muusikaajakirja. Florestas tema kirglik pool, Eusebius lüüriline pool. 1844 tabas vaimuhaigus. ,,Eusebius" tsüklist Karneval, ,,Florestan" tsüklist karneval, ,,See oli kuumal maikuul" tsüklist ,,Luuletaja armastus" Schubert - 31. jaanuar 1797 Viin 19. november 1828 Viin) oli Austria helilooja. Oma lühikese, vaid 31 aastat kestnud elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erinevas zanris teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Tema looming põhineb Saksa-Austria folklooril. Kuulus Viini koolipoiste hulka. ,,Lõpetamata", ,,Forellikvintett", ,,Metshaldjas", ,,Kuhu?" tsüklist Ilus möldrineiu Brahms Sündis Hamburgis 1833. Oli saksa helilooja, pianist ja dirigent. 1853-1662 sõidab Saksamaal ringi ja mängib kammeransamblites. Kuni 1862 töötas Hamburgis, toimetas vanade heliloojate teoseid. 1862 saavutab oma kuulsuse Viinis. On Viini heliloojateliidu üks asutajaid. Kunstiideaalideks olid kindlad vormid tagasihoitud tundemaailm. Mitteprog. Muusika pooldaja
-kasutab eeslaulja ja koori vaheldumist/ esikohal varieerumine/ liikumist paralleelselt kvartides, kvintides, oktaavides, kvartsekstakordides, kolmkõlades -varasemas loomingus lisavad pinget värvikad klastrid -suursari ''Unustatud rahvad'' koosneb kooritsüklitest ''Liivlaste pärandus'' / ''Vadja pulmalaulud'' / ''Isuri eepos'' / ''Ingerimaa õhtud'' / ''Vepsa rajad'' / ''Karjala saatus'' (põhineb soome-ugri väikerahvaste folklooril) -rahvalauluaineline looming: kantaat-ballett ''Eesti ballaadid'' (lavazanr/ ühendatud regilaul ja tants/ läbivaks on saatusemotiiv) -''Raua needmine'' / segakoorile ''Läti burdoonlaulud''/ meeskoorile ja suurelle trummile ''Pikse litaania''/ meeskoorile, solistidele ja rahvapillidele ''Kalevala XVII runo'' -''Raua needmine'' (kirjutatud tenorile, baritonile, segakoorile ja samaanitrummile/ lähtematerjal pärineb ''Kalevalast''/
· Vabakutseline helilooja LOOMING: · põhineb soome-ugri rahvalauludel · kirjutanud 1 ooperi Luigelend- Eesti parimate hulka arvatud kammerooper. Käsitleb inimese ja looduse suhet, eneseotsinguga seostatud. · kantaat-ballett Eesti ballaadid- rahvalauluainelise loomingu kroon, ühendatud regilaul ja tants. · koorimuusika: Maarjamaa ballaad, Meeste laulud, Naistelaulud, Unustatud rahvad(suursari)- koosneb soome-ugri väikerahvaste folklooril põhinevatest kooritsüklitest(Liivlaste pärandus,Isuri eepos,Karjala saatus) Hiidtsükkel Eesti kalendrilaulud(1967)- aluseks kalendritähtpäevadega seotud tavandilaulud. Tsükkel koosnev 5 alltsüklist: Mardilaulud,Kadrilaulud,Vastlalaulud,Kiigelaulud ja Jaanilaulud · Filmimuusika: Kevade, Suvi, Sügis · Laulutsükkel Kümme haikut, miniatuurtsüklid häälele ja klaverile(Neli kildu), Kolm lille · Kooriteosed Kolm mul oli kaunist sõna
Põhja-Atlandile 1955, polaarekspeditsioonilaevaga Antarktisesse 1957 1958, uurimislaevaga Jaapani merele 1959, Teravmägedele 1960. -4- Smuuli looming Smuuli looming on rahvalik ja huumoriküllane, väga palju on kasutatud kodukoha- ja mereainestikku."Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol" 1957 naljast ja naerust pakatav följetonistlik raamat. Rajaneb kodukohaainelisel folklooril, rahvanaljanditel, anekdootidel. Põimitud unenägusid ja nägemispilte, sekkuvad üleloomulikud jõud. Rohkesti päevakajalist kriitikat, ühiskondlike väärnähtuste ja inimlike nõrkuste pihta suunatud vaimukat pilget. -5- Tema teosed "Karm noorus" Peamiselt sõjakorraluule "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol" Ülipikk följeton traditsionaalsetest muhulastest Nõukogude Eestis "Jäine raamat"
Klaverile 2 kontserti, hulk prelüüde, fuugasi, erisugust klaveri muusikat. Soolokont 2 tsellole, 2 viiulile. Tähtsad lavateosed. 3 balletti "Kuldne aeg". 2ooperit "Katerina Izmailova". Operett "Moskva-Tserjomushi", lavapildid "lask", "Lutikas", "Uudismaa". Omaette väärtus filmimuuikal. "Kuningas Lear", "Kohtumine Elbel", "Berliini langemine". Loomingus vahelduvad tõsine sisu, keeruline helikeel lihtsakoeliste kompositsioonidega. Temaatikas rõhuosa patriotismil, vene folklooril,ajalool. Sergei Prokofjev 1891-1953 P. sündis Ukrainas Sontsova mõisas, kus isa oli peaagronoomiks, ema aga koduperenaine. Ema oli musikaalne ning oli esimeseks õp. väikesele Sergeile. 5a. valmivad esimesed loomingulised katsetused. Asjatundjate soovitusel, kes nende kodu külastasid, pidi P hakkama õppima spetsialisti juures. Tema õp. saab Robert Glier. 13a. suundub Peterburgi, et jätkata õpinguid konservatooriumis. Õp. saavad A. Ljadov ja N. Rimski-Korsakov.
ei kuulu enam sellesse." Metafolkloor ja suulise kirjanduse teadus ,,Kuna folkloor pidi õigupoolest peegeldama ainult ammust minevikku, ei peetud oluliseks püüda koguda folkloori kaasaegset konteksti. 20. Sajand tõi kaasa etnograafiliste välitööde mahu suurenemise ning sai ilmseks, et folkloor peegeldab olevikku samamoodi kui minevikku ning on olemas kindel kontekst, milles folkloori kasutatakse." ,,Folkloristid peavad püüdma hoolsalt koguda rahva käest folkloori tähendust." Folklooril ei ole ühte ja ainukest õiget tõlgendust. Tõlgendamine sõltub koguja vaatepunktist. Suulise kirjanduse teadust ei ole lihtne koguda. Suurt osa sellest ei ole arvatavasti kunagi teadlikult sõnastatud. ,,Üks suulise kirjanduse teaduse allikatest pärineb pigem rahvaluulest enesest kui otse rahvalt."
olid tema ideed hästi vastu võetud kunsti miljöös. Aastad 1890-1893 olid kahtlemata Munthe koige loovamad. Motiivid tundusid voolavat kui põhjatust allikast ja pole kahtlustki et inspiratsioonil mille ta sai Jaapani kunstist oli vabastav effekt. Mais-Juunis 1892 sõitis Munthe Pariisi edasistele õpingutele. Munthe jaoks vajalik ''dekoratiivne läbilöök'' toimus Musta ja Valge Väljapanekul Christianias (Oslos) 1893. aastal kus ta pani välja üksteist ´´Norra folklooril põhinevat fantaasiat'', näiteks ''Veretorn'' (1891-92), ''Trollide maa'' (1892) ning ''Kosijad'' (1892), edu saavutati ka teistel ülemaailmsetel näitustel. Need akvarellmaalid tegi tema naine Sigurn esmalt seinavaipadeks, hiljem pandi need välja Dekoratiivkunstimuuseoumi Trondheimis 1898. aastal. Munthe ütles oma loomingu kohta, et inspiratsioon niinimetatud Muinasjututujule tuli kolmest allikast: vanad Norra mustrid ja kangatekstiilid, lapselik kujutlusvõime ja iidsed
kuid ise ta pidas aga ennast küllaltki klassitsistlikuks heliloojaks (Lepik, 2009) Tema muusikal on alati täpne ja selge vorm, kus ta kasutab sagedasti eredaid värvinguid (Wikipedia, 2011) Maurice armastas väga jazzi, aasia- ja teiste rahvaste muusikat, mille motiive kasutas ta ka oma loomingus. Raveli muusika on veel koloriitse harmooniaga ning värvika orkestratsiooniga (Real, 2010). Oluline koht loomingus on folklooril. Mauricele oli juba lapsepõlvest peale Hispaania rahvamuusika hingelähedane. Teda tuntakse ka kui head orkestritundjat, mille parimaks tõestuseks on teos ,,Bolero" (Lillo, 2001). Maurice looming on väga mitmekülgne. Rohkesti on ta kirjutanud klaveriteoseid ja muusikat balletietendusteks. Näiteks üks kuulsamaid on ballett "Daphnis ja Chloé". Lisaks kirjutas ta ka palju sonaate, kvartette, triosid ja lavamuusikat, nagu näiteks ,,Hispaania tund" ja ,,Laps ja haldjas"
Jutustati tavaliselt kahe truu armastaja seiklustest. Kuulsain neist "Aucassin ja Nicolette", milles armastus seatakse kõrgemale rüütlikohustustest. Kõike rikkalikumat ainet pakkusid keldi müüdid, mille peategelased oli Artur ja tema kaksteist ümarlaua rüütlit. Artur oli õilsuse, vapruse ja halastuse eeskuju. "Graali lugu" jutustab noormehest, kes kujuneb rüütliks elukatsumustes. Graal on maagiline ese. Karikas risitilöödud Jeesuse verega. Keldi folklooril põhinevad arvukad romaanid Tristanist ja Isoldest. Traagiline armastuslugu. Rüütliromaane muudeti oma suva järgi . Loodi palju variante, mille paljud episoodid on püsima jäänud rahvamuinasjuttudesse. Linnaluule ja -romaan - Tekkis 13. sajandil linnades. Kellele? Linnakirjandus väljendas nn. 3 seisuse ehk kaupmeeste, käsitööliste jt linnakodananike huve. Iseloomustus - Linnad olid peamised kultuuri ja hariduskeskused. Arenesid kauplemine ja käsitöö
"novelliks". Põhilised rüütliromaani teemad olid armastus ja sõda, peale selle pidi neis esinema fantastiline element. Üks kuulsamaid sellest zanrist on 13. sajandil loodud ,,Aucassin ja Nicolette", kus krahvipoeg Aucassin on valmis oma armastatu Nicolettei pärast isegi taeva põrgu vastu vahetama. Kõige rikkalikumat ainet pakkusid rüütliromaanidele keldi müüdid kuningas Artusrist ja tema kaheteistkümnest ümarlauarüütlist. Väga populaarseks said keldi folklooril põhinevad arvukad romaanid Tristanist ja Isoldest. See on keskaja lüürilisemaid saatusliku armastuse süzeesid. Kaks noort inimest, kes on armujoogi mõjul hakanud teineteist armastama ja lõpuks traagiliselt hukkuvad. MARIE DE FRANCE´I värssjutustuse "KUSLAPUU" ümberjutustus -lk 113 lugemikust Tristani ja Isolde salajane kohtumine. Linnakirjandus keskajal (13.-15. sajandil) 13. sajandil olid linnad peamised kultuuri- ja hariduskeskused.
„Hakkame mehed minema“ „Sireli kas mul õnne“ „Rong see sõitis“ „Kati karu“ Ooperid „Tormide rand“ MK „Kutse“ MK Veljo Tormis Praegu maailmas üks enim esitatud helilooja. Tema suurim teene on regilaulu taasavasstamine, elluäratamine. Viljandi Folgi üks algataja Põhiliselt kirjutanud koorilaule Kaks suurt koorilaulu tsüklit: „Eesti kalendrilaulud“ „Unustatud rahvad“ Looming tervikuna põhineb soome-ugri folklooril ja Eesti regilaulul. „Eesti ballaadid“ kantaat-ballett- uus žanr, milles on ühendatud regilaul ja tants „Raua needmine“- teos solistidele, segakoorile ja šamaanitrummile Laulude tekstideks on valinud palju ühiskonnakriitilisi tekste. „Lenini sõnad“ „Eesti rahva erakonnamäng“ Muusika filmile „Kevade“ Eino Tamberg Tuntud helilooja ja kompositsiooni professorina, filosoofina
-kasutab eeslaulja ja koori vaheldumist/ esikohal varieerumine/ liikumist paralleelselt kvartides, kvintides, oktaavides, kvartsekstakordides, kolmkõlades -varasemas loomingus lisavad pinget värvikad klastrid -suursari ''Unustatud rahvad'' koosneb kooritsüklitest ''Liivlaste pärandus'' / ''Vadja pulmalaulud'' / ''Isuri eepos'' / ''Ingerimaa õhtud'' / ''Vepsa rajad'' / ''Karjala saatus'' (põhineb soome-ugri väikerahvaste folklooril) 3 -rahvalauluaineline looming: kantaat-ballett ''Eesti ballaadid'' (lavazanr/ ühendatud regilaul ja tants/ läbivaks on saatusemotiiv) -''Raua needmine'' / segakoorile ''Läti burdoonlaulud''/ meeskoorile ja suurelle trummile ''Pikse litaania''/ meeskoorile, solistidele ja rahvapillidele ''Kalevala XVII runo''
plastiliseks tantsuks ja estraaditantsuks. Peotantsust on väljakujunenud kindlatele reeglitele vastav võistlustants. Võisteldakse Standardtantse ja Ladina-Ameerika Standardtantsud: Aeglane valss, tango, viini valss, slow foxtrot, quickstep. Ladina-Ameerika tantsud: samba, cha-cha, rumba, paso doble, jaiv. Eesti rahvatantsu saab jagada folkloorseks (näiteks tantsuansambli Leigarid repertuaar) ja folklooril põhinevaks autoritantsuks (näiteks tantsuansambel Sõprus repertuaar). 6 Kujunenud on ka palju vähem tuntud tantsu stiile, nimelt neid kokku on 144 liiki. (Dancing world…, 2011) 2.Metoodika/eksperiment 2.1. Uuringu ülesehitus Käesolev uuring viidi läbi ühes osas: 2017 märtsis viidi läbi küsitlus Eesti mehe tantsulisuse kohta. 2.2. Küsimustik
vastavai kohti "Illiases". Tuleb ette Homerosega sarnaseid epiteete, võrdlusi, kordusi, endeid ja isegi jumalaid. Kangelastena tegutsevad siin aga hiired ja konnad mida tühisem on süzee, seda teravamini tuleb kontrast esile. (Kleis 1956:52) 1.4.1 Ilukirjandusliku proosa tekkimine 6. saj. eKr. hakkas arenema ka proosakirjandus. Ka proosat saab jaotada liikideks: teaduslik, filosoofiline, jutustavad reisikirjeldused ja historiograafiad ning folklooril põhinevad olustikulised ja ajaloolised jutustused. Proosakirjandusest on säilinud vaid üksikuid fragmente. Valmizanri loojaks peetakse küürakat früügia orja Aisopost, kelle tegelik olemasolu siiski tõestatud ei ole. Mitmeid valmimotiive ( "Hunt ja lambatall", "Vares ja rebane") võib kohata Euroopa valmimeistrite La Fontaine'i, Lessingu, Krõlovi ja eestlase J. Tamme loomingus. (Kleis 1956: 68). Allikaloend Kleis, R 1956: Vana-Kreeka kirjanduse põhijooni, Tartu
Et võimlemist massidess viia, organiseeris Idla juba kahekümnendate aastate lõpus oma mustervõimlejate abil mitmeid instruktorite kursusi üle vabariigi. Kuid kõige põhjalikumad, kaks kuud kestvad kursused eelnesid Eesti Mängudele. Nendel kursustel õpiti nii nais- kui ka meesrühmade võimlemiskavu, samuti rahvatantse. Idla koolkonnale tüüpiliselt oli kursuste õppekavas suur tähelepanu teoorial: anatoomial, füsioloogial, õpetamise metoodikal, folklooril. Näiteks rahvatantsutundides pakkus ta iga tantsu juurde etnograafilisi teadmisi: kus, millal ja kelle poolt tants ja selle viis üles kirjutatud, milliseid rahvarõivaid seal kanti , millised rahvakombed seal säilinud. Rõhk oli tantsu hingel, mitte ainult sammude täpsusel. Miks tantsitakse? Kuidas tantsitakse? Suhe partnerisse. See polnud tantsusammude reprodutseerimine, see oli looming.(Ingrid Idla,
Folkloori kaks ,,Elu" (Honko 1998) Esimene ehk loomulik elu: ,,nähtamatu" folkloor uurija ja pärimusrühma koostöö ,,nähtavaks" muudetakse. Teine elu: arhiveeritud folkooriteoste kasutaine uutest kontekstides ja tähendusseostes Folkloori skemaatiline elulugu mistahes kultuuris; jagatus 22 järku (12 folkloori ,,esimese elu" etappi ja 10 ,,teise elu" etappi). Folklooriprotsessi ,,esimene elu" Folklooril loomulik, peaaegu märkamatu olemasolu pärimusühiskonnas: o Idealiseeritud olukord, mitte teaalne; o Pärimuskultuuri nähtusi pole teadvustatud ehka sildistatud folkloorina. Folkloori osaline äratundmine seestpoolt o Pärimusteaduslikkuse sünd kogukonnas; o Folklooriliikide määratlemine ja ,,äratundmine" o Pärimuse spetsialistide (nt samaanid, preestrid, teadjad) oluline roll teadlikkuse loomisel.
UNESCO programmid ja nimistud; vastuolu keskvalitsuse ja kohalike pärimusrühmade vahel. Nt Seto leelo, Kihnu kultuuriruum. 10. Too kolm tänapäevast näidet folkloori kasutamise kohta turismis, reklaamides ja meedias. Kirjelda esitatud näidetele toetudes, kuidas folkloori tähendus ja funktsioon uues kontekstis muutub. 1. TURISMIS. Näide Võrumaalt: Paganamaa, kus on väga palju legende vanapaganast, tema jalajälgedest ja järvede tekkimisest vanapagana tegevuse läbi. Folklooril on siin kontekstis meelelahutuslik tähendus. Varasemalt on olemas olnud tekkelood ja vanapaganaga seotud kohapärimus, aga praegu ei usuta enam sellesse, vaid antakse lugusid edasi pigem selle eesmärgiga, et mingit kohta atraktiivsemaks teha ja tutvustada inimestele, mida kunagi sealne rahvas mõtles ja uskus. 2. REKLAAMIS. Nõiad ja sensitiivid reklaamivad pidevalt enda valmistatud tooteid ja tegelikult inimesed usuvad neisse ning ostavad meelsasti. (Nt
pole võimalik taastada Tegutsesid alates 1920.aastate keskpaigast, usuühing Hiis 1932 Tunnistatakse ainult 1 jumalat, Taarat o Taara pole määratav ega kujutatav o Taara on see tundmata tuntud, see hingega tajutav 23. Kuidas määratleda folkloori ja zanri? Kuidas avaldub zanrilisus folklooris? · Folkloor traditsioonil põhinev rahvapärane looming(ulisus), mis avaldub esitustes, väljendab ja kujundab selle kandjate maailmapilti. Folklooril pole autorit. · Folkloorile on omane zanrilisus, st et folklooris kujunevad äratuntavad vormid, mis on eriomastes suhetes sotsiaalse tegelikkusega ja väljendavad erinevaid hoiakuid. Mis on zanr? · Pärimuspõhine verbaalne tegevus (ja selle tulemus) · Tunnetuslik kategooria inimloomingu mõistmiseks (nii rahvapärane kui teaduslik) · Teatud maailmanägemine · Zanrid ei ole olemuslikud ega absoluutsed kategooriad, vaid sõltuvad kontekstist, esitajast ja kuulajast (lugejast) 24
(hääldub: sing). Synge’i kõige tuntum näidend on „Üle Lääne kange mees“, mis ka Eestis lavastunud. Yeatsi näidenditest on Eestis lavastunud „Haukakaevul“, see avaldamata näidend on peale siinses veebikeskkonnas leiduva näidendi "Varjukad veed" ka ainus, mis tema 26-st draamast eesti keelde tõlgitud. Yeatsi teemad on valdavalt mütoloogilised, põhinevad iiri muistenditel (muinaskangelane Cuchulain (loe: kuhhulin)) ja iiri folklooril. Hiljem tuli tema müütilisse ainestikku rohkem universaalset psühholoogilisust. „Iiri taassünd“ seisis vastu inglise kultuuri ülemvõimule Iirimaal. Joyce ei nõustunud selle suuna ideoloogiaga, tema taotles kosmopolitismi. Tema eesmärk oli leida konkreetses oma ajastu Iiri ühiskonnas (eriti pealinn Dublinis) seda, mis kehtib kõigi aegade ja rahvaste elus. Suurema jao elust elas Joyce perega paguluses – Itaalias, Pariisis, Šveitsis. Alustas
oluliseks pelgupaigaks sõdade ajal, saab lugeda 13. sajandist pärit Hendriku kroonikast. Seal kirjeldatakse, kuidas ristisõdijad pärast Emajõe ületamist leidsid eest tühjad külad, sest elanikud olid pagenud metsa ning teinud sinna raidtõkkeid, et sõjavägi sealt hobustega edasi ei pääseks. Sarnaseid mälestusi hilisematest sõdadest leidub hulgaliselt Kirjandusmuuseumi folkloorikogudes. Erik Laid kirjeldab oma 1925. aastal ilmunud uurimuses, mis põhineb kogutud folklooril, 79 pelgupaika Eesti soodes ja metsades, kuhu sõja aegadel peitu mindud. Mälestused ulatuvad tõenäoliselt peamiselt Põhjasõja aegadesse, võib-olla osalt ka Liivi sõja aegadesse. Arvatavasti Eesti ajaloo ulatuslikem ennast vaenlase eest metsas varjamine toimus Teise Maailmasõja paiku. Ajaloolaste hinnangul osales viimase sõja ajal ja järel metsavendluses kokku rohkem kui 16 000 inimest. Inimkonfliktide puhul rahuaegses ühiskonnas on metsalt kaitset otsitud väga erinevatel põhjustel
annaabi.ee 
