lained painduvad tõkete taha. või nõrgendavad üksteist. 3. Iseloomusta valguse interferentsi. 4. Iseloomusta polariseeritud valgust ja kus seda kasutatakse? Kui asetaksime loomuliku valguse teele seadme, mis laseb läbi ainult mingis kindlas sihis, näiteks vertikaalsihis võnkuvate E-vektoritega laineid. Sellist valgust nimetatakse polariseeritud valguseks. Rakendus: polaroidprillid, vedelkristall-kuvarid. 5. Mis on nägemisaisting? Esemetelt peegelduvad valguskiired läbivad sarvkesta, silmaava, läätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. Valguse mõjul tekivad silma võrkkesta rakkudes keemilised muutused, mis põhjustavad närviimpulsse. Need kanduvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda, kus tekib nägemisaisting. 7. Kuidas tekib hologramm? Holograafia on esemete ruumilise kujutise fotografeermine. Selle tulemusena saadakse hologramm, mis erineb mitmeti tavalisest fotost
ÄRRITAJA SIGNAAL, MIS MÕJUTAB MEELEORGANEID. DALTONISM OSALINE VÄRVIPIMEDUS; INIMENE EI SUUDA ERISTADA PUNAST JA ROHELIST VÄRVUST NING NEED NÄIVAD TALLE ÜHTVIISI HALLIKAD. KANAPIMEDUS INIMENE NÄEB HÄMARAS JA PIMEDAS ÄÄRMISELT HALVASTI; KAASNEB VANANEMISEGA, OSADEL JUBA SÜNDIDES. AKROMAATILISED VÄRVITOONID VÄRVITUD VÄRVID (MUST, VALGE, HALL). KROMAATILISED VÄRVITOONID KÕIK VÄRVID (PUNANE, SININE JNE). ABSOLUUTNE LÄVI KÕIGE SUUREM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. ERISTUSLÄVI KÕIGE VÄIKSEM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. KOMPENSATSIOON ÜHE AISTINGU KORVAMINE TEISEGA. ADAPTATSIOON ÄRRITAJAGA KOHANEMINE. SÜNTEESIA KUJUTLUSE TEKE TEISE MEELEELUNDI ÄRRITAMISEL. TAJU KONSTANTSUS PÜSIVUS; INIMENE TAJUB OBJEKTI MUUTUMATUNA SÕLTUMATA KONTEKSTI MUUTUSEST. ILLUSIOON EKSITAJU; TEGELIKKUSES EKSISTEERIVATE OBJEKTIDE VÕI NÄHTUSTE MOONUTATUD TAJUMINE. HALLUTSINATSIOON HÄIRE; TAJUD MIDAGI, MIDA EI OLE. ULTRAHELI HELI, MIS ON ÜLE 20000HZ. ...
ÄRRITAJA SIGNAAL, MIS MÕJUTAB MEELEORGANEID. DALTONISM OSALINE VÄRVIPIMEDUS; INIMENE EI SUUDA ERISTADA PUNAST JA ROHELIST VÄRVUST NING NEED NÄIVAD TALLE ÜHTVIISI HALLIKAD. KANAPIMEDUS INIMENE NÄEB HÄMARAS JA PIMEDAS ÄÄRMISELT HALVASTI; KAASNEB VANANEMISEGA, OSADEL JUBA SÜNDIDES. AKROMAATILISED VÄRVITOONID VÄRVITUD VÄRVID (MUST, VALGE, HALL). KROMAATILISED VÄRVITOONID KÕIK VÄRVID (PUNANE, SININE JNE). ABSOLUUTNE LÄVI KÕIGE SUUREM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. ERISTUSLÄVI KÕIGE VÄIKSEM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. KOMPENSATSIOON ÜHE AISTINGU KORVAMINE TEISEGA. ADAPTATSIOON ÄRRITAJAGA KOHANEMINE. SÜNTEESIA KUJUTLUSE TEKE TEISE MEELEELUNDI ÄRRITAMISEL. TAJU KONSTANTSUS PÜSIVUS; INIMENE TAJUB OBJEKTI MUUTUMATUNA SÕLTUMATA KONTEKSTI MUUTUSEST. ILLUSIOON EKSITAJU; TEGELIKKUSES EKSISTEERIVATE OBJEKTIDE VÕI NÄHTUSTE MOONUTATUD TAJUMINE. HALLUTSINATSIOON HÄIRE; TAJUD MIDAGI, MIDA EI OLE. ULTRAHELI HELI, MIS ON ÜLE 20000HZ. ...
Võrkkest: silmamuna tagaosas, soonkesta all. Temas on valgustundlikud rakud, mis võtavad vastu ärritusi- kolvikesed(värviline nägemine)&kepikesed(must-valge nägemine). Pimetähn: piirkond, kus pole valgustundlikke rakke. Koht, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga. Kollatähn: võrkkestal pupilli vastas, koht kus kohtuvad ainult kolvikesed. Seal nägimisteravus kõige suurem, selleks näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid asju. Nägemisaisting: esemelt peegelduvad valguskiired, läbivad sarvkesta, silmaava, läätse, klaaskeha&koonduvad võrkkestale. Valguse mõjul tekivad võrkkesta rakkudes keemilised muutused, millest tulevad närviimpulsid. Mööda nägemisnärvi kanduvad nägemispiirkonda, kus tekib nägemisaisting. Värvipimedus: ei suuda eristada punast ja rohelist. Pärilik, esineb meestel&naistel. Pole ravitav. Uuritakse spetsiaalsete värvustabelite abil. Kaugelenägevus: silm näeb kaugele hästi, lähedale halvasti
Tunnetusprotsessid kõik need psüühilised protsessid, mille abil inimene maailma tundma õpib. ... aisting, taju, mälu, mõtlemine, fantaasia. Aisting kõige lihtsam tunnetusprotsess. Peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi. Tekib siis, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meeleelundile. Meeled!? Aistingud jagunevad välis- ja sisekeskkonna aistinguteks. Välisaistingud: - Nägemisaisting umbes 90% värvipimedus, daltonism ei saa eristada punast ja rohelist, kanapimedus õhtul hämaras ei näe. - Kuulamisaisting üle 140db tekib valu. - Haistmisaisting - Maitsmisaisting - Kompimisaisting Veel temperatuuri-, liigutus-, tasakaalu-, jne. aistingud. Aistingu absoluutne lävi ärrituse minimaalne suurus, mis on vajalik aistingu tekkeks. Selle suurust iseloomustab absoluutne tundlikkus ehk võime reageerida minimaalsele ärritusele.
Kuidas me näeme? Kõige selgemini saame näha siis, kui vaatleme otse meie ees asuvaid esemeid. Külgedel paiknevate esemete piirjooned on ähmased ja värvisus ei eristu kõige selgemalt. Esemetelt peegelduvad valguskiired läbivad sarvkesta, silmaava, läätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. Valguse mõjul tekivad silma võrkkesta rakkudes keemilised muutused, mis põhjustavad närviimpulsse. Need kanduvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda, kus tekib nägemisaisting. Kuigi silma võrkkestal moodustub eseme vähendatud ja ümberpööratud kujutis, ei näe me asju ümberpööratuna. Põhjus on selles, et ajus töödeldakse infot ja kogemuste tõttu tajume asju õiget pidi. Samuti aitab aju mõista kujutisi, mida me näeme. Lisa 1 https://www.google.ee/search?q=n %C3%A4gemine&biw=1024&bih=581&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=x6ddVf- 3AoaKsAHwy4GYCA&ved=0CAcQ_AUoAg#q=n %C3%A4gemine&tbm=isch&tbs=sur:fc Värvuste nägemine
Kõige selgemini saame näha siis, kui vaatleme otse meie ees asuvaid esemeid. Külgedel paiknevate esemete piirjooned on ähmased ja värvisus ei eristu kõige selgemalt. Esemetelt peegelduvad valguskiired läbivad sarvkesta, silmaava, läätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. Valguse mõjul tekivad silma võrkkesta rakkudes keemilised muutused, mis põhjustavad närviimpulsse. Need kanduvad mööda nägemisnärvi peaajju nägemispiirkonda, kus tekib nägemisaisting. TÖÖ JA ÕPPETINGIMUSED Mitteküllaldane või liiga tugev valgustus põhjustab silmade väsimist ning see omakorda alandab üldist tööjõudlust. Parim on päevavalgus, kuid otsese päiksevalguse käes ei tohi siiski lugeda ja seda eriti suvel. Kunstliku valguse puhul on soovitav kasutada 60 W pirni, mis oleks töökohast 1/2 kuni 3/4 m kaugusel. SILMADE TERVIS JA TOITUMINE Toit peab olema mitmekesine ja vitamiinirikas. Eriti oluline on Avitamiin.
1. Aistingu mõiste: Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Ta tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Naiteks tavalise tooli. Seda vaadetes võime näha selle prunni värvust (nägemisaisting) ja kasutades tunda selle siledat pinda (puuteaisting), kuid aisting ei ütle, et tegemist on tooliga (ei peegelda eset tervikuna) 2. Kuidas tekib aisting: Aistingud tekivad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on närvisüsteemi osa, mis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui ka organismist tulevad ärritusi ning milles toimub nende analüs ja süntees. Koosneb kolmest osast: retseptorid (võtavad ärritusi vastu ja muudavad närviimpulssideks), närvikuid (toimetavad näriviimpulsse edasi), peaaju piirkonnad (närviimpulssidena saabunud info töötlemine) 3. Aistingu liigid, omadused...
Valgus Füüsika referaat Koostaja: Valguseta oleks elu Maal võimatu. Päiksevalgus tagab olenditele elu. Valgusenergiat kannavad nähtamatud lained. Valgusnähtusi uurivat füüsika osa nimetetakse optikaks. Valgusosakesi nimetatakse footoniteks. Kui footnid satuvad silma, siis mõjutavad nad valgustundlikke rakke ja tekib nägemisaisting. Valguslained on elektromagnetlained. Eri lainepikkusega valguslained tekitavad erineva värvusaistingu. Nähtav valgus moodustab elektromagnetlainete spektrist väga väikese osa. Elektromagnetained, sealhulgas valgus, levivad kiirusega 300 000 km/s, jõudes ühe sekundiga peaaegu kaheksa korda ümber Maa käia. Valguse kiirus on maailma suurima teadaolev kiirus. Valgusallikad Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Päike ja hõõglamp hõõguvad, see
1. Kirjelda silma ehitust. Silmamuna: kõvakest, läbipaistev sarvkest, vesivedelik, soonkest, vikerkest, silmaava, lääts, ripslihased, klasskeha, kepikestest ja kolvikestest koosnev võrkkest, nägemisnärv, kollatähn, pimtähn. Abielundid: kulmud, laud ripsmetega, pisaranäärmed, pisaravedelik, silmalihased. 2. Kuidas tekib nägemisaisting? 1. Valguskiired läbivad sarvkesta, vesivedeliku ja silmaava ning langevad läätsele ja murduvad seal. 2. Murdunud kiired läbivad klaakeha ja langevad võrkkestale kus tekib ümberpööratud ja vähendatud kujutis. 4. Kepikestes ja kolvikestes tekib erutus mis kandub mööda nägemisnärvi suuraju nägemiskeskusesse. 3. Millised muutused toimuvad silmas lähedale ja kaugele vaadates? Lähedale vaadates on ripslihased pingul ja lääts kumer. Kaugele vaadates on ripslihased
nägemiseks. 24. Kuulmisaistingu tekkimine: Helilained panevad võnkuma trummikile, kust edasi liiguvad lained kuulmeluukestele. Kuulmeluud edastavad need teole, kus retseptorid muudavad helivõnked närviimpulssideks. Impulsid liiguvad oimusagara kuulmiskeskusse, kus tekib kuulmisaisting. Nägemisaistingu tekkimine: Valguse mõjul tekib silma võrkkesta valgustundlikes rakkudes erutus, mis liigub närviimpulssidega peaaju kuklasagara nägemiskeskusse, kus tekib nägemisaisting. 25. Aistingu tundlikkuse alumine absoluutne lävi ärritaja minimaalne tugevus mingi aistingu tekkeks Aistingu tundlikkuse ülemine absoluutne lävi ärritaja maksimaalne tugevus, mis veel sama aistingu tekitab Eristuslävi ühe ja sama ärritaja väiksem erinevus, mida inimene märkab 26. Adaptatsioon ärritajaga kohanemine (valguse käest hämarasse tuppa minek: alguses ei näe midagi, hiljem silmad kohanevad) 27. Taju omadused:
Erutuse võtavad vastu valges nägemise korral kolvikesed ja annavad selle edasi nägemisnärvi kiududele. Nägemisnärvi ja nägemisjuhteteede esimene ümberlülitus närvilt närvile on keskaju piirkonnas ülemises küngastikus. Sealt edasi läheb erutus vaheajus taalamusse, kus asub välimine/külgmine põlvikkeha (lateral geniculatebody). Välimisest põlvikkehast läheb erutus mööda närvikiude kuklasagarates asuvas nägemiskeskusesse ja nägemisaisting tekibki siis, kui erutus on jõudnud nägemiskeskusesse. Kui sellel teel on mõni piirkond kahjustatud, siis tekivad vastavad häired. Nägemise kulgemine ei ole ühtne, ehk paremalt silmalt ei lähe kõik vasakusse ajupoolkerra ja vastupidi. 3. Silma akommodatsioon. Lühi- ja kaugelenägevus. Akommodatsioon on silma kohanemisvõime erineval kaugusel paiknevate esemete vaatlemiseks. Akommodatsiooni eesmärk on koondada kujutis vaadeldavast esemest täpselt võrkkestale.
SILM Mis on silm ? Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Mis kaitseb silma ? Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need li...
KONTROLLTÖÖ psühholoogias 25.11.2014 Teemad: aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine 1. Väliskeskkonna aistingud, liigid, kus tekkivad 19 punkti Väliskeskkonna aistingud tekivad väliskeskkonnast pärinevate ärritajate mõjul. * Nägemisaisting tekib silmades. See jaguneb omakord akromaatiliseks ehk mittevärvilised värvused ja kromaatiliseks ehk värvilisteks värvusteks. * Kuulmisaisting tekib kõrvas. Kõrv koosneb kolmest osast: väliskõrv, sisekõrv ja keskkõrv. Sisekõrvas asub teo kujuline osa kus paikneb Corti elund, mis on kuulmisretseptor. * Nahaaisting tekib naha pinnal epiteelkoes, kui seda mehaaniliselt, keemiliselt, elektriliselt või termiliselt ärritada Temperatuuriaisting sõltub naha enda temperatuurist (ntks. Jahedad objektid tunduvad külmana) Puuteaisting tekib enamasti näpuotstes ja huultel * Maitsm...
Nägemine Ümbritsevast keskkonnast saab inimene suurema osa informatsioonist nägemismeele abil. Nägemiselundiks on silm. Silm on nägemisanalüsaatori perifeerne osa, võimaldab eristada valgust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Peale silmamuna ja selle abielundite hõlmab nägemisanalüsaator nägemisnärvist ja ajusisestest nägemisteedest moodustuva juhtetee ja ajus paiknevad nägemiskeskused. Normaalselt nägeva inimese silmas ilmub, nagu fotoaparaadis, vaadeldavast valgustatud esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Valguse mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes kolvikestes ja kepikestes fotokeemilise protsessi (nägemispigmendi rodopsiini lagunemise) tagajärjel erutus, see läheb närviimpulsside voona juhteteid kaudu nägemiskeskusesse ja seal analüüsituna muutub nägemisaistinguks. Nägemisaistingul põhineb meelelise tunnetuse ...
Tunnetusprotsessideks nimetatakse psüühilisi protsesse, mis on vajalikud informatsiooni vastuvõtmiseks ja selle töötlemiseks. Tunnetusprotsessid on aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. AISTING Aisting annab edasi esemete ja nähtuste üksikomadusi (kuju, värvus, lõhn jne.) Aistingud jagunevad: a) klassikalised : nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompeaisting. b) uued: temperatuuri-, tasakaalu-, valuaisting. Aistingud tekivad analüsaatori vahendusel see on närvisüsteemi osa, mis võtab vastu ärritusi ning milles toimub nende analüüs. Analüsaator koosneb retseptoritest, mis võtavad ärritusi vastu, närvikiududest, mis toimetavad närviimpulsse edasi ja peaaju piirkondadest, kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. Nägemine Nägemismeel on kõige tähtsam selle kaudu saab 80-90% informatsioonist. Nägemisaisting tekib valguse mõjul silma võrkkesta valgustundlikes rakkude...
Psüühilised seisundid · Tundmused · Emotsioonid (õnnelikkus,üllatus,kurbus,hirm,viha,vastikus) Psüühilised omadused · Temperament (kaasasündinud) · Iseloom (elu ajal omandatud Aisting · Aisting on kõige lihtsam psüühiline protsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi ja tekib siis kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelunditele. · Aisting on vahetu ( siin ja praegu toimuv protsess) · AISTINGUTE LIIGID : Nägemisaisting Kuulamisaisting Haistmisaisting Maitsmisaisting Kompimisaisting · AISTINGUTE OMADUSED : Adaptatsioon- ärritajaga kohanemine Kompensatsioon- ühe aistingu liigi korvamine või asendamine teisega Suuraju poolkerade koore ehitus · Suuraju koor on ca 3 mm ja ta sisaldab 10-14 miljardit närvirakku
Teisalt võib löök siiski objekti nägu tabada minu käe liikumise tulemusena ilma , et toimuks otsest füüsilist kokkupuudet. Kui mul on soov kedagi lüüa, siis piisab vaid sellest, kui ma viipekeeles annaksin märku kellelegi ja see keegi lööb, kuid see tegevus saab toimuda vaid mingi lõpliku ajavahemiku pärast ning oleks registreeritav selge põhjuslike sündmuste ahel alustades märkuandva viipega, edasi valguse levimine läbi mind ja lööjat eraldava ruumi, lööja nägemisaisting, sellest lähtuv löömisotsus jne (aja pidevuse tõttu võib seda jada tihendada ja konkretiseerida erinevate sündmustega lõpmatuseni) . Milline on relatiivsusteoorias eeldatav lokaalsus, milline kvantmehaanika lokaalsus? Mis on lokaalsus relatiivsusteoorias? Erirelatiivsusteooria sätestab, et (eeldusel et jälgitakse põhjuslikkuse printsiipi) materiaalse osakese või informatsiooni liikumiskiirus ruumis ei saa ületada valguse kiirust. /Albert, lk 65/
ei eristu kõige selgemalt. Esemetelt peegelduvad valguskiired läbivad sarvkesta, silmaava seejärel koondab ja suunab lääts valguskiired läbi klaaskeha võrkkestale. Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise. Valguse mõjul tekivad silma võrkkesta rakkudes keemilised muutused, mis põhjustavad närviimpulsse. Need kanduvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda, kus tekib nägemisaisting. Kuigi silma võrkkestal moodustub eseme vähendatud ja ümberpööratud kujutis, ei näe me asju ümberpööratuna. Põhjus on selles, et ajus töödeldakse infot ja kogemuste tõttu tajume asju õiget pidi. Samuti aitab aju mõista kujutisi, mida me näeme. Nägemisprotsessi võib jagada neljaks osaks kujutise formeerimine võrkkestal optilise kujutise muundamine närviprotsessiks närviimpulsside vastasmõju ja nende juhtimine ajju signaalide interpreteerimine ajus.
töötlemine. 1. Nägemine Inimese nägemisorganiks on silm. Silma abil eristame valgust ja värvusi, esemete kuju ja suurust ning ruumis liikumist. Nägemismeele kaudu saab inimene väliskeskkonnast kõige rohkem infot erinevatel andmetel 80-90%. Nägemisaistingu kujunemine: valguse mõjul tekib silma võrkkesta valgustundlikes rakkudes (kepikestes ja kolvikestes) erutus, mis liigub närviimpulssidena peaaju kuklasagara nägemiskeskusse, kus tekib nägemisaisting. Inimene näeb valgusena elektromagnetlaineid pikkusega 380-770nm (nanomeeter so miljardik meetrit). Madalamad lainepikkused on nähtavad lilla-sinisena ja kõrgemad lainepikkused kollase-punasena. Silma ehitusest, valguse liikumisest ja kujutise moodustumisest: valgus pääseb silma vikerkesta keskel asuva pupilli kaudu. Pupilli taga paiknev lääts teravdab kujutist. Edasi liigub valgus silma tagaosas asetsevale võrkkestale, kus tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud kujutis
Väiksema lainepikkusega valguslained murduvad enam läbiminekul klaasprismast. Tekib värviline valgusspekter. Kui koondada spektrivärvustega kiired läätse abil, saame ekraanil valge valguslaigu. See katse näitab, et valgus ei omanda värvust mitte prisma värvitu klaasi toimel, vaid, et värvilised valgused on koostisosadena valges valguses olemas. Valge valgus koosneb värvilistest valgustest; selle silma langemisel tekib värvusetu nägemisaisting. Spekter tekib seetõttu, et valges valguses sisalduvad värvilised valgused murduvad erineval määral: punane murdub kõige vähem, violetne kõige enam. Kui juhtida spektrivalgus läbi prisma, siis värvilised valgusvihud küll murduvad, kuid ei lagune enam teiste värvustega kiirteks. Seega on spektrivärvused puhtad värvused. Valguse aistingu põhjustavad elektromagnetlained pikkusega 380760 nm. Spektrite jaotamine: kiirgus-ja neeldumisspekter
· Silma kaitseb sarvkestarefleks, mis vajadusel suleb silma kiiresti Pilt: http://www.chrisdanford.com/blog/tag/eye-strain/ SILMA OPTILINE SÜSTEEM I · Nägemismeele sensorid on valgustundlikud (fotosensorid) · Valguse toimel tekivad sensorirakkudes sensoripotentsiaalid · Sensoripotentsiaalid kutsuvad nägemisnärvis esile aktsioonipotentsiaalid · Aktsioonipotentsiaalid juhitakse nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagarasse · Seal tekibki nägemisaisting ja -taju SILMA OPTILINE SÜSTEEM II · Silma tulev valgus murdub sarvkesta välispiiril · Valgus läbib eeskambri vesivedeliku, tungib läbi pupilli, läbistab läätse (lens) ning pääseb võrkkestale Võrkkes · Silma optiline süsteem tagab valguskiirte fokuseerumise võrkkestale t Tsentraalloh k Kollatähn SILMA OPTILINE SÜSTEEM III · Valgustmurdvad struktuurid:
jämenevad ka oksad ja juured. 5.8. Puukoor. Puukoor on kasvava puu kõige välimine kiht. Koore ülesandeks on kaitsta puud välismõjutuste eest ja hoida ära puu kuivamine. Koor koosneb kahest kihist : sisemine kiht ehk niin elusate rakkude kiht Niine ülesanne on puidumahlade juhtimine, niinest saavad alguse säsikiired. välimine kiht ehk korp koosneb surnud Muud näitajad mida kasutatakse puiduliikide eristamisel ja määramisel : Värvus Värvus on nägemisaisting, mis sõltub puidu pinnal peegelduva valgusvoo spektraalkoostisest. Põhjamaa puuliikidel on enamvähem ühetooniline värvus, ühtedel heledam, teistel tumedam. Seevastu troopika metsades kasvab väga erinevate värvustega puit (must, roheline, punane). Seepärast need puuliigid on kõrgelt hinnatud mööblitööstuses, kunsti- esemete ja muusikariistade valmistamisel. Puiduliigi määramisel värvuse järgi kasutatakse selleks spetsiaalselt
1.Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. 2. Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi . Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: 1)retseptoritest võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; 2)närvikiududest mis toimetavad närviimpulsse edasi; 3)vastavast peaaju piirkonnast kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. 3. Aistingute põhidimensioonid Intensiivsus Et aisting üldse tekiks, peab ärritaja olema teatud tugevusega. Ärrituse minimaalselt toimivat tugevust nimetatakse tundlikkuse alumiseks absoluutseks läveks. Ärrituse maksimaalset intensiivsust, mille korral tekib veel samalaadne aisting nimetatakse tundlikkuse ülemiseks absoluutseks läveks. Läve k...
NÄGEMINE Nägemisorganiks on silm, mille abil eristame valgust ja värvusi, esemete kuju ja suurust ning ruumis liikumist. Nägemismeel on meeltest tähtsaim, kuna selle kaudu saame väliskeskkonnast kõige rohkem informatsiooni. Valguse mõjul tekib silma võrkkesta tundlikes rakkudes ( kolvikestes ja kepikestes) erutus, mis liigub närviimpulssidena peaaju kuklasagara nägemiskeskusesse, kus tekib nägemisaisting. Kujutise moodustumine : Valgus tungib silma pupilli kaudu, mille taga painev lääts teravdab kujutist.Edasi liigub valgus võrkkestale, kus tekib vaadetavat objektist ümberpööratud kujutis. Võrkkestast väljuv nägemisnärv viib info nägemiskeskusesse. Kõige valgustundlikum osa võrkkestal on kollatähn, võrkkestal on ka pimetähn, mille juurest väljub nägemisnärv. Värvinägemise häired on pärilikud või tekinud haiguse/vigastuse tõttu.Puna-roheline värvipimedus daltonism.
puhul.Õnneks on hiljuti suudetud lokaliseerida geen kromosoomis, mis võimaldab tulevikus välja arendada veretestid PRA kandvuse diagnoosimiseks, mis oleks paljude aretajate jaoks tõeliseks õnnistuseks. Võrkkesta düsplaasia ehk RD MRD, GRD, TRD Reetina e. võrkkest on tundlik kiht silmamuna tagaseinal, mis võtab vastu valguse ning muundab selle elektriliseks signaaliks. See elektriline signaal kantakse silmanärvi kaudu ajju, kus see töödeldakse ning nõnda tekib nägemisaisting. Reetina areng lootejärgus on küllaltki keerukas. See tekib väikesest osast algneuraaltorust, koest, mis on kogu kõrgema närvisüsteemi (pea ja seljaaju) algmeks. Vaegarengud reetina sünnieelses arenemises on harvad ning põhjustatud kas siis pärilikest teguritest või emakasisese kasvukeskkonna mõjuritest. Reetina düsplaasia on üks liik võimalikest vaegarengutest. Sõna "düsplaasia" ise tähendab organi või koe ebapiisavat, puudulikku või ka vigast arengut
VÄRVI OPTILINE MÕJU Punase värvi lainepikkus on kõige suurem. Lainepikkus on 770-620 nanomeetrit. Selle värvi vibratsioon on kõige aeglasem ja lainepikkus kõige pikem. Punane värv kiirendab südame rütmi ja turgutab, taastab tegutsemistahte. Kiirendab aeglast vereringet ja pulssi, mõjub jõuduandvalt aneemia ning kurnatuse korral. Üledoseerimise korral tekitab hüperaktiivsust ja agressiivsust ning vihapurskeid, ei sobi põletikuliste protsesside puhul. Punase värvi nägemisaisting on psühholoogiliselt kõige ärritavama mõjuga. Kui vastandvärv külmale rohelisele eristub punane ümbritsevast looduskeskkonnast kõige enam. Samas esineb punast meie loodusvöötmes väga harva, mistõttu on rahuldatud erakordsuse nõue. psühholoogiliselt eriti tugevalt mõjuv assotsiatsioon verega, samuti tule ning tõusva ja loojuva päikesega. 5 VÄRVI AJALUGU Egiptuse hauakambrimaalingud, mis pärinevad ajajärgust umbes 3000 a
65. mis vahe on pimetähnil ja Pimetähnil kepikesed ja kolvikesed puuduvad, kollatähn sisaldab arvukalt kolvikesi ja on kõige kollatähnil? teravama nägemise piirkond 1. Valguskiired läbivad sarvkesta, vesivedeliku ja silmaava ning langevad läätsele ja murduvad seal. 2. Murdunud kiired läbivad klaaskeha ja langevad võrkkestale kus tekib ümberpööratud ja 66. kuidas tekib nägemisaisting? vähendatud kujutis. 3. Kepikestes ja kolvikestes tekib erutus mis kandub mööda nägemisnärvi suuraju nägemiskeskusesse. 4. Aju keerab pildi õiget pidi. 67. nimeta 3 nägemiskeskust Primaarne nägemiskorteks - kuklasagara kannusvao piirkonnas. 1. Visuaalne ala V1 - 17 peaajus? Brodmanni väli. 2. visuaalne ala V2 18 Brodmanni väli. 68. mida nimetatakse
Kui laps ei saa puudutusi siis aistingud ei arene! Keha aistingud: * tundmine,puudutus Soe ja külm Valu aisting Ema puudutus parandab Aisting kasvab koos inimesega ja on seotud tunnetega. Liikumis ja tasakaalu aisting. Teadmised üksi ei tee targaks teadmised üksi ei anna teadmisi. Keemilised aistingud. Maitse ja lõhn, need on seotud kõige rohkem lapsepõlvega. Kuulmis ja nägemisaisting. Distanseerunud... kõrvad võivad keelduda kuulmast asju, mida ei soovi kuulda, näiteks kriitika või õnnetusjuhtum. Missugused uskumused ja hoiakud suunavad või piiravad minu taju ja tähelepanu? Missugused uskumused on mul enda kohta? Mälu Mälu on psüühiline nähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja taastamises. Arvatakse, et kõik erutused jätavad
2) Nägemisanalüsaatorite ehitus ja toimimine. Nägemiselundiks on silm, mille valgustundlikud sensorid kepikesed ja kolvikesed asuvad võrkkestas. Silma optiline süsteem tagab valguskiirte fokuseerumise võrkkestale, kus tekib vähendatud ümberpööratud kujutus. Sensorirakkudes valguse toimel tekkinud sensoripotentsiaalid kutsuvad nägemisnärvis esile aktsioonipotentsiaali, mis juhitakse nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagarasse, kus teadvuse tasemel tekib nägemisaisting ja -taju. Silma optilise süsteemi moodustavad: sarvkest, eeskamber, lääts, klaaskeha ja pupill. (Nägemisnärv väljub pimetähnist) Ehitus: Kiudkest välimine kaitsekest, milles on sarvkest Soonkest selle koostisesse kuuluvad vikerkest, ripskeha ja pupill Võrkkest - valgustundlik kiht , kepikesed ja kolvikesed. 3) Kuulmismeel Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse välis, kesk ja sisekõrva. Sisekõrvas asuvad sensorirakud
Kõige selgemine näeme siis, kui vaatleme otse meie ees asuvaid esemeid. Külgedel paiknevate esemete piirjooned on ähmased ja ka värvused ei eristu kõige selgemalt. Esemelt peegelduvad valguskiired läbivad sarvkesta, silmaava, läätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. Valguse mõjul tekivad silma võrkkesta rakkudes keemilised muutused, mis põhjustavad närviimpulsse. Mööda nägemisnärvi kanduvad impulsid peaaju nägemispiirkonda, kus tekib nägemisaisting. Kuigu silma võrkkestal moodustub eseme vähendatud ja ümberpööratud kujutis, ei näe me asju ümberpööratuna. Põhjus on selles, et ajus töödeldakse informatsiooni ning kogemuste tõttu tajume asju õiget pidi. Samuti aitab aju mõista kujutisi, mida me näeme". (Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 72.) Nägemishäired tekitavad ähmase kujutise ,,Sagedasemad nägemishäired on kaugelenägevus ja lühinägevus. Kaugelenägevuse
stilistilise taotlusega, vaid sellel on sügavam tähendus. Nii Freud kui Lacan rõhutavad oma seksuaalteooriates nägemisaistingut puudulikkuse fikseerijana. Freud ütleb oma artiklis "Anatoomiliste sooerinevuste psüühilisi vasteid" väikese tüdruku kohta: "--- ta on näinud seda [peenist], tal ei ole seda, ta tahab seda." (Freud: 183) Ühendades keele häälega naaseb Cixous preoidipaalse ema-lapse suhte juurde, aega, kus valitseb rohkem tundeaisting, hääl ja rütm kui nägemisaisting. See on fantastiliselt külluslik aeg, kus ei näi olevat kehade eristumist ega naudingute piiri, jagunemist minaks ja emaks. "Puuduta mind, hellita mind, sina nimetu olend, anna mulle mu enda mina!" (Cixous: 86) Ecriture feminine on kui alateadvuse "laul", mis avab sissepääsu tõrjutud mällu, äratab mälestuse esimesest aistitavast teadmisest, teadmise kehast erootilise naudingu allikana. See tagab sissepääsu ka keelde rütmina, helikujutisena ja kohalolekuna. See
käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilti tegelikkusest. Aisting annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. (tavaline tool. Näeme selle pruuni värvust (nägemisaisting), tunneme selle siledat pinda (puuteaisting), kuid aisting „ei ütle“, et tegemist on tooliga – ei peegelda eset tervikuna). Jaotatud meeleelundite järgi – puuteaisting, nägemisaisting jne. Lisaks temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistingud. Taju peegeldab meid ümbritseivaid objekte ja nähtusi terviklikult. Töötleb meeleelundistest saadud inf põhjalikumalt. Tervikliku tajupildi tekkeks on 4 omadust: lähedus (lähedal asetsevaid objekte tajutakse tervikuna), suletus (suletud kontuuriga objektid või subjektiivsed kontuurid), sarnasus (ühesuguseid objekte eristatakse
PSÜHHOLOOGIA AINE Psühholoogia on teadus inimese ja loomade käitumisest süstematiseeritud info ja teadmised, teoreetilised seisukohad, terminioloogia, eksperimendid. Loob teooriad selle kohta, kuidas käitub. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avadusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. Uurib midagi sisemist. Ajalugu: 1) eelteaduslik psühholoogia (arvamuspsühholoogia) 2) filosoofia 3) teaduslik psühholoogia (W.Wundt) jaguneb filosoofiaks ja loodusteadusteks. PSÜHHOLOOGIA HARUD (TEOREETILISED JA RAKENDUSLIKUD) Psühholoogia struktuur: 1) Teoreetilised psühholoogia harud - Üldpsühholoogia terminoloogia, teooriad, kontseptsioonid, teadmised - Eksperimentaalpsühholoogia uurimismeetodid (sh testis), uuringute tulemused 2) Rakenduspsühholoogia harud - on kujunenud ajaloo käigus ja on kuntslikud, peegeldades teaduse arengu taset, moodi ja kujutlust mi...
töötlemine. 1. Nägemine Inimese nägemisorganiks on silm. Silma abil eristame valgust ja värvusi, esemete kuju ja suurust ning ruumis liikumist. Nägemismeele kaudu saab inimene väliskeskkonnast kõige rohkem infot erinevatel andmetel 80-90%. Nägemisaistingu kujunemine: valguse mõjul tekib silma võrkkesta valgustundlikes rakkudes (kepikestes ja kolvikestes) erutus, mis liigub närviimpulssidena peaaju kuklasagara nägemiskeskusse, kus tekib nägemisaisting. Inimene näeb valgusena elektromagnetlaineid pikkusega 380-770nm (nanomeeter so miljardik meetrit). Madalamad lainepikkused on nähtavad lilla-sinisena ja kõrgemad lainepikkused kollase-punasena. Silma ehitusest, valguse liikumisest ja kujutise moodustumisest: valgus pääseb silma vikerkesta keskel asuva pupilli kaudu. Pupilli taga paiknev lääts teravdab kujutist. Edasi liigub valgus silma tagaosas asetsevale võrkkestale, kus tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud kujutis
1. Ülevaade psühholoogia põhimõistetest 1.1 psüühika ja käitumine Psühholoogia on õpetus hingeelu (vaimuelu) nähtustest ja käitumisest. Psyche + logos psühholoogia (hing)+(õpetus)(hingeteadus) Subjektiivselt ilmneb psüühika vaimsetest elamustest ja kogemustest (tunnetuses aistingute, tajude, tähelepanu, kujutluste, mõtete, meenutuste, emotsioonide jmt vormis) subjektiivse külje kvaliteeti saab kogeda enesevaatluse ehk introspektsiooni kaudu subjektiivsus on individuaalne; avaneb ainult esimese isiku perspektiivist Objektiivselt väljendub psüühika käitumises ning füsioloogilistest ilmingutes (objektiivselt mõõdetavad ja subjektiivsega kaasnevad ajuprotsessid, kehalised füsioloogilised protsessis, tegevus, kõne, miimika, aga ka tegevuse resultaadid füüsilises ja sotsiaalses maailmas) Inimese psüühikat juhib ja kontrollib sotsiaalne normatiivne baas (bioloogilised...
Ps. aine ja uurimisobjekt. Tähtsamad harud. Ps. põhilised meetodid: Psüh psyhhe (hing) +logos(teadus) Tal on pikk minevik, aga lühike ajalugu. Probleemidega on tegeletud juba kaua, aga teaduseks sai psüh 1879. aasal. 1. Psüh laboratoorium lõi Saksamaal Leipzigi ülikoolis 1879. aastal W. Wundt. Psüh on midagi kunsti ja teaduse vahepealset. Teadlased otsivad vastuseid küsimusetele: kust me tuleme? Kuhu me läheme? ka Psüh uurib sama. Psüh uurib inimest ja tema käitumist. Psüh on teadus, mis uurib vaimseid e psühholoogilisi protsesse ja inimese käitumist. 20. sajandil hakkavad tekkima tähtsamad Psüh harud: 2. Sotsiaalpsüh uurib kuidas grupp mõjutab inimese käitumist 3. Keskkonnapsüh uurib, kuidas keskkond mõjutab inimese käitumist 4. Meditsiinipsüh 5. Deferentsioonipsüh Uurimisel püstitatakse teooriaid, hüpoteese. Meetodid: 6. Kirjeldavad meetodid e konkreetse juhtumi analüüs tehakse ol...
ained suudavad esile kutsuda haistmisrakkude erutuse. Haistmisraku tsentraalne jätke põimub teiste samalaadsetega haistmisnärviks." TÕENE 159."Kolvikesed on kohastunud valgusärrituse ja värvuste vastuvõtmiseks. Kepikesed talitlevad hämara valguse korral. Kepikestes ja kolvikestes valguse toimel tekkinud sensoripotentsiaalid kutsuvad nägemisnärvis esile aktsioonipotentsiaalid, mis juhitakse nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagarasse, kus teadvuse tasemel tekib nägemisaisting ja -taju." TÕENE 160.Milline alltoodud väidetest on väär? Maitsepung ulatub keele pinnale. 161.Milline alltoodud väidetest on tõene? Silmalääts murrab pupilli kaudu silma tunginud valguskiiri nii, et vaadeldava eseme pööratud kujutis projekteerub täpselt võrkkestale. 162.Kuidas nimetatakse keele eesosal paiknevad näsasid, mille maitsepungad reageerivad magusale, soolasele ja hapule? Seennäsad 163.Kuidas nimetatakse allkirjeldatud silma osi?
Nägemine. Inimesel on tänu kahele silmale ruumiline nägemine. Ruumiline nägemine võimaldab hinnata esemete asukohti ja nendevahelisi kaugusi. Võimet, tajuda valgust, värve, esemete kuju, mõõtmeid, asukohta, nimetatakse nägemiseks. Otse meie ees asuvate esemete piirjooned on kõige selgemad. Valguse mõjult tekivad silma võrkkesta rakkudes keemilised muutused, mille tõttu tekivad närviimpulsid. Mööda nägemisnärvi kandub erutus peaaju nägemispiirkonda ja tekib nägemisaisting. Kuigi võrkkestal tekib esemest vähendatud ja ümberpööratud kujutis, ei näe me asju valepidi. Ajus töödeldakse infot ja oma kogemuste tõttu tajume esemeid õigetpidi. Nägemishäired. Sagedasemad nägemishäired on kaug- ja lühinägevus. Kaugnägevuse korral on lähedal olevad esemed hägused, kaugel olevad aga selged. Kaugele nägevate inimeste silmalääts on liiga lame või silmamuna normaalsest lühem. Kujutis tekib võrkkesta taha. Kaugelenägevus tekib ka inimese vananedes
omandamisvõime halvenemises ning ka varem omandatud materjali kasutamise käepärasuse vähenemises. Eidetism kuju. Võime erakordselt elavalt ja detailselt taaselustada varemtajutud stseene ja esemeid. Neil on nagu kuju või pilt ees, mida na reprodutseerimisel kirjeldavad. Sünesteesia - meeled on seostud nii,et inimene seostab värve helide või tähtedega. Teiste aistingute teke. Ntx kuulmismeele ärritamisel võib tekkida nägemisaisting (pildid ) Amneesia - mälulünk, ajaliselt piiratud tühimik mälestuste kronoloogilises ahelas. TEEMA 9 KUJUTLUS JA FANTAASIA Kujutlus psüühiline protsess, mille peamiseks tunnusjooneks on objektide või olukordade psüühilise kujundi (vaimse elamuse) teke mäluandmetest, ilma vastavate ärritajate otsese mõjuta meeleelundeile. Mälukujutluse puhul taastatakse kujutluses varasemad elamused objektidest või olukordadest. Ntx võime kujutada,kuidas me taas ülikooli peahoonesse
Nägemismeeleelundiks on silm, mille valgustundlikud sensorid kepikesed ja kolvikesed asuvad võrkkestas. Silma optiline süsteem tagab fokuseerumise võrkkestale, kus tekib vähendatud ümberpööratud kujutis. Sensorirakkudes (kepikestes ja kolvikestes) valguse toimel tekkinud sensoripotentsiaalid kuysuvad nägemisnärvis esile aktsioonipotentsiaalid, mis juhitakse nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagarasse, kus teadvuse tasemel tekib nägemisaisting ja taju. Inimene tajub valgusena 400-750 nm. Silma optiline süsteem - sarvkest - ees- ja tagakamber täidetud vesivedelikuga - silmaava e pupill selle kaudu reguleeritakse silma langeva valguse hulka - lääts - klaaskeha läbipaistev geel ekstratsellulaarvedelikust ning selles kolloidselt lahustunud kollageenist ja hüaluroonhappest +valgustmurdav keskkond redutseeritud silm Silmamuna ehitus kestad ja sisu.
Nägemiskeskused ajukoores. Nägemismeelelundiks on silm, mille valgustundlikud sensorid- kepikesed ja kolvikesed- asuvad võrkkestas. Silma optiline süsteem tagab valguskiirte fokuseerimise võrkkestale, kus tekiv vähendatud ümberpööratud kujutis. Sensorrakkudes valguse toimel tekkinud sensoripotensiaalid kutsuvad nägemisnärvis esile aktsioonipotensiaalid, mis juhitakse nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagaratesse, kus teadvuse tasemel tekib nägemisaisting ja taju. Inimene tajub valgusena 400...750nm pikkusi elektromagnetlaineid. Silma optilise süsteemi moodustavad: sarvkest, eeskamber, lääts ja klaaskeha. Lisaks nim valgustmurdvatele struktuuridele kuulub optilisse süsteemi veel silmaava e pupill, mille kaudu reguleeritakse silma langeva valguse hulka. Silmamuna koosneb kestadest ja sisust. Silmakestad on fibroos-, soon- ja võrkkest. Fibrooskesta eesmine 1/6 on sarvkest ja ülejäänud 5/6 kõvakest e skleera
PSÜHHOLOOGIA ALUSED TEEMA 1- PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR 1. Psühholoogia- teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi, tuvastamaks kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Uurib kuidas väline mõjutus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja vastupidi- kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises. Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. PSYCHE- HING LOGOS- ÕPETUS 2. Psühholoogia jaguneb: Eelteaduslik psühholoogia- on levinuim ja vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibe...
Silmalihased Hoiavad silma paigal või liigutavad seda Nägemisnärv Närviimpulsid kanduvad võrkkestast mööda nägemisnärvi peaaju nägemiskeskusesse, kus tekib nägemisaisting. Silmaava e pupill Reguleerib silma langeva valguse hulka, eredas valguses see aheneb ja hämaras suureneb Võrkkest Sinna moodustub kujutis, mis on vähendatud ja ümberpööratud. Jaguneb 2-ks:
Nendeks on: Aisting, Taju, Mälu, tähelepanu, Mõtlemine, Kujutlus, keel. Aisting on kõige lihtsam tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi ja tekib siis, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Aisting ei peegelda meile mitte eset tervikuna, vaid näitab selle üksikuid omadusi. Inimaju tajumispiirkond on 50 bitti sekundis. Aistingute liigid: *väliskeskkonna asitingud: nägemisaisting kuulmisaisting – annab meile andmeid heli kõrguse, tugevuse ja tämbri kohta. Tähtis koht kõnesuhtlemises. Haistmisaistingud – tekivad siis, kui õhus lendavad aineosakesed mõjuvad ninakoopas olevatele haistmisrakkudele. Lõhnade nimetused on seotud mingi objekti või protsessiga. Maitsmisaistingud – kutsub esile süljes lahustunud ainete mõju maitsmisrakkudele, mis asuvad keele pinnal (magus,
juhteteed. Nägemiskeskused ajukoores. Nägemismeeleelundiks on silm, mille valgustundlikud sensorid kepikesed ja kolvikesed asuvad võrkkestas. Silma optiline süsteem tagab valguskiirte fokuseerimise võrkkestale, kus tekib vähendatud ümberpööratud kujutis. Sensorirakkudes valguse toimel tekkinud sensoripotentsiaalid kutsuvad nägemisnärvis esile aktsioonipotentsiaalid, mis juhitakse nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagarasse, kus teadvuse tasemel tekib nägemisaisting ja taju. Inimene tajub valgusena 400-750 nm pikkusi elektromagnetlaineid. Silma optilise süsteemi moodustavad: sarvkest, eeskamber, lääts ja klaaskeha. Lisaks nimetatud valgustmurdvatele struktuuridele kuulub optilisse süsteemi veel silmaava e pupill, mille kaudu reguleeritakse silma langeva valguse hulka. Silma optilise süsteemi valgustmurdvat võimet mõõdetakse dioptriates. Silmas on valgustmurdvaid keskkondi mitu. Silmamuna ehitus. Silmamuna koosneb kestadest ja sisust
töötlemine. 1. Nägemine Inimese nägemisorganiks on silm. Silma abil eristame valgust ja värvusi, esemete kuju ja suurust ning ruumis liikumist. Nägemismeele kaudu saab inimene väliskeskkonnast kõige rohkem infot erinevatel andmetel 80-90%. Nägemisaistingu kujunemine: valguse mõjul tekib silma võrkkesta valgustundlikes rakkudes (kepikestes ja kolvikestes) erutus, mis liigub närviimpulssidena peaaju kuklasagara nägemiskeskusse, kus tekib nägemisaisting. Inimene näeb valgusena elektromagnetlaineid pikkusega 380-770nm (nanomeeter so miljardik meetrit). Madalamad lainepikkused on nähtavad lilla-sinisena ja kõrgemad lainepikkused kollase-punasena. Silma ehitusest, valguse liikumisest ja kujutise moodustumisest: valgus pääseb silma vikerkesta keskel asuva pupilli kaudu. Pupilli taga paiknev lääts teravdab kujutist. Edasi liigub valgus silma tagaosas asetsevale võrkkestale, kus tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud kujutis
NÄGEMISMEEL Nägemismeeleelundiks on silm, mille valgustundlikud sensorid - kepikesed ja kolvikesed - asuvadvõrkkestas. Silma optiline süsteem tagab valguskiirte fokuseerumise võrkkestale, kus tekib vähendatud ümberpööratud kujutis. Sensorirakkudes (kepikestes ja kolvikestes) valguse toimel tekkinud sensori potentsiaalid kutsuvad nägemisnärvis esile aktsiooni potentsiaalid, mis juhitakse nägemismeele tsentraalseid teidpidi ajukoore kuklasagarasse, kus teadvuse tasemel tekib nägemisaisting ja -taju. Inimene tajub valgusena 400...750 nm pikkusi elektromagnetlaineid. Silma optilise süsteemi moodustavad: · Sarvkest · Eeskamber · Lääts · Klaaskeha Lisaks nimetatud valgustmurduvatele struktuuridele kuulub optilisse süsteemi veel silmaava ehk pupill, mille kaudu reguleeritakse silma langeva valguse hulka. Silmamuna koosneb kestadest ja sisust. Silmakestad on fibroos-, soon- ja võrkkest. Fibrooskesta eesmine 1/6 on sarvkest e cornea ja
Nagu kaamera lääts, nii ka silmalääts fokusseerib ümberpööratud kujutise võrkkestale. See sarnasus ei anna aga vastust kuidas terve süsteem tegelikkuses toimib. Mis loob kolmemõõtmelise maailma kujutise - see on erinev kahemõõtmelisest pildist, mis projetseerub võrkestale. Valguse toimel sensorrakkudes tekkinud sensoripotensiaal kutsub nägemisnärvis esile aksonipotensiaalid, mis juhitakse aju kuklasagarasse nägemismeele tsentraalseid teid pidi, kus tekib nägemisaisting ja-taju teadvuse tasemel. 42. Kuklasagara kahjustusest tingitud tähtsamad häired. Mitmesugused nägemisega seotud häired: visuaalne agnoosia; ·prosopagnoosia - võimetus ära tunda nägusid; ·aleksia - võimetus lugeda; ·hallutsinatsioonid - tavaliselt geomeetrilise, värvilised, ·derealisatsioonihäired? ·palinopsia - visuaalse tajuelamuse püsimine teadvuses ka pärast objekti kadumist;
silma langeva valguse hulka. Silma optilise süsteemi valgustmurdvat võimet mõõdetakse dioptriates (D). Silma optiline süsteem tagab valguskiirte fokuseerumise võrkkestale, kus tekib vähendatud ümberpööratud kujutis. Sensorirakkudes valguse toimel tekkinud sensoripotentsiaalid kutsuvad nägemisnärvid esile aktsioonipotentsiaalid, mis juhitakse nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagarasse, kus teadvuse tasemel tekib nägemisaisting ja -taju. Silmas on valgustmurdvaid keskkondi mitu. Kui neid käsitletakse ühe liitoptilise süsteemina, siis nimetatakse sellist silma redutseeritud silmaks ja selle valgustmurdev jõud on 59D. Läätse optilise tugevuse reguleerimine – akommodatsioon – toimub läätse kumeruse muutmise teel, mis sõltub selle elastsusest ja läätsekihnule mõjuvatest jõududest. Need olenevad ripskeha, pärissoonkest ja kõvakesta elastsusomadustest, mis ripsvöötmekese kaudu kanduvad läätsekihnule
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
