kravatt, põlvpüksid (kitsad), sukad, suurkuub, redingot, frakk, saboo atlass, satään, siid, damast, brokaat pits trükitud puuvillane kangas Kodanliku N: S-siluett, istmikupolster, revolutsiooni ja seelik, jakk Inglismaa mõju M: kuub, vest, (1780-1804) redingotmantel, inglise frakk, jalutuskepp, kaelaside, silind- riline kaabu, caraco jakk musliin, batist, popeliin madala kontsaga kerged kingad, rihmikud ja sandaalid. käekott Ampiir N: kleit (vöökoht rinna all), (19.saj. I pool) dekoltee M: spencer-jakk, frakk, vest(id), pikad/ põlvpüksid, särk, kaelaside, redingot, garrick, mantel, silinderkübar
esimene, s. o. minimaalne kütusekulu liitrites 100 krn läbi- miseks ökonoomseimal kiirusel. Ekspluatatsioonis on tege- mist aga peamiselt tegeliku keskmise kütusekuluga. See OB esimesest ca 20% suurem ja sõltub sõiduteest, koormusest, sõiduviisist, mootorratta tehnilisest seisukorrast jt. tegu- ritest. Mootorite töötsüklid. Eespool märkisime, et kolbmootori pidevaks töötamiseks peab soojuse muundumisprotsess silindris perioodiliselt korduma. See on võimalik, kui silind- ris järgnevad üksteisele järgmised protsessid: silindri täitu- mine kütteseguga, segu kokkusurumine, segu põlemine ja paisumine ning põlemis jääkide ehk heitgaaside eemalda-' mine silindrist. Neid nelja isenimelist protsessi, mis peavad mootori silindris kindlas järjestuses korduma, nimetatakse mootori töötsükliks. Sõltuvalt sellest, kui mitu kol- vikäiku kulub töötsükli toimumiseks, liigitatakse mootorid nelja- ja kahetaktilisteks.
46), takse abrasiivlõikureid luiskudena, segmentidena, hammasrataslõikurit e. hambatõukurit (sele 2.47) või abrasiivlintidena, abrasiivpastadena. Lihvkettas on hammaslattlõikurit. Tooriku hamba külgpind kujuneb abrasiiviterad seotud keraamiliste või orgaaniliste 70 sideainete abil. Lihvketaste abrasiivaine (teemant, lisaks silindrilistele sisepindadele töödelda ka silind- ränikarbiid (SiC), alumiiniumoksiid (Al2O3) jms.) rilisi ja koonilisi välispindu ning tasapindu. Planki- mahuline sisaldus on 20...60%. mine on abrasiivviimistlusprotsess, kus abrasiivosa- Tähtsamateks lihvimismeetoditeks on välis- kesed on surutud töödeldava pinna ja suhteliselt ümarlihvimine, siseümarlihvimine ja tasalihvimine. pehmest materjalist (malm, vask) plankuri vahele. Välisümarlihvimisel (sele 2