geneetiliselt seotud keeli. 1.2. Geneetiline keelte klassifitseerimine (slaid) Keelte uurimise meetod, mida artiklis tutvustati, tegeleb põhiliselt keelte geneetilise suguluse uurimisega. Tihti kasutatakse selleks puu diagrammi (tree diagram). See näitab, kuidas näiteks Balti keeled on ajas seotud. Ajaloolisi seoseid keelte vahel leitakse nii, et võrreldakse erinevaid leksilisi ja grammatilisi nimekirju, ning kui selle tulemusel leitakse semantilisi ja fonoloogilisi sarnasusi, siis see on märgiks, et keeltel on ühine geneetiline päritolu. 1.2.1. Ruhleni klassifikatsioon (slaid) Uurimisprotsessis on kasutatud Ruhleni (1987) keelte klassifikatsiooni. Ruhlen jaotab kõik keeled 17-sse gruppi, ning tunnistab 9-t isoleeritud keelt. Ühtlasi mainib ta 38-t Pidgini ja Creole keelt, (mida siin uurimuses on käsitletud ühe grupina). 16 keelt on Ruhleni käsitluse kohaselt klassifitseerimata. 1.2.2
k ka palju konsonantlõpulisi ühesilbilisi lihttüvesid (jalg, seis-ma) 18. SELGE TULETIS. Alussõna on lekseem, liitel on eristuv tähendusfunktsioon. Alussõna ja liite eristamist toetab tähendusseos ja samade morf olemasolu teisteski sõnades. Nt. jäätis, purjekas, sõnum ÄHMANE või VÕIMALIK TULETIS Tähendusseos alussõnaga ei ole selge v ootuspärane; alussõna ei ole tuntud; alussõna ei ole lekseem, vaid kinnistüvi; alussõnas on toimunud fonoloogilisi muutusi, mis ei võimalda seda üheselt samastada oletatava alussõna tüüpilise tüvekujuga; sõnal ei ole alussõna, küll aga tähenduselt lähedane samatüveline korrelaat. Nt. emis, vetikas, loom EI OLE TULETIS. Ei ole alussõna ega tähenduse poolest kokku kuuluvaid korrelaate. Sõna ei saa pidada tuletiseks kui juurtüvi on unikaalne, nii et seda ei ole võimalik tänapäeva keeles seostada ühegi teise sõnaga. Nt. nugis, vasikas, rõõm 19
missugustest foneemidest tema emakeele sõnad koosnevad. Foneemisegmendid on ka erinevate häälikkirjade aluseks alfabeetilistes kirjaviisides. Segmendid pole siiski jagamatud tervikud, neid saab vaadelda omadustest koosnevatena. Fonoloogiliste tunnusjoonte teooria on foneetilise põhiliigituse edasiarendus. Selle eesmärgiks on leida universaalsete foneetiliste põhiomaduste võrgustik, mida saaks kasutada mis tahes keele kirjeldamisel. Fonoloogilisi tunnuseid kadutades näidatakse iga foneemi puhul, missugused kasutuselolevad tunnused selles realiseeruvad. Fonoloogilised tunnusjooned on binaarsed, st neil on üldiselt kaks väärtust.selgemad binaarsed tunnused on nt helilisus, nasaalsus, labiaalsus. Eesti keeles ei ole labiaalseid madalaid vokaale ega illabiaalseid kõrgeid vokaale. Seepärast võibki postuleerida järgmised 2 eesti keele liiasusreeglit: [-konsonant +madal] [-labiaalne] [-konsonant +taga +kõrge] [+labiaalne]
ja keelekasutusele. Kõige selle tõttu hilineb ka kirjaoskuse, sh lugemisoskuse kujunemise algus. Hilinenud kõnearengut võib pidada düslekisa riskiks. (Lukanenok, 2008, 17) Fonoloogilised oskused ja teadlikus Üheks kindlamaks LR ennustajaks peetakse fonoloogiliste oskuste taset ja arengut ning fonoloogilist teadlikkust. Fonoloogiliste oskuste areng ning teadlikkus väljenduvad lapse kõne hääldusliku külje kaudu, selle selguses ja arusaadavuses. Ohtralt fonoloogilisi vigu tegevate laste kõne on raskesti mõistetav nii kaaslastele kui vanematele. Vanemad tihtipeale harjuvad oma lapse moonutatud sõnadega ning suudavad igapäevaelu harjumuste 6 tasemel sellega toime tulla. Raskused tekivad, kui laps tahab rääkida midagi uut ja erakordset. Taolisel juhul tuleb vanematel luua kujutlus olukorrast, ning tihti esineb vääritimõistmist. (Lukanenok, 2008, 18) Vead fonoloogilistes protsessides ning teadlikuses
Kui kaks häälikut esinevad samas häälikuümbruses, olenemata sealjuures omavahel opositsioonis (ja kujutavad endast ühe ja sama foneemi allofoone), on nad vabas vahelduses. (Nagu vaba otsus, kumba kasutada) 14.Fonoloogilised tunnused. Fonoloogiliste tunnusjoonte teooria - foneetilise põhiliigituse edasiarendus. Eesmärgiks on leida universaalsete foneetiliste põhiomaduste võrgustik, mida saaks kasutada mis tahes keele kirjeldamisel. Fonoloogilisi tunnuseid kasutades näidatakse iga foneemi puhul, missugused kasutusel olevad tunnused selles realiseeruvad. Fonoloogilised tunnusjooned on binaarsed e neil on üldiselt kaks väärtust. (nt helilised/helitud, nasaalsed/oraalsed, labidaalsed/illabidaalsed) Liiasusreeglid e ennustatav omadus Fonoloogiliste tunnuste üks om on see, et nad ei kirjelda kõiki foneetilisi detaile alati täpselt. (tunnustetabel)
allofoonid. Sel juhul on häälikute erinevus liiane e. redundantne. Näide täiendavast jaotumisest ja ühe ja sama foneemi allofoonidest: ja n. Vaba vaheldus: kui kaks häälikut esinevad ühes ja samas häälikuümbruses, olemata seejuures omavahel opositsioonis. Erinevus ei ole distinktiivne ja häälikud on vabad variandid. Nt eesti keeles h, mis võib madala tagavokaali järel häälduda kahel viisil (sõna nahk erinev hääldus inimeseti). Distinktiivtunnuseid e. fonoloogilisi tunnuseid kasutades näidatakse iga foneemi puhul, millised kasutusel olevad tunnused selles realiseeruvad. Fonoloogilised tunnused on binaarsed st neil on reeglina kaks väärtust. Näiteks: helilisus, nasaalsus, labiaalsus, näiteks konsonandid võivad olla [- helilisus] või [+helilisus]. Olulisemad kõneorganid on kopsud, kõri, pehme suulagi, keel ja huuled. Kõneaparaat elundid, mida hääldamisel kasutame:
ue ie ei a u kui esisilbis a, aa, i, ii, õ, õõ, ae, ai, ei, äi, õi, au, iu, õu a e kui lühikeses esisilbis u a i mujal Tüvemitmust saab moodustada ainult astmevahelduseta sõnadest (seminar-, pesa-, oluline-, jõuline-tüüp) või nõrgeneva astmevaheldusega sõnadest (VI käändkond). Astmevahelduse korral võib ka mitmusetüvi esineda erinevas astmes, nt `jalg : `jalgu : jalu/l, õnne`lik : õnne`likke, õnnelike/l. Tüvemitmuse moodustamisel võib olla fonoloogilisi piiranguid isegi siis, kui sõnatüüp üldiselt tüvemitmust lubab. Näiteks puudub tüvemitmus sai-tüübi u-lõpulistel sõnadel, vrd `sai : `saiu ~ `saia/sid, aga ainult `õu : `õue/sid. Eespool kirjeldatud keerulisel reeglistikul on viis erandit: `pikk : `pikki, `silm : `silmi, `king : `kingi (ehkki reegli järgi peaks nende tüvemitmus olema u-line) ja neli : `nelju, väli : `välju (ehkki reegli järgi peaks nende tüvemitmus olema e-line).
tekst koosnevad seega sõnedest. Veel kõrgemal abstraktsioonitasandil on sõnavormid (sõnavormitüübid), sama sõna eri vormid, muutevormid. Need on lekseemi (leksikaalse sõna, sõnaraamatusõna) teisendid, mis on olemas tänu keele süntaksi ja morfoloogia iseärasustele. Lekseemi sõnavormi esindajat sõnaraamatutes nimetatakse sõnaraamatuvormiks või algvormiks. Fonoloogiliste sõnade all mõeldakse sõnavorme, mille sõnaks klassifitseerimisel kasutatakse fonoloogilisi kriteeriume. Näiteks eesti keele esimesele silbile langev seotud pearõhk annab märku sellest, et selle (pearõhulise) silbi ees on sõnapiir. Seotud pearõhk funktsioneerib seega morfoloogilise piiri ehk morfoloogilise junktuuri näitajana. Pearõhuta häälduvad tihti lühikesed sõnad ja grammatilisi funktsioone täitvad sõnad, nt pronoomenid, pre- ja postpositsioonid ning konjunktsioonid. Tavalises kõnes sõnavormide vahel tegelikult pause ei ole. Sõnad moodustatakse ja
Tallinna Tehnikaülikoolis foneetika ja kõnetehnoloogia labor. Arvo Eek, Einar Meister. 14. Keele struktuuri uurimine: foneetika, fonoloogia, morfoloogia, süntaks, sõnamoodustus; olulisemad uurijad ja tööd. 1879 esimene foneetikaülevaade: kvantiteedisüsteem, k, p, t ja g, b, d suhted; fonoloogiline lähenemine: tähendust eristavad opositsioonid. Raamatu nimi, autor? Paul Ariste. 1930nd. artikulatoorne foneetika. Saareste kutsus uurima soome-ugri keelte fonoloogilisi süsteeme; 1938 Ariste Gentis foneetikakongressil ettekanne kvantiteedikeelest. Häälikute ja diftongide pikkused eristavad tähendusi 1939 doktoriväitekiri ,,Hiiu murrete häälikud" Keeleajalugu, kirjeldav ja eksperimentaalne uurimus, fonoloogilised opositsioonid. III välte intonatsioonikurv. 1946 ,,Eesti foneetika" (sisaldab ka fonoloogiat) 1950.-1970nd. täiendatud kordustrükid ,,Eesti keele foneetika". Foneetikas 1960nd
-Assimilatsioon- häälik muutub vastavalt esinemisümbrusele lähedaloleva hääliku sarnaseks. Nt palatalisatsioon, vokaalharmoonia. -Dissimilatsioon- samasugune või sarnane häälik sunnib muutuma tema kõrval asuva hääliku, Nt haploloogia (kahest silbist üks nt lihulalane = lihulane). Kvantiteet=pikkus- hääldamisel tekkiva õhu väljahingamise aeg sekundites. (Eesti keel on kvantiteetkeel (3 vädet)). Kategooriline taju- eri keeltes on erinev hulk fonoloogilisi kategooriaid (lühikese-pika hääliku vastandus, erinev foneemide hulk (nt vokaalid). 30. IPA , SUT; maailma keelte häälikud IPA= International Phonetic Alphabet- kõigi keelte foneetilise pidi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem SUT= soome-ugri transkriptsioon, uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem http://www.murre.ut.ee/EMK.PDF Maailma keelte häälikusüsteemid- WALS 31
-Assimilatsioon- häälik muutub vastavalt esinemisümbrusele lähedaloleva hääliku sarnaseks. Nt palatalisatsioon, vokaalharmoonia. -Dissimilatsioon- samasugune või sarnane häälik sunnib muutuma tema kõrval asuva hääliku, Nt haploloogia (kahest silbist üks nt lihulalane = lihulane). Kvantiteet=pikkus- hääldamisel tekkiva õhu väljahingamise aeg sekundites. (Eesti keel on kvantiteetkeel (3 vädet)). Kategooriline taju- eri keeltes on erinev hulk fonoloogilisi kategooriaid (lühikese-pika hääliku vastandus, erinev foneemide hulk (nt vokaalid). 30. IPA , SUT; maailma keelte häälikud IPA= International Phonetic Alphabet- kõigi keelte foneetilise pidi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem SUT= soome-ugri transkriptsioon, uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem http://www.murre.ut.ee/EMK.PDF Maailma keelte häälikusüsteemid- WALS 31
-Assimilatsioon- häälik muutub vastavalt esinemisümbrusele lähedaloleva hääliku sarnaseks. Nt palatalisatsioon, vokaalharmoonia. -Dissimilatsioon- samasugune või sarnane häälik sunnib muutuma tema kõrval asuva hääliku, Nt haploloogia (kahest silbist üks nt lihulalane = lihulane). Kvantiteet=pikkus- hääldamisel tekkiva õhu väljahingamise aeg sekundites. (Eesti keel on kvantiteetkeel (3 vädet)). Kategooriline taju- eri keeltes on erinev hulk fonoloogilisi kategooriaid (lühikese-pika hääliku vastandus, erinev foneemide hulk (nt vokaalid). IPA , SUT; maailma keelte häälikud IPA= International Phonetic Alphabet- kõigi keelte foneetilise pidi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem SUT= soome-ugri transkriptsioon, uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem http://www.murre.ut.ee/EMK.PDF Maailma keelte häälikusüsteemid- WALS 31
silpidega) kas helikõrguse, hääle tugevuse või rõhutatuma artikuleerimisega. Keeltes võib olla kinnistunud pearõhk (eestik. 1. Silp) Prnts.k ei ole pearõhk kinnistunud, kõnes raske sõnade piire eristada. Toon on keeleteaduses mingi üksuse nt.silbi heli kõrgus suhtes ümbrusega, nt. Sama sõna teiste silpidega. Toonikeeltes eristab toon tähendust (nt. WALSist, fayu, mandariinihiina) Intonatsioon on toonimuutus lause tasandil. Kategooriline taju. Eri keeltes on erinev hulk fonoloogilisi kategooriaid: Lühikese-pika häälikute vastandus jt. Erinev foneemide hulk, nt. Vokaalid: eestik. 9; soome8; itaalia7; poola6; tsehhi5; Kiri on nähtavate või teisiti tajutavate märkide süsteem keelelise väljenduse kinnitamiseks ning ajas ja ruumis edastamiseks. Kirjasüsteemide liigid: -foneetiline kirjaviis- foneemile vastab täht nt. Eesti inglise kreeka ladina slaavi, -logograafiline ehk ideograafiline e mõistekiri(märk ja sõna nt. Hiina)
Krista Kerge sõnamoodustus, allkeele tekstilised omadused 14. Keele struktuuri uurimine: foneetika, fonoloogia, morfoloogia, süntaks, sõnamoodustus; olulisemad uurijad ja tööd. Foneetika ja fonoloogia 1879 esimene foneetikaülevaade: kvantiteedisüsteem, k, p, t ja g, b, d suhted; fonoloogiline lähenemine: tähendust eristavad opositsioonid. Raamatu nimi, autor? Paul Ariste. 1930nd. artikulatoorne foneetika. Saareste kutsus uurima soome-ugri keelte fonoloogilisi süsteeme; 1938 Ariste Gentis foneetikakongressil ettekanne kvantiteedikeelest. Häälikute ja diftongide pikkused eristavad tähendusi. 1939 doktoriväitekiri ,,Hiiu murrete häälikud" Keeleajalugu, kirjeldav ja eksperimentaalne uurimus, fonoloogilised opositsioonid. III välte intonatsioonikurv. 1946 ,,Eesti foneetika" (sisaldab ka fonoloogiat) 1950.-1970nd. täiendatud kordustrükid ,,Eesti keele foneetika". Foneetikas 1960nd
Hääliku kvaliteet - häälikute omaduste kogum, mis eristab neid teistest häälikutest; teda mõjutavad tema positsioon, naaberhäälikud, kõneleja kõneorganite anatoomia, kõneleja emotsionaalne seisund. Pikkus ehk kvantiteet on väljahääldamise aeg (milli)sekundites. Vajalik rääkida siis, kui eristab tähendust (keeli, milles eristab, nimetatakse kvantiteedikeelteks). Kategooriline taju - Eri keeltes on erinev hulk fonoloogilisi kategooriaid: 1)Lühikese pika hääliku vastandus 2)Erinev foneemide hulk, näiteks: vokaalid eesti 9; soome 8; itaalia 7; poola 6; tsehhi 5; creek 3 Koartikulatsioon ehk kaasahääldus 25. Maailma keelte häälikud, implikatiivsed universaalid Maailma keelte häälikusüsteemid varieeruvad suurel määral. Teadaolevalt on kõige rohkem häälikuid - 141 - !xu keeles, mis kuulub Aafrika lõunaosas asuvasse khoisani keelkonda. Kõige
või sagedam sõna tuntakse kiiremini ära? • Sõna kuulumine teiste sõnade (liitsõnade, tuletiste) koosseisu – suurema perega sõnad tuntakse kiiremini ära? Mõned näited PL uurimisküsimustest: kõne tajumine • Kuidas tajutakse sõnu, kui tegelikus kõnevoos sõnevahesid ei ole? • Kuidas tajutakse häälikuid, kui nad kõnevoos koartikulatsiooni tulemusena on igas ümbruses erinevad? • Kuidas tajutakse kvantiteeti, toone jm suprasegmentaalseid fonoloogilisi nähtusi (katsed eesti väldetega) Küsimused artiklite kohta (artiklist loetu seostamine loengus kuulduga on ülimalt teretulnud): 1. Mis on etnolingvistiline vitaalsus ja kuidas seda mõõdetakse? Martin Ehala artikli põhjal (Etnolingvistiline vitaalsus ja selle mõõtmine. Teoreetiline keeleteadus Eestis II. 2006, lk 68-84) etnolingvistiline vitaalsus - mingi keelt kasutava rühma võime säilitada oma keelt
Keeltekaupa on reeglid erinevad. Nt meil onn sõnajärg suht vaba, mitte aga nii vaba, aga vabam palju kui ingilisekeeles. Eestis oluline ka küsisõna paigutus. Pm saab selle ka lause keskele paigutada, enamasti, aga mõnes keeles ei saa üldse seda lause keskele panna. Ka muuteoppide sooritamisel on vajalik tähendust pidevalt arvestada. Siis me ju selle protsessi käigu kontrollime, kas tähendus on olemas w mitte.Kui pindtsruktuur on paigas, rakendab see fonoloogilisi struktuure. Ülimaks jäi ikkagi süntaks Chomi ajal. Mida süvatruktuuriseisukohal oluliseks peeti. 2) süvastruktruur pidi arvestama tegusõna valentsust (kohustuslikud laiendid, nt andis mida? Kellele?) Rõhutati, et sõnaliikidel peab olema fraasis semantiline seos. Ehk siis laiendite kasutamine. Ka samaviitelised sõnad kajastavad ... . Saame väga mitme sõnaga teha. Minimalistlik mudel: Chom rõhutas: kompetentsuest peab jõudma kasutamiseni.
annaabi.ee 
