20. sajandi alguses hoogustus eesti rahvuskultuuri areng. Kümmekonna aastaga loodi kõik kunstielu hädavajalikud valdkonnad, pandi alus näitustegevusele, kunstiharidusele, kunstnike organisatsioonidele, tõsteti professionaalsele tasemele kunstikriitika ja hakati kavandama kunstimuuseumi rajamist. 2. Millal toimusid esimesed eesti kunsti ülevaatenäitused? Esimene eesti kunsti ülevaatenäitus toimus 1906. aastal Tartus. 3. Milliseid tehnikaid eelistas Kristjan Raud? KRISTJAN RAUD eelistas sümbolismi ja juugendstiili. Ta viljeles söejoonistust ja graafikat. 4. Millised teemad olid olulised Raua loomingus? KRISTJAN RAUA loomingus liitusid sümbolismile omaste üldinimlike teemadega rahvuslikud, eelkõige rahvaluulest ja „Kalevipojast“ leitud teemad. 5. Kus oli võimalik õppida kunsti 20. saj alguse Eestis? 20. saj alguse Eestis oli võimalik õppida kunsti ANTS LAIKMAA ateljeekoolis. 6
Peaaegu segamata värvid olid lõuendile paisatud hoogsate, erinevate suurustega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu metsikutena. Vool sai oma nimetuse ajakirjanik L. Vauxcelles'ilt, kes ristis selle esindajad pilkavalt ,,foovideks" (fauves pr. k. ,,metslased"). Fovismile valmistas teed impressionism oma puhaste värvide ja faktuurse maalimisviisiga; postimpressionismist võeti eeskuju Vincent van Goghist ja neoimpressionistidest. Neoimpressionismi tähtsus foovide ja üldse moodsa kunsti arengus seisnebki eelkõige värviteoorias ja uudses maalimislaadis. Eriti arendasid foovid maalimislaadi: esialgsed väikesed värvipunktid muutusid suuremaks, eraldusid üksteisest, kuni omandasid iseseisva pildiüksuse tähenduse. Fovism kui kunstivool kujunes stiihiliselt sajandivahetusest kuni 1907. aastani. 1905. a. tähistab fovismi ja üldse kogu moodsa kunsti algust vaid tinglikult. See näitab, kuidas moodsa kunsti revulutsioon on järjepidev protsess
Foovid hülgasid niihästi impressionistide muljeid jäädvustava kunsti kui ka sümbolistide tagamõttetaotluse. Nad ei pidanud vajalikuks olla täpsed kõigis üksikasjus. Sageli olid värvid hoopis vastupidised sellele, kuidas oleme harjunud neid nägema looduses. Loobuti ka valguse ja varjudega modelleerimisest, perspektiivsetest lühendustest ning koos sellega ruumilise sügavuse illusioonist. Foovideks nimetatud kunstnikud ei olnud oma meetodite ja ideede poolest väga sarnased. Rühmitus oli ühtne kuni 1907. aastani, siis haarasid mitmeid rühma liikmeid uued taotlused ning nende loomingulised eesmärgid läksid lahku. Siiski oli rühmituse keskseim kuju Henri Matisse (1869-1954). Värvide metsikusest hoolimatta on tema tööd harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Matisse arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm ja mõjuma vaimselt väsinud inimesele nagu pehme tugitool mõjub füüsiliselt väsinud inimesele. Matisse oli
suurustega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu metsikutena. Vool sai oma nimetuse ajakirjanik L. Vauxcelles’ilt, kes ristis selle esindajad pilkavalt „foovideks“ (fauves pr. k. „metslased“). Fovismile valmistas teed impressionism oma puhaste värvide ja faktuurse maalimisviisiga; postimpressionismist võeti eeskuju Vincent van Goghist ja neoimpressionistidest. Neoimpressionismi tähtsus foovide ja üldse moodsa kunsti arengus seisnebki eelkõige värviteoorias ja uudses maalimislaadis. Eriti arendasid foovid maalimislaadi: esialgsed väikesed värvipunktid muutusid suuremaks, eraldusid üksteisest, kuni omandasid iseseisva pildiüksuse tähenduse. Fovism kui kunstivool kujunes stiihiliselt sajandivahetusest kuni 1907. aastani. 1905. a. tähistab fovismi ja üldse kogu moodsa kunsti algust vaid tinglikult. See näitab, kuidas moodsa kunsti revulutsioon on järjepidev protsess
- Tema teoseid iseloomustab lai pintslitehnika. - Kasutas aastail 1904-1907 eriti intensiivseid, isegi tooreid toone. - "Londoni sadam"; "Tantsija ehk naine voodiserval"; "Arlekiin ja Pierrot" (realistlik töö). Maurice de Valminck (1871-1958) - Prantsuse kunstnik. - Kasutas aastail 1904-1907 eriti intensiivseid, isegi tooreid toone. Tema teoseid iseloomustab hoogne ja lai pintslitehnika. - "Baar" (1900) Raoul Dufy (1877-1953) - Armastas muusikaga ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. - Tema maalide värviilu on õrn, magusam. - Pintslitehnika närvilisem ja visandlikum. - "Lipuehtes tänav"; "Trouville'i afisid". Ekspressionism
tõlgendused. Saksamaal lisandus sellele rahva ajaloo ja rassi "hinge" väljendamise püüe. Ida- ja Põhja- Euroopas võis rääkida erilisest rahvusromantilisest sisust . Gerhard Munthe (1849-1929) teostes väljendub nii rahvuslik kollektivism kui ka individualism. Akseli Gallen-Kallela (1865-1931) teostes toetus ta rohkem rahva etnograafiale, tema üks teos ``Vennatapja``. Rahvusromantilisi ideed innustasid ka eesti noori kunstnikke : Kristjan Raud(1865-1943), Nikolai Triik(1884-1940) ja Oskar Kallis (1892-1918) Juugendistiil Inglismaal sündis uus kunstivool, mis kattus osalt sümbolismiga ja mis püüdis uutmoodi vormi ja ühtse suure stiili loomisega anda kunstile rohkem kaalu ühiskonnas. Väljendades protesti esteetiliselt inetu, stiilitu vabrikutoodangu vastu ja püüet asendada kapitalistlik tootmisviis käsitööliste ühiskonnaga. Seda kunstivoolu iseloomustab kunsti naturalistlik
10.Mida tähendab kunstnikerühmituse nimi „Les Nabis“? Prohvetid 11.Kellelt võtsid nabiid oma eeskujud? Gauguini stiili järgijad 12.Kuidas defineeris maalikunsti nabii Maurice Denis? Kas nõustud tema arvamusega? Maalikunst, eelkõige tasapind, millel on kindla korra järgi värvid. Temaatika pole oluline. 6. Fovism ja ekspressionism 1.Kus ja millal kerkis esile foovideks nim. kunstnikerühmitus? Prantsusmaal, 20 saj. algul, Sügissalongis näitusel. 2.Kirjelda foovide värvi- ja pintslikasutust. Sageli olid värvid hoopis vastupidised looduses nägema harjutud värvidele (puutüved võisid olla erepunased), peaaegu segamata värvid olid lõuendile kantud hoogsate, erineva suurusega laikudena. Värvid olid puhtad ja selged. 3.Kes oli keskne kuju foovide rühmituses? Millised olid tema eesmärgid kunstis? Henri Matisse. Tema jaoks oli tähtis väljendus. Värvid ja jooned ei sõltu otseselt loodusest vaid kunstniku
põhitõed: valguse ja varjude modelleerimine objektidel ainuomaste värvide kujutamisega. * Nende peaeesmärk oli mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid eelkõige kunstniku enese tunnete ja meeleolu väljendamine. 2) Kust on tulnud nimetus foovid? Prantsuse keelest fauves ehk metsikud. 3) Mis aastal esinesid foovid esmakordselt Pariisi Sügissalongis? 1905. aastal esinesid foovid esmaklordselt Pariisi Sügissalongis. 4) Iseloomusta foovide maalimislaadi! Nende maalide joonistus oli tinglik, värvid olid aga puhtad ja kõlavad. Peaaegu segamata värvid polnud lõuendile pandud mitte ,,komadena" nagu impressionistidel või ,,punktidena" nagu neoimpressionistidel, vaid olid lõuendile kantud hoogsate, erineva suurusega laikudena. Säärased tasapinnalised maalid mõjusid erakordselt jõuliste, peaaegu metsikutena. Sageli olid värvid hoopis vastupidised looduses nähema harjutud värvidele (puutüved võisid olla
Nikolai Roerich 7. Milliseid teemasid ja miks lahendas oma loomingus Edvard Munch? Inimese üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm. 8. Kelle teosed on ,,Karje", ,,Madonna", ,,eluring", ,,Tütarlapsed sillal"? Edvard Munch 4. Postimpressionistid I 5. Postimpressionistid II 6. Fovism ja ekspressionism 1. Kus ja millal kerkis esile foovideks nimetatud kunstnikerühmitus? Prantsusmaal, 20 saj. Algul, Sügissalongis näitusel. 2. Kirjelda foovide värvi- ja pintslikasutust. Sageli olid värvid hoopis vastupidised looduses nägema harjutud värvidele (puutüved võisid olla erepunased), peaaegu segamata värvid olid lõuendile kantud hoogsate, erineva suurusega laikudena. Värvid olid puhtad ja kõlavad. 3. Kes oli keskne kuju foovide rühmituses? Millised olid tema eesmärgid kunstis? Henri Matisse. Tema jaoks oli tähtis väljendus. Värvid ja jooned ei sõltu otseselt loodusest
segamata värvid olid lõuendile paisatud hoogsate, erinevate suurustega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu metsikutena. Vool sai oma nimetuse ajakirjanik L. Vauxcelles’ilt, kes ristis selle esindajad pilkavalt „foovideks“ (fauves pr. k. „metslased“). Fovismile valmistas teed impressionism oma puhaste värvide ja faktuurse maalimisviisiga; postimpressionismist võeti eeskuju Vincent van Goghist ja neoimpressionistidest. Neoimpressionismi tähtsus foovide ja üldse moodsa kunsti arengus seisnebki eelkõige värviteoorias ja uudses maalimislaadis. Eriti arendasid foovid maalimislaadi: esialgsed väikesed värvipunktid muutusid suuremaks, eraldusid üksteisest, kuni omandasid iseseisva pildiüksuse tähenduse. Fovism kui kunstivool kujunes stiihiliselt sajandivahetusest kuni 1907. aastani. 1905. a. tähistab fovismi ja üldse kogu moodsa kunsti algust vaid tinglikult. See näitab, kuidas moodsa kunsti revulutsioon on järjepidev protsess
klassile § 6 põhjal 1) Mis tähendus oli moodsale kunstile Pariisi Sügissalongil? * Eksponeeris 20. saj alguse uuendusi. * Korraldas tagasivaatenamälestusnäitusisuurte postimpressionistide loomingust, tunnustades nõnda nende tähtsust ja pannes aluse nenderahvusvahelisele kuulsusele. 2) Kust on tulnud nimetus foovid? Prantsuse k. Fauves - 'metsikud' 3) Mis aastal esinesid foovid esmakordselt Pariisi Sügissalongis? 1905. aastal. 4) Iseloomusta foovide maalimislaadi! Tinglik,värvid olid aga puhtad ja kõlavad. Peaaegu segamata värvid polnud lõuendile pandud mitte ''komadena'' või ''punktidena'', vaid olid lõuendile kantud hoogsate, erineva suurusega laikudena. 5) Iseloomusta Henri Matisse`i loomingut ja maalide meeleolu! (vt tekst lk 43-44) Visandas liikuvate kehade üldised piirjooned ja katsus motiivi dünaamikat edasi anda kontrastsete värvidega. 6) Nimeta foovide rühmituse teisi liikmeid ja iseloomusta nende loomingut!
Peaaegu segamata värvid olid lõuendile paisatud hoogsate, erinevate suurustega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu metsikutena. Vool sai oma nimetuse ajakirjanik L. Vauxcelles'ilt, kes ristis selle esindajad pilkavalt ,,foovideks" (fauves pr. k. ,,metslased"). Fovismile valmistas teed impressionism oma puhaste värvide ja faktuurse maalimisviisiga; postimpressionismist võeti eeskuju Vincent van Goghist ja neoimpressionistidest. Neoimpressionismi tähtsus foovide ja üldse moodsa kunsti arengus seisnebki eelkõige värviteoorias ja uudses maalimislaadis. Eriti arendasid foovid maalimislaadi: esialgsed väikesed värvipunktid muutusid suuremaks, eraldusid üksteisest, kuni omandasid iseseisva pildiüksuse tähenduse. Fovism kui kunstivool kujunes stiihiliselt sajandivahetusest kuni 1907. aastani. 1905. a. tähistab fovismi ja üldse kogu moodsa kunsti algust vaid tinglikult. See näitab, kuidas moodsa kunsti revulutsioon on järjepidev protsess
Ornamentaalne, tundeküllane, saavutas rahva tunnustuse. Oluline ka vene õukonnas, portreteeris õukondlasi. Äratas tähelepanu 1900 Pariisi maailmanäitusel. Illustreeris ka Aleksis Kivi ,, Seitset venda". Hugo Simberg, vastandus Kallela mõningal määral patsifistlikule laadile, tuntuimad tööd nt ,,Surma aed" ja ,,Haavatud ingel". Tõsine, pateetiline. Rahvaluulele toetuv, kuid sünged teemad, sageli surm. Venemaal Põhjamaade eeskuju ja mõjutused. Mir Iskusstva rühmitus: juugend, sümbolism. 19.saj keskel loodud, vastukaaluks Rändnäituste Ühingule. Rajaja Diagila. Surm Veneetsias. Mir Iskusstvasse kuulus ka Vrubel, Somov, Benois. N. Roerich huvitav teos ,,Meretagused külalised". Vene ajalugu, segatult legendidega, varjaagid. Ka idamaa-aineline sümbolism. Ajalooline täpsus oluline. Värviküllane. Rahvusvaheline sümbolism. E
Enamasti kasutataksegi terminist ekspressionism just saksa väljenduskunsti kohta. Sakslastele meeldisid pildile juurde mõeldav tähendus ja sümboolika. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel. Nad kasutasid lihtsustatud, üldistatud või nurgelist joonistust, teravaid, isegi tooreid värvikontraste või jälle meelega ,,poriseks'' ning tuhmiks muudetud koloriiti. Inimene on ekspressionistide töödes sageli sünge ja karikatuurse ilmega. Sellega tahavad eskpressionistlikud kunstnikud iseloomustada inimeste hingeelu ja ühiskonna seisundit, ka inimesi ümbritsev loodus on esitatud äreva ja pingestatuna. Ekspressionistlikku graafikat nagu maalikunstigi iseloomustab kirglik tunneteväljendus. 6) EESTI KUNST 20. SAJANDI ALGUSES 20 sajandi alguses hoogustus eesti rahvuskultuuriareng. Majanduslik edenemine
Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja kujutamislaadiga kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna tavalisteks. Foovide rühmituse keskseim kuju oli Henri Matisse (1869-1954). Ta arvas, et kunstnik ei peaks loodust kopeerima, vaid tal tuleks lasta tegelikkusel enda peale mõjuda ja saadud muljeid siis lõuendil väljendada. Samuti arvas ta, et kunstiteos peaks vaimselt väsinud inimesele mõjuma samamoodi nagu tugitool kehaliselt väsinud inimesele. Nii ongi Matisse'i teosed vaatamata väga erksatele ja kontrastsetele värvidele harmoonilised ja kaunid. Foovid püsisid suhteliselt ühtsena 1907. aastani, mil aga enamik senistest liikmetest uutest väljakutsetest kinni haaras ja uusi radu pidi edasi läks. Fovismile jäi elu lõpuni truuks ainult Matisse.
Tal oli baltisakslastele meelepärane stiil: konservatiivne, kuivavõitu ja realistlik. Ta maalis tumedaid, vanameisterlikke esindusportreid aadlikest ja Tallinna ülemkihist. “Muhu raugas” (1898) ja mitmetes maastikumaalides, mida kunstnik maalis vaid enda jaoks on näha ka impressionismi jooni. 1888-1894 Düsseldorfi Kunstiakadeemia 1894 Düsseldorfist kodumaale Paul Raud – uue etapi algus eesti kunstis 1894 kodumaal, Rakveres 1904 Tallinnas vabakunstnik 1914 alates Tallinnas joonistusõpetaja, alates 1923 Riigi Kunsttööstuskoolis 1894 tuli Paul tagasi Eestisse ning üritas teenida leiba portreemaalijana. Ta oli esimene eestlane, kes sellise elukutse valis. Kuna paruness Natalie von Uexküll oli Paul Rauda tema Saksamaa õpinguaastail toetanud, ei väsinud viimane osutamast Uexküllide perekonnale kunstnikuteeneid. 1911. aastast töötas Paul joonistusõpetajana Peterburi Kunstide Akadeemias ning 1914
grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ töö ,,IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE" (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks. Aastani 1886 toimus veel seitse impressionistide näitust, selleks ajaks oli rühmitus lagunenud. 1880. 1890. aastatel jõudis impressionism ka teiste maade kunstnikeni. TUNNUSJOONED Impressionism on muljete maalimine. Impressionistid leidsid, et kestvaid olukordi looduses on maalida raske, koguni võimatu, sest valguse ja atmosfääri pideva muutumise tõttu muutub lõpmatult ka loodusobjektide nähtav välimus. Seega saab kunstnik kujutada ainult mööduvaid olukordi, fikseerida tajutud muljeid kogu nende juhuslikkuses.
Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ töö ,,IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE" (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks. Aastani 1886 toimus veel seitse impressionistide näitust, selleks ajaks oli rühmitus lagunenud. 1880. 1890. aastatel jõudis impressionism ka teiste maade kunstnikeni. TUNNUSJOONED Impressionism on muljete maalimine. Impressionistid leidsid, et kestvaid olukordi looduses on maalida raske, koguni võimatu, sest valguse ja atmosfääri pideva muutumise tõttu muutub lõpmatult ka loodusobjektide nähtav välimus. Seega saab kunstnik kujutada ainult mööduvaid olukordi, fikseerida tajutud muljeid kogu nende juhuslikkuses. Kunstnik võib maalida õieti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
