Tim Allen (62 aastane) on USA koomik ja näitleja. Tema tuntumad filmirollid on „Kiiksuga jõulud” ja „Suur sekeldus” Jeffrey Pierce (44 aastane) on näitleja, filmirežissöör ja filmi tootja.Tuntumad filmirollid on „The Douple” ja „Any Day Now”. Hanna Hall (31 aastane) on näitleja enim tuntud oma rolli „Halloween” ja „The Virgin Suicides” . Ta sai näidelda ka filmis Forrest Gump, kus ta sai kuulsaks fraasil "Run, Forrest! Run!" Michael B. Hancock (46 aastane) on 45. ja praegune linnapea. Ta on Denveri teine afroameerika linnapea pärast Wellington Webb. Ajalugu: 1.Linn sai nime legendaarse kuberneri James Denveri järgi. 2.1858. aasta suvel ületas väike grupp Gruusia maavaraotsijaid suured Colorado territooriumi tasandikud. Nad leidsid Rocky Mountainside lõpust kulda ja tänu selle hakkas rahvas nendele aladele kolima. 3
Süda võib halvasti nutta kui väike tüdruk haiglas asub ning teab, et varsti sureb. Teisel juhul, kui tüdruk on armunud täisealise mehele tal süda nutab ka. Kolmandal juhul, peategelane tunneb isast puudus ja ta ei saa emaga isast rääkida. Neljandal juhul, ei osanud ta sõpru leida, aga kui leidis siis mingi aja pärast jälle kaotas. Viiendal juhul, probleemid koolis ja klassikaaslastega ka mõjuvad tervisele ja psühhikale. Selles mõtes sel fraasil on mitu erinevaid tähendusi: nii tervisega seotud, kui ka psühhikaga. Minu meeles, seda romaani võiks nii nimetada ka "Serdtse plohho platset". Kooliprobleemid Koolis õppis tüdruk halvasti. Oli ta alati inetu, sai kogu aeg tõrelda. Juuksed olid salkus, õpetaja alati palus pea üra kammida. Ta tihti istus klassiriietehoius ning tegi tunnist poppi. Ise kirjutas endale puudumistõiendeid ja käis pargis jalutamas, kus leidis palju huvitavaid asju enda jaoks.
Generatiivse grammatika ülesanne on universaalset grammatikat kirjeldada. Universaalse grammatika abil põhjendatakse, millised on keeled, nt objekti ja subjekti olemasolu igas keeles. Universaalne grammatika seletab vaid üht osa keelest, mitte kogu keelt tervikuna. Chomsky kirjeldab kõiki grammatika aspekte, mis ei tulene universaalsest grammatikast, kui perifeerseid osi. 6. Süvastruktuur ja pindstruktuur. Transformatsioonid Igal lausel (ja ka fraasil) on pindstruktuur ja süvastruktuur. Süvastruktuuri tasandil on samatähenduslikel lausetel täpselt sama struktuur. Süvastruktuure on aga võimalik modifitseerida eriliste reeglite, nn transformatsioonide abil, mille tulemusel tekivadki erinevad pindstruktuurid. Alltoodud skeemil on esitatud süvastruktuur Hiir hüppas ja temale vastavad pindstruktuurid hiire hüppamine, hüppav hiir ja hiir hüppas.
Tehes oma igapäevaseid mittefilosoofilisi otsustusi, küsides tavalisi faktilisi küsimusi või andes konkreetset praktilist nõu, kasutan ma vajalikku hulka tuttavaid sõnu ja fraase. Need võivad olla piisavalt tehnilised või mittetehnilised või pooltehnilised väljendid. Mõni neist võib olla võõras mõne inimese jaoks, aga kui ma ise pole [1839] nendega tuttav, siis üks kahest ma kas hoidun neid kasutamast või kahtlen, kas olen öelnud, mida öelda soovisin. Ent igal sõnal või fraasil, mida ma sel kombel kasutan mõningate eranditega nagu täitesõnad on selline toime mu väitele, nõuandele või küsimusele, et sellest saaks teistsugune väide, jne, niipea kui kasutaksin selle asemel mõnd teist, mittesünonüümset sõna või fraasi. See oleks teine väide omaette järeldustega, oma tõesuse ja vääruse mõõdupuuga, olles ühtesobiv ja sobimatu teiste liidetud väidetega, olles tõenduseks teiste järelduste poolt või vastu jne. Nimetagem nad lühiduse
kui neid jagab teatud kogukond. (Langcaker, 1987; viidatud Evens jt 2007: 24 järgi) 6.3 Ülesehitatud lähenemine grammatikale Ülesehitatud lähenemine põhineb sellel, et lause on enam kui tema osade summa (Lakoff, 1977; viidatud Evens jt 2007: 25 järgi). Sellel teoorial on neli suuremat suunda: · Fillmore jt konstruktsiooni grammatika Autoriteks on Charles Fillmore jt. Nad väidavad, et keerulisel grammatilisel konstruktsioonil (fraasil, lausel) on semnatiline ja pragmaatiline väärtus, mis on seotud otseselt temaga. Nad uurivad väljendeid, millel on kindel semnatiline ja pragmaatiline väärtus. Väljendid on loodud grammatika reegleid silmaspidades, aga tulemus on midagi muud kui osade summa. See tähendab, et osa väljendite tähendust ei saa ennustada nende osad kaudu. Sellepärast on nad salvestatud tervelt ja mitte ei ehitata algusest peale. ( Fillmore, Kay , O'Connor 1988; viidatud Evens jt 2007: 26 järgi)
Deflatsionism ütleb, et tõe mõiste ei ole midagi sügavat ja tähtsat, tõdedel pole mingit ühist omadust, nagu eelnevad teooriad on eeldanud. 11. Selgitage tõefraasi üldistavat ja performatiivset funktsiooni? Üldistav: Tõefraas on üleliigne, kui on omistatud funktsioon ühele antud lausele (nt. on tõene, et Caesar mõrvati = Caesar mõrvati) aga on vajalik lause puhul, mis pole antud (nt. kõik, mida Newton ütles, on tõene - kõik, mida Newton ütles - ?) Performatiivne: fraasil ,,on tõene" on ka väljenduslik otstarve, mis funktsioneerib üllatuse, kahtluse, mitteuskumise väljendajana (on see ikka tõsi, et..; no kui see on tõsi, siis ma küll ei tea...) 12. Esitage deflatsionismile vähemalt kaks etteheidet! Tõde on juba iseenesest tähtis, inimeste jaoks väärtus. Hüpoteetilised otsustused: nt, kui on tõsi, et päike paistab, siis... 13. Selgitage tõefraasi pimekasutuse probleemi! 3. TEADMINE 1. Millega tegeleb epistemoloogia?
on tõene, tõeni. Ilukirjandust aga võib võrrelda kunstiga. Traditsiooniliselt peetakse ilukirjanduse et Caesar mõrvati = Caesar mõrvati) aga on vajalik lause puhul, mis pole antud (nt. kõik, põhiliikideks eepikat, lüürikat ja dramaatikat ehk draamakirjandust, kuid on ka teisi liigitusi mida Newton ütles, on tõene - kõik, mida Newton ütles - ?) ja täiendavaid kategooriaid. Teises tähendus on ilukirjandus see osa kirjandusest millel ei pea Performatiivne: fraasil ,,on tõene" on ka väljenduslik otstarve, mis funktsioneerib üllatuse, olema tõe väärtust, mis on ka ilukirjanduse ja filosoofia suurim erinevus. Filosoofiat ja kahtluse, mitteuskumise väljendajana (on see ikka tõsi, et..; no kui see on tõsi, siis ma küll ei ilukirjandust ühendab ilmselt kõige rohkem huvi maailma tunnetamise vastu. Filosoofia tea...) opereerib tavaliselt loogikaseadustega, ilukirjandus kasutab aga kujundlikku keelt. 10
millega süntaksis tegeletakse. Lausest väiksem üksus on osalause, mis koosneb tavaliselt ühest verbist ja selle juurde kuuluvatest fraasidest. Fraas koosneb ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad terviku ja väljendavad lauses ühte osalist või asjaolu. Osalause moodustataksegi fraasidest, seetõttu nimetatakse neid ka lausemoodustajateks. Nt lauses mees läks metsa seenele on 4 fraasi nagu ka lauses üks väga vana ja paks mees läks hilissügisesse metsa seenele. Mis vahet on fraasil ja moodustajal? Moodustaja on ühest või mitmest sõnas koosnev üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on. Keele kirjeldamisel on vaheastmeks tähenduse ja vormi vahel süntaktilised funktsioonid ehk lauseliikmete tasant: alus, sihitis, määrus ja öeldis. Sõnajärg lauses muutub, kui lauset tõstetakse esile ja muutub rõhuasetus või muutub lause infostruktuur (uus info lause lõpus). Glossid: A - agent P - patsient S mittesihitisliku lause ainuke osaline
süntaktiline Pole väga selge mida silmas peab.2) Üldistamise otstarve: Quine (1995) ja Ramsey (1999): tõefraas on üleliigne, omistatuna ühele antud lausele: - “on tõene, et Caesar mõrvati” = “Caesar mõrvati” 3) Kinnitamine ja nõustumine: P. F. Strawson (1950): ütelda, et “p on tõene”, ei ole tegelikult väitmine selle väite (p) kohta, vaid sooritada selle väitega kinnitamise, nõustumise tegu. 4) Väljenduslik otstarve: Strawson: fraasil “on tõene” veel ka väljenduslik otstarve: - “on see tõsi, et …” - “on see ikka tõene, et …” - “kui see on tõsi, no siis ma küll ei tea” “tõene” funktsioneerib siin üllatuse, kahtluse, mitteuskumise väljendajana. 2 4. TEADMINE II 1. Mis on propositsiooniline (e. et-teadmine) teadmine? Moodusta näide.
Nende arvates oli ajalooline keele uurimine ainuke võimalik. 13. Frege ja analüütilise (keele)filosoofia sünd Üha rohkem tekkis puhast keeleteadust, mis hakkas filosoofiast lahku lööma ja tahtis näidata, kuidas keel peegeldab ja mõjutab keskkonda. Levis eksistentsialism. Hommikutäht ja õhtutäht on sama referentsiga kuid erineva tähendusega/mõttega/intensiooniga. • Samale isikule võib viidata fraasidega Mari, naabritüdruk ja preili Mänd. • Fraasil võib olla tähendus, kuid ei pruugi olla referenti (nt Vastseliina kullakaevandus) • Arutledes lause tähenduse ja referentsi üle, algatas ta probleemiringi, mis on seotud lause tõesuse ja väärusega, millest hiljem kasvas välja tõeväärtussemantika. 14. Strukturalismi sünd: Baudouin de Courtenay, Ferdinand de Sassure ja edasiareng Praha koolkonnas (Jakobson). Strukturalism käsitleb keelt kui süsteemi.
On küll... Absoluutselt tõene, tähendades seda, mida meie mingi edasine kogemus kunagi ei muuda. 13. Mis on deflatsionism ja kuidas see erineb teistest tõeteooriatest? Erine selle poolest, et tõe mõiste ei ole midagi metafüüsiliselt sügavat ja tähtsat, nagu kõik teised voolud on arvanud. 14. Mida tähendab et ,,on tõene" on performatiivne väljend? Seda öeldes sooritab inimene mingi teo. 15. Milles seisneb ,,tõe/tõesuse" ekspressiivne otstarve? Strawsoni järgi on fraasil "on tõene" lisaks nõustumise ja kinnitamisele veel ka ekspressiivne otstarve: "on see tõsi, et..." "on see ikka tõene, et..." "kui see on tõsi no siis ma küll ei tea" Sarnastes väljendites funktsioneerib "tõene" üllatuse, kahtluse ja mitteuskumuse väljendajana. 3. TEADMINE 1. Millega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? ja Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised
Nende arvates oli ajalooline keele uurimine ainuke võimalik. 13. Frege(1848-1925) ja analüütilise (keele)filosoofia sünd Üha rohkem tekkis puhast keeleteadust, mis hakkas filosoofiast lahku lööma ja tahtis näidata, kuidas keel peegeldab ja mõjutab keskkonda. Levis eksistentsialism. Hommikutäht ja õhtutäht on sama referentsiga kuid erineva tähendusega/mõttega/intensiooniga. · Samale isikule võib viidata fraasidega Mari, naabritüdruk ja preili Mänd. · Fraasil võib olla tähendus, kuid ei pruugi olla referenti (nt Vastseliina kullakaevandus) · Arutledes lause tähenduse ja referentsi üle, algatas ta probleemiringi, mis on seotud lause tõesuse ja väärusega, millest hiljem kasvas välja tõeväärtussemantika. 14. Strukturalismi sünd: Baudouin de Courtenay, Sassure ja edasiareng Praha koolkonnas (Jakobson). Strukturalism käsitleb keelt kui süsteemi. Sweet eristab 2 sorti häälikuid, mille erinevus sõltub kontekstist ja mis on ,,iseenesest"
“on tõene, et Caesar mõrvati” = “Caesar mõrvati” Ent tõefraasi on vaja lause puhul, mis pole antud. Võime tahta öelda, et kõik, mis keegi mingil juhtumil ütles, oli tõene: “kõik mida Newton ütles on tõene” ≠ “Kõik mida Newton ütles” „on tõene“ performatiivne väljend? Seda öeldes sooritab inimene mingi teo. „tõe/tõesuse“ ekspressiivne otstarve? Strawsoni järgi on fraasil “on tõene” lisaks nõustumise ja kinnitamisele veel ka ekspressiivne otstarve: “on see tõsi, et...” “on see ikka tõene, et...” “kui see on tõsi no siis ma küll ei tea” Sarnastes väljendites funktsioneerib “tõene” üllatuse, kahtluse ja mitteuskumuse väljendajana. 14. Esitage deflatsionismile vähemalt kaks etteheidet! 1. Tõefraasi pimekasutus. Tõe omistamine pole objekti p teadmine tingimata tarvilik – mingile väitele omistatakse tõesust nö pimesi
Kas Jamesi järgi on olemas absoluutseid tõdesid? On küll... Absoluutselt tõene, tähendades seda, mida meie mingi edasine kogemus kunagi ei muuda. 12. Selgitage tõefraasi üldistavat, performatiivset (informatsiooniline, informeeriv) ja ekspressiivset (väljendusrikas, ilmekas) funktsiooni? Mida tähendab, et „on tõene“ on performatiivne väljend? Seda öeldes sooritab inimene mingi teo.Milles seisneb „tõe/tõesuse“ ekspressiivne otstarve? Strawsoni järgi on fraasil “on tõene” lisaks nõustumise ja kinnitamisele veel ka ekspressiivne otstarve: “on see tõsi, et...” “on see ikka tõene, et...” “kui see on tõsi no siis ma küll ei tea” Sarnastes väljendites funktsioneerib “tõene” üllatuse, kahtluse ja mitteuskumuse väljendajana. 4. LOENG: EETIKA ÕIGE JA VÄÄR Kr ehtos komme, tava, harjumus, iseloom. Eetika harud: Normatiivne eetika (normid) Teooriad selle kohta, milles seisneb moraalselt hea käitumine. Milline on
analüütiline keelefilosoofia. Frege tööd leidsid tema eluajal vähe tunnustust. analüütilise (keele)filosoofia - • USAs analüütilise filosoofia sünd: toetudes Fregele ja Russelile, eelkõige Ludwig Wittgenstein ja tema järgijad. Gottlob Frege 1848-1925 • Hommikutäht ja õhtutäht on sama referentsiga kuid erineva tähendusega/mõttega/intensiooniga. • Samale isikule võib viidata fraasidega Mari, naabritüdruk ja preili Mänd. • Fraasil võib olla tähendus, kuid ei pruugi olla referenti (nt Vastseliina kullakaevandus) • Arutledes lause tähenduse ja referentsi üle, algatas ta probleemiringi, mis on seotud lause tõesuse ja väärusega, millest hiljem kasvas välja tõeväärtussemantika. 14. Strukturalismi sünd: Baudouin de Courtenay, Ferdinand de Saussure ja edasiareng Praha koolkonnas (Jakobson). TERMINID: Struktualism Baudouin de Courtenay -Poola keeleteadlane
N: B.Nijinska "Les Noces" (I.Stravinski muusika, "Pulmake"-"Svadebka") - tavaliselt etendusb ühe osana tervikõhtust - töö on jaotatud neljaks stseeniks - igal töö osal on äratuntavad muutused, mida võib vaadelda kui sub-sectioniut - erinevus klassikalisest balletist folktantsu kasutamine - õigeusu kiriku traditsioonides pulmadeks ettevalmistus on töö üldisema teemana äratuntav - iga töö osa on lavastatud vastavalt Stravinski muusikalisele materjalile - igal fraasil on liikumismotiivid, mis koosnevad mitmetest liikumistest - motiivid sisaldavad rakukesi (sells) -2 või 3 elementi liikumises, mis alati eksisteerivad koos - üksikud elemendid töös on identifitseeritavad. Need elemendid on vormi väikseimad osad: käe zhest, raskusülekanne, fookus, rõhklöök, käteplaks jne. Sama hierarhia eksisteerib ka draamas, jaotudes näiteks järgmiselt: etendustervik vaatus stseen misanstseen sõnad zhestid. SEAMLESS
45. Kinnitav otstarve ,,terminid 'tõene' ja 'väär' ei tähenda mitte midagi, vaid funktsioneerivad lauses lihtsalt kinnitamise ja eitamise märkidena." A.J.Ayer (2001:85-86) P.F.Strawson (1950): ütleda, et ,,p on tõene" ei ole tegelikult väitmine selle väite (p) kohta, vaid sooritada selle väitega kinnitamine, nõustumise tegu. Nt: kui keegi ütleb, et ,,on tõsi, et sajab" siis, keegi kinnitab, et sajab. 46. Väljenduslik otstarve Strawson: fraasil ,,on tõene" veel ka väljenduslik otstarve: - ,,on see tõsi, et ..." - ,,on see ikka tõene, et .." - ,,kui seeon tõsi, no siis ma küll ei tea" ,,tõene" funktsioneerib siin üllatuse, kahtluse, mitteuskumise väljendajane ( a la ,,tõesti vä") 46. Hüpoteetilised otsused Peter T.Geach (1960) ja John R.Searle (1962) eristasid kategoorilisi ja hüpoteetilisi otsuseid.
annaabi.ee 
