Nikolai Triik ja kuulsad fovistid. Nikolai Triigi elulugu on paljuski sarnane tema põlvkonna kunstnike omale. Ta sündis 1884. aastal rätsepmeistri perre.1901. aastal lõpetas Triik neljaklassilise linnakooli kiituskirjaga ja saatis avalduse Peterburi Parun Stieglitzi tehnilise joonistamise keskõppeasutusse astumiseks. Samas koolis õppisid peale Triigi ka Konrad Mägi, Jaan Koort, Aleksander Tassa, Günther Reindorff jt. Siin puutus Triik kokku vene kunstiga, eriti tol ajal tooni andnud rühmitusega Mir Iskusstva. See polnud enam käsitöö, vaid tõeline kunst. Saabus 1905. aasta ja revolutsioonilised meeleolud kandusid ka kooli seinte vahele. Stieglitzi kool jäi oma joonistuslikule käsitööle orienteeritusega Eesti kunstnikele kitsaks. Tekkis mõte minna õppima kuhugi välismaale. 1906. aastal siirdus Triik Helsingisse ja sealt edasi Ahvemaale. Ahvenamaa ahvatles kunstnikke. Maastik ise provotseeris k...
Seetõttu määrab ühe osa maastike - Saima maastik, Laadoga maastik põldudega, Tukaharju - üldilme stiliseeriva, dekoratiivse kallakuga käsitluslaad. Majade ja puude lihtsustatud vorme toonitab must tugev kontuurjoon, põllud on liigendatud erivärvilisteks dekoratiivseteks pindadeks. Seevastu teine osa maastikke - Maastik Imatral, Vallinkoski - on kantud suveheledast impressionistlikust nägemisviisist. Viinis tutvus ta laialdasemalt ekspressionismi ja fovismiga. Kunstniku sümpaatia kaldus täielikult esimese poole, sest nendes töödes oli kunstnik oma ande ohverdanud inimõiguste kaitsmiseks. Fovismile heitis ta ette sisutust - selles kunstis on ainult värvide mäng järele jäänud. Beduiini neiu on värvikas, kuid kaugel ilutsemisest. See kiirete ja hoogsate tõmmetega paberile pandud, kõike ebaolulist vältiv pilt on üks veenvamaid näiteid Laikmaa spontaansusest, kujutatava olemuse nappide vahenditega tabamise võimest. 1915
ebakubistlikult eredaid värve. Omamoodi tõusis kubismis esile Fernand Leger (1881-1955), kes lähtus järjekindlamalt Cezanne'i ütlustest, et maailma võib käsitleda geomeetriliste kujunditena. Eestis viljeldi kubismi 1920. aastate lõpuni. Ühed järjekindlamad kubistid olid Arnold Akberg (1894-1984) ja Jaan Vahtra (1882-1947). Viimase eestvedamisel loodi 1923. aastal Eesti Kunstnikkude Rühm. Koos fovismiga tegi kubism lahti tee 20. sajandi arvatavasti olulisimale kunstivoolule, abstraktsionismile. Pablo Picasso Pablo Ruiz y Picasso (25. oktoober 1881 Malaga, Hispaania 8. aprill 1973 Mougins, Prantsusmaa) oli hispaania kunstnik, kubismi rajaja. Ta tegeles peamiselt maalikunstiga, kuid tegi ka lavakujundusi ja illustreeris raamatuid. Pablo sündis Jose Ruiz y Blasco ja Maria Picasso y Lopezi perre esimese lapsena. Tema isa oli
viiuliga"; "Vaikelu" ehk natüürmort; "Akt tugitoolis"; " Nuttev naine"; "Dora Maar"; "Roheliste juustega naine" ; skulptuur "Naise pea". George Braque (1882-1963) - Picasso sõber. Picasso võttis tema ideed ja rakendas need ning sai ullut kuulsaks. - Prantsuse maalikunstnik ja graafik. - Õppis Pariisi kunstikoolis. - Alguses liitus fovismiga. Suur iidol oli Cezanne. Leidis koos picassoga ühise tee kubismi. - Lõi lavakujundusi, vitraazi kavandeid, seinamaale. - "Suur akt" ; "Puuviljanõu"; "Vaikelu viiuliga" ;" Puuvilja vaagen, kaardid" ; "Pudel, ajaleht, piip ja klaas" kollaz ja süsi; "Klaas, karafiin ja ajaleht" kollaaz. Fernand Leger 1881-1955 - Maalikunstnik ja graafik, oli natuke ka keraamik.
Moodne kunst Enamus kunstiajaloolasi alustab moodsat kunsti 20nda sajandi ja fovismiga. Moodsat kunsti iseloomustas kunstivoolude ülikiire vaheldumine, nad on sageli tihedalt seotud ja eksisteerivad ka paralleelselt. Kuni II maailmasõjani oli Pariis vaieldamatuks maailma kultuurikeskuseks, Pariisis elasid lühemat või pikemat aega eri maade kunstnikud. Kunstis räägitakse Pariisi koolkonnast. Pärast II ms sai kunstielu keskuseks New York, USA. II ms järgset kunsti, eriti alates 60ndatest, on peaaegu võimatu
maailma võib käsitleda geomeetriliste kujunditena. Kubismi võib leida ka skulptuuris . Omanäolisim oli rumeenlane Constantin Brancusi, kes üritas leida igale kujutatavale eseme või olendile ainuõige, olemusliku põhivormi. Teiste kubistlike skulptorite looming on sageli maalikunstnike tööde sarnane, kujud on kombineeritud geomeetrilistest kehadest ja seos kujutatavaga sageli ainult aimatav. Koos fovismiga tegi kubism lahti tee 20. sajandi arvatavasti olulisimale kunstivoolule, abstraktsionismile. Futurism, "tulevikukunst", Itaalias 1909. aastatel. Paljude noorte meelest oli Itaalia tol ajal väga mahajäänud maa. tuli üleminekut moodsale, tehnitsistlikule elulaadile kiirendada ja suunata pilk ainult tulevikku, katkestades sideme minevikuga Futurism on kunstivool, millele on omane tehnika ja moodsa ühiskonna tormilise arengu ülistamine. Samm abstraktse poole
maailma võib käsitleda geomeetriliste kujunditena. Kubismi võib leida ka skulptuuris . Omanäolisim oli rumeenlane Constantin Brancusi, kes üritas leida igale kujutatavale eseme või olendile ainuõige, olemusliku põhivormi. Teiste kubistlike skulptorite looming on sageli maalikunstnike tööde sarnane, kujud on kombineeritud geomeetrilistest kehadest ja seos kujutatavaga sageli ainult aimatav. Koos fovismiga tegi kubism lahti tee 20. sajandi arvatavasti olulisimale kunstivoolule, abstraktsionismile. Futurism, "tulevikukunst", Itaalias 1909. aastatel. Paljude noorte meelest oli Itaalia tol ajal väga mahajäänud maa. tuli üleminekut moodsale, tehnitsistlikule elulaadile kiirendada ja suunata pilk ainult tulevikku, katkestades sideme minevikuga Futurism on kunstivool, millele on omane tehnika ja moodsa ühiskonna tormilise arengu ülistamine. Samm abstraktse poole
Kubistlikus kirjanduses on tähtsad isikud Gertrude Stein, Guillaume Apollinaire, Blaise Cendrars, Jean Cocteau, Max Jacob, André Salmon ja Pierre Reverdy. Kuigi kubistlik kirjandus on suhteliselt eksperimentaalne ning ei ole saavutanud suurt menu, arenes sellest välja sürrealism. 2. Kubistid 2.1 Georges Braque (1882-1963) Georges Braque oli prantsuse maalija ja skulptor. Ta kõige varajasemad tööd olid impressionistlikud kuni ta läks 1905. aastal fovismiga kaasa. 1908ndal aastal leidis ta enda jaoks Picasso mõjutusel kubismi ning koos Picassoga olid selle kunstivoolu pioneerid kuni 1920ndateni. Ta pani aluse kolaazitehnikale. Kubismiperioodist on ülikuulsad "Maisons a l'Estaque" (1908), "Nu" (1907), "Viiul ja küünlajalg" (1910), "Küünlajalg ja mängukaardid laual" (1910), "Natüürmort koos kahe Banderiljaga" (1911), "Hommaga a Bach" (1912), "Viiul ja piip" (1913), "Kitarr ja natüürmort Guéridon'il" (1922) ja "le Billard" (1942).
Saanud mõjutusi sellest, et ta töötas klaasimaalijana, keskaegsete kirikuakende restaureerimine, see mõjutas teda usuliselt. Sp. On ka usulise sisuga maale ja moraliseerivaid. Töödes võib näha klaasimaali/vitraazlikku kujutamislaadi. Koos foovidega algab Lääne.Euroopa kunstis uus suund ekspressionism (väljendus). Ekspressionismi rajajateks peetakse van Goghi ja Munki. Nemad hakaksid juba väljendust rõhutama, kuid järjekindlamalt foovid. Fovismiga samaaegselt tekib väljenduslik kunst Saksamaal. Enamasti kasutatakse ekpressionismi saksa väljendusliku kunsti kohta. Natukene erinev on fovism ekrpessionistmis. Sakslastele meeldis maalile jurde mäelda tähendust ja spmboolikat (eeskujuks Munk), samas tunti huvi postimpressionistide vastu, ka Kaug-Ida ja keskaja kunstide vastu. Saksa ekpr.tide I põlvkonna moodustas Dresdenis 1905.aastal rühmitus ,,Die Brücke" (Sild). Rühmituse eesotsas oli Ernst Ludwig Kirchner, sinna kuulus
Albert Marquet (18751947) kasutas alates 1897. puhtaid värve, alates 1907 liikus nüansirikka maalimise suunas Maurice de Vlaminick (18761958) kasutas nooruses intensiivseid toone, hilisemates töödes lai pintslilöök Georges Braque (18821963) ühines rühmitusega viimasena 1906, maalidel on tasakaalus vormikorraldus värvikasutusega 2. EKSPRESSIONISM täiendus TAUST: Tekkis Saksamaal, umbes samal ajal fovismiga. Subjektiivne, dramaatiline, ängistav, kirglik TUNNUSJOONED: 1. ei häbenetud kehalise ja moraalse viletsuse kujutamist 2. sageli väljendati erootikat ja surma, kasutati müstilisi teemasid 3. olulisemad olid figuurid, mitte esemed 4. kompositsioone ei tasakaalustatud 5. üldistav kujutamine sisendab dramaatikat tänu mõnede anatoomiliste detailide moonutamisele või suurendamisele 6
ütlustest, et maailma võib käsitleda geomeetriliste kujunditena. Kubismi võib leida ka skulptuuris . Omanäolisim oli rumeenlane Constantin Brancusi (1876-1957), kes üritas leida igale kujutatavale eseme või olendile ainuõige, olemusliku põhivormi. Teiste kubistlike skulptorite looming on sageli maalikunstnike tööde sarnane, kujud on kombineeritud geomeetrilistest kehadest ja seos kujutatavaga sageli ainult aimatav. Koos fovismiga tegi kubism lahti tee 20. sajandi arvatavasti olulisimale kunstivoolule, abstraktsionismile . 2 ABSTRAKTNE KUNST Abstraktsionism tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio mis tähendab eraldamist. Abstraktne on pilt või kuju siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast.
suunad ilmnema. Alates aastast 1907 saab rääkida KUBISMIST. ,,Kubism"oli samuti algselt pilkeks antud nimetus. Kubismi lähtekohaks on Cézanne'i looming, eriti püüe leida looduses nähtavais esemeis nende põhivorme ja püsivaid struktuure. Mõju avaldas ka Aafrika skulptuur, mis sajandi alguses pariislastele tuntuks sai. 1907. aastal toimus Sügissalongis Cézanne'i postuumne retrospektiivnäitus, mis oli fovismiga alustanud põlvkonnale tõeliseks ilmutuseks. Kubismi põhimõtted olid pigem intellektuaalne mäng kui esteetiline manifest. Kubistid loobusid kehtivast kolmemõõtmelisuse reeglist. Primitiivskulptuuridelt õpiti vormide lihtsustamist ning püüdu näidata, mida mingist objektist teatakse, mitte seda, mis temast mingist kindlast vaatepunktist näha on. Cézanne'i maalide uurimine võimaldas välja töötada süsteemi, kudas lahutada nähtavat osadeks ja kujutada eset korraga mitmest küljest
Picasso Cezanneiliku perioodi maaliks peetakse tema üht tuntuimat ka kubismi kõige rohkem mõjutanud maali ,,Avignoni neiud", kus on ta mõjutatud ka neegriplastikast, tähelepanu väärivad just maali 2 parempoolset naist. Picasso peitis oma teost ning näitas seda ainult oma ateljees, seal nägi seda ka Braque, kes sattus selles vaimustusse. ,,Istuv naine" kubismile iseloomulik püüd kujutada objekti mitmest küljest. Braque tegeles natuke aega ka fovismiga, kuid seda kõigest 2 aastat. Hiljem pöördus ta kubismi poole ning tema tuntuimad tööd on ,,Majad Estaques", ,,Tütarlaps kitarriga", ,,Portugallane." Kubismi edasine areng: algset kubismi nimetati analüütiliseks kubismiks, kus objektid lõhuti väikesteks kuubitaolisteks tükkideks. Koloriit enamasti hallikas, põhiliselt kujutati maju, puid ja natüürmorte esemetena. Kubistid hakkasid tegema ka kollaaze, mis ei jäljendanud ruumi, vaid pidid ise olema ruumilise reljeefina.
uued suunad ilmnema. Alates aastast 1907 saab rääkida KUBISMIST. „Kubism“oli samuti algselt pilkeks antud nimetus. Kubismi lähtekohaks on Cézanne’i looming, eriti püüe leida looduses nähtavais esemeis nende põhivorme ja püsivaid struktuure. Mõju avaldas ka Aafrika skulptuur, mis sajandi alguses pariislastele tuntuks sai. 1907. aastal toimus Sügissalongis Cézanne’i postuumne retrospektiivnäitus, mis oli fovismiga alustanud põlvkonnale tõeliseks ilmutuseks. Kubismi põhimõtted olid pigem intellektuaalne mäng kui esteetiline manifest. Kubistid loobusid kehtivast kolmemõõtmelisuse reeglist. Primitiivskulptuuridelt õpiti vormide lihtsustamist ning püüdu näidata, mida mingist objektist teatakse, mitte seda, mis temast mingist kindlast vaatepunktist näha on. Cézanne’i maalide uurimine võimaldas välja töötada süsteemi, kudas lahutada nähtavat osadeks ja kujutada eset korraga mitmest
uued suunad ilmnema. Alates aastast 1907 saab rääkida KUBISMIST. ,,Kubism"oli samuti algselt pilkeks antud nimetus. Kubismi lähtekohaks on Cézanne'i looming, eriti püüe leida looduses nähtavais esemeis nende põhivorme ja püsivaid struktuure. Mõju avaldas ka Aafrika skulptuur, mis sajandi alguses pariislastele tuntuks sai. 1907. aastal toimus Sügissalongis Cézanne'i postuumne retrospektiivnäitus, mis oli fovismiga alustanud põlvkonnale tõeliseks ilmutuseks. Kubismi põhimõtted olid pigem intellektuaalne mäng kui esteetiline manifest. Kubistid loobusid kehtivast kolmemõõtmelisuse reeglist. Primitiivskulptuuridelt õpiti vormide lihtsustamist ning püüdu näidata, mida mingist objektist teatakse, mitte seda, mis temast mingist kindlast vaatepunktist näha on. Cézanne'i maalide uurimine võimaldas välja töötada süsteemi, kudas lahutada nähtavat osadeks ja kujutada eset korraga mitmest
suunad ilmnema. Alates aastast 1907 saab rääkida KUBISMIST. ,,Kubism"oli samuti algselt pilkeks antud nimetus. Kubismi lähtekohaks on Cézanne'i looming, eriti püüe leida looduses nähtavais esemeis nende põhivorme ja püsivaid struktuure. Mõju avaldas ka Aafrika skulptuur, mis sajandi alguses pariislastele tuntuks sai. 1907. aastal toimus Sügissalongis Cézanne'i postuumne retrospektiivnäitus, mis oli fovismiga alustanud põlvkonnale tõeliseks ilmutuseks. Kubismi põhimõtted olid pigem intellektuaalne mäng kui esteetiline manifest. Kubistid loobusid kehtivast kolmemõõtmelisuse reeglist. Primitiivskulptuuridelt õpiti vormide lihtsustamist ning püüdu näidata, mida mingist objektist teatakse, mitte seda, mis temast mingist kindlast vaatepunktist näha on. Cézanne'i maalide uurimine võimaldas välja töötada
annaabi.ee 
