

..........................3 5.2Töövahendid....................................................................................................................................3 5.3Töö teoreetilised alused...................................................................................................................3 5.4Töö käik...........................................................................................................................................5 5.4.1Mõõdame silindri massi (m) ja mõõdame tema läbimõõdu (d)............................................5 5.4.2Mõõdame kaldpinna pikkuse (l) väravate vahel...................................................................5 5.4.3Arvutame valemi (6) järgi teoreetilise silindri inertsmomendi.............................................5 5.4.4Nullistame ajamõõtja............................................................................................................5 5.4

Füüsika
Reduktori projekteerimine moodul 1
37
docx

Reduktori projekteerimine moodul 1

(töökindlus) erineb väärtusest 99 % (vt. Tabel 9). 11 Tabel 8. Teraste 107 pingetsükli väsimuspiir σ0 ühepoolsel paindel usaldatavusega 99 % (AGMA), ligi 280 MPa, kui kõvadus on 300 HB. Tabel 9.Tööeategurite YN väärtusi terastele (AGMA) 12 Pindväsimuse analüüs Kahe hambaprofiili kontakti saab vaadelda kui kahe silindri kontakti. Joon. 7. Hambaprofiili kontakt Hertz’i suurim kontaktpinge 2 2 √ Ft( + ) d w 1 sin α d w 2 sin α Pmax = 1−v 21 1−v 22 πbb cos α ( E1 + E2 )

Masinaelemendid
D’Alembert’i-printsiip
52
doc

D’Alembert’i printsiip

EN = l 1 AE = FB = 0,2l 2 = 8 (1/s) N _________________________________________________________________________________ Variant 16. Üle ühtlase silindri 3 on pandud nöör, selle otstes asuvad raskused 1 ja 2. Silindrile on rakendatud konstantne jõupaari moment M. Silindri raadius on R. Leida jõud, mis mõjuvad süsteemi liikumise ajal toetusvarrastes AC ja BC. z 3 B M m1 = 80 kg C

Dünaamika
Soojustehnika eksami küsimused
90
pdf

Soojustehnika eksami küsimused

Elementaarne ringprotsess peab koosnema kahest protsessist .Selleks, et ringprotsess saaks toimuda on vaja pidevalt juurde juhtida temperatuuri ja ka vastupidi 15. Carnot’ ringprotsess. Carnot’ ringprotsessil on kõrgeim termiline kasutegur kõigist võimalikest ringprotsessidest, mis kulgevad soojusallika ja jahuti ühes ja samas etteantud temperatuurivahemikus. Carnot’i protsessi saab läbi viia ideaalses mootoris kus silinder on täidetud ideaalse gaasiga, silindri seinad on mitte soojust juhtivad ja puudub hõõrdumine. Silindri pea ühendatakse vaheldumisi soojusallikaga ja jahutajaga. Tagastatava Carnot’ ringprotsessi moodustavad kaks isotermset ja kaks isoentroopset protsessi. 1-2protsess on isotermne paisumine (juhitakse juurde soojushulk väliselt soojusallikat) 2 -3 toimub edasine paisumine q – toimel (e isoentroopne protsess). 3 – 4 toimub komprimeerimine, juhitakse

tehnomaterjalid




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun