Veebruaris, aastal 1837 jalutas ta aias ja kuulis justkui kellegi häält „Sa pead tegema midagi väga olulist. Seda ei tee keegi peale sinu“. Kuna Florence uskus jumalat, siis pidas ta seda sõnumit väga tähtsaks. Ühel päeval külastas Florence üht Londoni varjupaika haigetele ja vaestele inimestele. Niinimetatud „Tööliste maja“ olukord üllatas teda. Seal oli palju haisvaid inimesi mustade õlgedest aluskottide peal ning nakkushaiged ja mitte nakkushaiged inimesed kõik olid koos. Joobnud olekus põetajad istusid kasutult haigete kõrval, keegi ei hoolitsenud haigete eest. Arstid kasutasid pantsiente kui katsealuseid loomi. Ei olnud midagi hullemat haigele vaesele inimesele, kui sattuda sellisesse haiglasse, kust haige saadetakse ainult ühte kohta – surnuaiale. Florence jäi endale kindlaks, et tahab õena olla ja läks tööle haiglasse, kus ta töötas neli nädalat
· Linnakodanikuks said, kui: o Pidi pärinema seaduslikust abielust o Tuli aasta linnamüüride vahel elada o Kehtis öine liikumiskeeld Elu linnas · Perekonnad linnas väiksemad kui maal · Abielu said sõlmida vaid jõukamast või nimekamast perekonnast isikud. · Olid suured kõlblusprobleemid, kuna olid palju vabasid mehi ja naisi · Ohtlikumad inimesed (nakkushaiged, prostituudid, kurjategijad, kerjused) saadeti omaette vaesuse saarele, kus samuti kehtisid linnaseadused · Mida rikkam oli linn, seda rohkem oli vaeseid (70-75%) Linnakultuur · Inimene teadvustas linna kas Paabeli patupesana või Taevase Jeruusalemma maise peegeldusena · Katoliku kiriku väärtushinnangud erinesid tugevalt linlaste omast · Reformatsioon 16.saj
Hiljem töötasid bimaristanid kui ühiskondlikud haiglad ja meditsiinilised ülikoolid. 1 Haiglad ehitati kõikidesse suurlinnadesse. Peale raviasutuste töötasid haiglad ka apteekide ja uurimisasutustena. Haiglaid ehitati ka vaimuhaigetele. Üks maailma esimesi vaimuhaiglaid ehitati Kairosse. Islamimaailma haiglates olid erinevad tiivad erinevatele haigustele. Seda eelkõige seetõttu, et nakkushaiged teistest haigetest eraldi hoida. Eelkäijatest erinevaks tegi islami haiglad ka nende suurem meditsiinilise eetika standard. Haiglad ravisid kõiki inimesi, hoolimata nende sotsiaalsest, etnilisest ja religioossest taustast. Ka arste oli nendes haiglates erinevatest religioonidest ja vähemusrahvustest, nt palju oli juute ja kristlasi. Moslemi arstidelt eeldati ühesugust suhtumist ka vaeste ja rikaste suhtes, ravida tuli diskrimineerimatult kõiki.
See- eest oli ka pärilik linnaaristokraatia patrisiaat ELU LINNAS Hilary Karu 3 2009 veebruar · Palju erinevaid keeli, kombeid, ülerahvastus. Abielluti keskeas väärika positsiooniga. · Väljasaadetavad: prostituudid, hulhused, juudid, kerjused, nakkushaiged jne. 70-75% oli elanikest vaeseid. LINNAKULTUUR · Nn. Paabli patupeda/Taevane Jeruusalemm · 3müüri, kõrged kirikutornid · Rahamajandust väärtustas omakasu, otsustavat tegutsemist iseenda huvides, pealehakkamist. · Rahaga sai osta soodsa abielu, nime, hea positsiooni ja isegi lunastuse. Süvenevad usulised kahtlused viisid 16.saj reformatsioonini. Linna kandusid haridus, arhitektuur ja kirjakultuur. Haridus muutus tegevusalaks. Romaani stiili asendas gootika.
Ferri oma hilisemates töödes enam füüsikalistest faktoritest ei räägi. Ferri antropoloogilised faktorid: - sotisaalse kaitse vahendid (social defence) - isiku ühiskonnaohtlik seisund Millal tuvastata? Pärast kuritegu? Enne kuritegu? Mida teha? Ferris leidis, et ei peaks kuriteole mõtlema, vaid isiku ohtlikkuse seisundit. Tuleks nimetada sotsiaalse kaitse vahendiks, sest inimest ei saa seisundi eest karistada. Ka tänapäeval kasutatakse seda mingil määral (vaimuhaiged, nakkushaiged). Kui nad on selgelt endale ja ümbritsevatele ohtlikud, siis nende puhul kasutatakse sotsiaalse kaitse vahendeid. Nad pannakse sunnikorras tahtevastaselt ravi saama. Tegelikult muude situatsioonide puhul seda mudelit kasutatakse ka (kuritegude puhul). Näiteks kui on isik kätte saadud ja kohtueelne menetlus toimub, pannakse osa kurjategijatest eelvangistusse. Aluseks on see, et kahtlustame, et ta on kuriteo toime pannud (siiski
annaabi.ee 
