Kasumiaruanne Eesti Skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist4 Vähemusosaluse osa kasumist5 Skeem 2 Müügitulu Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Brutokasum (-kahjum) Turustuskulud Üldhalduskulud M...
Ülesanne ...... PÄEVARAAMAT Jrk. Kuu- Summa Kontode nimetused ja operatsioonisisu nr. päev Deebet Kreedit Lk. kokku: PÄEVARAAMAT Summa Jrk. Nr Kuupäev Kontode nimetused ja operatsioonisisu Deebet Kreedit 1 03. märts D: Arvelduskonto 41000 K: OLA 41000 Laekumine ostjatelt AKVV-Arvelduskonto väljavõte 2 04. märts D: Kassa 3500 K: Arvelduskonto 3500 Sularaha kassasse /KSO-1 nr...
Kasumiaruanne (skeem 1) (Eurodes) Tulemus Arvutus Müügitulu 780000 260*3000 Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjalid, teenused 390000 780000/2 Mitmesugused tegevuskulud 30700 1600*12+9000+2500 Tööjõu kulud Palgakulu 100800 12*700*12 Sotsiaalmaksud 33% 33264 100800*0,33 Pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus 60000 30% 200000-st Muud ärikulud 30700 1600*12+9000+2500 Ärikasum (-kahjum) 165236 Finantstulud ja –kulud Finantstulud ja –kulud investeeringuilt tütarettevõtetesse Finantstulud ja –kulud investeeringuilt sidusettevõtetesse ...
Bilanss, kasumiaruanne 1 Triin Muulmann RAAMATUPIDAMISE KONTOPLAAN KÄIBEVARA Käibevara bilansis seitsme põhirühmana: 1) raha ja pangakontod, 2) aktsiad ja muud väärtpaberid, 3) nõuded ostjate vastu, 4) mitmesugused nõuded, 5) viitlaekumised, 6) ettemakstud tulevaste perioodide kulud, 7) varud. Käibevara olemus Vara - mida ettevõte hoiab tavalise majandustegevuse käigus toimuva müügi tarbeks;
Ülesanne ...... PÄEVARAAMAT Jrk. Kuu- Summa Kontode nimetused ja operatsioonisisu nr. päev Deebet Kreedit Lk. kokku: PEARAAMAT Ülesanne ...... Rea Kuu- Dok. Kirjendi sisu Käive nr. päev Nr. Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit 1 Algsaldo 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 ...
Bilanss Aktiva Käibevara Kassa 89 Kassa SEK 304 Swedbank SEK 6720 Swedbank 8995 Kokku 16108 Nõuded ja ettemaksed Käibemaksu ettemaks 3474 Ettemakstud rent 4500 Ostjate laekumata arved 403335 Kokku 411309 Varud Valmistoodang 60000 Kokku 60000 Käibevara kokku 487417 Põhivara Muu materiaalne põhivara 67867 Kokku 67867 Aktiva kokku 555284 Passiva Lühiajalised kohustused Lühiajaline pangalaen 3000 Lühiajaline laen omanikult 196646 Kokku 1...
RAAMATUPIDAMISBILANSS AASTA 2 AASTA 1 AK T I VA Käibevara 1. Raha ja pangakontod 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid 3. Nõuded ostjate vastu 3.1. Ostjatelt laekumata arved 3.2. Ostjate vekslid 3.3. Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinusega) KOKKU rühm 3. 0 kr 0 kr 4. Mitmesugused nõuded 4.1. Nõuded tütar- ja emaettevõtetele 4.2. Nõuded sidusettevõtetele 4.3. Arveldused aktsionäridega 4.4. Muud lühiajalised nõuded KOKKU rühm 4. 0 kr 5. Viitlaekumised 5.1. Intressid 5.2. Dividendid 5.3. Muud viitlaekumised KOKKU rühm 5. 0 kr 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 6.1. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 6.2. Muud ettemakstud tulevaste perioodi...
Kasumiaruande skeem 1 Kasumiaruande kirjete alaliigendusi võib kasumiaruande asemel esitada lisades. Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -k...
Kirjed aruannetes Aktsiakapital Andmeside kulu Aruandeaasta kasum Eelmiste perioodide jaotamata kasum Elektrikulu Ettemaks renditeenuse eest Ettemaksed kindlustusteenuste eest Ettemaksed perioodika eest Ettemaksed varude eest Intressi tulu Inventar Kasum valuutakursi muutusest Kohustuslik reservkapital Komandeeringu kulu Korter Laenukohustused Lühiajalised nõuded Maksuvõlad Muud masinad ja seadmed Muud ärikulud Mööbel Müüdud kauba kulu Müüdud toodangu kulu Ostetud teenused Ostjate laekumata arved Osutatud teenuste kulu Palgakulu Pension kulu Pikaajalised nõuded Põhivara kulum Raha kassas Raha pangas Rendi kulu Seadmed Soojus Sotsiaalmaksu kulu Telefoni kulu Tooraine ja materjal Transpordi kulu Transpordivahendid Tulud kauba müügist Tulud teenuste müügist Tulud toodangu müügist Töötuskindlustuskulu Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele 17 784 6 000 27 960 850 6 000 50 150 100...
31.12.2010 VARAD KÄIBEVARARAD Raha ja pangakontod 88 754 Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved 590 358 Ebatõenäoliselt laekuvad arved(miinus) -16 572 Kokku nõuded ostjate vastu 573 786 Mitmesugused nõuded 264 Ettemaksed 807 Varud Müügiks ostetud kaubad 20 941 Lõpetamata objekti müüdiks 5 102 Ettemaksed tarnijatele 332 Kokku varud 26 375 KÄIBEVARA KOKKU 689 986 PÕHIVARA Pikaajalised finantsinvesteeringud 900 Materiaalne põhivara Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) 2 375 965 Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) 228 072 Muu materiaalne põhivara (soetu...
Kasumiaruanne TULUD tulud kaupade müügist 398500 tulud teenuste müügist 157350 muud tulud 38100 Tulud kokku 593950 KULUD müüdud kauba kulu 265460 bürookulu 5609 telefoni kulu 7000 tehnohoolde kulu 9364 transpordi kulu 35000 rendikulu 11897 palgakulu 50000 sots.maksu kulu 16500 töötuskindlustus kulu 150 muud kulud 870 Kulud kokku 401850 ÄRIKASUM 192100 FINANTSTULUD JA -KULUD intressitulu 9400 intressikulu 15000 Finantstulud ja kulud kokku -5600 ARUANDEPERIOODI KASUM/KAHJUM 186500 BILANSS AKTIVA arvelduskonto 177 351 kassa 500 kaubavaru ...
Võlg ettemakstud rent 11,410 sots maksu võlg sularaha kassas 19,014 võlg töötajatele valmistoodang 30,832 tarnijatele tasumatta arved pangakonto 56,737 135248 30757 Kasumiaruanne lühiajaline kohustus OmakapitalKasumiaruanne 95 kohust. Reserv kapital 4,000 29,817ulud kaupade müügist 796 jaotamatta kahjum -76,631 tulu teenuste müügist 1,992 29,817 6,258 154598 8,168 36,912 54221 111784 Kokku Tulud Kulud
kokkuvõttes liikumist. Viimaseks, neljandaks vastupidiselt esimesele juhule, vähenevad nii aktiva kui passivapool võrdse summa võrra. Ja nagu sa isegi mõistad, muutub selle summa ulatuses bilanss väiksemaks. Näitena saaks tuua Sulle siinkohal edasimineva näite esimesest juhust- kui müügiks ostetud kauba eest tasutakse tarnijale. Nüüd väheneb raha- ja pangakirje aktivas ning passivapoolel võlgnevused tarnijale. Asi lihtne ja loogiline, kas pole?! 3.10 Kasumiaruanne Firma eesmärgiks on planeerida oma tegevus nii, et ta sissetulekud kaupade ja teenuste müügist oleksid suuremad kui tootmiseks minevad kulud. Kui tulud ületavad kulud (teatud piirangute piires), siis teenib firma kasumit. Kui tulud on (samade piirangute tingimustes) kuludest väiksemad, töötab firma kahjumiga. Meenutuseks siis ükskord veel, et kasumiaruande koostame terve vaadeldava perioodi kohta, nt aastaks 200Z, mis siis sisaldab vajalikke näitajaid perioodist 01.01.-31.12.200Z
Ülesanne ...... PÄEVARAAMAT Jrk. Kuu- Summa Kontode nimetused ja operatsioonisisu nr. päev Deebet 1 03.03. D: arvelduskonto 41000 K: OLA 2 04.03. D: kassa 3500 K: arvelduskonto 3 08.03. D: kaubavaru 163000 D: käibemaks 32600 K: TTA 4 09.03. D: võlg töövõtjatele 19935 K: arvelduskonto 5 09.03. D: kaubavaru 249500 D: käibemaks 49900 K: TTA ...
Finantsanalüüs EkSAM Kasumiaruanne Püsikulud 61 miinus 17-18 1, Korrektsed finantsprognoosid sh investeeringute prognoos! Kõik arvutused 2 aasta kohta Periood vähemalt 2 aastat 1. Kulude eristus 2. –Muutuvkulud 3. Püsikulud 2. Piirkasum (Müügitulu –muutuvklud ) 3. Piirkasumi tase (Piirkasum/müügitulu) 4. Müügitulu tasuvuspunkt (püsikulud / piirkasumi tase ) 5-Ärirentaablus (Ärikasum/müügitulu ) 6. EBITDA ja ärikasumi rahasiduvus (EBITDA/Ärikasum) 7.Maksevõime (QR või CR) 8. ROE Omakapitali tootlus, kasum majandustegevuses Aruandeaasta kasum / omakapital 9.ROA Varade tootlus, Aruandeaasta kasum/ Varadega 10. Tootikkuse näitajad (Töö, vara, põhivara jne tootlikus. 11. Kapitali struktuuri suhtarvud. 12. Tundlikkuse analuus
VÕLAD TÖÖVÕTJATELE Töötasu arvestamisel tehakse kanne (kasumiaruanne skeem 2): D Palgakulu K Võlad töövõtjatele Või (kasumiaruanne skeem 1): D ...kulud K Palgavõlg D ...kulud K Sotsiaalmaksuvõlg K Töötuskindlustusevõlg D Palgavõlg K Töötuskindlustusevõlg K Tulumaksuvõlg K Kogumispensionivõlg K Arvelduskonto TÖÖTAJATE PUHKUSETASUKOHUSTUSED Puhkusetasukohustus on aruandeaastal välja teenitud ja kuluks kantud, kuid välja maksmata puhkusetasu. Puhkusetasu läheb läbi eraldise konto. Kulud- > eraldis - > võlg Puhkusetasukohustuse moodustamine: D Puhkusetasukulud K Puhkustasueraldis D Sotsiaalmaksukulud K Sotsiaalmaksu eraldis D Töötuskindlustusmakse kulud K Töötuskindlustusmakse eraldis Puhkusetasukohustuse kasutamine: D Puhkusetasu eraldis K Palgavõlg D Sotsiaalmaksu eraldis K Sotsiaalmaksu võlg D Töötuskindlustuse eraldis K Töötuskindlustusvõlg
kaubandusettevõtted, kuna see annab tavaliselt parema ülevaate kulutuste eesmärkidest. Skeem 2 on investorile informatiivsem ja rahvusvaheliselt rohkem tunnustust leidnud, kuigi kasumiaruande koostamine on keerulisem ja nõuab komplitseeritud raamatupidamist. Kasumiaruanne Täpselt nii kui bilansikirjete juures, on võimalik ka kasumiaruande kirjeid täpsustada ja liigitada, kui see parandab oluliselt kasumiaruande loetavust ja arusaadavust. Näide KASUMIARUANNE OÜ A ja P Reg.nr 1099723 Lisa 2011 2012 Müügitulu 12 1 400 0 Kaubad, teenused - 400 0 Ärikasum 1 000 0 Kasum (kahjum) enne 1 000 0 tulumaksustamist Aurandeaasta 1 000 0 kasum (kahjum) Kasumiaruanne Tuludest lahutatakse lihtsa aritmeetikaga kulud, samuti finantstuludest finantskulud ja saadaksegi kasumiaruande
Ülekurss 79 100 Kohustuslik reserv 40 000 Jaotamata kasum 14 000 Aruandeaasta kasum 200 766 Omakapital kokku 739 866 PASSIVA KOKKU 1 050 305 31.12.2009 KASUMIARUANNE Skeem 1 Müügitulu 504 000 Kauba, tooraine ja materjalik kulu -196 300 5 000 Muu tegevus kulu -19 004 10 000 Tööjõu kulud Palgakulu -58 699 30 000 Sotsiaalmaksukulu -18 232 0 Põhivara kulum -2 024 30 000 Muu ärikulu -2 000 2 000 Finantstulud ja - kulud
1 Finantsplaneerimise eksami 2016 kordamisküsimused ja märksõnad Finantsaruannete (bilanss, kasumiaruanne ja rahavoogude aruanne kaudmeetodil) sisu tundmine ja aruannete vaheliste seoste mõistmine Bilanss -Kajastab ettevõtte varasid, kohustusi ja omakapitali mingi kindla kuupäeva seisuga( vara mis kuulub ettevõttele antud aja hetkel) Kasumiaruanne - Kajastab ettevõtte tulusid ja kulusid mingil ajaperioodil (marginal) Rahavoogude aruanne - Näitab kuidas liikumised bilansis ja kasumiaruandes mõjutavad rahavoogu mingis ajaperioodis Mõistete tekkepõhine ja kassapõhine arvestus tundmine
11. Aruandeperioodi kasum 101540 206554 1252951 1321724 1095547 818154 523734 Omakapital kokku 729674 834688 3087639 4409363 5504910 6323064 6846798 PASSIVA KOKKU 1771316 2042196 6071091 6396723 6860686 7047256 6939406 OÜ Rigmas Transport kasumiaruanne 01.01.00 - 30.09.00 01.01.00-31.12.00 2001.a. 2002.a. 2003.a. 2004a. 2005.a. Äritulud Realiseerimise netokäive 1567595 2467595 8808000 8808000 8808000 8808000 8808000 Äritulud kokku 1567595 2467595 8808000 8808000 8808000 8808000 8808000 Ärikulud Kaubad, toore, materjal 869872 1239413 4021896 4021896 4222991 4434140 4655847
Bilansi horisontaalanalüüs Hälve +;- % juurdekasv Bilansi kirje 31.12 2014 12/31/2015 2015/14 ..... Käibevara kokku 25156 26740 1584* 6.20% Põhivara kokku 67714 71542 3828 5.60% Kokku varad (A) 92870 98282 5412 5.80% Lühiajalised kohustised 11302 12455 1153 10.20% Pikaajalised kohustised 182 386 204 112% Kohustised kokku 11484 12841 1357 11.80% Omakapital kokku 81386 85441 4055 5% Kokku koh.ja omak 92870 98282 5412 5.80% KASUMIARUANDE horisontaalanalüüs Hälve +;- % Kirje nimetus 2014 .2015 2015/14 Müügitu...
...............12 3.1. Käivituskulud .........................................................................................................................................12 3.2. Tegevuskulud..........................................................................................................................................12 3.3. Rahavoogude aruanne.............................................................................................................................13 3.4. Kasumiaruanne.......................................................................................................................................13 3.5. Riskide analüüs.......................................................................................................................................14 2 OÜ Mustvee Kurk 3 1
Peamised finantsaruanded 11. oktoober 2011. a. 14:05 Raamatupidamisaruanded on aluseks finantsnäitajate analüüsile ja peamiselt finantssuhtarvude arvestamiseks. Kesksed aruanded: majandusaasta aruanne - seisab koos: kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne Bilanss - raamatupidamisbilanss kajastab firma finantsolukorda teatud kuupäeval ehk reeglina aruande perioodi lõpul. Seega on tegemist hetkearuandega. Koostatakse tekkepõhiselt (rakendatud likviidsuse printiipi likviidsuse vähenemise suunas). Bilanss koosneb kahest poolest - vasakul on varad ja paremal kohustused. Mõlemad pooled on võrdsed. See on minevikuline aruanne, ega näita firma tänast seisu.
RAKVERE GÜMNAASIUM Majandusarvestuse alused I osa Loengukonspekt koos ülesannetega Koostaja: Malle Kasearu Rakvere 2008 1 SISUKORD 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS...................................................................3 2. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAV SEADUSANDLUS............................. 4 3. BILANSS JA BILANSI ÜLESEHITUS.................................................................6 4. BILANSIS TOIMUVAD MUUDATUSED............................................................7 5. KONTO MÕISTE JA LIIGID................................................................................8 6. RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE......................................................11 2 1. Majandusarve...
II vooru koduste ülesannete lahendused 1. (Annuiteedid) Onu Elmar saab praegu 12 000 krooni kuus palka ning soovib pensionilemineku ajaks (mis juhtub 25. aasta pärast) kokku koguda sellise rahasumma mis tagaks talle 20. aasta jooksul pensionil olles 75% praegusest palgast. Onu Elmar teab, et täpselt viie aasta pärast tänasest saab ta 200 000 krooni suuruse päranduse, mille ta samuti pensionifondi investeerib. Onu Elmar on oma palgakasvu suhtes pessimistlik ning ei arva et see järgmise 25. aasta jooksul tõuseks. See-eest valib Elmar üsna äkilise pensionifondi mille prognoositavaks aastaseks nominaalseks tulumääraks on kuni pensionile minekuni 12% ning pensionil olles 5%. Oletame nüüd, et Elmar teeb sissemakseid kord kvartalis kuid pensioni hakkab saama igakuiselt. A) Milline summa peab tal olema koos pensionile mineku hetkeks, et tagada soovitud pension? B) Kui palju peab ta...
Äriplaan Moeateljee OÜ Re-use-me Rohelist mõtteviisi propageeriv õmblusateljee Ettevõtte juht: Sille Lääs Sütiste tee 154- 16, Tallinn tel: 56924988, e-mail: [email protected] Koostaja:Sille Lääs Tallinn 2011 Sisukord Sisukord 2 Äriplaan 3 Äriidee 3 Lähteandmed Lühikirjeldus, investeeringud ja oodatavad tulemused 4 Ettevõtte ülevaavaade 5 Keskkonnaalane aspekt 5 Juhtkond 5-6 Bilanss I ...
..pikaajalised finantsinvesteeringud 13.Omakapitali koosseisu kuulub... ...aktsiakapital nominaalväärtuses ...reservid ...eelmiste perioodide jaotamata kasum/kahjum ...aruandeaasta kasum/kahjum ...omaaktsiad 14.Kasumiaruanne... ...peegeldab aruandeperioodi tulusid ja kulusid ...peegeldab aruandeperioodi tegelikke rahavoogusid ...kajastab aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit/kahjumit ...iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite olukorda 15.Pane õigesse järjekorda kasumiaruanne ...tulu ...kulu ...ärikasum ...puhaskasum ...kasum enne... 16.Nimeta vähemalt viis finantseerimis allikat 17.Nimeta vähemalt viis koduettevõtte tegevust (toimivat) asjaolu 18.Nimeta vähemalt viis olulist ettevõtte asukoha valikut määravat tegurit 19.Nimeta vähemalt viis ettevõtlusega seotud riski
1.Ettevõtja - on füüsiline isik,kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid,sealjuures kaupade müük/teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks ning seaduses sätestatud äriühing.Ettevõtjal peaksid olema:vaimne võimekus,teotahe,suhtlemisoskus,kompetentsus,enesekindlus,otsustusvõime. 2.Aktsiaslts on äriühing,millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital;vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga.aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000.- Väikseim nimiväärtus on 10krooni. 3.Frantsiis on pikaajaline leping frantsiisiandja ja frantsiisivõtja vahel.See lubab frantsiisivõtjall kasutada frantsiisiandja oskusteavet ja kogemust.Sinna kuulub näiteks nimi,kaubamärk ja muu sümboolika,tootmistehnoloogia,väljaõppemetoodika ja muu info.Sõltuvalt tegevusalast ja konkreetsest frantsiisilepingust võib frantsiisi ulatus olla erinev. 4.Äriidee on idee,mille eesmärk on teenida oma autorile või realiseerijate kasu.Äriplaan on ettevõt...
Jaanus Ojasoo 109224FAY TAF0070 Raamatupidamisbilanss (eurodes) seisuga 31.12.20x0.a. AKTIVA PASSIVA Arvelduskonto 7040 Võlad tarnijatele 9000 Ostjate tasumata arved 5260 Palgavõlg 1005 Ettemakstud kindlustuskulud 2400 Osakapital 12000 Materjal 3000 Eelmiste aastate jaot. kasum 3958 Materiaalne põhivara 11010 Aruandeaasta kasum 1095 Materiaalse põhivara akumuleeritud kulum -1652 AKTIVA KOKKU ...
Ettevõtte bilansis kajastub tema majandustegevuse hetkeseis, st varade ja varade katteallikate jäägid ehk saldod kindlal ajahetkel. St Bilanss koosneb kontode saldodest. Bilanssi iseloomustab tasakaal. St aktiva poolel on näha varade struktuur ja maht ning passiva poolel milliste allikate arvel on varad moodustatud st katteallikate struktiir ja maht. Bilansivõrrand: Varad = kohustused + omakapital Alternatiivvorm: Omakapital = varad - kohustused 7) Kasumiaruanne (skeem 1 ja 2): Skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest (nt. Materjalikulu, tööjõukulu, amortisatsioonikulu). Skeemi 1 on üldjuhul lihtsam rakendada, kuna see ei nõua kulude jagamist ettevõtte erinevatele funktsioonidele. Sobilik väikeettevõtetele kellel puudub vajadus kulude funktsioonide kaupa liigendamiseks. Aga sobib ka suurematele ettevõtetele majandusharudes, kus on kujunenud rahvusvaheliseks tavaks koostada kasumiaruannet lähtudes kulude olemusest, mitte
2820 Pikaajalise kapitalirendi maksed Võlad Passiva 2910 Osakapital Omakapital Passiva 2941 Kohustuslik reservkapital Omakapital Passiva Eelmiste perioodide jaotamata kasum 2950 (kahjum) Omakapital Passiva 2960 Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital Passiva 3100 Kauba müük Eestis (km.20%) Tulud Kasumiaruanne 3200 Teenuste müük Eestis (km.20%) Tulud Kasumiaruanne 3400 Käibemaksuvaba käive Tulud Kasumiaruanne 3510 Kauba müük EL (km.0%) Tulud Kasumiaruanne 3520 Teenuste müük EL (km.0%) Tulud Kasumiaruanne 3990 Muud äritulud Tulud Kasumiaruanne 4100 Müügiks ostetud toore, materjalid Kulud Kasumiaruanne
MAJANDUSAASTA ARUANNE Referaat Sisukord Majandusaasta aruanne.................................................3 Bilanss ja kasumiaruanne..............................................4 Bilanss ja kasumiaruanne..............................................5 Rahavoogude aruanne..................................................6 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahakäibe aruande vahel......7 Omakapitali muutuste aruanne........................................8 Raamatupidamise aastaaruande lisad................................9 Esitamise kord.........................................................10 Tähtaeg..................................................................11 Kasutatud kirjandus........
Päevaseks läbimüügiks on kavandatud 8000 ning avatud olla 245 päeva aastas. Kulutused kaupade hankimiseks on 50% läbimüügist 5 töötaja palgakulu (neto, ilma maksudeta) on 180000 aastas Renti makstakse 35000 kuus Mitmesugused tegevuskulud moodustavad 175000 aastas Sisseseade kasutusaeg on 5 aastat. Koostada: 1.1 Kaupluse avapäeva bilanss 1.2 Esimese tegevusaasta kasumiaruanne 1.3 Leia töötaja keskmine brutopalk kuus 1.4.Koosta lihtsustatud kasumiaruanne, bilanss aasta lõpus ja kassavoo aruanne Algbilanss Aktiva Passiva Arve Laen Varud Sisseseade Põhikapital Kasumiaruanne Bilanss aasta lõpus Aktiva Passiva Arved
Raamatupidamisbilanss Bilanss kajastab kindla hetke seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakaitali. Bilanss näitab: · Millisesse varasse on ettevõte raha paigutanud? · Kust see raha on tulnud? Bilansi põhivalem: VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL ehk AKTIVA = PASSIVA Aktiva Käibevara hulka kuuluvad rahalised vahendid, aga ka muud vahendid, mis muudetakse ettevõtte normaalse tegevuse käigus rahaks ühe aasta jooksul Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul ja mille maksumus ületab raamatupidamise sise-eeskirjas seatud piiri Passiva · Omakapital ja kohustused · Lühiajalised kohustused on sellised kohustused, mille tähtaeg on väiksem kui aasta · Pikaajalised kohustused on tavaliselt pikaajalised laenud (tähtaeg kaugemal kui üks aasta) · Omakapitali võib jagada seotud omakapitaliks ja vabaks omakapitaliks, mille moodustavad varasemate perioodide ja ...
Skeem 1 rühmitab kulud nende iseloomu järgi (tööjõukulud, amortisatsioon jne). Skeem 2 aga kulude funktsiooni järgi. 23. Millistest seadustest ja juhenditest tuleb lähtuda raamatupidamisarvestuses? Kes korraldab äriühingu raamatupidamist? Raamatupidamis Toimkonna Juhenditest, Raamatupidamisseadusest, Käibemaksuseadus, Tulumaksuseadus, Võlaõigusseadus, Töölepinguseadus, Äriseadus. Firmajuhid ja omanikud. 24. Mida kajastab ettevõtte kasumiaruanne? Kuidas on seotud kasumiaruanne bilansiga? Kasumiaruanne kajastab ettevõtte majandustegevuse tulemusi aruandeperioodi jooksul. Kasumiaruanne on tihedalt seotud bilansiga, sest kasumiaruandes toimub bilansi ühe kirje “Aruandeperioodi kasum/kahjum” detailsem iseloomustamine. 25. Mis on raamatupidamise sise-eeskiri? Milleks on sise-eeskirja vaja, kuidas vormistada, mida peab sisaldama? RAAMATUPIDAMISE SISE-EESKIRI kehtestab nõuded sellele mahukale dokumendile, kus peavad olema kirjeldatud: kontoplaan koos kontode sisu
ERISOODUSTUSED Erisoodustusteks loetakse oma ettevõtte töötajatele ja nendega seotud isikutele tehtud hüvesid.Töötajaga võrdsustatud isikud on abikaasa, elukaaslane (01.01.2011), lapsed, vanemad, õed-vennad. Erisoodustuse summaks loetakse hüve rahaliselt hinnatavat väärtust. Töötajatele tehtud erisoodustusteks loetakse: 1. Ettevõtte omatoodangu või kauba müük alla müügihinna. Töötajatel võimaldatakse osta oma ettevõtte kauplusest või tootmisest odavamalt, süüa ettevõttele kuuluvas sööklas, kohvikus,baaris või restoranis odavamalt mistahes klientidest. Töötajatele korraldatud üritused ja toitlustamine tööandja kulul. Tasuta kohvi joomine büroos. Erakõned ettevõtte telefonilt.jms.Tööriietuse kandmine töövälisel ajal, mitte tagasi võtmine töölt lahkumisel.Reisid, mis ei ole seotud tööülesande täitmisega.jne. 2. Töötaja eluaseme kulude täielik või osaline katmine. Tasutakse töötaja eest tema eluasemekulud. Ameti...
Muutuvkulud ettevõttes kokku on 350 000. Muutuvkulud ühe priimuse valmistamiseks on 470 , püsivkulud 31 200, ühe priimuse hind on 680. Priimuste läbimüük 1 kuu jooksul on 250 ühikut. (10 punkti) 1. Arvuta ja koosta AS Trapetsi piirkasumiaruanne! (priimused) 2. AS Trapetsi nõukogu ei ole rahul ettevõtte tulemustega ja seetõttu on planeeritud järgmisel kuul müügi suurenemist 10%. Koosta eelarvestatud kasumiaruanne ja arvuta piirkasumimäär! 3. Arvuta AS Trapetsi kasumilävi nii naturaalühikutes kui ka müügikäibena. 4. Samuti soovib AS-i nõukogu saavutada sihtkasumiks 9 000. Arvuta sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus ning müügikäive - nii tulumaksustamata kui tulumaksustatud kasumina. 1. Lahenduskäik: Müügitulu = ühiku hind x kogus ; 680 x 250 = 170 000
Müügitulu 170000 680 Muutuvkulud 117500 470 Piirkasum 52500 210 Püsivkulud 31200 Ärikasum 21300 2. AS Trapetsi nõukogu ei ole rahul ettevõtte tulemustega ja seetõttu on planeeritud järgmisel kuul müügi suurenemist 10%. Koosta eelarvestatud kasumiaruanne ja arvuta piirkasumimäär! 10% 250st on 25, siis 25+250=275 see on see suurenemine Müügitulu= 275*680=187000 Muutuvkulud=470*275=129250 Ärikasum=187000-129250-31200=26550 Püsivkulud=31200 Piirkasum=31200+26550=57750 Piikasumimäär=piirkasum/müügitulu=57750/187000=0,308=31% 3. Arvuta AS Trapetsi kasumilävi nii naturaalühikutes kui ka müügikäibena.
suuremat ,,präänikut". *Stabiilses majanduskeskkonnas teenib suure ettevõtte omakapital omanikele aastas 6-8% tulu. 28)Kui palju maksab võõrkapital? Väljalaenatava raha hind sõltub: . majanduse üldine tase . ettevõtte ebaõnnestumise risk 29)Mis on bilanss? Bilanss võtab kokku ettevõtte vara(omandi), kohustused(võlad) ja omakapitali(omanike raha pluss jaotamata kasum). Koosneb kahest osast: Aktiva(vara) ja passiva(võlad) 30) Mis on kasumiaruanne? Kasumiaruanne näitab kui palju on fiirma teatud ajavahemiku jooksul kasumit teeninud või kahjumit kandnud
antud: Esitatud kasumiaruanne Old Victorian Bed and Breakfast Kasumiaruanne (Income Statement) 01.01. - 30.06 20X5 Tulud (Revenues) $ Omaniku investeering 300 000 Pangalaen 200 000 Tulud kokku: 500 000 Kulud (Expenses)
Hetke kaubeldakse väärtpaberitega, turg. saamisel. Kulum põhivara väärtuste rahaline seis. Vasakpoolne Aktiva (varad), Esmaturg uued aktsiad. Järelturg vähenemine vastavalt kulumisele. Prospekt parempoolne Passiva (kohustused + omakapital ja varasemad aksiad. Lihtaktsia muutuv infoülevaade. Tehingu kulgemine E.-s teade jaotamatta kasum). Kasumiaruanne tulude/kulude enne 13.55, registreerimine, vahetus, teade. vahekord. divident, omanikul õigus häälele ja osalusele ASi juhtimisel. Eelisaktsia Börsipäev 10.00-14.00. Invest.fondid AS-d, ostavad/müüvad aktsiaid. Spekulandid: omanikul eelis dividendide saamisel. Karud kursilangus. Härjad kursitõus.
kuni 12 kuud siis on see lühiajaline kohustis. Põhivara nt. hooned, masinad, maa. Käibevara raha, varud jne Erinevused : Kasutusaeg (põhivaral 12 kuud ja üle selle) Maksumus Kallis pikaajaline asi on põhivara Kui ostad selleks et müüa siis käibevara 3. Majandusaasta aruanne Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest. Tegevusaruande koostab juhataja Raamatupidamise aastaaruande põhiaruanded: Bilanss Kasumiaruanne Rahavoogude aruanne Omakapitali muutuste aruanne Lisad 4. Raamatupidamise aastaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest, milledeks on kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne ning lisad. Eesti finantsaruandluse standardist lähtuvalt mikroettevõtja ja väikeettevõtja raamatupidamise aastaaruanne koosneb vähemalt kahest põhiaruandest, nendeks on kasumiaruanne ja bilanss. 5
nimetuste ja kontode numbrite süstematiseeritud loetelu majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Iga raamatupidamiskohustuslane võib koostada kontoplaani ise, võttes arvesse, et seda saaks kasutada aastaaruande, statistiliste aruannete ja maksudeklaratsioonide koostamiseks ning juhtkonnale vajaliku info andmiseks. 9. Raamatupidamisregistrid, bilanss ja kasumiaruanne, selgita nende vajadust ja iseloomusta nende omavahelisi seoseid. Raamatupidamisregistrid on majandustehingute jooksvaks arvestuseks ja arvestustulemuse väljaselgitamiseks ning fikseerimiseks. Raamatupidamisregistrid jagunevad kronoloogiliseks registriks ja süstemaatiliseks registriks. Kronoloogiliseks registriks on päevaraamat, kus toimub tehingute ja muude sündmuste kajastamine algdokumentide alusel kronoloogilises järjekorras
FINANTSKULUD 0 tütarettevõtete aktsiate ja osadega seotud finantskulud 0 kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum tütarettevõtetelt 0 sidusettevõtete aktsiate ja osadega seotud finantskulud 0 kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum sidusettevõtetelt 0 Lehekülg 1 Kasumiaruanne 1 intressikulud 0 kahjum valuutakursi muutustest 0 finantsinvesteeringute väärtuse muutus 0 muud finantskulud 0 KASUM (KAHJUM) MAJANDUSTEGEVUSEST 0 Erakorralised tulud 0 Erakorralised kulud 0 KASUM (KAHJUM) ENNE MAKSUSTAMIST 0 Tulumaks 0
Ettevõtluse eksami küsimused pildistatuna
rahasummade, mis ettevõtete ja üksikisikute käest läbi käivad tasakaalu viimiseks. 7.Kuidas hinnata investeeringu tasuvust? Investeeringu tasuvust hinnatakse tasuvusaja arvutamisega, kui pika ajaga äri käivitamiseks kulunud raha tagasi teenib. (Tasuvusaeg=alginvesteering:tulud). Pika kestusega äriprojektide puhul ei anna tasuvusaeg tasuvusest õiget pilti, sest ei arvestata raha aegväärtust. 8.Mis on bilanss ja kasumiaruanne? Bilanss võtab kokku ettevõtte vara (tema omandi), kohustused (võlad), ja omakapitali, teatud aja hetkel. Kasumiaruanne võtab kokku firma tulud, kulud ja nende kahe vahe (kasumi või kahjumi) teatud perioodi jooksul. 9. Selgita mõisteid (jätka lehe pöördel): investeerimine, finantsinvesteering, riskikapitalistid, investor, otseinvestor, portfelliinvestor, bilanss Investeerimine on kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara (masinate, seadmete,
Kasumiaruande skeem 2 puhul on oluline kulude tekkimise koht, st. kulude liigitamise aluseks on kulusihitus. Neid võib liigitada ka vertikaal või horisontaalpõhimõtetest lähtuvalt Vertikaalses kasumiaruandes vahelduvad tulud ja kulud (skeem 2), horisontaalses kasumiaruandes tuuakse ära kõigepealt tulud , seejärel kulud.(skeem 1) Kasumiaruandeid võib jaotada vastavalt kasutajatele: 1) firmasisesteks on kasutusel ainult ettevõttes 2) välistarbijaile- selleks on kindlasti kasumiaruanne, mis kuulub majandusaasta juurde. Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada , samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi nt. korteriühistud, krediidiasutused jne. Ettevõtte teenitud puhaskasumi suurus ei sõltu valitud kasumiaruande skeemist. Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest ( näit. materjalikulud, tööjõukulud jne).mitte nende funktsioonist. Skeemi nr
PC Eesti müügitulu 2016. aastal seisuga oli Eestis 5 697 609. Järgnevalt tuli Taani 306 045, Rootsi 217 611 ja Soome 174 522. BO Eesti teenib enamus tulu Eestist, milleks on 1 560 904. Järgnevalt tuleb Ühendkuningriigid 182 793, Taani 51 103 ja Soome 25 777. 6 MAJANDUSAASTA OLULISEMAD NÄITAJAD- BILANSS, KASUMIARUANNE JA RAHAVOOD Tabel 6. Bilanss võrdlus. PC BO KÄIBEVARA 2016 2015 Juurdekasv 2016 2015 Juurdekasv Raha ja raha ekvalendid VARAD 3 082 303 2 100 974 981 329 99 175 186 319 -87 144
perioodi (01.-30.06.2009) käive 567 400 0 560 000 -576 300 8 900 -11 200 0 560 000 -11 200 0 30.06.2009 jääk 567 400 193 700 -5 100 Kasumiaruanne juuni 2009 (väljavõte) Äritulud Teenustulu (Service Revenue) 560 000 Ärikulud Ebatõenäolise laekumise kulu (Uncollectible Accounts Expense)-11 200 Finantsseisundi aruanne 30. Juuni 2009 (väljavõte) Käibevara Nõuded ostjate vastu
Aktivas tuuakse välja: Ettemakstud maksud Algdokumendi kohustuslik rekvesiit ei ole DEBITEERITAV KONTO Algdokumendi kohustuslik rekvisiit ei ole: SUMMA SÕNADE JA NUMBRITEGA Aruandeperioodi kuluna kajastatakse: TEHTUD KULU Aruandeperioodi tuluna kajastatakse: TEENITUD TULU Avansskulu korrigeerimisel: suurenevad kulud ja väheneb vara Avansstulu korrigeerimisel: SUURENEVAD TULUD JA VÄHENEVAD KOHUSTISED Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing: KAUBA SOETAMINE SULARAHA EEST Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing:AKTSIAKAPITALI SUURENDAMINE KASUMI ARVEL Bilansi mahtu (üldsummat) mõjutab järgmine tehing: Kreditoorse lühivõla tasumine pangakontolt Bilansi mahtu (üldsummat) mõjutab järgmine tehing: LAENU VÕTMINE Deebet: On konto vasak pool Ettevõte peab avalikustama kõik tingimuslikud kohustised. See on: Olulisuse printsiip Ettevõtte juht ostis ettevõtte krediitkaardiga omale koju mööblit. Ta eksis: MAJANDUSÜKSUSE PRINTS...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
