erakordselt suur roll ühiskonna arengus. Süsinikuühendeid võib olla palju kuna C aatomid võivad ühinedes olla omavahel seotud, moodustades lineaarseid või hargnenud ahelaid või tsükleid. Teiste elementide aatomid ühendites omavahel tavaliselt püsivaid sidemeid ei moodusta. Anorgaanilisteks ühenditeks loetakse traditsiooniliselt: CO, CO2, H2CO3 ja karbonaate. Kui orgaanilises ühendis on võõraatom seotud C aatomiga, siis olemas näit. räniorgaanilised, fosfororgaanilised, metalloorgaanilised jt. ühendid. NB! Äädikhappe sool CH3COONa (naatriumatsetaat) pole naatriumorgaaniline ühend (Na pole seotud C aatomiga). Süsiniku aatom molekulis Orgaanilistes ühendites on süsinik 4-valentne see tähendab, et orgaanilistes ühendites on süsinikul alati 4 sidet. Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. Süsinikul on võimalik 3 (4) erinevat valentsolekut, lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 valentsolek.
Suguliselt paljunevatel organismidel moodustab kombinatiivne muutlikkus põhiosa pärilikust muutlikkusest. Mutatsiooniline muutlikkus. Mutatsioon on kromosoomide arvu või struktuuri muutumisest tulenev genotüübi muu tu s ( muut us geneetilises materjalis). Organismivälised tegurid (mutageenid) põhjustavad mutatsioonide teket. Mutageenidena võivad toimida kiirgused ja vibratsioon, keemilised ühendid (ravimid, taimekaitsevahendid ja putukatõrjevahendid, fosfororgaanilised ühendid jne.), viirused. Mutatsioone klassifitseeritakse lähtuvalt tekke põhjustest, lokalisatsioonist ja nende mõjust organismile järgmiselt: A. Genoomi muutuste alusel: 1. Geeni- e. punktmutatsioonid geenide struktuuri muutused. 2. Kromosoommutatsioonid - kromosoomide struktuuri ja/või arvu muutused. 3. Genoommutatsioonid genoomi kordsuse muutused või üksiku kromosoomi kordistumine B. Avaldumise alusel heterosügoodis: 1. Dominantsed mutatsioonid. 2
ensüümile Mittekonkurentne inhibitsioon kcatapp = kcat /(1 + [I]/Ki) ja KMapp = KM Pöördumatu inhibitsioon ehk inaktivatsioon Pöördumatud inhibiitorid moodustavad ensüümiga kovalentse kompleksi inhibiitor ensüümilt enam ei dissotsieeru Reageerivad enamasti mõne katalüütiliselt olulise aminohappejäägiga On organismidele toksilised Mõjuvad juba väga väikestes hulkades Näiteks: Fosfororgaanilised ühendid reageerivad atsetüülkoliini esteraasi katalüütiliselt olulise seriinijäägiga Tsüaniid ja asiid inaktiveerivad hingamisahelas oleva tsütokroom c oksüdaasi Afiinsusmärgised kasutatakse ensüümide katalüütilise mehhanismi kindlakstegemiseks Enesetapu inhibiitorid võimaldavad rakendust meditsiinis Pöördumatud inhibiitorid
ja annavad seda oma ekskrementidega uuesti loodusesse tagasi.Organismide surres ja lagunedes, vabaneb fosfor mikroorganismide tegevuse tulemusel anorgaanilisel kujul ning on taimedele kohe ka uuesti omastatav. Taimede poolt kasutamata jäänud fosfor läheb sedimentaarsesse faasi.Erinevalt lämmastikust pole fosfor vees kergesti lahustuv, vaatamata sellele tekitab ka fosfori üleküllus veekogude eutrofeerumist. Väga mürgise saaste võivad tekitada fosfororgaanilised ühendid, mida kasutatakse mitmesugustes mürkides, pesu- ja taimekaitsevahendites. Põhilised fosforisaaste allikad on kodumajapidamised, tööstused ja aasta-aastalt aina vähem põllumajandus.
Metallid ja nende ühendid Organismi: tolmu või auru kujul või läbi naha. Hg - närvisüsteemi mürk Pb kahjustab mitmeid elundeid Ni allergeen, mõned vähkitekitavad ühendid Cr- allergeen, vähkitekitavad ühendid, võib kutsuda As ühendid ärritav ja närvisüsteemi kahjustav vähkitekitav. Happed ja alused Organismi: aurude sissehingamisel, naha kaudu Kudedele söövitav toime! Plahvatusoht kokkupuutel aktiivsete metallidega. Taimekaitsevahendid Fosfororgaanilised ühendid putukamürgid. Kahjustavad närvisüsteemi, põhjustavad surma. Mürgised ka inimesele.(klorofoss, demetoon, paratioon...) Kloororgaanilised ühendid- bioakumuleeruvad (DDT, aldriin...) Karbamiid insektitsiid ja fungitsiid. Inimesele mürgised (ditiokarb, karbarüül...) Kemikaaliriskid. Kemikaalirisk Keemiliste ohutegurite all mõistetakse kemikaale, mis tekivad tööprotsessis või viiakse tööprotsessi selle käigus, seejuures kas kemikaalid või nende
2. Hõljuvaine HA, SS toodetes *Toodete välimuse, kuju või pakendi muutm 3. Toitained (biogeensed elemendid): Fosfor TOT-P, *Seadusandluse täiendam säästlikkuse tagamiseks. Lämmastik TOT-N Jäätmete tekke ennetamine ja vähendamine eeldab: 4. Raskmetallid, toksikandid: Hg, Cd, Cu, Zn, Pb; PCB, *Massiteadvuse kasvu, mõttelaadi kujundamist PCT; Kloororgaanilised ühendid, Fosfororgaanilised *Teabelevi, uurimistööd, õpetus, täiendõpe, koolitus ühendid, Naftaproduktid, fenoolid *Avaliku arvamuse kujundamine *Taaskasutus- ja 5. Bakteriaalne reostus: koolera, kõhutüüfuse bakterid, ringlustoodete riiklik toetamine. viirused, helmendid Jäätmete taaskasutamine: *Vähend keskk ladustavate jäätmete kogust *Vähen keskk reostuse riske *maj
Orgaa- nilisteks nimetatakse C-C ja C-H sidemeid sisaldavaid süsinikuühendeid, mille molekulid võivad sisaldada veel hapniku, väävli, lämmastiku, kloori, kroomi ja joodi aatomeid. Elementorgaanilised ühendid sisaldavad peale süsiniku, vesiniku ja eelnimetatud halogeenide aatomite veel mõne muu elemendi, näiteks räni (räniorgaanilised materjalid), fluori (fluororgaanilised materjalid), fosfori (fosfororgaanilised materjalid) jne. Tootmise seisukohast võib eristada looduslikke ja sünteesmaterjale. Isoleermaterjalide polarisatsioon ja dielektriline läbitavus Isoleermaterjalide üheks olulisemaks omaduseks on võime elektriväljas polariseeruda, mis seisneb aatomite või molekulide positiivsete ja negatiivsete laengukeskmete nihkumises või polaarsete molekulide (dipoolide) orienteerumises välja sihis.
ülekanne vastavates sünapsites pidevalt. Atsetüülkoliin on mediaatoriks närviülekandes skeletilihastele. Atsetüülkoliin on ka erutuse ülekandeks vegetatiivseks NS-is. Parasümpaatilist innerversiooni saavatel.... on erutuse ülekandeks atsetüülkoliin. Neuroparalüütilised mürkained ei lase lammutada mediaatoreid. Seepärast jääb erutuse ülekanne kestma ja lõpeb valulike krampidega. Samasuguse toimega on paljud putukamürgid. Fosfororgaanilised ühendid – enam neid mürkides kasutusel pole. Nende kasutamine ruumis just lastele ohtlik, kuna aine toimib vastavalt kehakaalule. Mürgistusnähud olenevad mürgi koguseks. Esimeseks häireks, mida ei märgata, on silmaava ehk pupilli ahenemine (ahendaja lihas tõmbub kokku). Teiseks häireks tugev süljevoolus. Kolmandaks bronhide ahenemine, silelihase kokkutõmbumine – hingamisraskused. Neljandaks krambid.
dissotsieerub astmeliselt, tavaliselt sisaldab fosforhappe lahus divesinikfosfaatioone ja vesinikioone ehk dissotsieerub 1 astme võrra. Leelisega reageerides tekib divesinikfosfaat, vesinikfosfaat või fosfaat, oleneb moolide arvust. Esimesed lahustuvad vees hästi, ülejäänud vähem või on lahustumatud. Leelismetallide fosfaadid (Na3PO4 nt.) on aluselised hüdrolüüsi tõttu ja neid kasutatakse pesuvahenditena, vee pehmendamiseks või toiduainetööstustes. Fosfororgaanilised ühendid kuuluvad taimekaitsevahendite koostisesse. Fosforit toodetakse väetiseks. Üleväetamisel reostavad need veekogusi tekitades nende kinnikasvamist. Süsinik C: o-a -IV...IV, C moodustab 4 küllaltki püsivat kovalentset sidet, tahkes olekus. Tuntuimad süsiniku allotroobid on teemant ja grafiit. Teemant - kõrge sulamistemp., kõva, värvitu, suht maitsetu ma arvan, ei lahustu vees, lõhnatu. Grafiit- tumehall, üsna pehme, juhib elektrit
· Anorgaanilised ja orgaanilised ühendid: Hcl pepsinogeeni, cAMP proteiini kinaaside, sapphapped lipaaside puhul. Nad toimivad allosteerilise regulaatoritena. 2. Ensüümide inhibitsioon · Pöördumatu kovalentselt interakteeruvad ensüümidega. Inhibiitorit ei ole võimalik molekulist eemaldada. Molekul sureb koos inhibiitoriga. Kasutatakse sõjaväes, fosfororgaanilised ühendid. Meditsiinis vähe kasutusel. Nt. angiotensiini inhibiitor. ·Pöörduv ensüümi inhibiitor mingil viisil vabaneb, nende interaktsioon ei ole nii tugev. o Konkurentne inhibiitor (I) konkureerib S-ga
32) etüleenglükool, dietüleenglükool, 1,4-butaandiool ja glükooli ning glütserooli nitraatderivaadid; 33) metüüleeter, etüüleeter, isopropüüleeter, vinüüleeter, dikloroisopropüüleeter, guajakool (2-metoksüfenool), etüleenglükooli metüül- ja etüüleetrid; 34) atsetoon, kloroatsetoon, bromoatsetoon, heksafluoroatsetoon, metüületüülketoon, metüül n-butüülketoon, metüülisobutüülketoon, diatsetoonalkohol, mesitüüloksiid, 2- metüültsükloheksanoon; 35) fosfororgaanilised estrid; 36) orgaanilised happed; 37) formaldehüüd; 38) alifaatsed nitraatderivaadid; 39) benseen ja selle ühendid (benseeniühendid valemiga CnH2n-6 ); 40) naftaleen ja selle ühendid (naftaleeniühendid valemiga CnH2n-12); 41) vinüülbenseen ja divinüülbenseen; 42) aromaatsete süsivesinike halogeenderivaadid; 43) fenoolid ja nende ühendid ning nende halogeenderivaadid; 44) naftoolid ja nende ühendid ning nende halogeenderivaadid; 45) alküülarüüloksiidide halogeenderivaadid;
· geneetilise materjali komponendiks olemine. · luu struktuuriosa loomsetel organismidel. Organismide surres ja lagunedes, vabaneb fosfor mikroorganismide tegevuse tulemusel anorgaanilisel kujul ning on taimedele kohe ka uuesti omastatav. Taimede poolt kasutamata jäänud fosfor läheb sedimentaarsesse faasi.Erinevalt lämmastikust pole fosfor vees kergesti lahustuv, vaatamata sellele tekitab ka fosfori üleküllus veekogude eutrofeerumist.Väga mürgise saaste võivad tekitada fosfororgaanilised ühendid, mida kasutatakse mitmesugustes mürkides, pesu- ja taimekaitsevahendites.Põhilised fosforisaaste allikad on kodumajapidamised, tööstused ja aasta-aastalt aina vähem põllumajandus. Ingliskeelsete sõnade tähendused: Plants - taimed Animals loomad Decomporsers - lagundajad Runoff - äravool, ärakanne Phosphate in soil - pinnases olev fosfaat Geological uplifting geoloogiline kerkimine Weathering of phosphate from rocks kivimite murenemisel vabanev fosfaat
· geneetilise materjali komponendiks olemine. · luu struktuuriosa loomsetel organismidel. Organismide surres ja lagunedes, vabaneb fosfor mikroorganismide tegevuse tulemusel anorgaanilisel kujul ning on taimedele kohe ka uuesti omastatav. Taimede poolt kasutamata jäänud fosfor läheb sedimentaarsesse faasi. Erinevalt lämmastikust pole fosfor vees kergesti lahustuv, vaatamata sellele tekitab ka fosfori üleküllus veekogude eutrofeerumist. Väga mürgise saaste võivad tekitada fosfororgaanilised ühendid, mida kasutatakse mitmesugustes mürkides, pesu- ja taimekaitsevahendites. Põhilised fosforisaaste allikad on kodumajapidamised, tööstused ja aasta-aastalt aina vähem põllumajandus. (Skeemi allikas: http://io.uwinnipeg.ca/~simmons/Chap5498/sld025.htm ) Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 15 Ingliskeelsete sõnade tähendused: Rain vihm
(2) Määrab kasutatavad terminid, nagu heitvesi, pinnavesi, põhjavesi, reovesi jt, kokku > 20. (3) On kehtestatud piirnormid loodusse (veekogudesse, pinnasesse) juhitavale heitveele (puhastatud reoveele), ühiskanalisatsiooni juhitavale reoveele jne. Tööstusreovetega saabuvat reostuskoormust arvutatakse. Pinnasesse juhitav heitvesi ei tohi sisaldada alljärgnevaid ohtlikke aineid: kloororgaanilised-, fosfororgaanilised- ja pliiorgaanilised ühendid, kantserogeensed ja mutageensed ained Hg, Cd ja nende ühendid naftasaadused, mineraalõlid süsivesinikud tsüaniidid püsivad sünteetilised ained Riikliku programmi «Eesti NATURA 2000» põhieesmärk on EL linnudirektiivi ja loodusdirektiivi nõuetele vastava NATURA 2000 võrgustiku loomine Eestis. I etapi põhieesmärk on Eesti NATURA 2000 alade nimekirja (st linnuhoiualade nimekirja ja
konsument. Keskkond koosneb nii biootilise (elus) ja abiootilise (eluta) osast. Veekvaliteedi näitajad: 1. Orgaaniline aine Biokeemiline hapnikutarvidus Keemiline hapnikutarvidus Üldsüsinik 2. Hõljuvaine 3. Toitained (biogeensed elemendid) Fosfor Lämmastik 4. Raskmetallid, toksikandid Hg, Cd, Cu, Zn, Pb PCB, PCT Kloororgaanilised ühendid Fosfororgaanilised ühendid Naftaproduktid, fenoolid 5. Bakteriaalne reostus Koolera, kõhutüüfuse bakterid Viirused Helmendid Proovivõtu meetod: 1. Käsitsi 2. Automaatselt Proovid jagunevad: 1. Juhuproovid 2. Keskendatud proovid HEITVEE TEKE, KOOSTIS JA PUHASTUSMEETODID. A) Heitvee teke ja ärajuhtimine 1. Heitvesi tekib inimtegevuse tulemusena nii koduses majapidamises kui tootmisprotsessis 2. Vastavalt tekkeprotsessile jaguneb heitvesi: Olme- ja majandusheitvesi
(2) määrab kasutatavad terminid, nagu heitvesi, pinnavesi, põhjavesi, reovesi jt, kokku> 20 (3). On kehtestatud piirnormid loodusse (veekogudesse, pinnasesse) juhitavale heitveele (puhastatud reoveele), ühiskanalisatsiooni juhitavale reoveele jne. Tööstusreovetega saabuvat reostuskoormust arvutatakse Pinnasesse juhitav heitvesi ei tohi sisaldada alljärgnevaid ohtlikke aineid: kloororgaanilised-, fosfororgaanilised- ja pliiorgaanilised ühendid, kantserogeensed ja mutageensed ained Hg, Cd ja nende ühendid naftasaadused, mineraalõlid süsivesinikud tsüaniidid püsivad sünteetilised ained Riikliku programmi «Eesti NATURA 2000» põhieesmärk on EL linnudirektiivi ja loodusdirektiivi nõuetele vastava NATURA 2000 võrgustiku loomine Eestis. I. etapi põhieesmärk on Eesti NATURA 2000 alade nimekirja (st linnuhoiualade nimekirja ja
suhteid (2) määrab kasutatavad terminid, nagu heitvesi, pinnavesi, põhjavesi, reovesi jt, kokku> 20 (3). On kehtestatud piirnormid loodusse (veekogudesse, pinnasesse) juhitavale heitveele (puhastatud reoveele), ühiskanalisatsiooni juhitavale reoveele jne. Tööstusreovetega saabuvat reostuskoormust arvutatakse Pinnasesse juhitav heitvesi ei tohi sisaldada alljärgnevaid ohtlikke aineid: kloororgaanilised-, fosfororgaanilised- ja pliiorgaanilised ühendid, kantserogeensed ja mutageensed ained Hg, Cd ja nende ühendid naftasaadused, mineraalõlid süsivesinikud tsüaniidid püsivad sünteetilised ained Riikliku programmi «Eesti NATURA 2000» põhieesmärk on EL linnudirektiivi ja loodusdirektiivi nõuetele vastava NATURA 2000 võrgustiku loomine Eestis. Programm on planeeritud kaheetapilisena: I. etapi põhieesmärk on Eesti NATURA 2000 alade nimekirja (st linnuhoiualade nimekirja ja
suhteid (2) määrab kasutatavad terminid, nagu heitvesi, pinnavesi, põhjavesi, reovesi jt, kokku> 20 (3). On kehtestatud piirnormid loodusse (veekogudesse, pinnasesse) juhitavale heitveele (puhastatud reoveele), ühiskanalisatsiooni juhitavale reoveele jne. Tööstusreovetega saabuvat reostuskoormust arvutatakse Pinnasesse juhitav heitvesi ei tohi sisaldada alljärgnevaid ohtlikke aineid: kloororgaanilised-, fosfororgaanilised- ja pliiorgaanilised ühendid, kantserogeensed ja mutageensed ained Hg, Cd ja nende ühendid naftasaadused, mineraalõlid süsivesinikud tsüaniidid püsivad sünteetilised ained Riikliku programmi «Eesti NATURA 2000» põhieesmärk on EL linnudirektiivi ja loodusdirektiivi nõuetele vastava NATURA 2000 võrgustiku loomine Eestis. Programm on planeeritud kaheetapilisena: I. etapi põhieesmärk on Eesti NATURA 2000 alade nimekirja (st linnuhoiualade nimekirja ja
o Fosfaatioonide (PO43-) kontsentratsiooni määramine Proovile lisatakse ammooniummolübdaadi (NH4)6Mo7O24 × 4H2O kaaliumantimontartraadi K(SbO)C4H6O6 askorbiinhappe lahus PO43- H3[P(Mo3O13)4] + askorbiinhape molübdeensinine Mõõdetakse lainepikkusel 880 nm, standardlahused valmistatakse KH2PO4 lahusest. Võimalikud segavad mõjud Happelises keskkonnas võivad lahustunud fosfororgaanilised ühendid ja kolloidselt seotud fosfaadid laguneda lahustunud fosfaatideks põhjustades tulemuse ülehindamist. o Üldfosfori määramine Lisatakse K2S2O8 happeline lahus, keedetakse. Seejärel määratakse fosfaatioonide kontsentratsioon. o Ammooniumlämmastiku määramine · Nessleri meetod (20µg/l-5mg/l NH4-N) 2HgI42- + 2NH3 NH2Hg2I3 + NH4I + 4I- aluselises keskkonnas , =425 nm
vahelisi suhteid (2) määrab kasutatavad terminid, nagu heitvesi, pinnavesi, põhjavesi, reovesi jt, kokku> 20 (3). On kehtestatud piirnormid loodusse (veekogudesse, pinnasesse) juhitavale heitveele (puhastatud reoveele), ühiskanalisatsiooni juhitavale reoveele jne. Tööstusreovetega saabuvat reostuskoormust arvutatakse Pinnasesse juhitav heitvesi ei tohi sisaldada alljärgnevaid ohtlikke aineid: kloororgaanilised-, fosfororgaanilised- ja pliiorgaanilised ühendid, kantserogeensed ja mutageensed ained Hg, Cd ja nende ühendid naftasaadused, mineraalõlid süsivesinikud tsüaniidid püsivad sünteetilised ained Riikliku programmi «Eesti NATURA 2000» põhieesmärk on EL linnudirektiivi ja loodusdirektiivi nõuetele vastava NATURA 2000 võrgustiku loomine Eestis. Programm on planeeritud kaheetapilisena: I. etapi põhieesmärk on Eesti NATURA 2000 alade nimekirja (st linnuhoiualade
· Kultuurtaime arengufaasi · Kahjurite fenoloogiat (fenoloogilised kaardid) · ilmastikutingimusi Pestitsiid · Jaotused mitmel erineval alusel Tõrjutava objekti alusel Toime iseloomu alused (puute, süsteemsed, sööt, hingamismürgid, laia- ja kitsa valivusega, üldhävitava) Keemilise koostise alusel · Anorgaanilised ühendid (elavhõbeda-, vääsvli-, vaseühendid) · Orgaanilised ühendid (kloor- ja fosfororgaanilised ühendid, sünteetilised püretroidid, karbamaadid, triasiinid, fenoksüülid, glüfosaadid, sulfuroonid, juveniilhormooni analoogid, nikotinoidsed ja neonikotinoidsed ühendid.........) · Pestitsiidid sisaldavad Toimeainet/-aineid (% või g/kg või g/l) Abiainet e ingredienti vesi, mineraalõlid, org lahustid, kaoliin, talk, elektrifiltertuhk (ei tohi mõjutada toimeaine koostist, tahke aine ei tohi seismisel märguda)
· HA, SS · Vee filtreerimisel filtrile jäänud aine (jaguneb orgaaniliseks ja mineraalseks) · Mõõtühik mg/l 3. Toitained (biogeensed elemendid) 3.1 Fosfor P Mõõtühik mg/l Määramismeetod kolorimeetriline 3.2Lämmastik N Mõõtühik mg/l Määramismeetod kolorimeetriline 4. Raskmetallid, toksikandid · Hg, Cd, Cu, Zn, Pb · PCB, PCT · Kloororgaanilised ühendid 15 · Fosfororgaanilised ühendid · Nafta produktid, fenoolid 5. Bakteriaalne reostus · koolera, kõhutüüfuse, paratüüfuse, tuberkuloosi jne. bakterid · viirused määratakse kaudselt (indikaator: kolibakter) mõõtühik-koli-liiter; koli-index L/1 bakteri kohta, N/1 Lämmastik Mineralisatsioon ja nitrifikatsioon · Protsess, kus vees leiduvad bakterid ja teised mikroorganismid lagundavad surnud taimi ja loomi(orgaanilist ainet)
· HA, SS · Vee filtreerimisel filtrile jäänud aine (jaguneb orgaaniliseks ja mineraalseks) · Mõõtühik mg/l 3. Toitained (biogeensed elemendid) 3.1 Fosfor P Mõõtühik mg/l Määramismeetod kolorimeetriline 3.2Lämmastik N Mõõtühik mg/l Määramismeetod kolorimeetriline 4. Raskmetallid, toksikandid · Hg, Cd, Cu, Zn, Pb · PCB, PCT · Kloororgaanilised ühendid 15 · Fosfororgaanilised ühendid · Nafta produktid, fenoolid 5. Bakteriaalne reostus · koolera, kõhutüüfuse, paratüüfuse, tuberkuloosi jne. bakterid · viirused määratakse kaudselt (indikaator: kolibakter) mõõtühik-koli-liiter; koli-index L/1 bakteri kohta, N/1 Lämmastik Mineralisatsioon ja nitrifikatsioon · Protsess, kus vees leiduvad bakterid ja teised mikroorganismid lagundavad surnud taimi ja loomi(orgaanilist ainet)
Lagunevad kuu aja jooksul. Sellesse ainete rühma kuuluvad erineva otstarbega petitsiidid (akaritsiidid insektsiidid, fungitsiidid, nematosiidid ,herbitsiidid ,defoliandid) .Enamik neist lahustub vees halvasti ,kuid nende kontsentraatide emulsioonid on vees püsivad ja on sellistena kaladele kõige ohtlikumad. Enamik fosfororgaanilisi petitsiide laguneb looduses kuu või paari jooksul ,mõned aga püsivad kuni aasta. Fosfororgaanilised mürkkemikaalid satuvad kala organismi lõpuste ja naha kaudu. Kalas võivad nad muutuda veelgi mürgisemateks ühenditeks. Kogunevad maksas ,neerus ,sooleseinas ,põrnas, kuid kahjustavad eelkõige närvisüsteemi. Krooniliste mürgistuste korral kahjustused süvenevad. Iseloomulik on närvisüsteemi kahjustus, kohalik mõju on nõrgalt väljendunud.Ägedale mürgistusele on iseloomulik järkjärguline üleminek ärritunud
Fataalseks saab sealjuures just hingamislihaste halvatus. Õnneks on olemas botulismivastane antitoksiin. Botulismi juhtumid on küll haruldased, kuid aegajalt neid siiski esineb. Enamikel neist juhtudest on tegemist olnud ebapiisavalt töödeldud kodusvalmistatud lihakonservidega. 24. Pestitsiidid, nende klassid ja jäägid. Pestitsiidid kasutatakse kahjurputukate, -loomade, umbrohu, ja taimehaiguste tõrjeks. Keemilise ehituse järgi: kloor- ja fosfororgaanilised ühendid, karbamiidid, lämmastikühendid. · Neid seostatakse pahaloomuliste kasvajate, leukeemia, maksakahjustuste, sünnidefektide jms tekkega. · Lähtudes pestitsiidide kasutamisest saab EL-s iga inimene aastas ~280 g pestitsiide jääke, enim on jääke viinamarjades, importmaasikates ja - paprikas, tsitruliselistes. NB! Ühes tootes võib olla erinevate pestitsiidide jääke. Jääkide koosmõju on vähe uuritud.
Määrus kehtestatakse « Veeseaduse» (RTI 1994, 40,655;1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50,283) § 26 5 lõike 2 alusel. §1. Nimistu 1 ohtlikud ained (1) «Veeseaduse» tähenduses kuuluvad oma mürgisuse, püsivusevõi bioakumuleerumisvõime tõttu nimistusse 1 ohtlikud ained järgmistest ainerühmadest: 1) halogeenorgaanilised ühendid ja ained, mis võivad neid veekeskkonnasmoodustada; 2) fosfororgaanilised ühendid; 3) tinaorgaanilised ühendid; 4) tsüaniidid; 5) veekeskkonnas kantserogeensete, mutageensete, teratogeensete või reproduktsiooni kahjustavate omadustega ühendid; 6) püsivad mineraalõlid ja naftapäritoluga süsivesinikud; 7) püsivad sünteetilised ained, mis võivad ujuda veepinnal, jäädaheljumisse või settida ning takistada vee kasutamist.
annaabi.ee 
