(11,5%) Punane fosfor. Valge fosfor. Keemilised omadused Fosfori püsivaim oksüdatsiooniaste ühendites on V (H3PO4 ja fosfaadid). Madalamas oksüdatsiooniastmes (-III, III jt)fosforiühendid on suhteliselt ebapüsivad ning oksüdeeruvad kergesti fosfor(V)ühenditeks.Fosfor on keskmise aktiivsusega mittemetall. · Fosfori põlemisel õhus ja hapnikus tekibP4O10. Hapnikku vaeguse korral võib tekkida ka oksiidP4O6 . P4 + 5O2 _ P4O10 P4 +3O2 _ P4O6 Fosfori põlemine hapnikus. · Kõrgel temperatuuril ja katalüsaatori manulusel võib fosfor reageerida veeauruga: 2P + 8H2O _ 5H2 + 2H3PO4 · Kuumutamisel reageerib fosfor kõikide metallidega (v.a. Bi ja poolmetall Sb-ga), käitudes oksüdeerijatena moodustades fosfiide: 6Zn + P4 _2Zn3P2 Tsinkfosfiidiga tapetakse rotte, InP ja GaP on kasutusel elektroonikas. · Aktiivsete mittemetallide suhtes (hapnik, kloor jt) käitub redutseerijana. Fosfori
http://www.alibaba.com/catalog/10898508/Red_Amorphous_Phosphorus/showimg. html ja http://www.dkimages.com/discover/previews/741/37419.JPG ) Keemilised omadused Fosfori püsivaim oksüdatsiooniaste ühendites on V (H3PO4 ja fosfaadid). Madalamas oksüdatsiooniastmes (-III, III jt) fosforiühendid on suhteliselt ebapüsivad ning oksüdeeruvad kergesti fosfor(V)ühenditeks. Fosfor on keskmise aktiivsusega mittemetall. · Fosfori põlemisel õhus ja hapnikus tekib P4O10. Hapnikku vaeguse korral võib tekkida ka oksiid P4O6. P4 + 5O2 P4O10 P4 +3O2 P4O6 Fosfori põlemine hapnikus (Pildiallikas: http://www.chem.leeds.ac.uk/delights/texts/expt_21.html ) Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 6
oksüdatsiooniastmes V. Enamasti on fosfori oksiidid värvusetud ja praktikas valged, kuid näiteks P4O on punakaspruun ja P4O2 oranzi värvi kristalne aine. P4O10 tetrafosfordekaoksiid ehk fosfor(V)oksiid on fosfori tähtsaim ja ka püsivaim oksiid. Ta tekib tiheda valge suitsuna fosfori põlemisel hapniku või õhu liias. Fosfor(V)oksiid on valge tahke, amorfne(tahke, kuid muudab raskusjõu mõjul ajapikku oma kuju), klaasjas või kristalliline aine. Kristalne P4O10 on molekulvõrega ühend, kus molekulid asuvad kristalvõre sõlmpunktides. Ta on sööbiv ja erakordselt hügroskoopne (imamisvõime), mis seob tugevasti õhuniiskust ja vett ka teiste ainete koostisest. Seepärast võivad orgaanilised lahustid ja paber kokkupuutel fosfor(V)oksiidiga süttida. Fosfor(V)oksiid on happeline oksiid. Tema reageerimine veega kulgeb astmeliselt, vahesaadusena tekivad mitmesugused polüfosforhapped, millest osa on mürgised. Kui vett on
suhtes. 2. Saadus suldiif 3. Leelis + leelis muldmettallid reag. Toa temp. 4. Enamiku mettalidega reag. Alles kuumutamisel 5. Vesiniku juhtimine keemiseni kuumutamisel väävlisse tekib H2S 6. Redutseerijana käitub aktiivsemate mettalidegamoodustades tugeva ühendi. S+ H2 = H2S S+ Fe = FeS S+ HNO3(konts) = H2SO4 S+ O2 =SO2 · Sulfiidid Divesiniksülfiid (H2S) Väga mürgine, Õhust raskem gaas värvusetu H2S juhtimine vette moodustub nõrk hape H2S + (1 mol) NaOH =NaHS H2S + (2mol) NaOH= Na2S Hüdrolüüsil aluseline keskond Tugevad redutseerijad Põleb õhus sinaka leegiga 2H2S+ 3O2= 2SO2 + 2H2O kui pole piisavalt hapniku 2H2S + O2 = 2S + 2H2O · Väävlihapnikuühendid Väävlishape = H2SO3 2H2SO3 + O2 = 2H2SO4 SO3 on tugev oksüdeeruja eraldab palju soojust H2SO4 on väävelhape Lahejendatud väävelhape H2SO4(lah) + NaOh = Na2SO4 H2SO4(lah) + CaO= CaSO4 +H2O
aine,hea soojusjuht, kuumutamisel atmosfäärirõhul ta sublimeerub(läheb tahkest olekust otse gaasilisse üle). Keemilistelt omadustelt on sarnane punase fosforiga. ÜHENDID P4O10 tetrafosfordekaoksiid ehk fosfor(V)oksiid On fosfori tähtsaim ja ka püsivaim oksiid. Ta tekib tiheda valge suitsuna fosfori põlemisel hapniku või õhu liias. Fosfor(V)oksiid on valge tahke, amorfne, klaasjas või kristalliline aine. Kristalne P4O10 on molekulvõrega ühend, kus molekulid asuvad kristalvõre sõlmpunktides. Ta on sööbiv ja erakordselt hügroskoopne, mis seob tugevasti õhuniiskust ja vett ka teiste ainete koostisest. Seepärast võivad orgaanilised lahustid ja paber kokkupuutel fosfor(V)oksiidiga süttida.Veega kokkupuutel toimub tormiline reaktsioon, sageli lausa väike plahvatus ja leek ning moodustub rida fosforhappeid. PH3 fosfaan (fosfori vesinikuühend) Fosfaani molekul on trigonaalse püramiidi kujuline
gaas. Lämmastikdioksiidis on lämmastiku o-a IV . Reageerimisel veega moodustav ta kaks hapet lämmastikhape ja lämmastikushappe : 2NO2 +H2O - > HNO3+HNO2 Dilämmastikoksiid N2O on neutraalne oksiid (nagu ka NO) . Ta on nõrga meeldiva lõhnaga värvuseta gaas, mis väiksemates kogustes sissehingamisel põhjustab elevust ( naerugaas ) suuremas hulgas tekitab aga narkoosi . NB! LÄMMASTIKHAPE POLE MITTE AINULT TUGEV HAPE,VAID ON KA VÄGA TUGEV OKSÜDEERIJA,SEEPÄRAST TULEB TEMA KASUTAMISEL HOOLIKALT JÄLGIDA OHUTUSNÕUDEID. Lämmastikhappe soolad - nitraadid lahustuvad vees hästi. Leelismetallide nitraatide kuumutamisel tekib vastav nitrit ( lämmastikushappe sool ) ja eraldub hapnik : 2KNO3 -> 2KNO2 +O2 Lämmastikushape on nõrk ja ebapüsiv hape,mis esineb ainult vesilahustes. HNO3 ja HNO2 happeliste omaduste võrdlemisel näeme,et lämmastiku kõrgemale O- A vastab tugevam hape . Lämmastik looduses
Halogeenid - VIIA rühma elemendid fluor, kloor, broom, jood, astaat. Osoon ehk trihapnik(O3) - sinakas, mürgine, terava lõhnaga gaas, laguneb. Kasut. joogivee desinfitseerimiseks. Berthollet - sool KclO3 ehk kaaluimkloraat, plahvatusohtlik, lõhkeainete või süütesegude tugev oksüdeerija, üks põhiline osa tikupeadel. Ortofosforhape(H3PO4) - valge kristalne aine, lahustub väga hästi vees. Keskimise tugevusega hape. Amoniaakhüdraat - ammoniaagi esinemisvorm vesilahuses(NH3*H2O),tekib ammoniaagi seostumisel vesiniksideme abil vee molekuliga. Eksikaator - hermeetiliselt suletav anum, mille põhja pannakse vett neelav aine(H2SO4), anuma keskele asuvale restile asetatakse kausike kuivatatava ainega. Halogeniidid - halogeenide ühendid o-a I. Rombiline väävel-kristallid on rombikujulised, esineb enamasti peenekristalse pulbrina(väävliõiena),kuid eritingimustel on võimalik suuremaid
Happed. Iseloomulik on: hapu maitse, söövitav toime. Näiteks: sidrunhape,õunhape,äädikhape,oblikhape,piimhape. Indikaator - aine, millega määratakse, mis ainega on tegu (lakmus - muutub happest punaseks ). Happeid: HCl - vesinikkloriidhaoe ehk soolhape ( maohape) H2S - divesiniksulfiidhape ( mädamuna lõhn) HNO3 - lämmastikhape H2SO4 - väävelhape H2SO3 - väävlishape H2CO3 - süsihape H3PO4 - fosforhape Kõik + = katioonid (+laeng) Kõik - = anioonid (-laeng) H on alati katioon ehk + laenguga. Teised on kõik - ( nr. vastavalt H indeksi järgi ) Hapete liigid. Hapnikku sisaldavad: HNO3, H2SO4, H2SO3, H2CO3, H3PO4 Ei sisalda: HCl, H2S Üheprootoniline: HCl, HNO3 Mitmeprootoniline: H1SO4,H2SO3,H2CO3,H3PO4,H2S Nõrgad happed: H2CO3, H2SO3,H2PO4,H2S Tugevad happed: H2SO4, HCl, HNO3 Ohutusnõuded: · Veega nahalt maha pesta · Raputada peale söögisoodat ( NaOH ) · NB
Etaanhapet ei tohi kuumutada ja see ei sobi lämmastikhappega, alkoholidega, oksüdeerijatega, ammooniumnitraadiga ega peroksiididega. Äädikhappe happe dissotsiatsioonikonstant Ka (tuntud ka kui happelisuse konstant) on 1.75 × 10-5. [https://et.wikipedia.org/wiki/Etaanhape] 1.3 Õunamahl Õunamahl sisaldab maloonhapet ehk propaandihapet (õunhapet) HOOC-(CH2)-COOH. See kuulub dihapete rühma. Dihape ehk dikarboksüülhape on orgaaniline hape, millel on kaks karboksüülrühma. Üldiselt käituvad dihapped keemilistes reaktsioonides samamoodi kui ühe karboksüülrühmaga monohapped. Teine karboksüülrühm ioniseerub mõnevõrra raskemalt kui esimene, kuna anioonide deprotoniseerimine nõuab rohkem energiat kui neutraalsete molekulide puhul. [https://et.wikipedia.org/wiki/Dihape] Esmakordselt eraldas õunhappe õunamahlast Carl Wilhelm Scheele aastal 1785. [https://en.wikipedia.org/wiki/Malic_acid] 1.4 Coca-Cola
· Nitraadid lämmastikhappe soolad (KNO3). Tähtsus: väetised, lõhkeained jt. FOSFOR 1. Üldiseloomustus · Asub VA rühmas 3. perioodis. · Looduses: väga levinud, peamiselt fosfaatidena (Ca3(PO4)2). Tähtis bioelement (valkude koostises, luudes ja hammastes kaltsiumfosfaat, tähtis taimedele - fosforväetised). · Allotroobid valge fosfor ja punane fosfor (tikudoosi süütepinnas). 2. Ühendid · P4O10 (fosfor(V)oksiid) tekib fosfori põlemisel. Tahke ja väga hügroskoopne. Reageerimisel veega moodustab ortofosforhappe (H3PO4). · Fosforhapped fosforhappeid on väga palju. Kõige tähtsam on ortofosforhape (H3PO4). On keskmise tugevusega hape. Soolad on fosfaadid. · Fosfaadid on fosforhappe soolad. Kasutatakse fosforväetistes, vee pehmen- damises ja taimekaitsevahendite koostisena. SÜSINIK 1. Üldiseloomustus
TUNTUMAD HAPPED 1) HCl – vesinikkloriidhape (ehk soolhape) See on tugev hape, mis oma omadustelt on terava lämmatava lõhnaga, söövitava toimega õhus suitsev värvusetu vedelik. Maomahlas on umbes 0,5 %-line vesinikkloriidhape, mis võtab osa toiduainete seedimisest. Liigne maomahla happelisus häirib organismi elutegevust ja tekitab kõrvetisi. Seevastu alahappelisus raskendab seedimisprotsessi. Vesinikkloriidhapet kasutatakse liimide, lakkide, ravimite, reaktiivide, plast- ja
Dissotsieerumine - mingi välisteguri mõjul molekulide lagunemist väiksematest molekulideks või teisteks väiksemateks osadeks. Hüdrolüüs - keemiline reaktsioon, kus keemiline ühend veega reageerides laguneb. Vesinik H:Viimasel kihil ainult 1 elektron, H:+1/1). Esineb ainult ühenditena (orgaanilised ained, elusloodus) Maal, kuna kergem kui õhk. Saamine elektrolüüs (vesi tavaliselt), laboris Metall + hape (va. konts. lämmastik- ja väävelhape) ja süsinikuga. O-a (siin ja edaspidi oksüdatsiooni aste) I..-I. Molekulaarne aine(H2), hästi väikese tihedusega, seetõttu ka kerge, lõhnatu, värvitu gaas, vähe lahustub vees, hästi madal keemistemperatuur. Molekulidevahelised jõud nõrgad. Peaaegu alati redutseerija (o-a I), aktiivsete metallide reageerides tekib aga hüdriid (o-a -I) 2Li + H2= 2LiH. Hüdriid on väga tugevad redutseerijad. Kasutatakse raketikütuse segudes,
Leelis - vees lahustuv tugev alus Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest Liitaine e. keemiline ühend on aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest Molekul aine väikseim osake, koosneb aatomitest Molekulmass molekuli mass aatommassiühikutes Neutraalne keskkond sisaldab võrdselt vesinikioone (H+ ja hüdroksiidioone (OH-) pH=7 Neutralisatsioonireaktsioon happe ja aluse vaheline reaktsioon, moodustub sool ja vesi Nõrk hape ainult osa happe molekule jaguneb lahuses ioonideks Oksiid hapniku ühend mingi teise keemilise elemendiga Oksüdatsiooniaste elemendi aatomi laeng keemilises ühendis, lihtainel 0 Oksüdeerumine elemendi elektronide loovutamine, oksüdatsiooniaste suureneb Oksüdeerija aine, mis liidab elektrone, ise redutseerub, oksüdatsiooniaste väheneb Puhas aine kindla koostisega aine, koosneb ainult ühe aine osakestest Põlemine- ainete oksüdeerumine
Ca(ClO)2--kaltsiumhüpoklorit--kloorlubja tähtis koostisosa, rakendatakse pleegitus- ja desinfitseerimisvahendina. FLUOR (F), BROOM (Br), JOOD (I) Fluor (F:1s22s22p5) on helekollase värvusega, õhust veidi raskem, terava lõhnaga väga mürgine gaas. Ta on keemiliselt kõige aktiivsem mittemetall. Toatemperatuuril ühineb ta vesinikuga plahvatusega juba pimedas: H2+F2=2HF HF vesilahust nimetatakse vesinikfluoriidhappeks. Viimane on nõrk hape, kuid väga mürgine ja sööbiv. HF söövitab isegi klaasi. HF sooli nimetatakse fluoriidideks. Vesiniksideme olemasolu tõttu võib ühealuseline vesinik vesinikfluoriidhape moodustada ka vesiniksoolasid ja esineb isegi gaasi faasis dimeerina: (HF)2 ehk H2F2. Reageerimisel veega eraldub hapnik (ja trihapnik): F2+H2O=2HF+O 2O=O2; 3O=O3 Broom (Br: 1s22s22p63s23p63d104s24p5) on punakaspruuni värvusega väga mürgine vedelik. Tema vesilahust nimetatakse broomiveeks
hal2 – Cl2, I2, Br2, F2 – madala keemistemperatuuriga, vees vähelahustuvad, I 2 sublimeerub (muutub tahkest otse gaasiliseks), Cl 2 ja F2 mürgised gaasid, Br2 vedel, I2 tahke; kasutatakse bakterite eemaldamiseks, joodi haavade puhastamiseks 7. Oksiidide lühiülevaade H2O – väga polaarne, hea lahusti, üsna püsiv, nõrk elektrolüüt H2O2 – vesinikperoksiid, ebapüsiv, pleegitav, söövitav P4O10 – püsivaim fosforoksiid, valge, tahke aine, happeline, gaasisegude kuivatamiseks SO2 – mürgine gaas, happevihmades 2SO 2 + O2 → 2SO3 + H2O → H2SO4 SO3 – lenduv vedelik, põleb, reageerib veega H2O + SO3 → H2SO4 NO – neutraalne oksiid, läbipaistev, mürgine, veega ei reageeri 2NO + O 2 → 2NO2 NO2 - punakas, mürgine gaas, reageerib veega 2NO2 + H2O → HNO3 + HNO2 N2O – naerugaas, neutraalne oksiid
nimetatakse happeanhüdriidideks. Aluselistest h-dest mood leelised, happelistest happed. Aluseliste h-de erinevus happelistest avaldub nende omavahelisel reageerimisel: LiH+BH3=Li[BH4]. See reakts võib toimuda ainult mittevesilahustes (nt eetris). Liitiumhüdriid annab kompleksi koostisesse H-, on el-paari doonoriks, BH3 aga liidab selle ja on seega aktseptor. Aluseliste h-de reageerimisel veega mood alused CaH2 + 2H2O Ca(OH)2 + 2H2 ja happeliste h-de reag veega tekivad happed B2H6 + 6H2O 2H3BO3 + 6H2 OKSIIDIDE puhul SO2 + H2O H2SO3 ja CaO + H2O Ca(OH)2. Amfoteerse ühendina võib vaadata nt AlH3, mis reaktsiooni teistest partneritest olenevalt on kas el-paari doonoriks (aluseline ühend) või aktseptor (happeline ühend): 1. AlH3+3BH2=Al[BH4]3aluseline ja 2. KH+AlH3=K[AlH4]happeline Amfoteersed ühendid võivad reageerida nii happeliste kui aluseliste ühenditega ZnO + HCl ZnCl2 + H2O alus
Lahustub vees üsna raskesti (0,11%) Õhus Ca(OH)2 + CO2 → CaCO3 + H2O (nii tahkes olekus kui vesilahustes) Leidub looduses (mineraal portlandiit) Sageli on laboris pikemalt seisnud Ca(OH)2 või CaO osaliselt või täielikult muutunud CaCO3-ks. Seetõttu kuumutatakse enne kasutamist võimalikult kõrgel t-l (muhvelahjus, soovit. 1000-1100C juures). Ca(OH)2 – üks tähtsamaid sideaineid (ehitusmaterjal). Mg(OH)2 - keskm. tugevusega alus vees küllaltki vähe lahustuv; saadakse Mg+ + 2OH- → Mg(OH)2 Alusena tõrjub ammooniumsoolade lahustest välja NH 3, tekib Mg-sool: (NH4)2SO4 + Mg(OH)2 → MgSO4 + 2NH3 + 2H2O Leidub looduses (mineraal brusiit), saadakse mereveest Kasut.: MgO saamine, suhkru rafineerimine, katlavee puhastamisel, hambapasta komponendina jm. Ba(OH)2 – tugev alus tugevam kui Ca(OH)2 märgatavalt vees lahustuv (1,65% 20C juures)
· CO on formaalselt sipelghappe HCOOH anhüdriid ja seda saab laboris HCOOH dehüdratatsioonil kuuma väävelhappega. · CO on värvitu, lõhnatu, vees vähelahustuv mürgine gaas. · CO on suhteliselt vähese reageerimisvõimega, kuna side molekulis on tugevaim teadaolevatest sidemetest. · CO on Lewis'i alus tänu vabale elektronipaarile süsiniku aatomil ning annab sideme d-elementide aatomite ja ioonidega. · CO on Lewis'i hape tänu vabale (lõhustavale) MO-le. · Sellise kahepalgelise loomuse tõttu eksisteerib palju CO-komplekse, nt d-metallide karbonüüle. · Nikliga annab näiteks nikkelkarbonüüli: Ni(s) + 4CO(g) Ni(CO)4(l) · CO mürgisus tuleneb kompleksi moodustamisest hemoglobiini rauaga. · CO on redutseerija, mida kasutatakse rea metallide saamisel. 28. Eristage peamiste räniühendite struktuure ja kirjeldage nende omadusi. · Räni on maakoores levikult teine element hapniku järel.
· Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite ja neutronite arv kokku · Neutronite arv = ümardatud aatommass järjenumber NÄIDE: Ba aatominumber (järjenumber) = 56. Perioodi number = 6, järelikult 6 elektronkihti. Rühma number II. Ümardatud aatommass on » 137. 56 Ba 137,33 Anioon Happeaniooni Vastav hape (alus) Sool nimetus OH hüdroksiid metallOH (NaOH) Cl kloriid HCl (vesinikkloriidhape) metallCl näit. KCl (kaaliumkloriid) F flouriid HF (vesinikflouriidhape) metallF näit. NaF (naatriumflouriid) Br bromiid HBr (vesinikbromiidhape) metallBr näit. CaBr2 (kaltsiumbromiid)
3. tugevad happed kõik happe molekulid jagunevad lahuses ioonideks (nt H 2SO4 , HNO3 , HCl , H3PO4) ja nõrgad happed ainult osa happe molekule jaguneb lahuses ioonideks (nt H2S , H2CO3 , CH3COOH) Ohutusnõuded: Vältida hapete sattumist nahale, riietele, lauale. Vajadusel kasuta kaitsevahendeid, nt kummikindad, kittel. Kui hapet satub nahale, siis pesta külma veega ja loputada söögisooda lahusega. Hapete lahjendamisel valame hapet veele. [metall + hape sool + vesinik ] alati on redutseerijaks metall ja oksüdeerijaks vesinik. HCl vesinikkloriidhape ehk soolhape. Tugev hape. Saadakse gaasilise vesinikkloriidi juhtimisel vette. Terava lõhnaga, kahjustab hingamisteid. Maomahl on 0,5% HCl lahus. H2S divesiniksulfiidhape. Saadakse gaasilise divesiniksulfiidi juhtimisel vette. Mädamuna lõhnaga. H2SO4 väävelhape. Tugev hape, mis on oksüdeerijaks. Saadakse vääveltrioksiidi reageerimisel veega SO 3+H2O->H2SO4
· B-rühma elementidel on väliskihil tavaliselt 2 elektroni · Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite ja neutronite arv kokku · Neutronite arv = ümardatud aatommass järjenumber NÄIDE: Ba aatominumber (järjenumber) = 56. Perioodi number = 6, järelikult 6 elektronkihti. Rühma number II. Ümardatud aatommass on 137. 56 Ba 137,33 Anioon Happeaniooni Vastav hape (alus) Sool nimetus OH- -hüdroksiid metall-OH (NaOH) - Cl- -kloriid HCl (vesinikkloriidhape) metall-Cl näit. KCl (kaaliumkloriid) F- -flouriid HF (vesinikflouriidhape) metall-F näit. NaF (naatriumflouriid) Br- -bromiid HBr (vesinikbromiidhape) metall-Br näit. CaBr2 (kaltsiumbromiid)
· B-rühma elementidel on väliskihil tavaliselt 2 elektroni · Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite ja neutronite arv kokku · Neutronite arv = ümardatud aatommass järjenumber NÄIDE: Ba aatominumber (järjenumber) = 56. Perioodi number = 6, järelikult 6 elektronkihti. Rühma number II. Ümardatud aatommass on 137. 56 Ba 137,33 Anioon Happeaniooni Vastav hape (alus) Sool nimetus OH- -hüdroksiid metall-OH (NaOH) - Cl- -kloriid HCl (vesinikkloriidhape) metall-Cl näit. KCl (kaaliumkloriid) F- -flouriid HF (vesinikflouriidhape) metall-F näit. NaF (naatriumflouriid) Br- -bromiid HBr (vesinikbromiidhape) metall-Br näit. CaBr2 (kaltsiumbromiid)
2KMnO +16HCl(konts) 5Cl + 2MnCl +2KCl + 8HO · Tööstuses saadakse sulatud naatriumkloriidid või NaCl vesilahuse elektrolüüsil. Halogeniidid on halogeenide ühedid o.-a. I. Vesinikhalogeniidid on terava lõhnaga ning mürgised. Gaaslise vesinikkloriidi saamiseks kasutatakse keedusoola ja kontsentreeritud väävelhappe vahelist reaktsiooni. Vesinikhalogeniidid lahustuvad vees andes vasinikhalogeniidhapped, tuntuim HCl. HCl + HO HO + Cl Vesinikfluoriidhape on nõrk hape, sest molekulid seostuvad omavahel tugevate vesiniksidemetega. Aktiivsete metallide halogeniidides esineb iooniline side. Need on kõrge sulamistemp. Enamik neist lahustub vees hästi. Halogeniidide redutseerivad omadused tugevnevad reas ülevalt-alla, seega vastupidises suunas lihtainete oksüdeerivate omasduste tugevnemisele. Halogeenide aatomid saavad elektrone mitte ainult liita vaid ka loovutada. Kloorvesi: Cl + HO HCl + HClO HClO HCl + O
Looduses levinuim metall. (kööginüud, pakkefoolium, elektrijuhtmed) Al2O3 alumiiniumoksiid, väga kõva, hinnatud vääriskivid nagu punane rubiin, sinine ja kollane safiir. CO2 süsihappegaas, karastusjoogid, gaasiline, ei põle, ei ole mürgine, lahustub vees, tekib põlemisel. SiO2 liiv, tahke, mittelahustuv, tehakse klaasi, valge kvarts. CaO kustutamata lubi, ehituses. HCl vesinikkloriidhape e. soolhape, rugev hape, neutraliseeridakse soolaga. NaOH subikivi, leelis, süüvitab, seep, tahke, valge, pH>7. Ca(OH)2 kustutatud lubi, leelis, ehitusmaterjalid, söövitav. NaCl keedusool, tahke lahustub vees, sälitusaine, kasutatakse toitude maitsestamiseks. CaCO3 lubjakivi, marmor, peakivi, kriit, valge. CH4 metaan, HCOOH metaanhape e. sipelghape. C2H5OH etanool e. piiritus, värvitu, põletava maitsega ja terava lõhnaga, lahustub vees, tekitab joovet, tehakse
Omadused · Moodustavad vesikikhalogeniite H Hal · Terava lõhnaga · Mürgised gaasid, kõige mürgisem on HF · 2 NaCl + H2SO4(konts) 2 HCl + Na2SO4 · Eralduv gaasiline HCl on õhust raskem gaas, mida kogutakse solindrisse või kolbi. · Vesinikhalogeniidid lahustuvad hästi vees, andes vesinikhalogeniidhapped · Soolhape sisaldab vesinikkloriidi maksimaalselt 40% · Kontsentreeritud soolhape susiseb( suitseb ) õhu käes. · Soolhape on tugev hape, polaarsed molekulid on lahuses täielikult dissotseerinud ioonideks. HCl + H2O H3O - + Cl - · Vesinik bromiik ja vesinik jodiidhaped on tugevad happed · Vesinik flouriidhapped on aga nõrk hape · Vesikikloriidhapete soolak on kõrge sulamistemperatuuriga, kristallsed ained · Neid kasutatakse argielus, NaCl ehk keedusool on üks tähtsamaid keemiatööstuse tooraineid, lahustub vees hästi ja ei esine märgatavat soojusefekti. · Lahustuvus vees on väga väike
HF saamine laboris, lahustumine vees, miks ta ei kuulu tugevate hapete hulka, omadused, kasutusalad, hoidmine: Toatemperatuuril ühineb fluor vesinikuga plahvatusega vesinikfluoriidiks H2 + F2 _ 2HF. Fluor on ainus lihtaine, millega vesinik reageerib toatemperatuuril ilma täiendavate tingimusteta! Vesinikfluoriid lahustub vees piiramatult ning vesinikfluoriidi vesilahust nimetatakse vesinikfluoriidhappeks. See on keskmise tugevusega hape, sest selle dissotsatsiooniaste on madal ja erandlikult ta dissotseerub võrreldes teiste halogeniidhapetega kahes astmes.Väga sööbiva toimega hape, gaasilises olekus on ta mürgine ja liikuv vedelik. Vesinikfluoriidhape söövitab klaasi, mistõttu teda kasutatakse klaasesemete graveerimisel. Vesinikfluoriidiga ei reageeri kuld ja plaatina ning teda võib hoida ja säilitada plii-, eboniit- või parafineeritud pudelites. 3)Kloor: Leidumine: Kloor on levikult maakoores 20. element
’ o Saavad osaleda reaktsioonides teiste radikaalidega. o Madalamatel temperatuuridel saavad liituda dimeerideks. oLämmastikoksiid NO2 Punakaspruuni värvusega Mürgine Happeline oksiid Lämmastikul üks paardumata elektron o Lämmastikuoksiid NO Oksüdatsiooniaste on II Värvusetu Mürgine Neutraalne oksiid o Lämmastikhape Värvuseta teravalõhnaline vedelik, mis ,,suitseb’’ eralduvate happeaurude tõttu. Tugev hape ja oksüdeerija. Tugevalt söövitava toimega. Esineb lahustes. o Tootmine Suuremahuline ja keeruline protsess mitmes etapis. 1. Saadakse ammoniaak (lämmastiku ja vesiniku vahelises katalüütilises reaktsioonis). 2. Haberi menetlus 3. Oksüdeeritakse saadud ammniaak katalüütiliselt lämmastikoksiidiks (Ostwadi menetlus). 4. Oksüdeeritakse lämmastikoksiid lämmastikdioksiidiks. 5. Edasisel oksüdeerimisel ja veega töötlemisel saadakse lämmastikhape.
oksüdeerimisel. o Saavad osaleda reaktsioonides teiste radikaalidega. o Madalamatel temperatuuridel saavad liituda dimeerideks. oLämmastikoksiid NO2 Punakaspruuni värvusega Mürgine Happeline oksiid Lämmastikul üks paardumata elektron o Lämmastikuoksiid NO Oksüdatsiooniaste on II Värvusetu Mürgine Neutraalne oksiid o Lämmastikhape Värvuseta teravalõhnaline vedelik, mis ,,suitseb'' eralduvate happeaurude tõttu. Tugev hape ja oksüdeerija. Tugevalt söövitava toimega. Esineb lahustes. o Tootmine Suuremahuline ja keeruline protsess mitmes etapis. 1. Saadakse ammoniaak (lämmastiku ja vesiniku vahelises katalüütilises reaktsioonis). 2. Haberi menetlus. 3. Oksüdeeritakse saadud ammniaak katalüütiliselt lämmastikoksiidiks (Ostwadi menetlus). 4. Oksüdeeritakse lämmastikoksiid lämmastikdioksiidiks. 5. Edasisel oksüdeerimisel ja veega töötlemisel saadakse lämmastikhape.
Vesinik Referaat Koostaja: Vesinik Vesiniku tegi esmakordselt kindlaks 1781. aastal inglise teadlane Henry Cavendish, kui ta põletas suletud nõus värvuseta, maitseta ja lõhnata gaasi, mida sel ajal nimetati ,,põlevaks õhuks", ning avastas, et põlemisproduktiks oli vesi. Cavendish ei uskunud algul saadud tulemust, ent sooritanud rea katseid ,,põleva õhu" põlemisel, veendus ta, et põlemisproduktiks oli ainult vesi, millel ei olnud maitset ega lõhna ning kuivaksaurutamisel ei jätnud kõige väiksemat nähtavat jääki. Vesinik on perioodilisustabeli esimene element. Teda paigutatakse nii IA kui ka VIIA rühma. Kõige õigem on teda paigutada mõlemasse rühma. Vesinik on väga kergesti aurustuv. Sulamistemperatuur on -255C ja keemistemperatuur -253C. Vesinik esineb mitme isooobina nagu näiteks: tavaline vesinik prootium, raske vesinik deuteerium ja üliraske vesinik triitium. Omadust
Fluor Teravalõhnaline Väga mürgine Lahustub Kõige Sulamis- helekollane gaas vees, aktiivsem temperatuur vesilahusena mittemetall, on -220°C keskmise ühinemis- ja keemis- tugevusega reaktsioon temperatuur hape vesinikuga on -188°C plahvatuslik Broom Kergesti lenduv Broom on nii Lahustub Broom on Keeb punakaspruun vedeliku kui ka vees keemiliselt temperatuu- vedelik, terava auruna väga aktiivne. ril 58 °C
Kõik soolad on tugevad elektrolüüdid ning esinevad lahuses ainult ioonidena ning ühes astmes: NaCl= Na+ + Cl- K2SO4 = 2K+ + SO42- AlCl3 = Al3+ + 3Cl- + - Vesiniksoolad dissotsieeruvad peamiselt ainult esimeses astmes: NaHCO3= Na + HCO3 ? 4.1 Mille poolest erinevad tugevad ja nõrgad happed? Kuidas saaks katseliselt kindlaks teha, kas hape on tugev või nõrk? 4.2 Kirjuta järgmiste ainete dissotsiatsioonivõrrandid: H2CO3, Al2(SO4)3, KOH, HCl, Na2CO3, KH2PO4, H2S, Ba(OH)2 4.3 Kas lahuses on ülekaalus molekulid või ioonid (millised ioonid): a) H 2SO4, b) Na2SO4, c) H2S, d) NH3·H2O 4.4 Arvuta hüdroksiidioonide kontsentratsioon (mol/dm3) ammoniaakhüdraadi (NH3·H2O) lahuses, kui ammoniaakhüdraadi kontsentratsioon on 0,15 mol/dm3 ja dissotsiatsiooniaste on 1%
KARBOKSÜÜLHAPPED Karboksüülhapped on orgaanilised aineid, mis sisaldavad üht või mitut karboksüülrühma (-COOH). Üldvalem R-COOH või HOOC-R Karboksüülhapete nimetused tuletatakse süsivesinike nimetustest ja lisatakse nimele lõppu lõppliide - hape. N: CH3CH3 (etaan) CH3COOH (etaanhape) Sõltuvalt karboksüülrühmade arvust eristatakse monohappeid (metaanhape) ja dihappeid (oblik- ehk etaandihape). Lisaks on olemas ka aromaatseid karboksüülhappeid (bensoehape), küllastumata karboksüühappeid (süsivesinikahelas on mitmekordsed sidemed, näiteks propeenhape ehk akrüülhape) ja hüdroksühappeid (sisaldavad karboksüülrühmade kõrval hüdroksüülrühmi, näiteks 2-hüdroksüpropaanhape ehk piimhape).
4 Keemilised omadused Fosfori püsivaim oksüdatsiooniaste ühendites on V (H3PO4 ja fosfaadid). Madalamas oksüdatsiooniastmes (III, III jt) fosforiühendid on suhteliselt ebapüsivad ning oksüdeeruvad kergesti fosfor(V)ühenditeks. Fosfor on keskmise aktiivsusega mittemetall. · Fosfori põlemisel õhus ja hapnikus tekib P4O10. Hapnikku vaeguse korral võib tekkida ka oksiid P4O6. P4 + 5O2 P4O10 P4 +3O2 P4O6 Kõrgel temperatuuril ja katalüsaatori manulusel võib fosfor reageerida veeauruga: 2P + 8H2O 5H2 + 2H3PO4 · Kuumutamisel reageerib fosfor kõikide metallidega (v.a. Bi ja poolmetall Sbga), käitudes oksüdeerijatena moodustades fosfiide: 6Zn + P4 2Zn3P2 Tsinkfosfiidiga tapetakse rotte, InP ja GaP on kasutusel elektroonikas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
