Hing on surematu, kuid ei ole ilma kehata täiuslik ning hing ja keha ühinevad viimsel kohtupäeval. Robert Grosseteste (1175-1253) Inglise teoloog ja teadlane, Lincolni piiskop 1235-1253. Oli Oxfordi Ülikooli õppejõud (võib-olla ka kantsler) ning ta tuntumaid õpilasi on Roger Bacon. Tundis huvi loodusteaduste vastu ja pooldas teadmiste omandamist läbi kogemuste. Roger Bacon (1214-1294) Inglise päritolu frantsisklane, õppis Oxfordis. Robert Grosseteste'i õpilane. Pooldas keelte (kreeka ja heebrea) õppimist, et Piiblit ja Aristotelest paremini mõista. Kritiseeris autoriteetide pimedat järgimist. Rõhutas kogemuse ja loodusteaduste tähtsust, seetõttu on teda peetud esimeseks empiristiks. John Duns Scotus (1266-1308) Šoti frantsisklane, õppis Oxfordi Ülikoolis. Pooldas arusaama, et Jumala olemasolu saab tõestada ainult a posteriori
nunnade kogukonnad. · XI sajandi lõpul tekkis tsistertslaste ordu. · Eestis asub nende klooster Padisel. · Kuulsaim nende hulgast oli munk Bernard · Clairvaux (1090-1153). http://www.crossroadsinitiative.com/library_author/69/St._Bernard_of_Clairvaux.html · Frantsiklaste ordu rajas 1223.aastal kaupmehe poeg Franciscus. · Nende hallide kuubede järgi nimetati neid hallideks vendadeks. · Lihtsa eluviisi tõttu kutsuti neid ka väiksemateks vendadeks. · Frantsisklane/sed · http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/gallery/el_greco635.php · 1216. aastal sai paavstilt õnnistuse Dominiiklaste ordu, mille rajas hispaania päritolu munk Dominicus. · Dominiiklasi tunti kui jutlustaja vendi ning nende kuubede järgi ka kui musti vendi. · Nad panid suurt rõhku haridusele. Pühakud · Jumala armust said inimesed osa läbi pühakute. · Pühaku staatuse oli andnud neile tugev usk jumalasse.
*raad - keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. *gild - käsitööliste ühing *tsunft - kaupmeeste ühing *skraa - tsunfti põhikiri, mis määras ära, mis tingimustel saadakse meistriks ja tsunfti liikmeks ning millised on vastaval erialal töötamise ja konkureerimise reeglid. *toomkapiitel - kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel *kerjusmunk - *tsistertslane – katoliku mungaordu liige *dominikaanlane – Dominikaani elanik *frantsisklane - kerjusmungaordu liige *birgitiin - *hiis - pühamets *pühak - püha isik; inimene, keda (religioosselt) austatakse. *katekismus - lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul. *altar - ohvrilaud või ohverdamiskoht – pind, millele asetatakse ohvriannid, mida ohverdatakse ühele või mitmele jumalusele. *pildirüüste - reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid (altareid, pühapilte jne). *reformatsioon - oli 16
sõnastatud loogikareeglitest keskaegse argumentatsiooni ja arutluskunsti alus. Õigusteaduses tugineti jätkuvalt keiser Justianuse ajal kodifitseeritud Rooma õigusele. Aquino Thomas keskaja silmapaistvamaid teolooge ja skolastikuid, pärines Itaalia aadliperekonnast. Pariisi teoloogiaprofessor. Tähtsaim teos ,,Summa Theologiae", seletas ta jumalikul ilmutusel põhinevate usutõdede ja loogikal põhinevate mõistuse tõdede vahekorda. Roger Bacon Inglise frantsisklane, kes tegutses nii Pariisis kui ka Oxfordis, pööras teistest skolastikutest enam tähelepanu vahetule kogemusele tõe tunnetamisel. Oluline oli tema meelest matemaatika, mida pidas Aristotelese loogikast selgemaks. Suhtus kriitiliselt teistesse skolaatikutesse. Ptolemaios- kaasaegsete õpetlaste arusaam maailmast ja ilmaruumist põhines tema teostel. Ptolemaiose eeskujul tunnistasid paljud skolastikud Maa kerakujulisust, ning uskusid, et Maa asub universumi keskpunktis
Samal ajal pandi alus ka matale ja lotale kuulsuse võitnud Oxfordile inglismaal.Cambridge'i ülikool alustas tegevust hiljem XIII saj.algul.Kuulsamaks sai arstiteaduse ülikool Salamanca.1477.a asustati Uppsala ülikool Rootsis. AQUINO THOMAS-keskaja silmapaistvaim teoloog ja skolastik,kes pärines Itaalia aadliperekonnast.Oma tähtsaimas teoses ,,Summa Theologiae" seletas ta usutõdede ja loogikal põhinevate mõistuse tõdede vahekorda. Roger Bacon-inglise frantsisklane,tegutses nii Pariisis kui Oxfordis,pööras teistest skolastikutest rohkem tähelepanu vahetusele kogemusele tõe tunnetamisel.Pidas oluliseks matemaatikat.elu lõpuperioodil mõisteti vangi. Skolastika on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Olulisimaks saavutuseks oli formaalloogika arendamine, skolastilise filosoofia suhteline iseseisvus teoloogiast ilmneb eelkõige
Mitra- kõrge kolmnurkne paavsti peakate. Tiaara- ilmaliku võimu tunnus, kalliskividega kroon. Ketser- isik, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest. Inkvisitsioon- katoliku kiriku kohtuorgan, luterlasi veendi ümber. Benediktlane- katoliiklik mungaordus olev munk. Kerjusmungaordudes... Tsistertslane- katoliiklane, kes on katoliku ordus. Dominiiklane- katoliku usku munk. Augustiinlased- katoliku usku munk või nunn. Frantsisklane- ristiusu tõdede õpetaja ja jutlustaja vaeste seas. Ristisõda- kiriku poolt organiseeritud või suunatud sõjakäik. Ordurüütel/ristirüütel- munk, ei võinud perekonda luua, võitles ristiusu eest. 7 vaba kunsti- grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Skolastika- keskaja filosoofiliste õpetuste kogum. Aristotelese loogika. Humanism- inimese ja inimlikkuse väärtustamine.
53) Tiaara - muistne valitsejate peaehe, kolmekordse krooni kujuline kuhjakas peakate 54) Ketser – inimene, kes kritiseeris kirikut 55) Inkvisitsioon - kirikliku kohtu vorm keskaegses Euroopas 56) Benediktlane – mungaordud, rajajaks Benetictus, kandsid mustasid kuubesid 57) Tsistertslane – mungaordud, nime on saanud Citeaux’i kloostri järgi, kandsid valgeid kuubesid 58) Dominiiklane – mungaordud, valge rüü, mille peal kantakse musta kuube 59) Frantsisklane – mungaordud, hall rüü 60) Ristisõda – usulistel eesmärkidel toimunud sõda, kiriku poolt organiseeritud 61) Ordurüütel - 62) 7 vaba kunsti - grammatika, retoorika, dialektika, geomeetria, arikmeetika, astronoomia, muusika 63) Skolastika – keskaegne filosoofia (tõlgendab maailmaasju kasutades piiblit) 64) Humanism – isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessansiajal 65) Renessanss – vaimne ja kultuuriline murrang Euroopas 66) Reformatsioon – usupuhastusliikumine
Samal ajal pandi alus ka matale ja lotale kuulsuse võitnud Oxfordile inglismaal.Cambridge'i ülikool alustas tegevust hiljem XIII saj.algul.Kuulsamaks sai arstiteaduse ülikool Salamanca.1477.a asustati Uppsala ülikool Rootsis.AQUINO THOMAS-keskaja silmapaistvaim teoloog ja skolastik,kes pärines Itaalia aadliperekonnast.Oma tähtsaimas teoses ,,Summa Theologiae" seletas ta usutõdede ja loogikal põhinevate mõistuse tõdede vahekorda.Roger Bacon-inglise frantsisklane,tegutses nii Pariisis kui Oxfordis,pööras teistest skolastikutest rohkem tähelepanu vahetusele kogemusele tõe tunnetamisel.Pidas oluliseks matemaatikat.elu lõpuperioodil mõisteti vangi.Skolastika on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Skolastika olulisimaks saavutuseks oli formaalloogika arendamine, skolastilise filosoofia suhteline iseseisvus teoloogiast ilmneb eelkõige nominalismi ja realismi vahelises
6. Kiriklik laulatus 7. Vaimulike ametisse pühitsemine Mitra- kõrge kolmnurkne peakate Tiaara- kõrge kalliskividega kaunistatud kroon Ketser- Katoliku kiriku õpetuse vastane Inkvisitsioon- Katoliku kiriku kohtupidamine, suunatud ketseritele ja eesmärgiga inimest ümber veenda ning vajadusel karistada. 1. tuleriit 2. veeproov Benediktlane- “Mustad kuued”, 6. saj Benedictuse rajatud ordu. Tsistertslane- “Valged kuued” Frantsisklane- halli rüüga kerjusmunk. Ristisõda- Kiriku poolt organiseeritud sõjakäik “pühadel eesmärkidel” Ordurüütel- Ordurüütel on munk, võitleb usu nimel uskmatutega 7 vaba kunsti:1.grammatika 2.matemaatika 3.retoorika 4.dialektika 5.aritmeerika 6.muusika 7.astronoomia Skolastika- keskaegne filosoofia, mis lähtus kirikust. Tsunft- käsitööliste ühing Gild- kaupmeeste organisatsioon Skraa- tsunfti põhikiri Moslemite 5 põhisammast: 1
teadusharus. Euroopa vanimaks ülikooliks peetakse Bologna ülikooli 1119. aastast. 4 teaduskonda: filosoofiateaduskond arsti usu õigus dekaan - teaduskraadiga õppejõudude juht kantsler - hakkas Pariisi piiskopi nimel Pariisi ülikooli juhtima. Tal oli algul suurem võim kui rektor. Empiiriline ehk katsetel, kogemusel põhinev teadus oli alles algstaadiumis. Kuulsamaks selles vallas sai R. Bacon - inglise frantsisklane, kes tegutses nii Pariisis kui ka Oxfordis. 9. Otto I poolt 962. a. loodud keisririik oli 10. - 12. saj. stabiilseim riik Lääne- Euroopas. Ida-Frangi riigis tuli dünastia vahetus: Ottoonide dünastia. Investituuritüli - Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel. Paavstid arvasid, et taevariigi esindaja peaks keisrist kõrgemal seisma. Keisrid toetusid Rooma õigusele. 10
vaateid ühtida. Üldlevinud arvamuse kohaselt oli kõik tarkus autoriteetide teostes juba kirjas, see tuli lihtsalt üles leida ja lahti seletada. Pühakirja ja antiikõpetuse ehk usu tõdede ja mõistuse tõdede ühitamisest sai üks skolastika peamisi probleeme. Kuulsamad teadlased: Aquino Thomas: teoloog ja skolastik, seletas jumalikul ilmutusel põhinevate usutõdede ja loogikal põhinevate mõistuse tõdede vahekorda. Roger Bacon- frantsisklane, pööras tähelepanu vahetule kogemusele tõe tunnetamisel. (Ptolemaios- astroloog, kes uskus, et maa on kerakujuline ja asub universumi keskpunktis). Al-Idris- geograaf, valmistas maailmakaardi aastal 1154
ordu (klarissid). Hiljem asutas Franciscus ilmikutele kolmanda ordu tertsiaarid (Tertius Ordo Franciscanus, TOF, kolmas frantsiskaani ordu). Franciscus suri 4.oktoobril 1226.Püha Franciscus on loomade ja keskkonna kaitsepühak. Kerjusmunklus tekkis reaktsioonina kirikuelu ilmalikustumise ja ketserluse vastu. Ordu põhimõtted nõudsid ristiusu tõdede õpetamist ja jutlustamist vaesemate inimeste seas, samuti hoolitsemist haigete eest. Frantsisklane pidi käima eelistatult paljajalu ja kandma halli või pruunikat kehva mungarüüd, mis oli nööriga vöötatud (seetõttu kutsuti neid eri maades paljasjalgseteks, nöörikandjateks või hallideks vendadeks). Frantsisklasteks hakkasid peamiselt vaesed ja väheharitud inimesed. Ometi olid nad väga populaarsed, kuna selgitasid usutõdesid rahvalikult, lihtsatele ja harimata inimestele arusaadavas keeles. Nüüdisaja frantsiskaanluse moodustavad esimesest ordust hargnenud
Praktiliste asjade korraldamiseks valis ülikool juhi e. rektori, õppejõud määrasid aga dekaani e. teaduskonna juhi. Seitse vaba kunsti: alamaste: grammatika, retoorika, dialektika ülemaste: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika Loengud, dispuudid (loogilised arutlused ja väitlused) Skolastika ülikoolides viljeldud teadus, mis tugines muistsetele autoriteetidele (Piibel, antiikteosed) ja üritas neid seisukohti loogika abil tõlgendada. Roger Bacon inglise frantsisklane, pööras tähelepanu vahetule kogemusele tõe tunnetamisel. Tavatute seisukohtade tõttu mõisteti elu lõpupoole vangi. Al-Idrisi araabia geograaf, kes lõi tellimusena maailmakaardi põhjaliku kommentaariga. Uskus, et maa on kettakujuline, suur osa kaardist Vahemeremaad. Usuti maa kerakujulisust; maa on universumi keskpunkt. Päike, Kuu ja planeedid tiirlevad ümber selle. Usuti astroloogiasse, mida kirik taunis. Ennustamisse suhtuti tõsidusega. 23.Romaani ka Gooti kunst
rektori, õppejõud määrasid aga dekaani e. teaduskonna juhi. · Seitse vaba kunsti: alamaste: grammatika, retoorika, dialektika ülemaste: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika · Loengud, dispuudid (loogilised arutlused ja väitlused) · Skolastika ülikoolides viljeldud teadus, mis tugines muistsetele autoriteetidele (Piibel, antiikteosed) ja üritas neid seisukohti loogika abil tõlgendada. · Roger Bacon inglise frantsisklane, pööras tähelepanu vahetule kogemusele tõe tunnetamisel. Tavatute seisukohtade tõttu mõisteti elu lõpupoole vangi. · Al-Idrisi araabia geograaf, kes lõi tellimusena maailmakaardi põhjaliku kommentaariga. Uskus, et maa on kettakujuline, suur osa kaardist Vahemeremaad. · Usuti maa kerakujulisust; maa on universumi keskpunkt. Päike, Kuu ja planeedid tiirlevad ümber selle. Usuti astroloogiasse, mida kirik taunis. Ennustamisse suhtuti tõsidusega.
vaidluste käigus rakendama. Aja jooksul kujundati vabade kunstide õpetamiseks kunstide teaduskond, mis moodustas eelastme õpingute jätkamiseks kõrgemal tasemel, st kas usuteaduskonnas, õigusteaduskonnas või arstiteaduskonnas. Skolastika-ülikoolides viljeldud teadust nim skolastikaks. Skolastika tugines muistsetele autoriteetidele, püüdes nende seisukohti loogika abil tõlgendada nind erinevaid vaateid ühitada. Roger Bacon-(1214-1294), inglise frantsisklane, kes tegutses nii Pariisi kui ka Oxfordis, pööras teistest skolastikutest enam tähelepanu vahetule kogemusele tõe tunustamisel. Oluline oli tema meelest matemaatika, mida pidas Aristoteles loogikast selgemaks. Suhuts väga kriitilielt oma kaasaegsetesse skolastikutesse. Ta unistas iseliikuvatest sõidukitest, lennumasinatest, teleskoopidest ja muust(, mis kauges tulevikus ka leiutati). Tavatud
· Nii püüti kahte poolust kokku sobitada, et Piibli tõed saaks kinnitust. c. Kuulsaim skolastik oli Pariisi ülikooli professor Aquino Thomas (1225-1274): · "Mõistus ei pea usku vaidlustama, vaid selgitama" · "On mõned ilmalikud tõed, mida mõistusega pole võimalik seletada ja mille puhul saab loota vaid usule" · Ta kuulutati pühakuks ja tema õpetus sai katoliikluse filosoofiliseks aluseks. d. Roger Bacon (1214-1294) inglise frantsisklane · Pööras enam tähelepanu vahetule kogemusele tõe tunnetamisel. · Oluline oli seejuures matemaatika, mida pidas Aristotelese loogikast selgemaks. · Kritiseeris kaasaegsete skolastikute vaateid, mis viis vastuollu kirikuga ja vangistuseni. 4. Maailmapilt a. Astronoomia: · Lähtuti Ptolemaiose teostest (90-168), et Maa on kerakujuline ja universumi keskpunkt. · Päike, kuu ja ülaneedid tiirlevad ümber Maa. b
eitades kaasasündinud ideesid. Empirism seab muuhulgas kahtluse alla metafüüsika. Ratsionalismi ja empirismi vaidlus on klassikaline tunnetusteoreetiline probleem filosoofias. Aquino Thomas, keskaja silmapaistvamaid teolooge ja skolastikuid. Thomas ei näinud ilmutuses ja loogikas vastuolu, vaid leidis, et üheskoos aitavad nad usutõdesid mõista. Tema õpetus võeti katoliikluse filosoofiliseks aluseks. Roger Bacon inglise frantsisklane, kes tegutses nii Pariisis kui ka Oxfordis, pööras teistest skolastikutest enam tähelepanu vahetule koguemusele tõe tunnetamisel. Oluline oli tema arust matemaatika. Tavatud seisukohad ja autoriteetide vaidlustamine viis Baconi vastuollu kirikuga, mille otsusel ta elu lõpuperioodil aastateks vangi mõisteti. *Inglise kodanlik revolutsioon | Revolutsiooni põhjused; Pikk parlament, vabariik; monarhia taastamine. Ümberkorraldused, mis tehti revolutsiooni käigus. Parlamentaarne monarhia.
Nii püüti kahte poolust kokku sobitada, et Piibli tõed saaks kinnitust. Kuulsaim skolastik oli Pariisi ülikooli professor Aquino Thomas (1225-1274): "Mõistus ei pea usku vaidlustama, vaid selgitama" "On mõned ilmalikud tõed, mida mõistusega pole võimalik seletada ja mille puhul saab loota vaid usule" Ta kuulutati pühakuks ja tema õpetus sai katoliikluse filosoofiliseks aluseks. Roger Bacon (1214-1294) inglise frantsisklane Pööras enam tähelepanu vahetule kogemusele tõe tunnetamisel. Oluline oli seejuures matemaatika, mida pidas Aristotelese loogikast selgemaks. Kritiseeris kaasaegsete skolastikute vaateid, mis viis vastuollu kirikuga ja vangistuseni. Maailmapilt Astronoomia: Lähtuti Ptolemaiose teostest (90-168), et Maa on kerakujuline ja universumi keskpunkt. Päike, kuu ja ülaneedid tiirlevad ümber Maa. Astroloogia tähtede järgi ennustamine: Arvati, et tähed ja planeedid mõjutavad inimsaatust.
Nii püüti kahte poolust kokku sobitada, et Piibli tõed saaks kinnitust. Kuulsaim skolastik oli Pariisi ülikooli professor Aquino Thomas (1225-1274): "Mõistus ei pea usku vaidlustama, vaid selgitama" "On mõned ilmalikud tõed, mida mõistusega pole võimalik seletada ja mille puhul saab loota vaid usule" Ta kuulutati pühakuks ja tema õpetus sai katoliikluse filosoofiliseks aluseks. Roger Bacon (1214-1294) inglise frantsisklane Pööras enam tähelepanu vahetule kogemusele tõe tunnetamisel. Oluline oli seejuures matemaatika, mida pidas Aristotelese loogikast selgemaks. Kritiseeris kaasaegsete skolastikute vaateid, mis viis vastuollu kirikuga ja vangistuseni. Maailmapilt Astronoomia: Lähtuti Ptolemaiose teostest (90-168), et Maa on kerakujuline ja universumi keskpunkt. Päike, kuu ja ülaneedid tiirlevad ümber Maa. Astroloogia tähtede järgi ennustamine: Arvati, et tähed ja planeedid mõjutavad inimsaatust.
Nii püüti kahte poolust kokku sobitada, et Piibli tõed saaks kinnitust. Kuulsaim skolastik oli Pariisi ülikooli professor Aquino Thomas (1225-1274): “Mõistus ei pea usku vaidlustama, vaid selgitama” “On mõned ilmalikud tõed, mida mõistusega pole võimalik seletada ja mille puhul saab loota vaid usule” Ta kuulutati pühakuks ja tema õpetus sai katoliikluse filosoofiliseks aluseks. Roger Bacon (1214-1294) – inglise frantsisklane Pööras enam tähelepanu vahetule kogemusele tõe tunnetamisel. Oluline oli seejuures matemaatika, mida pidas Aristotelese loogikast selgemaks. Kritiseeris kaasaegsete skolastikute vaateid, mis viis vastuollu kirikuga ja vangistuseni. Maailmapilt Astronoomia: Lähtuti Ptolemaiose teostest (90-168), et Maa on kerakujuline ja universumi keskpunkt. Päike, kuu ja ülaneedid tiirlevad ümber Maa. Astroloogia – tähtede järgi ennustamine: Arvati, et tähed ja planeedid mõjutavad inimsaatust.
annaabi.ee 
