1)Võnkumist iseloomustavad suurused ja nende mõisted. Ühikud ja arvutus valemid. · Periood on ühe täisvõnke sooritamiseks kulunud aeg. Tähis- T ühik-1s Valem- T=1/f · Sagedus on täisevõngete arv ühes sekundis. Tähis-f ühik- 1Hz · Hälve on pendli kaugus tasakaalu asendist mis tahes aja hetkel. On perioodiliselt muutuv suurus x. Tähis-x · Ablituut on maksimaalne hälve. Tähis-xm Ühik-1m 2)Ringliikumist iseloomustavad suurused.Mõisted,ühikud,valemid. · Ioonkiirus see on läbitud kaare pikkuse ja aja suhe. Tähis-v Ühik-1m/s Valem- v=l/t · Kesktõmbekiirendus tekib ainult ringi liikumisel. On põhjustatud kiiruse sunna muutumisest ringil. Tähis a Valem- a= v2 /r · Nurkkiirus oomega on pöördenurga ja selle sooritamiseks kulunud aja suhe. Tähis- Valem- Ühik-1rad/s 3)Laineid iseloomustavad suurused. · Lainepikkus on kaugus valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. ...
laine kiirus v (1m/s) v=f=/T Erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinevaid värvusaistinguid. Põhi: pun, roh, sin. Värvusi saab liita ekraanile üheaegselt erineva lainepikkusega valgusvihte juhtides, valgusfilter allika ees(nt hõõglamp). Valguse difraktsioon: on sirgjoonelise levimise teelt, esineb väikeste avade ja tõkete juures. Difraktsioon esineb kõigi lainete puhul, kui ava mõõtmed lainepikkusele lähedased on, kuid mitte suure ava korral. Valguse inferents: on laine energia ruumiline ümberjaotumine. (3 joon. Laine põhja ja harja koht.) 1)monokromaatne valgus-ühe kindla lainepikkusega kiirgus (laserid) 2)polükromaatne v.- sisaldab erinevaid lainepikkuseid( enamus valgusallikad) 3)koherentsed valguslained- võrdse sadegusega, faasinihe on muutumatu, käigu vahe on ½ perioodi ehk muutumatu ja laine kuju on muutumatu. Sekundaarlained interfereeruvad. (+joon.) b-max. v min. kaugus ekraanil otsesihist; d-naaberpilude vahekaugus;
on null, peab nulliga võrduma ka vasak pool ja impulsimomendi muutus on null. Võnkumine - ühe osa perioodiliselt korduv liikumine. Võnkeperiood - ühe täisvõnke kestus Hälve - keha kaugus tasakaaluasendist Amplituud - maksimaalne hälve Resonants - võnkeamplituudi järsune kasvamine Laine - võnkumiste edasikandumine ruumis Lainefront - veepinna häirituse esimene laine Ristlaine - laine, kus võnkimine toimub levimissihiga risti Pikialine - võnkumine toimub piki levimissihti Inferents - mitme laine liitumine üheks resultantlaineks Difraktsioon - nähtus, kus lained painduvad tõkete taha Makroparameetrid - füüsikalised suurused, mille abil ainet makroskoopiliselt kirjeldatakse Mikroparameetrid - seotud molekilide ja nende liikumisega Ideaalse gaasi mudel: a) molekulid on punktmassid b) molekulide põrked anuma seintega on elastsed c) molekulide vahel ei ole vastastikmõju 2 rad = 360° 1 rad = 180° a - kiirendus m/s2
Ühik. Läätse fookuskauguse pöördväärtus. 1 dpt. 45. Kuidas jagunevad nägijad ja kuidas parendatakse? Normaalnägijad (30%) Lühinägijad (20%) ehk nõguslääts Kaugele nägijad (50%) + ehk kumerlääts 46. Mis on luminofoor ja luminesenss? Luminofoor on aine, mis luminesenssvalgust kiirgab. Luminesenss on mittesoojuslik helendus. 47. Valguse interferents ja difraktsioon? Kuna tekib hele ja kuna tume triip? Valguse inferents on kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Difraktsioon on nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. Hele triip tekib kui lained samas faasis ja tugevdavad. Tume triip kui vastasfaasis ja nõrgendavad. Samas faasis on lained siis kui samal hetkel miinimum või maksimum. 48. Interferents kiledes. Üks osa peegeldub kile pinnalt ning teine kile alumiselt pinnalt ning
Ühik. Läätse fookuskauguse pöördväärtus. 1 dpt. 45. Kuidas jagunevad nägijad ja kuidas parendatakse? · Normaalnägijad (30%) · Lühinägijad (20%) ehk nõguslääts · Kaugele nägijad (50%) + ehk kumerlääts 46. Mis on luminofoor ja luminesenss? Luminofoor on aine, mis luminesenssvalgust kiirgab. Luminesenss on mittesoojuslik helendus. 47. Valguse interferents ja difraktsioon? Kuna tekib hele ja kuna tume triip? Valguse inferents on kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Difraktsioon on nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. Hele triip tekib kui lained samas faasis ja tugevdavad. Tume triip kui vastasfaasis ja nõrgendavad. Samas faasis on lained siis kui samal hetkel miinimum või maksimum. 48. Interferents kiledes. Üks osa peegeldub kile pinnalt ning teine kile alumiselt pinnalt ning kui kile on õhuke
Valgus on väikeste osakeste voog. (osakesed liguvad väga suure kiirusega ja on väga väikesed. Valguse murdumisnätiaja- on väga fundamentaalne suurus. v=c/ √ μ∗ε +n= √ μ∗ε v=c/n. n21=v2/v1 Valguse dispersioon-valguse kiiruse sõltuvus valguse lainepikkusest. Valge valgus on oma olemuselt liitvalgus, läbides klaasi lähustub valgus tänu dispersioonile paljudeks värvilsieslt valgusteks-spektrisks. mida väiksem on lainepikkus, seda rohkem ta keskkonnas murdub n=c/v Valguse inferents- laine liitumine ja liitumisel tekkiv püsiv energia ümberjaotumine ruumis, mis tuleneb lainete vastasikusest üksteise tugevdamisest ühtedes punktides j nõrgenamine teistes. Väga täpsete pikkuse ja nurkade mõõtmiseks, putukad,veeloigud,cd. Eri teid mööda tulevate kiirte hilinemin tähendab automaatselt faaside erinevusi Valguse difraktsioon- on laine kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levimisest ja paindumine ümber väikeste takistuste või levimine v'ikesest avast välja
annaabi.ee 
