Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Füüsika KT - aineosad, soojus, kiirus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
paisuvad, temperatuuriskaala, lauset, aineosakesed, ühesuurused, soojusliikumine, uuriti, browni, mikroskoobi, liikumiskiirus, temperatuuridel, jaotused, olekud, amorfne, kristallides, vedelikes, difusioon, soojuspaisumine, tahkised, paisubvee peal monomolekulaarse kihi. 5. Hinnake mitu vee molekuli on udupiisas. 6. Veeauru kondenseerumisel lisandub tolmuosakesele (kondensatsioonitsentrile) igas sekundis tuhat vee molekuli. Kui kaua kestab udupiisa moodustumine? 7. Millise trükitud kirja kirjamärgi läbimõõt oleks sama suur kui vee molekuli miljoni (10 6) kordne suurendus? Kui suur oleks sama suurenduse korral oleks juuksekarv? Kui pikk oleks inimene? 2. AINEOSAKESED MÕJUTAVAD ÜKSTEIST Aineosakesed tõmbuvad omavahel, aga ka tõukuvad. Samaaegselt esineb nii tõmbe kui tõukejõud. Kui keha pole kokku surutud või välja venitatud, siis asuvad aineosakesed püsiva tasakaalu asendis. Osakeste kaugus teineteisest on selline, kus osakeste tõmbejõud ja tõukejõud on võrdsed ja vastassuunalised. Võrdsed ja Aines asuvad osakesed
mõjuva raskusjõu tulemusel valgub see laiali, moodustades ühe aineosakese paksuse kihi. Õliosakeste läbimõõdu määras Robert Reyleigh ( 20.saj ). Mõõtis ruumala ja pindala ning sai paksuse. Lihtainete molekulide läbimõõt : 2*10-10 m . ( mõnede ) vedelike segamisel ilmneb, et segu ruumala on väiksem ainete ruumalast. Suuremate molekulide vahel on rohkem tühja ruumi ja väiksed lähevad sinna vahele. 2 ) soojusliikumine Robert Brown vaatles läbi mikroskoobi karukolla eoseid ja sai aru, et osakesed liiguvad korrapäratult ( nimetatakse Browni liikumiseks ). Osakesed liiguvad korrapäratult, sest nad saavad tõukeid igalt poolt teistelt aineosakestelt. Osakeste liikumine ei lakka kunagi. Mida kiiremini aineosakesed liiguvad, seda soojem on keha , aine temperatuur on kõrgem ( seetõttu nimetatakse ka soojusliikumiseks ). 3 ) tahke, vedel ja gaasiline aine Tahke aine ehk tahkis. Tahkis säilitab kuju. Kristallilistes ainetes ( jää, sool, metallid )
Kui suur oleks sama suurenduse korral oleks juuksekarv? Kui pikk oleks inimene? 7. Miks kokkusurutud peeglite korral on tunda kohesioonijõud, aga kokkusurutud paberilehtede vahel pole? Märgadel tekib pindpinevusjõud, mis ei lase esemeid lahti rebida. Paberid on krobelised ja kokkupuute osakesi on palju vähem. 8. Painutage joonlauda. Joonistage painutatud joonlaud külgvaates. Näidake joonisel millises joonlaua osas on aineosakesed püsiva tasakaalu olekus, millises eemaldatud olekus, millises kokkusurutud olekus? Kas püsiva tasakaalu olek asub joonlaua keskel või on keskkohast nihutatud? VT vihikusse 9. Võib võtta kaks pliipulka, puhastada nende üks ots pliioksiidist ja puhtad pinnad suruda tugevasti teineteise vastu. Pliipulgad jäävad kokku. Miks jäävad pliipulgad kokku? Viime klaaspulgad nii lähedale, et osakeste vahel on tõmbejõud. 10. Mis on molekuli mõjuraadius?
· 30p kontrolltööd, mis on kohustuslikud. Need võib asendada jooksvate vabatahtlike töödega (kuni 5 ühe kt asemel) Mul võib ju õnne olla intuitsiooniga, kuid ma usun, et harjutamine on väga tähtis asi. David Selby(näitleja) 9I füüsika (2) 7.september 2012 Tahkis ehk tahke keha või tahke aine, deformatsioon ehk kuju muutmine, molekulid ja aatomid ehk aineosakesed, maht ehk ruumala, kontraktsioon ehk kokkutõmbumine, kaootiline ehk korrapäratu, Browni liikumine, hetkkiirus ja keskmine kiirus, temperatuur, molekuli mass, amü. Loe läbi tekstid lk.7-12 1. Mis on tahkis? 2. Mida tähendab sõna deformeerima? ....deformatsioon? 3. Millise sõnaga võiks üldistada sõnu aatom ja molekul? 4. Millised jõud mõjuvad deformeerimata tahkes kehas selle osakeste vahel? 5. Milline jõududest muutub suuremaks, kui tahket keha venitada?...kokku suruda?
summat nim siseenergiaks U=3/2m/MRT (üheaatomilise ideaalse gaasi siseenergia) ja selle muut- Kõikidest siseenergia liikidest muutub soojusnähtustes vaid molekulide kineetiline ja nende vastastikmõju potensiaalne energia o Temperatuur (+ mõõtühikud) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet. Viimane vastuvõetud temperatuuriskaala defineerib nii rahvusvahelise Kelvini temperatuuri, mille tähiseks on ja sümboliks K, kui ka rahvusvahelise Celsiuse temperatuuri, mille tähiseks on ja sümboliks °C. /°C = /K - 273,15. 12) Termodünaamika 1. seadus – Soojushulk (+ mõõtühik) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab soojusvahetuse teel üle kantud energiahulka. Tähis- Q, Mõõtühik SI süsteemis- džaul(J). Mittesüsteemne mõõtühik on kalor(kal)
Näiteks – soola moodustamisel on alati 23 osa naatriumit ning 35 osa kloori (NaCl). John Dalton (1766-1844 inglise keemik ja füüsik ehk – loodusfilosoof) juhtis tähelepanu tõsiasjale, et sellised massiproportsioonid oleksid võimalikud vaid juhul, kui aine molekul moodustub aatomitest, mis on kindlate massidega. Sellist massiproportsioonide kehtivust ei õnnestunud seletada aine pidevuse hüpoteesiga. – Browni liikumine (avastatud Robert Browni (1773-1858, Šoti botaanik) poolt 1827.a.) - mikroskoopilise ainetüki juhuslik liikumine. Algselt avastatu oli õietolmuosakeste juhuslik liikumine. Kuigi seda osakest loetakse mikroskoopiliseks, on see aatomite ja molekulide mõõtmetega võrreldes märgatavalt suurem. Browni liikumise põhjus – aatomite või/ja molekulide põrked vastu osakest. 1905. a. käsitles Albert Einstein Browni liikumist teoreetilisest lähtepunktist ja arvutas
pehmemaks kuni hakkavad soolama. Amorfsed ained sarnanevad välimused tihti tahkistega, järelikult on neid raske eristada. Amorfsed ained võivad löögi mõjul kergesti kildudeks puruneda. Siledale alusele asetatuna võib pika aja möödumisel märgata, et amorfne keha on hakanud pisitasa laiali valguma. Amorfsed ained on näiteks mesilasvaha, pigi, merevaik, kampol. 5. Ülekandenähtused Selle tõttu, et kõigis agregaatolekutes aineosakesed mõjutavad üksteist ja liiguvad korrapäratult, erinevad järgmised nähtused: difusioon, soojusjuhtivus, sisehõõrdumine. ÜLEKANDENÄHTU MILLES VÄLJENDUB? S Difusioon Ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Soojusjuhtivus Soojuse levik keskkonnas kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonda. Sisehõõre Keskkonnas (vedelikus ja gaasis) liikuvate kehale mõjuv
Osooniauk – osoonikihi õhenemine pooluste kohal Meteoroloogia: Termomeetrid: Tähtajaline termomeeter – mõõdab momendi temperatuuri Maksimumtermomeeter – mõõdab kõige kõrgema temperatuuri mingi ajavahemiku jooksul. Sammas säilitab kõige kõrgema positsiooni Miinimumtermomeeter – mini ajavahemiku kõige madalam temperatuur Takistustermomeeter Bimetalltermomeeter – kaks erinevat metalli, mis paisuvad erinevalt. Kõverdumine võrdeline temperaturi muutusega Rõhu gradient: Rõhu muutus pikkusühiku kohta Tsüklon ja antitsüklon: Madalrõhuala, millel on kinnised isobaarid nimetatakse tsükloniks Kõrgrõhuala, millel on kinnised isobaarid nimetatakse antitsükloniks Baromeeter: Instrument õhurõhu mõõtmiseks Anumbaromeeter – klaasist kapillaartoru, milles ja Hg ja metallist kaitsetoru. Kapillaartoru suubub Hg täidetud karbikesse
Füüsikaline Maailmapilt Füüsika aines ja teaduslikud meetodid: mudelid, keel, põhjuslikkus. Makroskoopiliste kehade liikumine ja selle põhjused; Newtoni seadused. Kehasüsteemide liikumine – aine molekulaar-kineetiline teooria, olekuparameetrite muutumise seaduspärasused. Suure tihedusega molekulaarsüsteemid. Soojus – aineosakeste kaootilise liikumise energia. Elektromagnetism: elektrilaengud ja nende liikumine magnet- ja elektriväljas. Valguse dualism – osakeste voog versus elektromagnetlainetus. Mikromaailma ehituskivid – elementaarosakesed. Kvantmehaanika põhiideed. Relatiivsus maailma käsitlemisel: erirelatiivsusteooria postulaadid, energia ja massi ekvivalentsus ning aegruumi kõverdumine. Universumi teke, struktuur ja evolutsioon. Füüsikas avastatud seaduspärasuste rakendatavus teistes teadustes. Õpimeetodid: loengud, seminarid. Iseseisev töö: töö kirjandusega ja harjutusülesannete lahendamine. 1 MAKROSKOOPILISTE KEHADE LIIKUMINE Makroskoopiliseks n
p1 p 2 = T1 T2 3. Isotermiline protsess muutumatuks jääb temperatuur. T=const (p,V, teljestik) p1V1 = p 2V2 · Tasakaaluolek on tõenäosuslik. Alati on olemas tõenäosus tasakaaluoleku iseeneslikuks muutumiseks mittetasakaaluliseks. See tõenäosus on aga seda väiksem, mida rohkem on osakesi on süsteemis, Makrotasandil on üleminek mittearvestatava tõenäosusega. · Browni liikumine üliväikeste tehke aine osakeste liikumine veelikus või gaasis. Tegemist on korrapäratu liikumisega ja on põhjustatud molekulide soojusliikumisest. · Molekulid põrkavad vastu osakesi. Kui osake on suur, siis põrked kompenseeruvad. Kui osake on väike, siis põrge ei kompenseeru ja osake hakkab liikuma. · Ühesugustel temperatuuridel ja rõhkudel on kõikide gaaside kontsentratsioon ühesugune.
Füüsika harud Mehaanika Liikumine Soojusõpetus Soojusnähtused Akustika Heli Elektrodünaamika Elektrivool Optika Valgus Aatomi ja tuumafüüsika Kosmoloogia Soojusõpetus Soojusõpetus tegeleb: 1) Mateeria liikumise soojusliku vormiga. See on: Soojuse üleminek ühelt kehalt teisele,soojuspaisumine ja muud makroskoopilised nähtused Molekulide kaootiline ehk soojusliikumine 1) Molekulide liikumise iseloomu ja molekulidevahelise vastastikmõjuga SOOJUSÕPETUS TERMODÜNAAMIKA MOLEKULAARFÜÜSIKA ·Soojusülekanne ·Soojuspaisumine GAASIDE AINE EHITUS MOLEKULAARKINEETILINE TEOORIA ·Molekulidevaheline ·Molekulide soojusliikumine vastastikmõju "Atomistid" Demokritos ja Leukippos V saj e.Kr. Epikuros (341 270 e.Kr.)
ioonpolarisatsioon,elektron-relaksatsioonpolarisatsioon, struktuur- e migratsioonpolarisatsioon, spontaanne polarisatsioon. Elektronpolarisatsiooniks nimetatakse elektriväljas aatomite elektronkatete elastset deformatsiooni ja piiratud nihkumist tuumade suhtes. Kuna elektronide mass on väga väike, siis nende nihkumiskiirus elektriväljas on väga suur. Elektronkatete nihkumine aatomites ei sõltu temperatuurist, kuid kuna temperatuuri tõustes kehad paisuvad ja aine tihedus väheneb, siis väheneb ka dielektriline läbitavus . Elektronpolarisatsioon esineb kõigis dielektrikutes vaatamata sellele, kas neis võib Ioonpolarisatsioon on võimalik nn. tihedalt pakitud ioonkristallides. Neis kristallides on igal ioonil kindel asend, mille suhtes ta sooritab soojusvõnkumisi. Elektrivälja rakendamisel toimub ioonide elastne nihe tasakaaluasendist: positiivsed ioonid nihkuvad elektrivälja suunas, negatiivsed vastassuunas
Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks. 1. Mis on keemia? Milline on keemia koht loodusteaduste süsteemis? Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Keemia- teadus ainete muundumistest ning nendega kaasnevatest nähtustest 2. Aine massi jäävuse seadus. Aine massi ja energia vaheline seos. Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. · Aine mass ja selles sisalduv energia on omavahel seotud · A. Einstein (1879-1955) DE = Dm c2 3. Mille poolest erinevad füüsikalised ja keemilised nähtused? Milline on nendevaheline seos? · Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida, reeglina ilma ainet ja tema koostist muutmata. Keemilised omadused, on seotud aine koostise muutusega, keemiliste reaktsioonidega (vesiniku põlem
eelised püsisoojaliste ees 107 Molekulidevahelistest jõududest veel Molekulide küllaldasel lähenemisel üksteisele tekivad nende vahel külgetõmbejõud van der Waalsi jõud. Kohesioon tõmme ühesuguste molekulide vahel (A-A või BB). Adhesioon tõmme erinevate ainete molekulide vahel (A-B). Jõudude mõjupiirkond ~10-7 cm. Soodustab molekulide kohalikku kontsentreerimist soojusliikumine toimid nende jõudude vastu 108 Molekulidevahelised jõud Kohesioonienergia väärtused on tavaliselt 1...10 kcal/mool. Vedelikel on kohesioonienergia ligikaudu võrdne aurustumissoojusega, tahketel ainetel sublimatsioonisoojusega. 109 f02-09-P088530 Vesi · Maakeral oleva vee levinuim vesiniku ühendi - hulk 1,46×1021 kilogrammi.
Soojusõpetus. 1. Mikroparameetrid, makroparameetrid. Soojusliikumine. Soojusnähtusi kirjeldatakse parameetrite abil. Parameetriks nimetatakse ühelaadseid, olekuid või protsesse kirjeldavat suurust, mille iga väärtus määrab mingi kindla objekti, oleku või protsessi. Makroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui terviku kirjeldamisel. Nendeks on näiteks ainekoguse mass, rõhk, ruumala, temperatuur. Mikroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamisel
KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED.
1. Tõenäosusteooria ja matemaatilise statistika elemendid.
· Sündmus, juhuslik suurus.
o Sündmus- mingi fakt, mingi juhtum, mis võib toimuda, aga võib ka mitte
toimuda. Kindel sündmus (toimub kindlasti), võimatu sündmus (ei toimu
kindlasti), juhuslik sündmus (võib toimuda, aga võib ka mitte toimuda).
o Juhuslik suurus on mingi arv. Diskreetne e mittepidev (1,2,3), mittediskreetne
e pidev (2
energia väheneb, aga potents. energia ei suurene. Kuid jääv on siiski koguenergia, mitte mehaaniline koguenergia. Mehaaniline võimsus iseloomustab töö tegemise kiirust. Mehaaniline võimsus on suurus, mis võrdub töö ja selleks kuluva ajavahemiku suhtega. (W) NB! Võimsust ja rõhumisjõudu tähistatakse mõlemat N-ga, neid ei tohi segi ajada! Kuna tööd tehakse ainult keha liikumisel, peavad võimsus ja liikumiskiirus omavahel seotud olema. Asendades töö võimsuse valemis jõu ja pikkuse korrutisega, saame uue valemi: . Selle seosega on võimalik keskmist kiirust kasutades leida keskmist võimsust ning hetkkiirust kasutades hetkvõimsust. 21. Mikro- ja makrokäsitlus. Ainehulk. Mool. Avogadro arv. Molekulmass. Molaarmass. Aineosakeste kont. Makroskoopiline ehk makrokäsitlus on viis iseloomustada gaasi kogust tervikuna. Seda tehakse kasutades
väärtuste kogumiga. Kui ühte olekuparameetrit muuta, muutub ka vähemalt üks teine olekuparameeter. 4.1.1. Temperatuur, soojus ja siseenergia Soojusõpetuse üheks põhimõisteks on temperatuur. Temperatuuril ei ole lühikest ja kõikehõlmavat definitsiooni. Sageli öeldakse , et temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit ja on määratud keha molekulide soojusliikumise kineetilise energiaga. Molekulide soojusliikumine esineb mitmel kujul. Tahkistes molekulid võnguvad kindlate tasakaaluasendite ümber, vedelikes toimub lisaks võnkumisele veel hüppeline edasiliikumine ja põrkumine naabermolekulidega, gaasides aga liiguvad molekulid pidevalt ja kaootiliselt, põrkudes teiste molekulidega. Kõigil mainitud juhtudel on molekulide liikumiskiirused tavamõistes suured, suurusjärgus 10 2... 103 m/s. Õhus toatemperatuuril ja normaalrõhul toimub ühe molekuliga ca 1010 põrget ja
p1 p 2 T1 T2 3. Isotermiline protsess muutumatuks jääb temperatuur. T=const (p,V, teljestik) p1V1 p 2V2 Tasakaaluolek on tõenäosuslik. Alati on olemas tõenäosus tasakaaluoleku iseeneslikuks muutumiseks mittetasakaaluliseks. See tõenäosus on aga seda väiksem, mida rohkem on osakesi on süsteemis, Makrotasandil on üleminek mittearvestatava tõenäosusega. Browni liikumine üliväikeste tehke aine osakeste liikumine veelikus või gaasis. Tegemist on korrapäratu liikumisega ja on põhjustatud molekulide soojusliikumisest. Molekulid põrkavad vastu osakesi. Kui osake on suur, siis põrked kompenseeruvad. Kui osake on väike, siis põrge ei kompenseeru ja osake hakkab liikuma. Ühesugustel temperatuuridel ja rõhkudel on kõikide gaaside kontsentratsioon ühesugune
p1 p 2 T1 T2 3. Isotermiline protsess – muutumatuks jääb temperatuur. T=const (p,V, teljestik) p1V1 p 2V2 Tasakaaluolek on tõenäosuslik. Alati on olemas tõenäosus tasakaaluoleku iseeneslikuks muutumiseks mittetasakaaluliseks. See tõenäosus on aga seda väiksem, mida rohkem on osakesi on süsteemis, Makrotasandil on üleminek mittearvestatava tõenäosusega. Browni liikumine – üliväikeste tehke aine osakeste liikumine veelikus või gaasis. Tegemist on korrapäratu liikumisega ja on põhjustatud molekulide soojusliikumisest. Molekulid põrkavad vastu osakesi. Kui osake on suur, siis põrked kompenseeruvad. Kui osake on väike, siis põrge ei kompenseeru ja osake hakkab liikuma. Ühesugustel temperatuuridel ja rõhkudel on kõikide gaaside kontsentratsioon ühesugune
o makropoor >50 nm Poorid võivad olla: avatud, suletud, läbivad. Näiteks: Sisetingimustes kasutamiseks mõeldud tellised üle talve õues seistes purunevad, kuna vesi läheb pooridesse ja jäätub. 86. Pulbriliste segude lahutamine Pulbrilise segu lahutamise meetodid: 1. Osakeste suuruse järgi a) sõelumine b) mikroskoopia-mikroskoobi all loetakse osakeste arv vastavas suuruste vahemikus. Mikroskoobi all saab eristada osakesi ka kuju järgi. c) sedimentatsioon-settimiskiiruse järgi vedelikus 2. Erikaalu järgi (suhteline tihedus vee suhtes- ühikuta) a) erineva tihedusega vedelikes (nn rasked vedelikud). Kasutatakse halogeenorgaanilisi ühendeid, mis on keskkonnale ohtlikud. b) õhu voolus- kergemad osakesed liiguvad kiiremini. 3. Magnetiliste omaduste järgi
Kordamisküsimused 2020/2021 õppeaastal YKI0160 Keemia 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid: aine ja kiirgus Aine on mateeria vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik) 2. Aine massi jäävuse seadus. 1748 (M. Lomonossov) (Hiljem ka Lavoisier) Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. 3. Energia jäävuse seadus. 1760 Energia ei kao ega hävi ega teki iseenesest, vaid üksikud energialiigid võivad muunduda teisteks ekvivalentses suuruses. 1905 A. Einstein ΔE = Δm*c2 Süsteemi kogumass, mis koosneb ainemassist ja süsteemi energiale vastavast massist, on ajas muutumatu suurus. 4. Keemilise elemendi-, keemilise ü
näitab prootonite arvu tuumas. Märgitud võib-olla aatommass. Molekulmassi saamiseks on vaja liita kõik molekulis olevate aatommassid. Aine osakeste liikumine: Mikroskoopilised osakesed on pidevas kaootilises liikumises. Osakeste vahel mõjuvad tõmbe- ja tõukejõud, andes molekulile potentsiaalse energia Liikumine annab kineetilise energia. Osakeste kineetiline ja potentsiaalse energia annavad kehale siseenergiat. Molekulide soojusliikumine: Tahkistes molekulid võnguvad tasakaaluasendite ümber. Vedelikes lisaks võnkumisele edasiliikumine ja põrkumine naabermolekulidega. Gaasides toimub molekulide pidev kaootiline liikumine ja põrkumine teiste molekulidega. Molekulide liikumiskiirus on suurusjärgus 100 – 1000 m/s . Vaba tee pikkus (põrkest põrkeni) on u. 10−7 m. Aine olekud Tahke Vedel Gaasiline Plasma Tihti saab aine olekut muuta energia lisamise või eemaldamise teel. Tahked ained/kristallilised
Skeem p-V teljestikus koos protsesside nimetamisega, soojushulkadega ja temperatuuridega. 105) Missugune on Carnot’ tsükkel? Skeem p-V teljestikus koos protsesside nimetamisega, soojushulkadega ja temperatuuridega ja kasuteguri valemiga. Mille poolest on Carnot tsükkel tähelepanuväärne? 106) Mis on termodünaamiline temperatuuriskaala? Lähtudes kasuteguri valemitest, näidake, et temperatuure saab võrrelda soojushulkade kaudu. Miks see on tähtis? termodünaamiline temperatuuriskaala null-punktiks on ühtlasi absoluutseks nullpunktiks. Vee kolmikpunkt on sellel skaalal 491,688 °R. 1 K = 9/5 °R Kahe keha temperatuuride võrdlemiseks tuleb
KEEMIA Mateeria kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi. Keemia teadus ainete muundumisest ning nendega kaasnevatest nähtustest, uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel, mille tulemusena moodustuvad uued ained. Element kogum ühesuguse tuumalaenguga aatomeid. (Aine, mida ei saa keemiliselt enam lihtsamateks aineteks jagada) Keemiline ühend keemiliste elementite ühinemisel moodustuv ühend. Keemiliseks aineks ei loeta sulameid ja muid segusid (nt. õhk). Molekul aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida. Lihtaine moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest (O; Fe, Hg, S). Liitaine koosneb erinevatest keemilistest element
mehaanilise koguenergia jäävuse seadus ning tuleb üle minna üldisele energia jäävuse seadusele. 22. Mehaaniline võimsus. Kasutegur. Mehaaniline võimsus iseloomustab töö tegemise kiirust. Mehaaniline võimsus on suurus, mis võrdub töö ja selleks kuluva ajavahemiku suhtega. (W) NB! Võimsust ja rõhumisjõudu tähistatakse mõlemat N-ga, neid ei tohi segi ajada! Kuna tööd tehakse ainult keha liikumisel, peavad võimsus ja liikumiskiirus omavahel seotud olema. Asendades töö võimsuse valemis jõu ja pikkuse korrutisega, saame uue valemi: Selle seosega on võimalik keskmist kiirust kasutades leida keskmist võimsust ning hetkkiirust kasutades hetkvõimsust. Kasutegur eristab kasulikku tööd kogu tehtud tööst. See näitab, kui efektiivselt kasutatakse ära selle poolt saadud energiat ehk palju kogu energiast kulub soovitud eesmärgi saavutamiseks (kasulik töö)
} mikropoor, läbimõõt <1nm } mesopoor, läbimõõt 2-50 nm } makropoor >50 nm } Poorid võivad olla: avatud, suletud, läbivad. Näiteks: Sisetingimustes kasutamiseks mõeldud tellised üle talve õues seistes purunevad, kuna vesi läheb pooridesse ja jäätub. 81. Pulbriliste segude lahutamine Pulbrilise segu lahutamise meetodid: 1. Osakeste suuruse järgi a) sõelumine b) mikroskoopia-mikroskoobi all loetakse osakeste arv vastavas suuruste vahemikus. Mikroskoobi all saab eristada osakesi ka kuju järgi. c) sedimentatsioon-settimiskiiruse järgi vedelikus 2. Erikaalu järgi (suhteline tihedus vee suhtes- ühikuta) a) erineva tihedusega vedelikes (nn rasked vedelikud). Kasutatakse halogeenorgaanilisi ühendeid, mis on keskkonnale ohtlikud. b) õhu voolus- kergemad osakesed liiguvad kiiremini. 3. Magnetiliste omaduste järgi Näited: pagaritööstuses puhastatakse jahu ja vilja, et eemaldada magnetiga metalli tükke ja naelu, mäetööstuses
kreekakeelsest sõnast µ (khemeia): kunst muuta `tavalisi' metalle väärismetallideks või nende sulamiteks Tõenäoliselt tulenes kreeka khemeia omakorda egiptusekeelsest sõnast ham (algselt kham) või hemi: "Egiptus" või "must".Keemia - teadus ainetest ja nende muundumise seaduspärasustest. Ümbritseva maailma aineline aspekt. Keemilised reaktsioonid on ainete sellist laadi muundumised, kus tekivad või lagunevad aatomitevahelised keemilised sidemed, kusjuures aatomite liik (keemiline element) ei muutu; aatomites toimuvad muutused välistes elektronkihtides.mittemeteoriitne raud vähemalt 2100 a. e.m.a..esimesed vaskesemed enne 9 tuh. a. e.m.a Egiptuses kasutati paljusid keemil. muundumisi: keraamika, kääritamine (2500.a. paiku e. Kr. valmistati nelja õllesorti), värvid, kulla eraldamine jm. Egiptlased tundsid kulla metallurgiat (Nuubia kullapahtlad), hõbeda saamist (sulamist pliiga), vaske ja pronksi (sulam Sn-ga), rauda (ja karastamisprotsessi - ?), pliid (pärast Fe), el
Keemia ja materjaliõpetus 1. Elemendi ja lihtaine mõisted/nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Seega keemiline element on aine, mida ei saa keemiliste meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada. Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Näiteks puhtad metallid ja gaasid. Elementide ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel üks ja sama nimi, st tuleb alati selgitada, kas tegemist on mingi elemendi aatomitega mõnes aines või selle elemendi aatomitest moodustunud puhta lihtainega või selle lihtaine osakestega min
9. Sisekliima ja selle mõjud. 10. Inimesele (soojuslik mugavus), konstruktsioonidele (sademed, tuul, temperatuuri ja niiskuse deformatsioonid), mikroobid/hallitus- ja mädanikseened (inimese tervis, biolagunemine), külmakindlus (märgumise ja külmumise tsüklid), ehitiste energiakulu. 11. Inimese soojuslikku mugavust määravad tegurid. 12. Õhu temperatuur, pindade temperatuur, õhu suhteline niiskus, õhu liikumiskiirus, inimese aktiivsus, riiete soojapidavus. 13. Ruumi soojusliku mugavuse iseloomustamisel kasutatavad näitajad (PMV, PPD). 14. PMV (Predicted Mean Vote) - oodatava mugavustunde indeks, mis näitab suure inimrühma tõenäolist keskmist soojusliku mugavustunde hinnangut 7-astmelisel skaalal. PPD, % (Predicted Percentage of Dissatisfied) rahulolematute inimeste tase. Oodatava mugavustunde indeksile vastab kindel rahulolematute tase. 15
11.1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua tõe täide sügavusse. E
Üldkeemia eksam Sissejuhatus 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjelda eksperimenti. Uriinist saab toota fosforit. Seda tõestas oma katse tulemusena Brand. Destilleerides mõnda soola, aurustades uriini ning selle tulemusena tekkis valge materjal, mis helendas pimedas ja põles hästi. Katsetades tahtis saada ta uriinist kulda või tarkade kivi, et seda saada lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Siis keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku? Kirju
kontsentratsiooniga piirkond. Difusiooniprotsess toimub kõikide agregaatolekutega keskkondades (tahkistes, vedelikes, gaasides ja plasmas). Molekulaarse difusiooni puhul toimub lähteainete segunemine ehk ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Browni liikumine on nähtus, mis kujutab endast vedelikus või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste korrapäratut liikumist. Browni liikumine on tõend selle kohta et osakesed vibreerivad ja liiguvad. Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet. Temperatuuri mõõtmise seadet nimetatakse termomeetriks. Kelvin (tähis K) on temperatuuri mõõtühikuks SI- süsteemis. Üldiselt mõõdetakse temperatuuri oC (Celsius). Temperatuur 0K või -273.15oC nimetatakse absoluutseks nullpunktiks ja sellel temperatuuril lõpetavad osakesed vibreerimise.
annaabi.ee 
