- Loomad jäävad kilerõngastesse sisse . - Loomad peavad plastiku eksiklikult toidusks. Bioplastik Termin bioplast kasutatakse kahesuguste plastide puhul: • nende puhul, mis põhinevad taastuvatel ressursidel, st et fookus on materjalil, millest plast valmistatakse; • biolagunevate ja kompostitavate puhul, kui fookus on toote biolagunevusel. Need plastid võivad põhineda nii taastuvatel (bioplastid) kui ka mittetaastuvatel (fossiilsetel) ressursidel. • Biolagunevuse ja kompostitavuse hindamiseks on olemas Euroopa standardid EN 13432 ja EN 14995. Bioplastik Bioplastid võivad seega • põhineda taastuvatel ressursidel ja olla biolagunevad; • põhineda taastuvatel ressursidel ja bioloogiliselt mitte laguneda; • põhineda fossiilsetel ressursidel ja olla biolagunevad; Plastikute liigid Bioplastikute liigid • PHAd saab toota nii taastuvatest kui mittetaastuvatest
Biomassienergia Eelised: · Kergesti kättesaadav · Aitab tõsta maapiirkondades tööhõivet, aitab kaasa piirkonna tööstuse arengule · Biomass on kodumaine kütus · Võimaldab metsa- ja põllumajanduse ning toiduainetetööstuse jääkide ja jäätmete kasutamist · Aitab kaasa prügilate majandamisele ja jäätmekäitlusele Puudused: · Metsatööd ohustavad linnustikku pesitsusperioodil · Kütteväärtus madalam kui fossiilsetel kütustel · Energiavõsa kasvatamisel tekib veekogude reostumise oht · Puitkütuste kasutamine sõltub raietööde mahust Eeldused: · Jäätmepõletus jaamad · Taimne materjal mida põletada, näiteks puiduhake, saepuru, põõsastaimed, pilliroog, põhk, turvas jne. Kasutamine Euroopas · Arvatakse, et aastal 2050 on Euroopas 100% taastuvenergia · Euroopas on viimaselajal kasvanud põhjalikult biomassienergia tootmine
- biomass on kodumaine kütus ning raietööde mahust ja selle kasutamine võib vähendada keskkonnakaitselistest piirangutest kulutusi importkütusele - kodused biomassil(näiteks puit) - biomassi kasutamine aitab kaasa tarbimisel kütusena on vajalik prügilate majandamisele ja jäärmete varumine ja ladustamine käitlemisele - kütteväärtus madalam kui fossiilsetel kütustel
3) Kergesti kättesaadav 4) Aitab tõsta piirkondades tööhõivet 5) Biomass on kodumaine kütus 6) Aitab kaasa jäätmete käitlusele Miinused : 1) Kulukas , kuna tootmisjaamade rajamisele kulub 3 x rohkem ressursse kui maagasi jaamale 2) Metsatööd ohustavad linnustikku 3) Veekogude reostumine ja eutofeerumise oht energiavõsa kasvatamisel 4) On vajalik koduses tarbimises varuda ja ladustamine 5) Kütteväärtus on madalam kui fossiilsetel kütustel . Energiakriis on vastuolu inimkonna senisel energia tootmise ja kasutusviiside ning tooraine,varude suuruse ja kättesaadavuse vahel . ( keskkonna seisundi halvenemine . ) Energia toodang ei saa ,energia varade piiratuse tõttu pidevalt kasvada , seepärast peab suurenema energiakasutamise ökosoodsus ja alternatiivsete energia varade kasutusele võtt . Uraan avastati , 1789 . Nimi pärit antoloogiast .
; Taastuv energiallikas ; Vabaneb süsihappegaas põlemisel ; Kergesti kättesaadav ; Toiduainetetööstuse jääkide ja jäätmete kasutamine ; Aitab kaasa maakonnapiirkondade arengus ; Vähendab kulutusi importkütusele ; Aitab kaasa prügilate majandamisele ja jäätmekäsitlusele Puudused : ; Kulukas ; Metsatööd ohustavad linde ; Veekogude reostumine ; Kütteväärtus madalam kui fossiilsetel kütustel Esimest tüüpi energiaallikad 6.2 Geotermaalnenergia Positiivsed: ; Mõju keskonnale minimaalne ; Tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral Negatiivsed ; Kasutusala piiratud ; Kulutused energiatootmisele suured ; Energia transportimine kulukas 3.Taastumatud energiaallikad 3.1. Taastumatu energiaallikas on ressurss, mille kogus kasutamisel väheneb
Linnud ujuvad naftas, aga autoga tahaks ikka sõita Me elame kaasaegses infoühiskonnas, kus igapäevast elu võib kirjeldada fraas: tarbida, et elada. Samas teatud kihile on võib olla omasem hoopis öelda: elada, et tarbida. Väga suure osa kaupadest moodustavad tehismaterjalid. Esirinnas nendest naftaproduktid, mis on esindatud alates pastapliiatsist, lõpetades medikamentidega. Enamtuntud kasutusala fossiilsetel saadustel on aga energiaallikas soojuse andmiseks ja naftaeritised sisepõlemismootorites. Ilma nende nii igapäevaste ja loomulikena näivate protsessideta ei kujutaks me oma aktiivset elu ettegi. Ometi leidub maailmas väga suurel määral inimesi, kellel ei ole antud teemal midagi kaasa rääkida ühel lihtsal põhjusel elatakse minevikus ehk agraarajastul. Antud teemat võib käsitleda kui metafoori rikastest ja vaestest. Linnud ärimeeste ja
saaks eksisteerida ükski neist eelnevatest. Me võime ju soosida sündimuse suurendamist, kui sellest poleks ju mingisugust kasu, kui maa, millel me elame, hävineks. Järjest suurenev energiatarbimine nõuab ka suuremat tootmist. Selleks, et säästa loodust, tuleb ära kasutada alternatiivseid energiaallikaid- tuult ja veejõudu ning päikeseenergiat, ehitades tuulegeneraatoreid, hüdro- ja päikseelektrijaamu. Need ei ole küll nii suure tootlikkusega kui tuuma- või fossiilsetel kütustel põhinevad elektrijaamad, kuid vähemalt jätab see meie ümbruse saastamata. Oluliseks sammuks keskkonna säästmisel on olnud pudelite pandimärgistamine ning selle pealt raha võtmine. Tänu sellele on meie loodus natuke puhtam, kuna inimesed ei viska nii lihtsalt prügi ära, mille eest on võimalik raha saada. Arvan, et sama tuleks teha ka teistsuguste pakenditega: paberi, plastkarpide ja kilekottidega.
aastaga otsa. · Rahvaarvu tõus ja keskklassi arvukuse tõus toob kaasa suureneud vajaduse energia järele · Keskkonnasaaste, kasvuhoonegaasid, mis põhjustatud fossiilsete kütuste kasutamisest · Maailma energiapoliitikas pole ühtsust · Tuumaenergia võiks rahuldada inimeste energiavajaduse, kuid on ohtlik · Alternatiivsed energiad pole veel piisavalt efektiivsed, lahendamaks maailma energiaprobleeme ja asendama naftat, gaasi · Sõltuvus fossiilsetel kütustel põhinevast infrastruktuurist 8. Maailma 5 olulisemat toiduprobleemi · Nälg ja alatoitlus arengumaades · Toidu raiskamine, ära viskamine, ülejääk arenenud riikides · Toidu tootmise mõjud keskkonnale kõrbestumine, muldade erosioon jm · Üha kallinevad toiduhinnad liha väidetavalt varsti luksuskaup · Kalavarude vähenemine maailmameres ülepüügi ja inimeste tekitatud reostuse tõttu 6
· Rahvaarvu tõus ja keskklassi arvukuse tõus toob kaasa suureneud vajaduse energia järele · Keskkonnasaaste, kasvuhoonegaasid, mis põhjustatud fossiilsete kütuste kasutamisest · Maailma energiapoliitikas pole ühtsust · Tuumaenergia võiks rahuldada inimeste energiavajaduse, kuid on ohtlik · Alternatiivsed energiad pole veel piisavalt efektiivsed, lahendamaks maailma energiaprobleeme ja asendama naftat, gaasi · Sõltuvus fossiilsetel kütustel põhinevast infrastruktuurist 8.Nimeta maailma 5 olulisemat toiduprobleemi. · Nälg ja alatoitlus arengumaades · Toidu raiskamine, ära viskamine, ülejääk arenenud riikides · Toidu tootmise mõjud keskkonnale kõrbestumine, muldade erosioon jm · Üha kallinevad toiduhinnad 9. Nimeta vähemalt kolm põhjust põhjavee reostumise kohta. Maa sisse imbuv vesi võtab endaga kaasa mitmesuguseid reoaineid, reostusallikateks võivad
palju energiat, kui kulus selle tootmiseks. Kivisüsil töötava elektrijaama vastav number on 11 ning tuumajaamal 16, kusjuures selles uuringus ei ole arvestatud seda, et fossiilkütused on ise energiaallikad. Seda arvestades oleks viimase kahe elektrijaama energiatootlus miinustes. 4 Kindlasti on tuuleenergia heaks alternatiiviks riikidele mille energiatootmine baseerub peamiselt fossiilsetel kütustel või energia impordil. Tuuleenergia oleks aga omast käest võtta ning seetõttu aitab säästa ülemaailmseid varusid ning hoida kulutusi madalamal. Tuulepark Iiri meres 2. Tuuleenergia miinused Tõsi on, et tuul ei puhu koguaeg, ning tuule vaibumise puhuks vajatakse varuvõimsusi, et elektri tootmine oleks stabiilne ja et keegi ilma ei jääks, tuleb rajada 5
plast valmistatakse, näiteks taimsest õlist, maisi tärklist, tärklist, või mikrobioainetest. Sooja ja tera on kõige suuremad biomasside allikad bioplastikute valmistamiseks, need on levinumad maailmas, ja kasvavad kõikides kontinentides, välja arvatud Antarktida. 2. biolagunevate ja kompostitavate puhul, kui fookus on toote biolagunevusel. Need plastid võivad põhineda nii taastuvatel (bioplastid) kui ka mittetaastuvatel (fossiilsetel) ressursidel. Bioplastid võivad seega: põhineda taastuvatel ressursidel ja olla biolagunevad; põhineda taastuvatel ressursidel ja bioloogiliselt mitte laguneda; põhineda fossiilsetel ressursidel ja olla biolagunevad; [4] Bioplastikute polümeeri tootmisel kasutatakse ühe järgmistest tehhnoloogijast: 1. Otsene tootmine mikroorganismidega või geneetiliselt modifitseeritud teraviljakultuuridega, nt: polüoksidandid. 2
Taastuvenergial soojuselektrijaamad: Biomassielektrijaamad Taastuvatel energiaallikatel põhinevad: Päikeseenergia Hüdroenergia Laineenergia, tõusu-mõõnalaine energia Tuuleenergia CO2 kahandamine Keskkonnakaitselisest seisukohast lähtuvalt on energeetikasektori tähtsaimaks eesmärgiks õhusaaste ja eriti CO 2 emissiooni kahandamine. Nt. USA-s pärineb üle 90% CO2 emissioonist fossiilsetest kütustest. Uued tehnoloogiad fossiilsetel kütustel töötavate jõujaamade jaoks Fossiilse kütusega töötav jõujaam ei saa kunagi olla päris CO 2 saastevaba. Sõltuvalt tehnoloogiast on maksimaalne teoreetiline piir 85-98% vahel. Kahandamise võimalused: CO2 pumpamine maaalustesse tühimikesse (gaasimaardlad, kaevanduskäigud, soolalademed); CO2 eraldamine heitgaasidest, keemiline sidumine ja ladestamine. USA-Norra ühisprojekt nägi ette 275 MW võimsusega Mongstad
Geograafia: Energiamajandus 1) Energiamajandus Majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga. 2) Taastuvad energialiigid Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Mittetaastuvad energialiigid - Ressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaallikate hulka kuuluvad järgmised fossiilkütuse liigid: põlevkivi, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi ja nafta. Taastumatute energiaallikate kasutamise probleemid: Varud, mis on kujunenud miljonite aastate jooksul, ammendatakse järjest kasvava tarbimise tingimustes valdavas osas ...
Samuti on selge, et põlevkivi senisele kasutamsele jätavad oletuslikud tulevikureeglid vähe võimalusi. VÄLTIGEM ARENGULÕKSU! Me ei tea, millise majandusliku tähenduse omandavad fossiilsed mineraalid tulevikus. Vähemalt osa neist võivad anda uute tehnoloogiate rakendudes praegusest hoopis suuremat kasu ning juba seetõttu peaksime neid säästma. Kui aga põlevkivil (või mistahes muudel fossiilsetel kütustel) tulevikku pole, siis mõelgem sellele, et nende tänane pruukimine põhjustab keskkonnaprobleeme meie järeltulijaile. Niisiis, jätkates fossiilkütuste mistahes tööstuslikku kasutamist, kaevame iseendale lõksu. Eesti jaoks on põlevkivi muutunud arenguankruks. Muidugi juhul, kui mõistame arengu all liikumist ökosüsteemseid tehnoloogiaid rakendava majandus-ja kultuuriruumi suunas ning arvame loomulike põhiväärtuste
· Kasutusala piiratud · Vahel esineb reservuaardes divesiniksulfiidi, kuid kasutusel on meetodid, mis võimaldavad eemaldada 99%h2s-i geotermaalsest gaasist, mis maapinnale tuuakse. · Väike kogusco2 siiski paisatakse õhku teatud tüüpi jõujaamadde puhul, kuna see on reservuaarides looduslikult olemad, kuid see kogus on ainult 4% sellest kogusest mida paisatakse õhku jõujaamade poolt, mis töötavad fossiilsetel kütustel. Biomassienergia Biomassi kasutamisel energia tootmiseks on peamisteks probleemideks: · biomassi vähene kättesaadavus · mittekonventsionaalsetest biomassiressurssidest toodetud energia vähene · konkurentsivõime võrreldes teiste energiaressurssidega · hajaasustus Eestis ja sellest tingitud suhteliselt väike soojuskoormus · linnastunud aladel
suuremad samaväärse maagaasi koostootmisjaamade rajamisest; -- metsatööd ohustavad linnustikku pesitsusperioodil; -- energiavõsa kasvatamisel tekib sarnaselt teiste intensiivselt kasvatatavate põllumajanduslike monokultuuridega veekogude reostumise ja eutrofeerumise oht; -- puitkütuste kasutamine sõltub raietööde mahust ja keskkonnakaitselistest piirangutest; -- kodusel biomassi (näiteks puit) tarbimisel kütusena on vajalik varumine ja ladustamine; -- kütteväärtus madalam kui fossiilsetel kütustel. Geotermaalenergia. Kuumaveeallikas on kõrge temperatuuriga põhjavee väljavool maapinnale. Geiser on perioodiliselt vett ja auru purskav kuumaveeallikas. Neid leidub vulkaaniliselt aktiivsetes piirkondades. Geisri tekkimiseks on vajalik vastav maa-aluste lõhede ja reservuaaride süsteem, vee allikas ning geotermaalala, mis soojendab vett ja tekitab sellega rõhku. Tegutsevaid geisreid on maailmas ligikaudu tuhat. Olulisemad geisrite levikualad on Geisrite org Kamtsatka
mitmekesisus. 6. Säästlikud küttelahendused ei baseeru Õige vastus: variant ... A. puidul, turbal, biomassil; 3. Tavametallijäätmete kogumispunktidesse ei tohi viia B. prügila- ja biogaasil; A. õlle- ja karastusjoogipurke; C. fossiilsetel kütustel; B. akusid ja patareisid; D. soojuspumpadel. C. traate, plekke, jne.; Õige vastus: variant ... D. katlaid ja muid metallanumaid. 13.10.2014 105 13.10.2014
Sarnane võrdlus vaikselt tõukab autotootjaid selle suunas, et autode „tarkvara“ peab uuenema mitte ainult mudelipõlvkonna muutmisega vaid jooksvalt, kauglaadimise teel. Taolist praktikat rakendab juba Tesla. Ootused efektiivsusele ja turvalisusele aina rohkem kerkimas autojuhtide seas. Paljud just hiljuti „avastasid“, et nad väsivad roolis pikkadel sõitudel, raiskavad oma aega ummikutes, teevad mõttetuid pisiavariisid täiesti süütutes olukordades, kulutavad palju fossiilsetel kütustel töötavatele mootoritele jne. Toyota küll liigub samas suunas päevateemadega kuid mitmes valdkonnas teistest maas. Murekohtadeks on Toyota mootorid, mis on oluliselt vähem efektiivsed kui Euroopa konkurentidel (eriti diiselmootorid); käigukastid, mis on väga kaugel Euroopa firma ZF arendustest (firma juba toodab käigukastid sisseehitatud elektrimootoriga, käikude arv 9 ja 10); multimeedia (Toyota üks vähestest, kes ei tee koostööd Appliga ja Googliga selles
torupõlve surub vee torupõlve välimise moodustaja suunas ning torusein torupõlve sisemise moodustaja juures võib jääda piisava jahutuseta. 20. Küttepinna m etalli jahutustingi mu s e d Kuumutatavate ja jahutatavate küttepindade klassifikatsioon Aurukatla töökindluse seisukohast on oluline teada küttepindade metalli temperatuure, mis töötavad kõrgete suitsugaaside temperatuuride piirkonnas kõrgete töökeskkonna parameetritega (kõrge soojuskandja temperatuur ja rõhk). Fossiilsetel kütustel töötavates kateldes võib tinglikult vaadelda kolme soojusvahetus piirkonda: esimene piirkond haarab kiirgus ehk radiatsioon küttepindu, mis paiknevad otse koldes ja kus soojusvahetus toimub põhiliselt kiirguse teel (erand on keevkihtkolle). Eriti tähtis on kuidas soojusvoog jaotub kolde kõrguse ulatuses ja mööda perimeetrit. teine piirkond haarab kiirgus-konvektiivseid ehk poolradiatsioon küttepindu, mis
küttidel ja korilastel. Linnades tekkis kaubavahetus 1) linn-maa; 2) linn-linn 1. Industriaalfaasi põllumajandus tarbib pindalaühiku kohta ca 10 korda rohkem energiat ja annab 30% rohkem väljundenergiat põllumajandusfaasiga võrreldes 2. Industriaalfaasi näiliselt suur efektiivsus inimenergia kasutamisel väljundenergia ühiku kohta (500 korda suurem kui jahindus-korilus faasis, 80 korda suurem kui põllumajanduslikus faasis) saavutatakse eksomaatilise (peamiselt fossiilsetel kütustel põhineva) energia kasutamisega 3. Kogu sisend- ja väljundenergia suhe on industriaalses faasis 1,3, mis on võrreldes põllumajandusliku faasi 41-ga suur tagasiminek Põllumajanduslikus faasis andis eksogeenset energiat peamiselt biomass (puit). Faasi lõpus Lääne-Euroopas energiakriis- puitu ei jätku. Olukorraga adapteerumise vajadus tingib ülemineku industriaalsesse faasi. Varasemad näited vahemikus 1200 AD-1800 AD.
torupõlve surub vee torupõlve välimise moodustaja suunas ning torusein torupõlve sisemise moodustaja juures võib jääda piisava jahutuseta. 20. Küttepinna m etalli jahutustingi mu s e d Kuumutatavate ja jahutatavate küttepindade klassifikatsioon Aurukatla töökindluse seisukohast on oluline teada küttepindade metalli temperatuure, mis töötavad kõrgete suitsugaaside temperatuuride piirkonnas kõrgete töökeskkonna parameetritega (kõrge soojuskandja temperatuur ja rõhk). Fossiilsetel kütustel töötavates kateldes võib tinglikult vaadelda kolme soojusvahetus piirkonda: esimene piirkond haarab kiirgus ehk radiatsioon küttepindu, mis paiknevad otse koldes ja kus soojusvahetus toimub põhiliselt kiirguse teel (erand on keevkihtkolle). Eriti tähtis on kuidas soojusvoog jaotub kolde kõrguse ulatuses ja mööda perimeetrit. teine piirkond haarab kiirgus-konvektiivseid ehk poolradiatsioon küttepindu, mis
Väga vähesel määral kasutatakse enamuses riikides seni veel raiejäätmeid (oksad, kännud). Soomes ja Rootsis on raiejäätmete kasutamine juba kõrgelt arenenud. Kui arvestada kõiki küttepuidu allikaid (puit, raiejäätmed, metsatööstuse jäätmed), saaks bioenergeetikas puitu kasutada koguseliselt vähemalt kaks korda enam, kui seda praegu tehakse. Taastuvenergia ja biokütused Eestis Täna põhineb Eesti energeetikasektor veel suures mahus fossiilsetel kütustel, kuid viimastel aastatel on toimunud pidev taastuvenergia osakaalu suurenemine. Näiteks on Eesti CO2 kvoodi müügist ehk rohelisest investeerimisskeemist rahastatavad toetused, mis on mõeldud katlamajade ümberehituseks, kaugküttevõrkude rekonstrueerimiseks ja taastuvatel energiaallikatel põhinevate koostootmisjaamade rajamiseks, soodustanud bioenergia kasutamist. Oluline roll on 2007. aastal elektrituruseadusega kehtestatud toetusskeemil.
2. Taastumatutest energiaallikatest (maakoorega seotud energiaallikad, mida saab kasutada põhimõtteliselt vaid üks kord» kunagiste taimede ja loomade jäänustest tekkinud fossiilsed kütused). Kuigi neid moodustub põhimõtteliselt kogu aeg, on protsess nii aeglane, et inimpõlv seda ei märka ja kasu sellest ei ole. Meie käsitleme neid taastumatutune. Sama kehtib tegelikult ka turba kohta, kuigi selle taastumine on suurusjärke kiirem kui teistel fossiilsetel kütustel. Tähelepänuväärne taastumatu kütteaine on uraan 235U, mis on tuumajaamades põhiline toiteallikas. Varasematel aegadel kasutati tööstusmaades taastuvat energiaallikat puitu või sellele vastavat biomassi: sellega köeti elamuid ja valmistati toitu. Paljudes maades on biomass energiaallikas ka praegu (loomasõnnik, ka energiavõsa). Vee, tuule ja päikeseenergia jaamad kasutavad taastuvaid loodusvarasid. Kuidas on muutunud energiaallikad?
Candu reaktor. Kanadas väljatöötatud reaktor. Aeglustiks on raske vesi, soojuskandjaks kas raske vesi või harilik vesi. Reaktor võimaldab kütusena kasutada rikastamata looduslikku uraani. Tuumakütuse vahetamine toimub töö ajal. Kõrgetemperatuurilised gaasjahutusega reaktorid (HTGR). Aeglustiks on grafiit, soojus- kandjaks heelium. Reaktor töötab tunduvalt kõrgemal temperatuuril kui teised reaktorid, auru- generaatoris toodetakse sama kõrgete parameetritega auru nagu fossiilsetel kütustel töötavates elektrijaamades. Tuumaelektrijaama kasutegur on seetõttu oluliselt kõrgem. Briiderreaktorid. Kütusena kasutatakse plutooniumi-uraani segu. Kütuse on rikastud üle 20%- seks. Reaktor töötab ilma aeglustita, kiiretel neutronitel. Reaktoris toimub teistes reaktori tüüpides inertse U-238 muundumine uueks tuumakütuseks plutooniumiks. Uut tuumakütust tekib rohkem, kui "põleb" vana. Soojuskandjaks kasutatakse vedelmetalli naatriumi. Seade
suuremate kui väiksemate asendamiste kohta, mis on tükk maad olulisemad kui ressursside puudus või hinnatõus. NÄIDE soolase vee muutmisest mageveeks, mis sai jõukates riikides alguse 1980ndatel aastatel. Selle ala liider on Saudi Araabia. Seega on üks loodusvarade ökonoomika teemasid uurida seda, kuidas tulevikus ressursse üksteisega asendada. Eestis (ja kogu Euroopas) on aktuaalne taastuvenergeetika ja selle osa bioenergeetika, mis vähemalt osaliselt asendab fossiilsetel kütustel tuginevat energiatootmist. 14 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE Kuigi mõned asjad võivad elus olla tasuta (paraku jääb neid küll järjest vähemaks), on üldteada tõsiasi, et millegi valmistamine või tootmine nõuab kulutusi või komponentide kasutamist, millel on majanduslik väärtus. Et valmistada tooteid (output), tuleb kasutada sisendeid (input)
Euroopa Liidu uue transpordipoliitika eesmärgid on määratud 2011. aastal avaldatud „Valge raamatuga“, milles sätestatakse EL-i transpordipoliitika strateegilised eesmärgid kuni 2050. aastani. Muu hulgas näevad EL-i transpordipoliitika eesmärgid ette järgmist: • Vähendada fossiilsetel kütustel töötavate autode osakaalu 50% 2030. aastaks ja kõrvaldada need järk-järgult linnaliiklusest 2050. aastaks. • 30% kaubavedudest maanteel, mis on pikemad kui 300 km, tuleks asendada raudtee- ja siseveetranspordiga või lähimerevedudega 2030. aastaks ja 50% kõnealusest transpordist
annaabi.ee 
