Francesco Petrarca looming Petrarca itaaliakeelsed värsid on suunatud tema armastatule, Laurale. Pärast Laura surma kogus ta need suureks luuleraamatuks "Laulude raamat", kuhu on Petrarca luulelooming suures osas koondatud. ,,Laulude raamat" on tuntud ka ,,Riimide" nime all (,,Canzoniere" e. ,,Rime"). Teos koosneb kahest osast: ,,Madonna Laura eluajal" ning ,,Pärast madonna Laura surma". Raamatu peaateemaks on armastus Laura vastu ning see algatas uusaegse lembelüürika. Kohtumine noori kauni Lauraga muutiski poeedi elusamal kombel, nagu Beatrice mõjutas Dante loomingut. Laurast saigi tema muusa, keda ta paljude aastate kestel oma värssides ülistas.
5) Kirjandus keskaegses linnas. Ldnkeelne kirjandus. Keskaja draama. Rahvaluule. (Keskaja hispaania luule). Villon (Testament) 6) Renessansi ajaloolis-kultuuriline taust. Renessansi kirjanduse põhinähtused. 7) Üleminek keskajalt renessansile. Dante Alighieri (Jumalik komöödia tõlkimisel, seni olemas vaid katkendid õpikutes) ja Chaucer (Canterbury lood värssnovellid, ei ole terviklik teos, ei jõudnud lõpetada.) 8) Uusaegse lüürika ja proosa algus. Petrarca ja Boccaccio (Dekameron (semperi tõlge), Secretum) 9) Renessansi lüüriline luule (15. 16. sajand) (Shakespeare'i Sonetid.) 10) Renessansi eepiline luule. (15.-16. saj) 11) Renessansi humanistlik esseistika, publitsistika, satiir (Erasmus Narruse kiitus, More Utoopia, Montaigne Esseid) 12) Renessansi romaan ja novell (15.-16. saj). (Rabelais Gargantua, Pantagruel; Tormese Lazarillo elukäik, Cervantes Don Quijote, Koerte kõnelus) 13) Renessansi draama ja teater (15.- 16
6 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini · Sotiid narrimängud, mille teksti kohati improviseeriti. Nalja ja jandi taha sai peita isegi teravat poliitilist satiiri. · Farsid ja sotiid on väga sarnased hilisema itaalia renessansi populaarse commedia dell'arte'ga. François Villon · Kuigi elas hiljem kui Dante, Boccaccio ja Petrarca, oli ta looming renessansi-ideedest puutumata. (100-aastase sõja tõttu oli prantsusmaa ajast maas) · Surmatantsu motiiv sõja ja katku laastatud Prantsusmaa stiil levis mujale Euroopasse kaa. · Tema luule paistab silma individuaalsusega moodsa prantsuse luule eelkäija. · Madalast klassist, pääses õppima Pariisi ülikooli. Värvikas kriminaalne-boheemlaslik elukäik, pääses üle noatera surmaotsuse täide viimisest vanglas.
sõnad kindla järjestusega seotud. Luulevormid vastasid kindlale temaatikale, ka teema arendus kordus luuletusest luuletusse. Vaid varjundid erinesid, milles trubaduuride väljapaistvus seisneski. Trubaduuridelt on meieni jõudnud 2500 luuletust. Saksa kurtuaassed luuletajad olid minnesingerid armastuslaulikud, kelle looming oli lähedane pigem rahvaluulele. Juhtiv luulevorm oli kantsoon lembelaul, mis koosnes 57 stroofist ja 34-värsilisest saatest. De Born kirjutas sirventeese vormilt kantsoon, ühiskondlik-poliitiline sisu: sõda ja selle head küljed. Pastorell dialoogina üles ehitatud rüütli idüll karjusneiuga, kus rüütli võrgutuskatse ebaõnnestub. Romanss rüütel üritab võluda aadlipreilit. Albas koidulaul, kus rüütli valvesse jäänud sõber või kannupoiss tuletab rüütlile hommikul meelde, et aeg on salakohtumiselt daami juurest lahkuda
kasutama 19. sajandi viimasel veerandil. 1880. aastal ilmus Eduard Bornhöhe (16821923) ajalooline jutustus "Tasuja". Hiljem on seda suunda jätkanud Mait Metsanurk (18791957), Albert Kivikas (18981978), Karl Ristikivi (19121977), Jaan Kross (1920) jt. ajalooline romaan ajalooaineline romaan. Vt ajalooline kirjandus, romaan. ajaluule olevikusündmustega vahetult seotud luule. Eestis oli ajaluule kõrgperiood aastail 19191923. Ajaluulele on iseloomulikud humanismi ja vaimsuse rõhutamine, üleskutse moraalseks ümbersünniks, sõja ning tõusiklikkuse kriitika. Näiteks Marie Underi (18831980) luulekogud "Verivalla" (1920) ja "Pärisosa" (1923). ajaraamat vt kroonika. aforism mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. Näiteks: Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk. (Seneca.)
Tegevuspaigaks sai olla ainult Kreeka: esiteks seetõttu, et nii oli kreeka originaalis, kuid ka põhjusel, et mitte rooma enda rahvast solvata. Esialgu kulges tegevus pidevalt, kuid hiljem jaotati kolmeks vaatuseks. Rooma teatris ei esinenud kodanikud, sest sel juhul oleks ta kaotanud oma staatuse. Ka Roomas kuulusid teatrietendused pidustuste kavasse, kuid need olid üksnes vaatemängulise-lõbustusliku iseloomuga. Publik oli lihtne ning kunsti vallas kogenematu. Sophokles oli soosituim poeet ta võitis kõige enam esimesi auhindu. Temalt on meieni jõudnud 7 tragöödiat. Koori osa tema tragöödiais on tegevusega küll seaotud, kuid koor on eelkõige mõtliku ning moraliseeriva kommentaatori rollis. Esiplaanile tõuseb indiviidi traagiline saatus. Gustav Suits sündis Tartumaal Võnnus koolmeistri perekonda 1883. aastal. Lapsepõlves oli väga andekas, väidetavalt suuts läbi lugeda piibli. Esialgu õppis Võnnu külakoolis, hiljem
LÜÜRIKA: (kreeka k lyra – keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss = luulerida, stroof = salm. Lüürika liigid: 1) ood – pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks (Peterson); 2) eleegia – nukrasisuline luuletus; 3) pastoraal ehk karjaselaul; 4) epigramm – satiiriline luuletus (Puškin); 5) sonett (it.k sonare – helisema) – 14 luulerida, igas reas 11 silpi, kokku 154 silpi. Meisterlik sonett lõppeb puändiga, st üllatuslikult. Klassikaline sonett: kaks katrääni ja kaks tertsetti, kahes esimeses süliriim A-B-B-A, kahes viimases C-D-C, D-C-D. Selle toob maailma G. Petrarca 14-15. sajandil. Shakespeare'i sonett: kolm katrääni ja üks tertsett. 6) ballaad (it.k ballare – tantsima) – algselt tantsulaul, hiljem jutustava sisuga luuletus. Aluseks mõni ajalooline,
rahvasterändamine - põhiliselt germaani (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid), aga ka türgi (hunnid) jt hõimude ulatuslik ümberasumine antiikaja lõpul ja keskaja alguses (375. a - VI saj). Pidev surve Rooma keisririigi (eelkõige Lääne-Rooma) piiridele tõi kaasa keisrivõimu nõrgenemise ning germaanlaste riikide tekkimise Lääne-Rooma keisririigi territooriumil. Seetõttu algas kõikjal maailmas ka riigipiiride kujunemine. a) uued zanrid: luules kantsoon, sonett, ballaad, madrigal, romanss. Eepikas uut tüüpi kangelaslaulud, allegoorilised ja õpetlikud novellid, proosa põhizanrid romaan ja novell. Aluseks oli rahvaluule. Uued draamazanrid müsteerium (piibliepisoodidele üles ehitatud näidend); miraakel (näidend apostlite ja jumalaema imetegudest); moralitee (õpetliku sisuga näidend allegooriliste tegelastega); farss (koomiline lühinäidend) b) luulemuustused
Tema sünniaeg jääb vahemikku 630612 eKr surmaajaks dateeritakse sageli 570 eKr. Oletatakse, et Sappho kirjutas ühtekokku 12 000 värssi, neist säilinud aga umbes 193 fragmenti, tervikuna ka luuletus "Palve Aphroditele". Alkaios - (7.6. saj eKr) oli Vana-Kreeka lüürik. Tema järgi on nime saanud Alkaiose stroof, milles on suur osa ta luulest. Alkaiose luulest on säilinud umbes 400 fragmenti. Simonides (u 556 eKr 468 eKr) oli Keose saarelt pärit poeet, piduliku lüürika tähtsaim esindaja. Simonidest peetakse ka epigrammizanri loojaks Antiikteater. Võrdlus tänapäevase teatriga. Antiikteater, vanaaja teater, kujunenud 6. sajandi eKr Kreekas (Dionysose pidustustest). Antiikteatris lavastati tragöödiaid juba alates 535. a. e.m.a. Alates 480. a. e.m.a lisandusid komöödiad. Kõik etendused olid mõeldud massilise vaatajaskonna jaoks. Kreeka teater oli vabaõhuteater, etendused toimusid lahtise taeva all ja päevavalges
Alkaios - (7.6. saj eKr) oli tapmist ei saanud Lerna kuulsaks Vana-Kreeka kohana, lüürik. kustjärgi Tema allmaailma pääseb. on nime saanud Alkaiose stroof, milles on suur osa ta luulest. Alkaiose luulest on säilinud umbes 400 fragmenti. Simonides (u 556 eKr 468 eKr) oli Keose saarelt pärit poeet, piduliku lüürika tähtsaim esindaja. Simonidest peetakse ka epigrammizanri loojaks 4. Antiikteater. Võrdlus tänapäevase teatriga. Antiikteater, vanaaja teater, kujunenud 6. sajandi eKr Kreekas (Dionysose pidustustest). Antiikteatris lavastati tragöödiaid juba alates 535. a. e.m.a. Alates 480. a. e.m.a lisandusid komöödiad. Kõik etendused olid mõeldud massilise vaatajaskonna jaoks. Kreeka teater oli
Vana- Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee - kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Esimest korda uuemal ajal pöörduti antiigi poole renessansi ajastul (14-16. sajandil; Shakespeare, Boccaccio; võeti üle maailmavaade humaansus, harmooniline areng). Teine kord klassitsismi ajal (17.-18. saj; võeti üle vormiline pool) Homerose eeposed Muistsetele Kreeka poeetidele meeldis laulda oma kangelastest ja Trooja sõjast. Varaseim meile teadaolev poeet on Homeros, kes lõi 8. või 7. sajandil eKr kaks eepost, "Iliase" ja "Odüsseia". Kreeklased pidasid nende autoriks küll pimedat laulikut Homerost, kuid paljud tänapäeva teadlased kahtlevad, kas selline poeet üldse on elanud. 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et Homeros ei ole teoste autor, kuna kreeklastel polnud siis veel kirjaoskust, teos täis vasturääkivusi ning on kokku pandud erinevate inimeste poolt (Homeros lõi suurema osa). Talle vaidles vastu aga Nitzsche
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli pealkirjaga ,,Meie esimene luuletaja"
» «Ja kui legaat mööda läks, lasti sillalt üle paarisaja tosina igasuguseid linde lendu. See oli alles tore, Lienarde!» «Täna on veel toredam,» lausus lõpuks vahele nende kaasvestleja, kes neid kärsitult pealt kuulas. «Teie olete siis kindel, et müsteerium on ilus?» küsis Gisquette. «Kahtlemata,» vastas ta ja lisas teatud uhkusega: «Mina olen tüki autor.» «Kas tõesti?» hüüdsid noored tüdrukud väga imestu-nultA «Tõesti,» vastas poeet kergelt rinda ette ajades. «Meid on õieti kaks: Jehan Marchand, kes lauad lõikas ja teatrilava püstitas, ja mina, kes tüki kirjutas. Minu nimi on Pierre Gringoire.» «Cidi» autorgi poleks võinud uhkemini lausuda: Pierre Corneille. Lugejad on muidugi märganud, et alates silmapilgust, mil Jupiter vaiba taha kadus, kuni silmapilguni, millal uue moralitee autor nii äkki Gisquette'i ja Lienarde'i naiivse imetluse osaliseks sai, on tükk aega mööda läinud
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
