teostamiseks. Kuna uurimuse läbi viimine annab tavaliselt mingi hulga andmeid, siis peab leidma viise kuidas neid korrastada ja analüüsida. Selleks on olemas erisuguseid viise, millede hulgast peaks valima sobivamad. Kindlasti ei ole nö õige variandi valimine alati kõige lihtsam ning vale variandivalimisega kaasnevad probleemid kogu uuringule. Vale andmeanalüüsi vahendi valimine ei ole kindlasti ainus viga, mis võib eksperimentaalses uuringus ette tulla. Seega sisaldab eksperimentaalne uuring endas mitmeid tahke, millede mõistmine on hädavajalik selle kasutamiseks. 1. Ülevaade seitsmest eksperimentaalmeetodist Eksperimentaalmeetodeid kasutatakse eksperimentaalsetes uuringutes. Viimane termin on samaväärne interventsiooni uuringuga. Seda sorti uuringut iseloomustab plaanitud interventsiooni või eksperimendi teostus grupi katsealuste seas, eesmärgiga hinnata interventsiooni või eksperimendi mõju (Haag 2004). 1.1 Eel- ja järeltestimise e. one-within katsedisain
Eksperimentaalne töö 2. Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon 1.1 Kolme katseklaasi valada ~2 mL FeNH4(SO4)2 lahust. a) ühte katseklaasi lisada mõned tilgad NH4SCN lahust. Kui lahuses on Fe3+ ioone värvub lahus tekkiva [Fe(SCN)]2+ tõttu punaseks. FeNH4(SO4)2 lahusele NH4SCN lisamisel värvus lahus tõepoolest punaseks, seega annab FeNH4(SO4)2 dissotseerudes Fe3+ ioone. Toimus reaktsioon: FeNH4(SO4)2 + NH4SCN Fe(SCN)SO4 + (NH4)2SO4 b) teise katseklaasi lisada mõned tilgad konts. NaOH lahust ja soojendada. Kui lahuses on NH 4+ ioone, on tunda eralduva ammoniaagi lõhna. Soojendamisel oli tõesti tunda ammoniaagi spetsiifilist teravat lõhna! See tõestas, et ammooniumioonid on lahuses. NaOH lisamisel toimus reaktsioon, kus aluselises keskkonnas vabaneb ammoniaak, reaktsioon näeb välja nii: FeNH4(SO4)2 + 4NaOH Fe(OH)3 + NH3 + 2Na2SO4 + H2O c) kolmandasse katseklaasi lisada 0,5-1 mL BaCl l...
Eksperimentaalne töö 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö eesmärk: Kontsentreeritud happe lahusest lahuse valmistamine, selle lahjendamine ning kontsentratsiooni määraminnne tiitrimisega. Töövahendid: Koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilindrid (10 ml, 100 ml), mõõtekolb (100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk. Kasutatud ained: Kontsentreeritud HCl lahus (tõmbe all), täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin (ff). Töö käik: Arvutakse, kui palju on vaja võtta kontsentreeritud soolhapet ja vett, et valmistada 100ml 2,5% HCl lahust. Mõõtesilindriga mõõdetakse 250ml koonilisse kolbi arvutatud kogus vett ja lisatakse tõmbe all väiksese mõõtesilindriga vajalik kogus kontsentreeritud soolhapet. Kolb suletakse korgiga ja lahus segatakse tõmbe all ringikujuliste liigutustega. Saadud soolhappelahusest teha viiekordne lahjendus, milleks pipeteeritakse destilleeritud veega loputatud ...
Kokkuvõte ja järeldused Tegelik NaCl sisalduse protsent liiva ja soola segus on 90%. (SeguC). Katsetulemusel sain NaCl sisalduseks 88,58%. Viga 90%-88,58%=1,42% Eksperimentaalselt saadud NaCl sisaldus soola ja liiva segus erineb väga vähe tegelikust sisaldusest. Seetõttu võib lugeda katse õnnestunuks. 6 Eksperimentaalne töö 2 Soolhappelahuse valmistamine ja konsentratsiooni määramine Töö ülesanne ja eesmärk: Lahuse valmistamine konsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, konsentratsiooni määramine tiitrimisega. Sissejuhatus: Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon.
Teise katseklaasi lisasin kaks tilka FeCl3 lahust. Märkasin, et lahus läheb tumedamaks ning seega tasakaal nihkub saaduste suunas. Kolmandasse katseklaasi lisasin 2 tilka NH4SCN lahust. Värv muutub tumedamaks, aga mitte nii palju, kui oli teises katseklaasis. Tasakaal nihkub saaduste suunas. Neljandasse katseklaasi lisasin tahket NH4Cl ja loksutasin tugevasti. Lahuse värvus muutus heledamaks ja tasakaal nihkub lähteainete poole. Eksperimentaalne töö 2 3 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist. Töö ülesanne ja eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid:
D== D==1,45 Mgaas=Dõhk*29 MCO=1,45*29=42,1 g/mol Arvutada katse süstemaatiline viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist MCO2. =MCO-44,0g/mol =42,1-44,0=-1,95 g/mol Suhteline viga %= %==4,4% Mollide aru kaudu: n===0,0132 mol M===41,7 g/mol Kokkuvõte või järeldused Gaasiliste ainete molaarmass teoreetiliselt erinev katselisest tulemusest. Vea põhjuseks võib olla mõõtmiste ebatäpsus ja arvutlus. Eksperimentaalne töö 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu Järgi. Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg või Al). Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Sissejuhatus
katseliselt määratud molaarmassist Mco2. = Mco2 44,0g/mol = 36,54g/mol 44,0g/mol = -7,46 Ja suhteline viga. % = Mco2 44,0 * 100% / 44,0 = 7,46 * 100% / 44,0 = 17% Süsinikdioksiidi molaarmassi leidmine kasutades ka muid lahenduskäike: a)moolide arvu kaudu (V0co2 nCO2 Mco2) V0 = 0,29324 g ja Mco2 = 44g/mol n= V/Vm = 0,29324g / 22,4g/mol = 0,013 mol n=m/M M=m/n = 0,72g / 0,013 mol = 55,4 g/mol b)kasutades Clapeyroni võrrandit (pV=m/M *R T) Eksperimentaalne töö 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi. Töö eesmärk: Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaaside reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatavad ained: 10%-ne soolhappelahus, 8,0 mg metallitükk(Mg). Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Katses leiti magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal. Mg + 2HCl = MgCl2 + H2
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Polümeermaterjalide instituut Polümeeride tehnoloogia õppetool Polümeeride amorfse faasi eksperimentaalne kirjeldus Referaat Üliõpilane: Karin Kinna Üliõpilaskood: 072239 Juhendaja: professor Andres Krumme Tallinn 2011 Amorfset faasi polümeerides iseloomustab kaugkorrastatuse puudumine. See tähendab, et makromolekulide ruumilises paiknemises puudub regulaarsus, orientatsioon või ahelaosade konstantne vahekaugus. Korrastatuse puudumise tõttu ei hajuta ainult
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm ), areomeeter, filterpaber. 3 Kasutatud ained: Naatriumkloriid segus liivaga. Teooria: Lahuse massi ja mahtu seob lahuse tihedus. Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem. Meie katse teeb võimalikuks ainete erinev lahustuvus, mida vajalike andmete saamiseks ära kasutame. Töö käik: Kolvi kaalutakse liiva ja soola segu. NaCl lahustatakse väheses koguses destilleeritud vees ning filtreeritakse kasutades kurdfiltrit. Lahus valatakse filtrisse mööda klaaspulka ning pulk tõstetakse kohe keeduklaasi tagasi, et vältida iga tilga kaotsiminekut. Jäägile keeduklaasis lisatakse veel ...
d. Leian NaCl sisalduse lahuses moolimurru kaudu e. Leian NaCl sisalduse lahuses normaalse kontsentratsiooni kaudu Kokkuvõte ja järeldused Lahustunud aine kogust lahuses saab määrata mitmel erineval viisil, sõltuvalt sellest, mis on kõige mugavam või mida edaspidises töös vaja läheb. Punktis a. Saadud katsetulemuse väike erinevus tegelikust protsendilisest sisaldusest võis olla tingitud ligikaudsetest arvutdest ja ebatäpsetest mõõtmistulemustest. Eksperimentaalne töö 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö ülesanne ja eesmärk Kontsentreeritud happe lahusest lahuse valmistamine, selle lahjendamine ning kontsentratsiooni määraminnne tiitrimisega. Sissejuhatus Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Büretti kasutatades mõõdetakse
Eksperimentaalne töö nr 1 Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Töö ülesanne ja eesmärk Töö eesmärgiks oli elektrolüütide lahuses toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsioonide tasakaalustamine. Sissejuhatus Redoksvõrrandeid võib esitada kahel viisil- molekulaarkujul ja ioonvõrrandina. Molekulaarkujul võrrandis kajastuvad vaid ühendid nt 2NaOH + CuSO4 Cu(OH)2 + Na2SO4. Täpsimini kirjeldab toimuvat ioonvõrrand, sest elektrolüüdid on vesilahuses jagunenud ioonideks ja osa ioone mingisse vastastiktoimesse ei astu nt 2OH- + Cu2+ Cu(OH)2. Et eristada erinevates agregaatolekutes olevaid ja lahustunud ühendeid, on korrektne märkida olek ühendi või iooni juurde: aq- ühend lahuses ...
Lahus läks heledamaks, kui see oli algselt. Toimus vastupidine reaktsioon ehk lähteaineid tekkis rohkem. Järeldus Kui valmis segatud segule lisati juurde lähteaineid, liikus tasakaal saaduste poole, kuna lahuses oli molekule, mis said veel omavahel reageerida. Kui segule lisati ühte produktidest, toimus silmaga nähtav värvi muutus, mis näitas, et tasakaal liikus teisele poole. Saadus sai laguneda lähteaineteks tagasi. Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatud töövahendid, mõõteseadmed ja kemikaalid Büretid, ktseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, elektripliit, stopper, kraadiklaas, 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töö käik Katse 1
– 10 2,05 17 14,5 24 22,4 5 –5 3,01 18 15,5 25 23,8 0 4,58 19 16,5 26 25,2 5 6,60 20 17,5 27 26,7 10 9,2 21 18,7 28 28,4 15 12,8 22 19,8 29 30,1 16 13,6 23 21,1 30 31,9 6 2. Eksperimentaalne töö 2.1 Eksperimentaalne töö 1. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine. 2.1.1 Töö ülesanne ja eesmärk. Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. 2.1.2 Töövahendid. CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. 2.1.3 Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad.
van't Hoffi reegel. Temperatuuri tõstmine 10 °C võrra suurendab reaktsioonikiirust kaks kuni neli korda. Matemaatiliselt võiks selle kirja panna järgmiselt: t 2 t1 vt2 vt1 10 vt1 – reaktsioonikiirus temperatuuril t1 vt2 – reaktsioonikiirus temperatuuril t2 γ – reaktsiooni temperatuuritegur (γ ≈ 2…4) 4 2. Eksperimentaalne töö 2.1 Eksperimentaalne töö 1. Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule. 2.1.1 Töö ülesanne ja eesmärk. Le Chatelier’ printsiip – reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutumisel. 2.1.2 Töövahendid. Katseklaaside komplekt. 2.1.3 Kasutatud ained. FeCl3 ja NH4SCN küllastunud lahused, tahke NH4Cl 2.1.4 Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad.
17 ρ antud/otsitav tihedus ρ1 sellest väiksem tihedus tabelis ρ2 sellest suurem tihedus tabelis C% otsitav/antud massiprotsent C%1 massiprotsent, mis vastab tihedusele ρ1 C%2 massiprotsent, mis vastab tihedusele ρ2 Tabel 1.2. Soolhappelahuse tihedused sõltuvalt HCl protsendilisest sisaldusest lahuses. 6 2. Eksperimentaalne töö 2.1 Eksperimentaalne töö 1. NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus 2.1.1 Töö ülesanne ja eesmärk. Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. 2.1.2 Töövahendid. Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. 2.1.3 Kasutatavad ained. Naatriumkloriid segus liivaga (segu A). 2.1
CaO2 jt) ning ühendid F2-ga (OF2 hapniku o-a II). Peroksiidid on ühendid hapnik-hapnik sidemega –O–O– (O22–). Vesiniku o-a ühendites on üldjuhul I, eranditeks on metallide hüdriidid NaH, CaH 2 jt, milles vesiniku o-a on –I. Perioodilisussüsteemi IA (Li, Na, K...) ja IIA (Be, Mg, Ca...) rühma elementide o-a ühendites on vastavalt I ja II; alumiiniumil III; tsingil ning kaadmiumil II. 2. Eksperimentaalne töö Reaktsioonid elektrolüütide lahustes 2.1 Töö ülesanne ja eesmärk. Elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsioonide võrrandite tasakaalustamine. 2.2 Töövahendid. Katseklaaside komplekt. 2.3 Kasutatud ained. H2SO4(aq), BaCl2(aq), Al2(SO4)3(aq), NH3⋅H2O(aq), Pb(NO3)2(aq), K2CrO4(aq), Na2CO3(aq), HCl
m NaCl 4,5 n= = =0,077 mol M NaCl 58,5 0,077 mol mol C M= = 0,308 0.250 l l n molaalsus Cm = mlahusti moolimurd normaalsus, g/dm3, kg/m3. Eksperimentaalne töö 2. Metalli massi määramine (Mg). Töö eesmärk: Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatavad ained: 10%-ne soolhapelahus, 5,0..10,0 mg metallitükk (Mg). Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Töö käik. 1. Tegin katse ettevalmistus. Eemaldasin katseklaas ja pesisin see
BoBo- nuku eksperiment Johanna Ebber LIIK JA MEETOD • Uurimuse liik on eksperimentaalne. • Uurimismeetodiks on samuti eksperimentaalne. MIDA UURITAKSE? • Kas ja kuidas mõjutab laste käitumist Bobo- nuku suhtes agressiivselt või mitteagressiivselt käituva täiskasvanu jälgimine VALIM • Esimese Bobo- nuku eksperimendi viis Bandura koos kolleegidega läbi 1961. aastal. • Kõige noorem katses osalenu oli 37 kuud vana ja vanim 69 kuu vanune. • Keskmine vanus oli 52 kuud. • Kokku osales katses 72 last. JÄRELDUSED • Agressiivset käitumist jälginud lapsed väljendasid teistest enam nii
e) Silmade koondumist lähedale vaatamisel 20. Liikumisparallaks on...? a) Binokulaare märk ruumitajus b) Stereonägemise esimene staadium c) Illusoorne efekt bioloogilise liikumise tajus d) Monokulaarne märk ruumitajus e) Illusoorne efekt nägude äratundmisel näoliigutuste analüüsis 21. Normaalsete ja tervete indiviidide käitumise ja psüühikaprotsesside uurimisega eksperimentaalsete manipulatsioonide tingimustes tegeleb ennekõike..? a) Eksperimentaalne kognitiivne psühholoogia b) Eksperimentaalne affektiivne psühholoogia c) Eksperimentaalne neuroloogia d) Eksperimentaalne psühhiaatria e) Eksperimentaalne ökoloogia 22. Mida nimetatakse topeltdissotsatsiooniks e. kaksikdissotsatsiooniks? a) Gestaltistide poolt sõnastatud tajulise organisatsiooni põhiprintsiipi, mille kohaselt objekti tajutakse alati tausta ees, sõltumata objektist
Mükoloogia eksam 18.mai 2015 1. Sissejuhatus mükoloogiasse. Mükoloogia seeneteadus on seeni uuriv teadusharu. Jäämees elas umbes 5000 aasta tagasi. Ta kasutas seeni: kasekäsn, tuletael. Keskaegsed teadmised seentest: - seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem taimede ja pinnase eritised - seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon - termini ,,mükoloogia" looja. Fries - laiahaardeline seente süsteem. Bary - eksperimentaalne mükoloogia. Seente ontogenees. Seente morfoloogia. Kniep - tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel. Flemming - penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 6000 liigi. 2. Seente iseloomustus. Seened on üks eukarüootsete organismide riikidest. Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. Erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukest kitiinist, taimedel
Sisukord: Suured avastusretked Veovahendid Laevad Läänemerel Navigeerimisvahendid Merekaardid Sõjatehnika Püssirohi Suurtükk Püssirohi ja teadus Optika Galileo Galilei ja eksperimentaalne füüsika Simon Stevin, lahtiütlemine igiliikumise ideest Muutused majanduses Teaduspööre Renessansi tehnika Üleminek kivisöele Uuendused rauatööstuses Olukord keemias Tehnilise keemia sünd Mõttelaadi uuenemine Inimese suhe loodusega Leonardo da Vinci Uuenev mehaanika Mehaaniline kell Kronomeeter Meetodi tähendus Teaduslikud huvid tehnikas Mõtleva masina idee Tekstiilitööstus Rasketööstus Uute jõumasinate otsingud Kokkuvõtteks Kasutatud kirjandus
T0 = 273,15 K P0 = 101325 Pa T = 20 + 273,15 = 293,15 K Õhu tihedus Õhu mass Kolvi ja korgi mass CO2 mass CO2 suhteline mass CO2 molaarmass Katse süstemaatiline viga Suhteline viga CO2 molaarmassi leidmine a) moolide arvu kaudu V0= 0,2876 dm3 Vm = 22,4 mol/dm3 mCO2 = 0,581 g b) kasutades Clapeyroni võrrandit R = 8,314 J/mol K V = 0,314 dm3 = 0,000314 m3 Eksperimentaalne töö 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk Töö eesmärk on leida magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu järgi Sissejuhatus Vesiniku mahu viimiseks normaaltingimustele kasutatakse valemit Kuna vesinik kogutakse vee kohale ja see sisaldab ka veeauru, siis vastavalt Daltoni seadusele Daltoni seadus: keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate
C%1 (massiprotsent, mis vastab tihedusele 1) 0,5% C%2 (massiprotsent, mis vastab tihedusele 2) 1,5% Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Esialgne liiva-soola segu mass 6,71 g. NaCl sisaldus: % M(NaCl) = 58,5 g/mol m(NaCl) = 2,71 g n(NaCl) = 0,046 mol V(lahus) = 250 cm3 (lahus) = 1,006 g/cm3 m(lahus) = 251,5 g n(lahusti) = 13,82 mol m(lahusti) = 251,5 2,71 = 248,79 g Eksperimentaalne töö 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö ülesanne ja eesmärk Ülesandeks on valmistada lahus kontsentreeritud soolhappe lahusest, lahuse lahjendamine ning lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Sissejuhatus Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon Otsitava aine kontsentratsiooni leidmine:
Arvutan kolvi ning korgi massi (m3) ja m3 kaudu CO2 massi Leian süsinikdioksiidi ning õhu massidest süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse, kasutades suhtelise tiheduse valemit Ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmassi Arvutan katse süstemaatilise vea lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja leian suhtelise vea % Kokkuvõte Katse eesmärk sai täidetud. Katse suhteline viga oli 5,09 %. Vea põhjuseks võis olla tehtud vead ümardamisel ning mõõtevead. Eksperimentaalne töö 2 Töö nimetus: Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi. Töö ülesanne ja eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk,arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud töövahendid, mõõteseadmed ja kemikaalid. Töövahendid: filterpaber, termomeeter, baromeeter Mõõteseadmed: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 50...100 mg magneesiumitükk Töö käik
Keemiline tasakaal ja reaktsiooni kiirus Üliõpilane: Õppejõud: Helgi Muoni 13.04.2017 Eksperimentaalne töö 1 Töö eesmärk: Le Chatelier' printsiip- reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Kasutatavad ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl Töövahendid: Katseklaaside komplekt Töö käik: Kirjutada välja tasakaalu konstandi avaldis raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi lahuste vahelisele reaktsioonile FeCl3+3NH4SCN=Fe(SCN)3+3NH4Cl Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada
Laboratoorne töö 3 Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus Eksperimentaalne töö 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö ülesanne ja eesmärk Töö eesmärk on uurida katseliselt Le Chatelier' printsiipi reaktsiooni tasakaalu nihkumist lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Sissejuhatus Pöörduvad reaktsioonid on reaktsioonid, mis kulgevad nii ühes kui teises suunas ja reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus on nii lähteaineid kui saadusi. Fikseeritud tingimustel saabub selliste
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. 2 Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Õpperühm: Töö teostaja: KATB12 Õppejõud: Töö Protokoll Protokoll arvestatud: Meeme teostatud: esitatud: Põldme 02.10.2011 28.10.2011 Eksperimentaalne töö 1 Töö eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Tööl on õppe eesmärk. Töö ülesanne NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus. Töövahendid 250 ml keeduklaas, klaaspulk segamiseks. Elektrooniline kaal ,,Mettler toledo" PB602-s, valmistatud Sveitsis, max 610 g (e =0,1g), min 0,5 g(d=0,01 g). Klaasist lehter, kooniline kolb, 250 cm3 mõõtesilinder
8. Leian NaCl protsendilist sisaldust lahuses: 9. Arvutan NaCl massi ning protsendilist sisaldust liiva ja soola segus: ; Suhteline viga (segu B): Muud arvutused n(NaCl) Molaalsus: Molaarsus: Moolimurd: Normaalsus: NaCl konts. (g/dm3, kg/m3): Järeldus Töö oli läbiviidud vastavalt eeskirjale, kuid töö lõpptulemus ei ole piisavalt tõelisele lähedane ebatäpsete mõõdetuste ja tehniliste vigade tõttu. Eksperimentaalne töö 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö eesmärk Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Meetod Kontsentratsiooni määramine reageerinud aine järgi. Sissejuhatus Kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon
põhjuseks võisid olla ebatäpne mõõtmine ja ümardamine. Leian süsinikdioksiidi molaarmassi moolide arvu kaudu V0CO2 = 0,281 L Leian süsinikdioksiidi moolde arvu valemi kaudu Leian süsinikdioksiidi molaarmassi kasutades valemit ja CO2 massi Leian süsinikdioksiidi molaarmassi kasutades Clapeyroni võrrandit , kus R=8,314 J/molK P = 100000 Pa V = 0,281 L = 0,000281 m3 m = 0,52 g T = 293,15 K Eksperimentaalne töö 2: Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Sissejuhatus Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Mõõteseadmed: termomeeter, baromeeter, mõõtesilinder Töövahendid: filterpaber, seade gaasi mahu mõõtmiseks Kemikaalid: 10%-ne soolhappe lahus, 9,7mg Mg tükk, destilleeritud vesi
Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni saaduste poole, punasemaks b) NH4SCN kontsentratsioon saaduste poole, vähem punasemaks kui eelmise puhul c) NH4Cl kontsentratsiooni algainete suunas, värv muutub heledamaks Kokkuvõte või järeldused Reaktsiooni tasakaal liigub lähteainete poole kui suurendada saaduste kontsentratsiooni ja tasakaal liigub saaduste poole kui lisada segusse lähteaineid. Eksperimentaalne töö 2: Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö ülesanne ja eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Mõõteseadmed: büretid, termomeeter Töövahendid: katseklaaside komplekt (8tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, elektripliit Kasutatud ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1% H2SO4 lahus, destilleeritud vesi
Leian katse suhtelise vea, arvestades, et õige tulemus on 70% Arvutan NaCl molaarsuse lahuses M(NaCl)=58,5 g/mol Arvutan NaCl molaalsuse lahuses m(lahusti) = m(lahus) - m(aine) = 252,75 4,49920 = 248,251 g Arvutan NaCl moolimurru lahuses Arvutan NaCl normaalsuse lahuses Arvutan NaCl sisalduse lahuses g/dm3 ja kg/m3 Kokkuvõte Katse eesmärk sai täidetud, leitud massisuhte suhteline viga on 2,0181%, mille põhjuseks võis olla mõningane NaCl kadu filtrimisel. Eksperimentaalne töö 2: Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö ülesanne ja eesmärk Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Sissejuhatus Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Mõõteseadmed: mõõtesilindrid (10 ml, 100 ml), mõõtekolb (100 ml), pipetid (10 ml, 20 ml) Töövahendid: koonilised kolvid (250 ml), bürett, klaaspulk
7. Järeldus Katse ja arvutuste tulemusena sain süsinikdioksiidi molaarmassiks 43,9g/mol. Tegelik molaarmass on aga 44,0g/mol. Katsel esineb süstemaatiline viga 0,2%. Selle tekkeks võib olla mitu põhjust: 1) CO kadusid on võimalik vähendada korki peale pannes 2) Korgi hermeetilisus pole kindel 8. Leida süsinikdioksiidi molaarmass, kasutades ka muid laheduskäike: 1) Moolide arvu kaudu 2) Kasutades Clapeyroni võrrandit. Eksperimentaalne töö 2 Metallimassi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi 1. Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. 2. Töö vahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtsilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter, 10% soolhappelahus, 5,0...10,0mg metallitükk (Mg) 3. Töö käik
Clapeyroni võrrand: Difusioon on aine osakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib konsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel. Õhu keskmine molaarmass on 28,96 29,0 g/mol. Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel: 3 Eksperimentaalne töö nr 1 Töö ülesanded ja eesmärk Ülesanne: Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine. Eesmärk: Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töö käik: 1. Kaaluda korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass m1). 2. Juhtida balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi 3. Kolb kaaluda uuesti. 4. Juhtida 1..
Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Keemiline tasakaal ja reaktsiooni kiirus 3 Õpperühm: Töö teostaja: YAGB Raili Allos Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Sergei Zari 26.11.2011 20.12.2011 arvestatud: Eksperimentaalne töö 1 Töö nimetus: Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö ülesanne ja eesmärk. Le Chateier' printsiip Reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja seaduste kontsentratsiooni muutumisel. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid:Katseklaaside komplekt Kasutatud ained: FeCl3 ja NH4SCN kullastunud lahused, tahke NH4Cl Töö käik. Vaada keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada 1...2 tilka küllastunud FeCl3 lahust ning 1..
metallitükid, klaas, foolium jne. Oma autobiograafias on Cage tunnistanud, et selle leiutise loomisele sundis tema enda vajadus. Ettevalmistatud klaverit kasutas Cage ja teised hiljem väga palju, nt Arvo Pärt Tabula Rasa (tõlkes puhas tahvel). Olles töödanud mitmete gruppidega, tutvus Vage koreograafia Merce Kunninhamiga. Koostöö Cage ja tantsugruppide vahel oli aastakümnete pikkune. MK: Litaania vaalale (Litaania tähendab tõlkes kirikuhümni) Sõjajärgne eksperimentaalne muusika Cage saavutas laiema tuntuse maailmastaabist just eksperimenteerides (uute võimaluste otsimine). See läks tema kolleegidele ja publikule üle. Cage stiili määratakse stiili alla, milleks on aleatoorika ehk eksperimentaalne muusika . Ladina keeles tähendab see täringut. Cage ise nimetas oma stiili määratlematuseks. Aleatoorika heliloomingus ja interpratsioonis oli suund juhuslikkusel. Autor annab esitajale üldised juhised noodikirjas, jättes esitajale
teor=0,5313±0,0026, usaldatavusega 0,95 Teksp=0,425±0,048 ms, usaldatavusega 0,95 Tteor=0,92±0,11 ms, usaldatavusega 0,95 Rkr=1376,9±6,5 Järeldused: Kuigi graafikult vaadates tundub, et ekperimentaalne ja teoreetiline logaritmiline dekrement erinevad oluliselt, siis mahub eksperimentaalselt saadud tulemus oma määramatuse vahemikus teoreetiliselt saadud tulemusse. Samas on erinevus piisavalt suur,niiet seda meetodit ei saa kasutada, kui on vaja väga täpselt tulemusi. Eksperimentaalne võnkeperiood on poole väiksem kui teoreetiliselt saadud võnkeperiood, seega võib arvata, et tegemist on mõõtmisveaga ehk ei ole korralikult ekraanilt täisvõnkeid loetud.
suurendamine mõjutab tasakaalu enam. Näen, et tasakaalu mõjutab enam FeCl3, kuna NH4SCN molaarne kontsentratsioon on väiksem (koefitsendid reaktsioonivõrrandist on vastavalt 1 ja 3, kuid mahult on ained võrdsed). KOKKUVÕTE Muutes lähteainete või saaduste kontsentratsiooni lahuses suuremaks, muutub reaktsiooni tasakaal vastavalt paremale ehk saaduste suunas või vasakule ehk lähteainete suunas. Eksperimentaalne töö 2 TÖÖ NIMETUS: Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist TÖÖ EESMÄRK : Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine KASUTATUD - MÕÕTESEADMED , TÖÖVAHENDID: Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit - KEMIKAALID 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus TÖÖ KÄIK :
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Labora-toorne Töö pealkiri: töö nr. 3 Keemiline tasakaal ja reaktsiooni kiirus Õpperühm: Töö teostaja: KATB12 Õppejõud: Töö Protokoll Protokoll arvestatud: Meeme teostatud: esitatud: Põldme 28.10.2011 25.11.2011 Eksperimentaalne töö 1 Töö eesmärk Le Chatelier'i printsiip. Reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Töö ülesanne Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju hindamine tasakaalule. Töövahendid 4 katseklaasi Töö käik Kirjutada tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi lahuste vahelisele reaktsioonile: FeCl3(aq) + 3NH4SCN(aq) Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada
𝑉𝑙𝑎ℎ𝑢𝑠 = 0,250 𝑑𝑚3 = 0,000250 𝑚3 Kokkuvõte ja analüüs Eksperimentaalses töös tuli valmistada lahus tahkest ainest, määrata kontsentratsioon tiheduse kaudu ja eraldada ained segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Võimalike vigade põhjuseks võisid olla ebatäpsed mõõtmised ja vastuste ümardamine. 3 Eksperimentaalne töö 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö ülesanne ja eesmärk Eksperimentaalse töö eesmärgiks oli lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine ja kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Koonilised kolvid 250 ml; mõõtesilindrid 10 ml, 100 ml; mõõtekolb 100 ml;
% % = 44,0 = 22,2% Leida CO2 molaarmass kasutades muid lahenduskäike: V0 CO 2 a) nCO2 = Vm nCO2= 0,298dm3/22,4dm3/mol = 0,0133 mol M(CO2)= 0,4844g/0,0133mol = 36,42 g/mol mRT M= b) PV M= 0,4844g*8,314*294K/101600Pa*0,000298m3 = 39,1 g/mol Järeldus Katsel saadud tulemus oli väga ebatäpne, kuna masside m1 ja m2 erinevus oli väiksem kui normaalne, lisaks võis osa CO2 eralduda ka katse käigus. Eksperimentaalne töö 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatavad ained 10%- ne soolhappelahus, 50...100 mg metallitükk (Mg) Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Töö käik Katseseadeldis koosneb 2 kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks
NH 4SCN lahust lisades muutus kolmanda katseklaasi lahus veelgi tumedamaks punaseks ning tasakaal liikus saaduste tekke suunas. Kui lisasin NH4Cl-i neljandasse katseklaasi, muutus lahus kollakamaks ning tasakaal nihkus lähteainete suunas, sest NH4Cl on üks reaktsiooni saadusi. Järeldus Reaktsiooni tasakaal liigub lähteainete poole kui suurendada saaduste kontsentratsiooni ja tasakaal liigub saaduste poole kui lisada segusse lähteaineid. Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatud ained ja kemikaalid 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus, destilleeritud vesi. Kasutatud töövahendid ja mõõteseadmed Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Katse 1
Tulemus on suhteliselt täpne, kuid vea tekkeks võib olla mitmeid põhjuseid: 1) Korgi hermeetilisus pole kindel. 2) Kolvist pole võimalik kogu õhku välja saada. 3) CO2 kadusid on võimalik vähendada korki peale pannes, ent mitte täielikult kaotada. Leida süsinikdioksiidi molaarmass, kasutades ka muid lahenduskäike a) Moolide arvu kaudu V0 = 0,295 dm3 Vm= 22,4 mol/ dm3 m(CO2)= 0,58g b) Kasutades Clapeyroni võrrandit Eksperimentaalne töö nr 2 Metallimassi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Töövahendid ja ained Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Ained: 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg ) Töö käik
Andmed: Solenoid: Mõõtepool: (Euroopas on olmevooluvõrgus vahelduvvoolu võnkesagedus.) Magnetiline konstant: Ampermeetri viga: Täpsusklass: Piirhälve: Mõõtevahendi määramatus: Lugemi määramatus: Magnetiline induktsioon: Magnetiliste induktsioonide laiendatud liitmääramatused: Magnetilised induktsioonid: Järeldus: Teoreetilised ja eksperimentaalsed väärtused erinevad väga vähe ja seda on näha ka graafikul: jooned langevad peaaegu kokku. Eksperimentaalne graafik on teoreetilisest keskmiselt 6,15% suurema väärtusega.
– 14 päeva oli kohanemseg – 3x 28 eksperimentaal päeva Uuring II • Kastreeritud Nelore härjad • Esialgne kaal 320 ± 39 kg • Kestvus oli 90 päeva • Viis eksperimenttalset korda – Ühe eksperimentaali ketvus oli 18 päeva – 10 päeva kohanemiseks – 8 päeval koguti proove Tulemus • Kuivaine tarbimine vähenes • Püsivad amülaasi, parandatud tuha ja lämmastiku osakaal suurenes • Eksperimentaalne dieet ei näidanud täieliku või osalise seedimise eripärasid. • Ei mõjunud ka vatsa pH´le (P> 0,05) • -mao ammoniaaklämmastikule ja toidu lämmastiku efektiivsusele. • -sööda ärakasutamisele ja rümbale. Artikkel • http://www.animalfeedscience.com/article/S0377-8401(14)00008-X/abstract • Ristamine – Andnud palju uusi geene – Parandada jõudlust, interjööri – Verevärskendus
Cu0 + NO3- = Cu2+ + NO2 Lahus muutub roheliseks, eraldub pruunikas gaas ja palju soojust. Eraldunud mürgine pruun gaas on NO 2. KOKKUVÕTE Absoluutseks veaks sain 1,66 ning suhteliseks veaks 3,77%. Need vead tulenesid kõige tõenäolisemalt liigsest ümardamisest või mõnevõrra ka ebatäpsetest mõõtmistest (CO2 ei olnud kolbis mahuliselt sama palju kui vett). Eksperimentaalne töö 2 TÖÖ NIMETUS: Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi. TÖÖ EESMÄRK : Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. KASUTATUD - MÕÕTESEADMED , TÖÖVAHENDID: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. - KEMIKAALID 10% soolhappelahus, 5,0...10,0 Mg tükk TÖÖ KÄIK :
suurendamisel liigub saaduste poole c) NH4Cl konts. suurendamisel liigub lähteainete poole. 2. Katseklaasis olnud lahus muutus punasemaks- tasakaal nihkus saaduste poole. 3. Katseklaasis olnud lahus muutus punasemaks kuid vähem- tasakaal nihkus saaduste poole. 4. Katseklaasis olnud lahus muutus heledamaks, seega reaktsioon liikus lähteainete poole. Lahus muutus heledamaks, kuna lahuses oli rohkem lähteaineid, millel polnud punakat tooni kui FeCl3, millel oli punakas toon. Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonis t ja temperatuurist Töö eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatavad ained 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töövahendid Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Töö käik
religiooni vahel endistviisi haigutavat ületamatu kuristik. Kas see ongi määratud nii jääma või leiduks siiski võimalusi ja häid põhjuseid vaenuleeride lepitamiseks? Mina isiklikult arvan,et ei sest teaduse andmed on avalikud ja korduvalt kättesaadavad.Aga religioonis on meie sisekaemused ja maailma tõlgendused.Teaduse küsimus võiks olla kuidas? Religiooni aga miks? Teaduses on autoriteediks loogiline kooskõla ja eksperimentaalne korrektsus.Religioonis hoopis jumala ilmutus ja valgustatud inimesed.Teadus ja religioon on kui erinevad keeled teaduse keelt kasutatakse peamiselt ennustamiseks,kontrollimiseks,vaadeldud nähtuste vahel seoste tuvastamiseks,tehnoloogiliste rakenduste leidmiseks.Religiooni keelt aga eluviisi soovitamiseks,suhtumiste väljatoomiseks,kindlate moraaliprintsiipide soosimiseks,rituaalide läbiviimiseks
• arenes välja 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate algul Inglismaal. • Tähelepanu pööratakse lugude instrumentaalsetele osadele. • populaarsuse kõrgaeg oli 1970. aastate keskel Kuulsamad esitaijd Maailmas • Pink Floyd • Genesis • Emerson • Lake & Palmer • Yes • Jethro Tull Eestis • Psycho • Radar Stilistiline päritolu • Psühhedeelne Rock • barokk pop • progressiivne folk • avant-garde • eksperimentaalne rokk • jazz fusion • jazz • klassikaline muusika • Canterbury stseen Pillid • Kitarr • Trumm • Saksofoon • Bass • Klahvpillid • Klavesiin • Timpanid • Flööt • viiul jazz rock jafusion • on muusikastiil, mis ühendab džässi teiste muusikastiilidega,nagu pop, rock, fol k, reagge,funk, metal, kantri, RnB, hi p-hop, elektrooniline muusika ja maailmamuusika. • Stiil sündis Ameerika
Eksperimentaalne töö nr 2 Metallimassi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Sissejuhatus Kasutatud valemid: ( P ü ld−PH 2O )∗V∗T ˚ V °= P ˚∗T V ° × M Mg M= Vm Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk Mg. Seade gaasi mahu mõõtmiseks- statiiv, 2 ristmuhvi, 2 klambrit koos pehmendustega, 1 katseklaas, 1 kummivoolik, 2 büretti; väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Katseandmed. Õhutemperatuur to=22,0o =295o Õhurõhk p=103300 Pa = 774,8 mm Hg Vee nivoo büretil enne reaktsiooni V1= 11,30 ml Vee nivoo büretil pärast reaktsiooni V2=2,75 ml Eraldunud vesiniku maht V=|V2-V1|= 8,55 ml Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. V=|V2-V1| => V= |11,30ml-2,75ml|= 8...
annaabi.ee 
