karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd. Nad rajasid oma kloostreid kõrvalistesse paikadesse, et olla eemal ilmaliku elu ahvatlustest ning pühenduda ainuüksi Jumala teenimisele. Nad kandsid valget rüüd, mis pidi olema puhtuse ja rikkumatuse märk. Kuulus on veel Clairvaux, klooster, Eestis asuvad tsistertslaste kloostrid Padisel ja Kärknas. Frantsisklaste ordu rajas Fransiscus Assisist 13. sajandil. Tegemist oli kerjusmungaorduga. See muutus kohe väga populaarseks. Nad nimetasid end ka vähemateks vendadeks. Kuna Fransiscus ei soovinud tähelepanu, polnud ta ordu algul tegelikult seaduslik, kuid kuna ta tahtis paavsti kogu hingest teenida, kirjutas ta koos oma abilistega lihtsa ordureegli, mille paavst kinnitas 1223. aastal. Frantsisklasi iseloomustas halastustegevus, seetõttu olid nad rahva seas väga populaarsed
Sellel maalil on kombineeritud erksaid värve realismiga ja taustale on maalitud laiuv maastik. 1447. aastal ja alustas Domenico tööd Santa Maria kirikus Loreto’s. Ka seal tegi ta koostööd Piero della Francesca’ga. See töö jäi lõpetamata katkupuhangu tõttu, mis sealkandis puhkes ja Domenico naases Firenze’sse. Ka Santa Maria kirikusse maalitud töid ei ole säilinud. Fresco mis esitab (Saint John the baptist and Fracis) Ristija Johannest ja Püha Fransiscus’t on kunstniku viimane teadaolev töö. Originaalis asus see töö Cavalcanti kabelis, Santa Croce kiriku kooriruumi kõrval. Fresko eemaldati seinalt 1566. aastal, kui kiriku kooriruum lammutati Vasari poolt juhitud moderniseerimisprojekti käigus. 1454. aastal kutsuti Domenico koos Angelico ja Lippiga Perugia’sse. Taheti teada tema arvamust Bonfigli maalitud freskode kohta mis asusid Prioride kabelis(Chapel of the Priors). Domenico’t on mainitud ka Santa Trinita kiriku raamatupidamise
küll Benedictuse reeglitest, kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd. Nad rajasid oma kloostreid kõrvalistesse paikadesse, et olla eemal ilmaliku elu ahvatlustest ning pühenduda ainuüksi Jumala teenimisele. Nad kandsid valget rüüd, mis pidi olema puhtuse ja rikkumatuse märk. Kuulus on veel Clairvaux, klooster, Eestis asuvad tsistertslaste kloostrid Padisel ja Kärknas. Frantsisklaste ordu rajas Fransiscus Assisist 13. sajandil. Tegemist oli kerjusmungaorduga. See muutus kohe väga populaarseks. Nad nimetasid end ka vähemateks vendadeks. Kuna Fransiscus ei soovinud tähelepanu, polnud ta ordu algul tegelikult seaduslik, kuid kuna ta tahtis paavsti kogu hingest teenida, kirjutas ta koos oma abilistega lihtsa ordureegli, mille paavst kinnitas 1223. aastal. Frantsisklasi iseloomustas halastustegevus, seetõttu olid nad rahva seas väga populaarsed. Nende põhimõte oli, et munk peab pidama
Romaani kunst Romaani stiili alguseks loetakse 10.sajandit. Ajastu nimetus tuleneb sellest, et ehituskunstis kasutati palju Vana-Rooma pärandit. Siiski, Karolingide ajastu püüe pöörduda tagasi antiikkunsti juurde osutus ajutiseks. 9-10 sajandil arenes Euroopas välja feodaalkord- aadlikud olid muutunud nii jõukaks, et suutsid ise oma suuri valdusi valitseda, vajadus kuninga ehk keskvõimu järele vähenes. Riik muutus nõrgalt koosolevaks vasalliriikide kogumiks, kus omavahel oli palju tülisid. Kaubavahetus oli minimaalne, sest igal pool toodeti kõik vajaminev ise. Kuna levis ristiusk, siis saigi ainukeseks tõsiseltvõetavaks keskvõimuks ja rahvast ühendavaks teguriks Roomakatoliku kirik. Sisuliselt valitses kogu euroopat paavst, kellele alluvad piiskopid olid võimu käepikendusteks. Usk haaras peaaegu kõik elualad, kaasa arvatud sõjapidamise- nii ongi romaani kunst eelkõige kiriklik. ...
Skulptuur on kõvasti seotud ja jääb alluvaks arhidektuurile. Reljeefkunsti asemel tulevad esiplaanile ümarplastika ja vabafiguurid. Skulptuur on samuti seotud filosoofia ja maalimapildiga. Skolastikas tugevneb Platoni ja Aristotelese liin (meeleline maailm), mille arendab täiuseni Aquino Thomas, kelle arvates meeleline maailm on madalam kui Jumalariik, kuid Jumala looduna ei saa ka meelelised asjad olla päris väärtusetud. Samuti ülistab loodust kui Jumala loomingut Assisi Fransiscus. Sellega seoses hakkab kunst enam loodust jäljendama ja ka ornamentika on looduslähedasem, vägagi palju kasutatakse kohalike taimede matkimist. Siiski jääb gooti plastika veel täiel määral keskaja kunstiks. 4 Rõivad katavad ja varjavad keha, kuigi rõivavoldid on väga loomulikud nende rütm ning vorm sõltub vähe nende all olevast kehast. Riietust kasutatakse ennekõike skulptuuri ja arhitektuuri sidumiseks
seina ääres. 12- 14 sajandini kasutatakse kivi, alates 15. sajandist puuskulptuur (puunikerdus), mis on värvitud. Skulptuur on samuti seotud filosoofia ja maalimapildiga. Skolastikas tugevneb Platoni ja Aristotelese liin (meeleline maailm), mille arendab täiuseni Aquino Thomas, kelle järgi meeleline maailm on madalam kui Jumalariik, kuid Jumala looduna ei saa ka meelelised asjad olla päris väärtusetud. Samuti ülistab loodust kui Jumala loomingut Assisi Fransiscus. Sellega seoses hakkab kunst enam loodust jäljendama ja ka ornamentika on looduslähedasem (palju kasutatakse kohalike taimede matkimist). Siiski jääb gooti plastika veel täiel määral keskaja kunstiks. Rõivad katavad ja varjavad keha, kuigi rõivavoldid on väga loomulikud nende rütm ning vorm sõltub vähe nende all olevast kehast. Riietust kasutatakse ennekõike skulptuuri ja arhitektuuri sidumiseks.
vähetähtsaks. Kalendri ühe päeva suurune triiv tekkis juba 128 aasta jooksul. 17. Lisa selline kaart millel on näha kus elasid etruskid. 18. Mis jõgi läbib Rooma linna, millisel poolsaarel asub Rooma linn, milline on linna tähsaim küngas? Roomat läbib Tiberi jõgi. Ta asub Apenniini poolsaarel. Linna tähtsam küngas on Platiumi küngas, millele kerkis Keisrite palee. 19. Mis see on 824; 0,44 km2, Fransiscus, Šveitis kaardivägi, 1929 Vatikani linnriigi rahvaarv on 824 ja pindala on 0, 44 km2. Vatikanis on hetkel paavstiks Franciscus, ja paavsti kaitseb Šveitsi kaardivägi. Vatikan moodustati Lateraani kokkulepetega 1929. Aastal. 20. Tähtsaim preester, kes oli sillaehitaja siin- ja teispoolsuse vahel. Pontifex oli sillaehitaja siin- ja teispoolsuse vahel. Pontifex Maximus on riigi ülempreester. Pontifeksid pidid hoolt kandma üleriigiliste pidustust eest ning sellega seoses korras hoidma
sellest mittevastavusest küll teadlik olnud, kuid pidas seda vähetähtsaks. Kalendri ühe päeva suurune triiv tekkis juba 128 aasta jooksul. 17. Lisa selline kaart millel on näha kus elasid etruskid. 18. Mis jõgi läbib Rooma linna, millisel poolsaarel asub Rooma linn, milline on linna tähsaim küngas? Roomat läbib Tiberi jõgi. Ta asub Apenniini poolsaarel. Linna tähtsam küngas on Platiumi küngas, millele kerkis Keisrite palee. 19. Mis see on, kus asub 824; 0,44 km2, Fransiscus, Sveitis kaardivägi, 1929 Vatikani linnriik. Mille rahva arv on 824. Pindala on 0, 44 km2, hetkel on paavstiks Franciscus, Sveitsi kaardivägi kaitseb paavsti, Vatikan moodustati Lateraani kokkulepetega 1929. Aastal. 20. Tähtsaim preester, kes oli sillaehitaja siin- ja teispoolsuse vahel. Pontifeks. Pontifex Maximus on riigi ülempreester. Pontifeksid pidid hoolt kandma, üleriigiliste pidustusteest ning sellega seoses korras hoidma kalendrit ja pidama arvestust riiklike tähtpäevade üle
rüütliteks, nad saadeti maailma õnne otsima ja endale naist valima. Rüütlid ei osanud kirjutada, aga nad oskasid hästi laulda ja tantsida ja seda nad tegid selleks, et südamedaamidele meeldida. Rüütel käis sõjakäikudel ja pidas jahti. 8. Keskaegsed mungaordud: Tsistertslased – kujunes Prantsusmaal Citeaux’s, kandsid valget kuube Benediktlased – rajas Benedictus 6.saj, kandsid ainult musta Frantsisklased – rajas Fransiscus, riietusid ainult halli Dominiiklased – rajas Dominicus, valge rüü, mille peal must kuub. 9. Araabiamaailmaga seotud mõisted: Allah – ainujumal moslemite jaoks Koraan – islami püharaamat, sisaldab allahi ilmutusi muhamedile Meka – moslemite pühalinn, sinna toimub palverännak Mošee – islamiusu pühakoda Muhamed – Allahi prohvet Beduiin – rändkarjakasvataja Muhamed – prohvet Medres – poistekool Šariaat – islami seadus Dirham – hõberaha
Loeti antiikklassikuid, kasutati pseudonüümidena nende nimesid. Ladina keel. Karl Suure algatusel polnud jätkajaid. Uued mõtteviisid "Credo, quio absurdum" -Tertullianus. Skolastika -Boethius, "viimne roomlane". Realism -reaalsed ainult ideed-universaalid, mis eksisteerivad Jumala mõistuses. Nominalism -reaalsed esemed, universaalid nende peegeldused, mis eksisteerivad inimkeeles. "Credo, ut intelligam" -piiskop Anselm. Pierre Abelard (1079-1142) -omaenda arvamuse usaldamine. Assisi Fransiscus -armastus kõige elava vastu. Aquino Thomas (1225-1274) -mõstuse hindamine. Keskaja inimese mõtteviisid Kõlbelise hinnangu tähtsus. Kirjanduse õpetlik e didaktiline iseloom(orienteeritus kõlblusele). Õistukõne harjumuspärane: hinnati sündmusi mis toimusid siin, õpetuse valguses, mille õigsus oli seal. Olles hõivatud askeldustega praegu, ei soovitud jääda kadunuks igaviku jaoks. Asjad on olemuse märgiks. Jõupingutused tunnetada jumalat.
filosoofia on india oma, ei kasuta ta india helilaade ega rütme. Teemadest selguvad neli, mida helilooja pidevalt kasutab. Veel monumentaalsemaks kujunes "Kanjonist tähtede poole", kirjutatud USA 200. Aastapäevaks. Messiaeni jaoks on sümfoonia suurvorm, mis võimaldab teha filosoofilisi ja religioosseid üldistusi. Panteistlik maailmavaade avaldub teoses "lindude ärkamine". Ta õppis ornitoloogiga kõigepealt erinevate lindude häälitsusi. Ainus ooper "püha Fransiscus Assisis" ta ise oli ka libretist, lavastaja ja dekoratsioonide autor. Messiaen polnud radikaalne uuendaja. Tema uuendused seisnevad pigem rütmis. Nõukogude Liit Alfred Schnittke Vene helilooja. Varajases muusikas sostakovitsi mõju. Hiljem katsetas serialismi ja aleatoorikaga. Uus stiil tema loomingus on polüstilism. Ta pani kõrvuti mineviku ja oleviku muusikastiile. Ta kirjutas kunagi, et tema eesmärgiks on ühendada tõsine ja kerge muusika
tundma, et benediktlaste kloostrid ei ole enam täiuslikud. Kloostrid asusid maal ja olid jäänud eemale linnaelust. Nii tekkisid 13. sajandi algul kerjusmungaordu. Need asusid tavaliselt linnades. Seal elasid kerjusmungad, tegelikult nad ei elanudki kerjusmungaordudes, vaid rändasid kerjates ja jutustades mööda ilma ringi. Sellepärast kutsuti neid kerjusmunkadeks. Kõigepealt rajas Franciscus Assisi linnast Põhja Itaaliast frantsisklaste ordu. Fransiscus oli kaupmehe poeg, kes annetas kõik oma vara vaestele ja hakkas kerjates ja jumalasõna kuulutades mööda maad ringi rändama. Frantsisklaste mungad käisid paljajalu, olid vaesed ja hankisid elatist kerjates või lihtsa tööga. Veidi hiljem rajas hispaania aadlik Dominicus dominiiklaste ordu. Ordu eesmärgiks sai jutluste abil katoliku kiriku toetamine. Dominikaani mungad olid haritud inimesed, kes tundsid pühakirja ja oskasid vaidlustes katoliku usu tõdesid osavalt põhjendada.
Mõlemad paavstid tagandati ja valiti uus paavst, kes jäi Rooma, Vatikani. Kuid oma endist võimu ning autoriteeti ei suutetud taastada. 22) Kerjusmungaordud Keskajal tekkisid koos linnadega ka mungakloostrid. Üks olulisemaid kloostreid oli tsisterlaste ordu. Nende põhimõtteks oli elada samasugust vaest ja kasinat elu nagu oli kristusel. Nad valmistasid kõik ise. Tsistertslaste ordu kõrvale tekkis peagi fratsiskaanlaste ordu. Selle rajajaks oli Fransiscus Assiisist. Franciscus arvas, et raha et ei tohi olla. Talle tekkisid arvatavasti esimesena stigmad. Need on samasugused märgid, nagu olid kristusel. Need võivad tekkida viide kohta: käsi, jalg, pea, külg ja selg. Dominiiklaste ordu rajajaks oli Dominicus. Peamist ülesannet nägid selle liikmed jutustamises. Neid kutsuti ka jutlustajavendadeks. Hiljem hakati ka neid kutsuma nimega domini canes (tähendab issanda koerad). Nende sümboliks oli hagijas. 23) Koolikorraldus keskajal
Kahn on tunnetanud, et teadmised paiknevad ühisväljas. Näiteks aborigeenid on ainuke säilinud rahvus, kellel on ühisteadvus. Seda, mida teab üks aborigeen, teavad kõik aborigeenid. Valgustusseisundi läbinud inimene hakkab kiiresti valdama uut informatsiooni. See info meenutab võrku. Õppides tundma võrgu ühte serva, tunnetad kogu võrgustikku. Ja mis on oluline varasem mittevajalik info kustutatakse mälust. Püha Fransiscus näiteks hakkas pärast pikaajalist haigust mõistma lindude ja loomade keelt. Loomulikult oli kogu Kahni senine elu osa sellest ärkamisest. Intuitiivselt tunnetas ta alati ühisvälja olemasolu. Kuid sellest teadlikuks saades võimendus jõud tuhandekordseks. Alles teadvustununa siseneb jumalik mõõde tema ütlustesse ja kuldlõige tema plaanidesse. Egiptus Viiekümnendatel sooritas Kahn reisi Egiptusesse
Johannes Blankenfeldt reformatsiooniaegne piiskop Kloostrid: kõige vanem: tsistertslaste ordu, rajasid Tallinnasse mungaordu, mungaklooster oli ka Padisel ja Tartu lähedal Kärknas dominiiklased olid Tallinnas aastast 1229, ordu ise rajati 1212. a Püha Dominicanuse poolt; oli kerjusmungaordu, mille eesmärk oli käia ringi ja levitada usku; pöörasid suurt tähelepanu haridusele, neil oli kool ja raamatukogu frantsiskaanid (frantsisklased) kerjusmungaordu, mille rajas pühak Fransiscus Assisist 1209. a ja Eestis tegutses alates aastast 1241; olid askeetlikud mungad augustiinlased, Eestisse tuli 1407. a kõrvalharu, ehitasid Piritale kloostri Eestlaste vaimuelu (uskumused) vallutusjärgselt: katoliku pühakud asusid seniste jumalate asemele ohverdamine säilis, kuid nüüd katoliku pühakutele jätkus matmine vanadesse kalmetesse vanad paganlikud pühad asendati uute kiriklike pühadega vanad isikunimed asendusid kiriklikega lõplikult 15. sajandil Koolid:
peapiiskopkonna linnuseid. 1330. aastal Riia linn alistus ja tunnistas ordu ülemvõimu. Peapiiskop Friedrich Pernstein- Riia peapiiskop aastatel 1304-1341. Peapiiskopiks valiti ajal, mil käis Riia linna ja Liivi ordu vaheline kodusõda. 1304. aastal Saare- Lääne ja Tartu piiskopiga ning Riia peapiiskopkonna vasallidega ordu moodustas liidu Riia linna vastu. Friedrich Pernstein hakkas toetama Riia linna. 1312. aastal saabus paavsti inkvisiitor Fransiscus de Moliano, kes langetas otsuse peapiiskopi kasuks, kuid ordu sellega rahule ei jäänud. Pernstein pani ordu kirikuvande alla (kirikust väljaheitmine). Pernstein pidi kuni oma surmani eksiili jääma. 1330. aastal Riia linn langes ordu võimu alla. Põhja-Eesti üleminek Saksa ordu Liivimaa harule- Peale jüriöö ülestõusu selgeks võitjaks sai Saksa ordu. Allikate nappuse tõttu ei saa teha järeldusi Jüriöö sündmuste poliitiliste tagamaade kohta
ordu teda puruks ei löönud, säilisid riia linna kaubanduslikud õigused ja vabandused. 1304 sõlmis Ordu liidulepingud Riialinna vasu Tartu ja saare-lääne piiskopiga. Ordu ostis ära Dünamünde kindluskloostri ära (aastat ei tea) oli võimalik kontrollida sealt Väina jõe kaubandust. Oli justkui oma tahtmise saavutanud, otseseks sõjategevuseks kohe ei läinud. Riia peapiiskop pöördus paavsti poole kaebustega , ordu vastu. 1312 saabus riiga paavsti eriesindaja Fransiscus., kes koostas raporti, seal olid ülesloetud kõik ordu pahateod. Millele järgnes paavsti otsus Liivimaa ordu pandi tervikuna kirikuvande alla. 1319 see kirikuvanne tühistati , andis 11 500 kuldnat paavstile. Ordu tugevnes eiriti pärast jüriöö mässu 14 saj keskpaigas. Temast sai veelgi suurem riik, omandas Põhja-Eesti Taani kuningalt. Kõik teised väikesed piiskopiriigid oli huvitatud ordu sõjalisest abist ja toetusest. Samas ei olnud see
annaabi.ee 
