Ernesto Geisel (1974-79) João Figueiredo (1979-85 20.saj lõpp Ida-Lääne vastasseisu taustal proovis Brasiila oma arenguteed leida Suhteliselt stabiilses keskkonnas majandus kasvas Viimane sõjaväeline president João Figueiredo (1979-85) viis vabatahtlikult riigi lõplikult tagasi demokraatia juurde Fernando Collor de Mello oli esimene valitud president rahvahääletusel pärast sõjaväelist reziimi Sajandi lõpul olid peamisteks probleemideks inflatsioon, korduvad finantskriisid ja suur poliitiline vastaseis 21.saj Brasiiliat iseloomustab suur sisemajanuduse kogutoodang Riigis kehtivad ettevõtlusel suured piirangud ning sõjaväe mõju on väga suur Peamised probleemid on suur välisvõlg, inflatsioon, tööpuudus, rahvastiku vaesus Olukorda püütakse pidavalt parandada riigivarade müümisega Kasutatud materjalid https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_Brazil http://www.teadmus.ee/andmed/1410131712905/ladina-ameerika-20- sajandil-konspekt https://et
Kirjaoskus riigis on 88,3%, sealhulgas meestel on kirjaoskus suurem kui naistel. Türgi dünaamiline majandus on keeruline segu tänapäevasest tööstusest ja ärist ning traditsioonilisest põllumajandussektorist, mille arvele 35% tööhõivest. 1980. aastal Türgi alustas reforme, mille eesmärgiks oli üleminek erasektoril ja turumajandusel põhinevale majandusele. Reformi tulemusel oli suur ja kiire majanduslik kasv. Kuigi majanduskasvu on katkestanud järsud langused ja finantskriisid aastatel 1994, 1999 ja 2001. Erasektor on tugev ja kiiresti kasvav, kuid riigil on ikka veel suur roll tööstuses, panganduses, transpordis ja kommunikatsioonides. Kõige tähtsamad tööstusharud, mis toodavad ka kõige suurema osa ekspordist, on tekstiili ja rõivatööstus, mis on peaaegu täielikult erakätes. Põllumajanduses toodetakse peamiselt puuvilli, teravilju, oliiveid, suhkrupeeti, oasi, tsitruseid, tubakat. Väga tähtis põllumajandus haru on ka karjakasvatus.
ekspordist, on tekstiili ja rõivatööstus, mis on peaaegu täielikult erakätes. Stagneerunud ning isoleeritud süsteemi 80ndatel aastatel oli vaja kiiresti muuta ning seetõttu alustaski Türgi mitmeid reforme- eesmärgiks erasektoril ja turumajandusel põhinev moodsam majandus. Tulemuseks oli tugev majanduskasv- rahvusliku koguprodukti reaalkasv on paljudel aastatel ületanud 6%. Ent majanduskasvu on katkestanud järsud langused ja finantskriisid aastatel 1994, 1999 ja 2001. Juunis 1994 kaotas töö 577 000 inimest. Tööpuudus kasvas ja aastane inflatsioon oli 100%.(1) Majandus pole aga ikkagi veel piisavalt püsiv ning kasvu ja stabiilsuse säilimise eelduseks on reformide jätkumine. Kasvu raskendavad ülemaailmse majanduskasvu aeglus ning poliitilised pinged Lähis-Idas.(1) Põllumajandus Põllumajandus on Türgi tähtsaim majandusharu, kus töötab umbes 40% töötavast elanikkonnast.
võimulesaamist üritas ta majandust virgutada ning kaotas mitu seni kehtinud piirangut. Püüdes aeglustada inflatsiooni, sidus valitsus 1991 peeso kursi USA dollari omaga. Ehkki Menem suutis inflatsiooni vähendada, meelitada uuesti riiki väliskapitali ja edendada majanduskasvu, olid sellel ka sotsiaalsed tagasilöögid.Vaesus süvenes ning töötus lähenes 20%-le. Riigisisesed intressimäärad suurenesid ja muutsid äritegevuse kallimaks. 1990. a-te lõpul põhjustasid teisi riike tabanud finantskriisid ja maailmaturul toimunud põllumajandustoodete hinna alanemine Argentinas uue majanduslanguse, mis kestis ligi neli aastat. Lisaks vähenesid Argentina eksport ja välisinvesteeringud.Kindlalt fikseeritud peeso ja dollari vahetuskurss tähendas, et võõramaised ostjad said sama raha eest teistes riikides rohkem. 1999. a valimised võitis end korrumpeerunud valitsusele vastandanud Radikaalse Kodanikeliidu ja teiste vasaktsentristlike parteide koalitsioon.Presidendkis sai Fernando de la
Kas oht, et kriis levib reaalmajandusse on endiselt olemas? Kriis on reaalmajandusse juba levinud. Majanduslangus on arenenud maailmas tänaseks selgelt kohale jõudnud. Samas nädalavahetuse arengute taustal peab nentima, et globaalse depressiooni tõenäosus on mõnevõrra vähenenud. Millal võivad näiteks pensionifondide osakuomanikud oma konto väärtuse real rõõmustavamaid arve näha? Mida pikem on pensionikogumise periood, seda vähem tohiks emotsioonidele voli anda. Tõsised finantskriisid korduvad umbes iga kümne aasta tagant. Seega pikemaajaline pensioniinvestor peab ilmselt oma elu jooksul paraku veelgi raskeid perioode üle elama. See ei tähenda, et aktsiariski peaks pensionikogumisel välistama. Pikaajalise investeerimise filosoofiale pole põhjust hingekella lüüa. Kas praeguste raskuste taga kumab uus suur depressioon? Kaheksakümmend aastat tagasi nautis Ameerika samasugust majandusedu nagu veel hiljuti Eestigi, kuni ühtäkki tabas suurriiki ennenägematu
Kõige tähtsamad tööstusharud, mis toodavad ka kõige suurema osa ekspordist, on tekstiili ja rõivatööstus, mis on peaaegu täielikult erakätes. Türgi alustas 1980. aastatel reforme, mille eesmärgiks oli üleminek stagneerunud ja isoleeritud süsteemilt rohkem erasektoril ja turumajandusel põhinevale majandusele. Tulemuseks oli tugev majanduskasv. rahvusliku koguprodukti reaalkasv on paljudel aastatel ületanud 6%. Ent majanduskasvu on katkestanud järsud langused ja finantskriisid aastatel 1994, 1999 ja 2001. Juunis 1994 kaotas töö 577 000 inimest. Tööpuudus kasvas ja aastane inflatsioon oli 100%. Tekkis stagflatsioon. Reformid on jäänud poolikuks. Eelarvedefitsiit on kasvanud ning on regulaarselt ületanud 10% rahvuslikust koguproduktist. Selle põhjuseks on olnud kõrge intressimaksete koormus, mis 2001. aastal moodustas üle 50% keskvalitsuse kuludest. Seetõttu on riigis kõrge (vähemalt 10-protsendiline) inflatsioon, kasvav makromajanduslik volatiilsus ning
Kõige tähtsamad tööstusharud, mis toodavad ka kõige suurema osa ekspordist, on tekstiili ja rõivatööstus, mis on peaaegu täielikult erakätes. Türgi alustas 1980. aastatel reforme, mille eesmärgiks oli üleminek stagneerunud ja isoleeritud süsteemilt rohkem erasektoril ja turumajandusel põhinevale majandusele. Tulemuseks oli tugev majanduskasv. rahvusliku koguprodukti reaalkasv on paljudel aastatel ületanud 6%. Ent majanduskasvu on katkestanud järsud langused ja finantskriisid aastatel 1994, 1999 ja 2001. Juunis 1994 kaotas töö 577 000 inimest. Tööpuudus kasvas ja aastane inflatsioon oli 100%. Tekkis stagflatsioon. Reformid on jäänud poolikuks. Eelarvedefitsiit on kasvanud ning on regulaarselt ületanud 10% rahvuslikust koguproduktist. Selle põhjuseks on olnud kõrge intressimaksete koormus, mis 2001. aastal moodustas üle 50% keskvalitsuse kuludest. Seetõttu on riigis kõrge (vähemalt 10-protsendiline)
täielikult erakätes. Stagneerunud ning isoleeritud süsteemi 80ndatel aastatel oli vaja kiiresti muuta ning seetõttu alustaski Türgi mitmeid reforme- eesmärgiks erasektoril ja turumajandusel põhinev moodsam majandus. Tulemuseks oli tugev majanduskasv- rahvusliku koguprodukti reaalkasv on paljudel aastatel ületanud 6%. Ent majanduskasvu on katkestanud järsud langused ja finantskriisid aastatel 1994, 1999 ja 2001. Juunis 1994 kaotas töö 577 000 inimest. Tööpuudus kasvas ja aastane inflatsioon oli 100%. Kuiv teraviljakasvatus-kus pool maad peab jääma kesasse, igal aastal pakub veidi rohkem kui toimetulekutoetuse. Umbes 40% tööjõust on hõivatud põllumajanduses, mis andis 13%-lt SKPst 2001. Suured talud on koondunud peamiselt Konya, Adana, ja Izmir piirkondadesse. Reformid on jäänud poolikuks. Eelarvedefitsiit on järjest suurenenud ning regulaarselt
Rahareformiga seotud tegevused: · Denomineerimine rahamärkide nimiväärtuse muutmine vääringu tugevdamise või arvestuse lihtsustamise otstarbel. · Nullifitseerimine on käibelolevate rahamärkide tunnistamine täiesti kehtetuks. · Devalveerimine on omavaluuta kursi alandamine teiste riikide valuutade või kulla suhtes. · Revalveerimine on omavaluuta kursi tõstmine või tõus teiste riikide valuutade või kulla suhtes. Finantskriisid võivad tingida rahareforme. Rahareformide olemus ja näited EESTI RAHAREFORMIDEST Eesti Vabariik on läbi viinud neli rahareformi: · 2. mail 1919 võttis Ajutine Valitsus vastu määruse, millega kuulutati ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eestis Eesti mark; · 1928. aasta reformiga võeti markade asemel kasutusele kroonid; · 20. juunil 1992 võeti (taas)kasutusele Eesti kroon; · 1
PESTLE mudel •Poliitilised(Political) •Majanduslikud (Economic) •Sotsioloogilised (Sociological) •Tehnoloogilised (Technological) •Õiguslikud (Legal) •Keskkonnaga seotud aspektid(Environmental)Olulised küsimused: millised tegurid konkreetse ettevõtte jaoks tähtsamad? Millised muutuvad kiiremini? Keskkonna dünaamilisus •Dünaamilisus avaldub erinevate vormides: finantskriisid, poliitiline ebastabiilsus, tehnoloogilised arengud jmt •Eriti suur mõju tehnoloogilistel muudatustel •Erinevates tegevusvaldkondades on dünaamilisus mõjutatud erinevate tegurite pooltNäiteks: •E-kaubandus: IKT areng, uued ärivõimalused ja –mudelid •Jaekaubandus: IKT, elulaad (tervislik toitumine; autostuminejmt) •Tootmine: poliitilised tegurid (eksport); tehnoloogiline areng (tehnika, materjalid jmt); sotsiaalsed tegurid (tarbimise kas v – teadlik tarbimine jmt)
VII loeng - Finantssüsteem Tekkelugu 'finantsrevolutsioon' 1970ndatel Probleemid: o Suhteline osakaal väiksem kui varem o Investeeringute objektid o 'high-frequency' investeeringud kestab lühikest aega, eesmärgiga investeering edasi müüa o Feldstein-Horioka mõistatus kapital liigub kohta, kus on kõige parem, ent mõistatus ütleb vastupidist, kapital liigub kohta, kus on säästlik Finantskriisid Süsteemi haavatus o Riskifondid Kriiside tüpoloogia: o Lokaalsed kriisid: 1970ndate Ladina-Ameerika 1990ndate Euroopa 1994-95 Mehhiko o Globaalsed Ida-Aasia 1998 Käesolev/lõppev Kriiside tüpoloogia Kvantitatiivne lähenemine o Inflatsioon (40%) (hüperinflatsioon)
Pangajärelevalve Kommitee poolt väljatöötanud pankadele mõelnud uue kapitali adekvaatsuse raamistiku. Miks Basel II? Kasutusele on võetud uued finantsinstrumendid, millest tuleneb vajadus rakendada suurema riskitundlikkusega meetmeid (seos riskijuhtimise süsteemiga). Soov vähendada regulatiivse kapitali arbitraazi võimalusi (st et pank saaks valida milisse liikmesriigi regulatsioon oleks talle soodsam oma tegevuse korraldamiseks) 90ndade aastate lõpus toimunud rahvusvahelised finantskriisid (vajadus arvestada reaalset krediidi- ja operatsiooniriski) Basel II · senisest riskitundlikum kapitalinõuete arvutamise metoodika · panga riskijuhtimise ja kapitalivajaduse sisemise hindamise tähtsus · turundusdistsipliini ja ulatuslikumad avalikustamise nõuded Jõustus 31.12.2006 Seni kehtis 1998.a valminud Basel I Krediidi- ja operatsiooniriski uusi meetodeid hakati rakendama alates 2007.a Erinevatel gruppidel erinevad huvid ja vajadused
toodavad ka kõige suurema osa ekspordist, on tekstiili ja rõivatööstus, mis on peaaegu täielikult erakätes. Stagneerunud ning isoleeritud süsteemi 80ndatel aastatel oli vaja kiiresti muuta ning seetõttu alustaski Türgi mitmeid reforme- eesmärgiks erasektoril ja turumajandusel põhinev moodsam majandus. Tulemuseks oli tugev majanduskasv- rahvusliku koguprodukti reaalkasv on paljudel aastatel ületanud 6%. Ent majanduskasvu on katkestanud järsud langused ja finantskriisid aastatel 1994, 1999 ja 2001. Juunis 1994 kaotas töö 577 000 inimest. Tööpuudus kasvas ja aastane inflatsioon oli 100%. Reformid on jäänud poolikuks. Eelarvedefitsiit on järjest suurenenud ning regulaarselt ületanud 10% rahvuslikust koguproduktist. Selle põhjuseks on olnud kõrge intressimaksete koormus. Seetõttu on riigis kõrge (vähemalt 10-protsendiline) inflatsioon ning nõrk pangandussektor. Bülent Eceviti valitsuse ajal (19992002) taasalustati struktuurireforme vastavalt
o ressursside piiratus (sh nafta, põllumaa, vesi) o kliimamuutused o ekstreemsed sündmused (suured tulekahjud, ootumatud üleujutused, pikaajaline põud) o elanikkonna suuruse muutus o linnastumine ja linnaarengu intensiivistumine o bioturvalisus (kuritahtlikkus (bioterrorism, militaartegevused), looduslikud sündmused) o finantsvaldkonna ebakindlus (finantskriisid) Sisemised tegurid o haavatav taristu o sotsiaaldemograafilised muutused o sotsiaalne (kodanikuühiskond, sotsiaalsed ja kogukondlikud võrgistikud) ja inimkapital (haridus, koolitussüsteem, tervis; seostuna tööjõu produktiivsuse ja sissetulekutega) o linna majanduse alus (teenindusmajandus, informatsioonipõhine ja teadmistepõhine majandus, loomemajandus, roheline majandus)
aasta II poolaastal keskmiselt suuremad kui 1997. aasta oktoobrikuu likviidsuskriisi ajal. Kui 1998. aasta kolmes esimeses kvartalis kasutasid pangad hoiustamise püsivõimalust, siis IV kvartalis pankade arvelduskonto kuu keskmine saldo Eesti Pangas alanes, jäädes esmakordselt pikemaks ajaks lisalikviidsusnõude tasemele (Eesti Pank, http://www.ee/epbe/rahapol/1998II/1.html). 1999. aasta teisel poolel süvenes veendumus, et arenevate turgude finantskriisid on möödunud, samuti paranesid väljavaated majanduskasvu elavnemiseks Euroopas. Valuutakomitee süsteem on tõestanud oma vastupanuvõimet välissokkidele ja taganud Eesti rahapoliitika usaldusväärsuse ning stabiilsuse. Sellele viitab näiteks kapitali sisse- voolu säilimine kogu kriisijärgsel perioodil, sh ka 1999. aasta sügisel. Tulevikutehingute turul ei ole märgata mingit aktiivsust, mis on tõlgendatav välissurvete täieliku puudumisega.
3) Kindlaksmääratud väljamakse 4) Kindlaksmääratud sissemakse 3 samba mudel: 1) I sammas – minimaalne pension kõigile pensionäridele. Riskid: demoraafiline, poliitilised. Probleemid: ebavõrdsus tulevaste pensionäride seas. 2) II sammas, soovitavalt kohustuslik, põhineb jooksval finantseerimisel. 2+4%. Kui inimene on ühinenud II sambaga, siis tema aastakoefitsendid on I sambas väiksemad. Riskid: finantsturud, finantskriisid, inflatsioon, demograafiline, poliitiline risk. 2010: 0 + 0 või 2 + 0 2011: 1 + 2. 2012: 2 + 4 Need, kes 2010 valisid 2 + 0 , neile 2014 - 2017 saavad sissemaksed olema 2% (inimese osa) + 6% (riigi osa). Need, kes 2010 valisid 0 + 0 – saavad - 2013-2017 valida süsteemi 3% (inimese osa) + 6% (riigi osa). Kui majanduskasv ei ole piisav (alla 5%), et suuremate maksete tegemist käivitada, siis on valitsusel võimalik seda edasi lükata ning käivitada
mõjutavad näiteks julgeolekut ohusta- hädaolukorrad (haiguste levik, mür- vad hädaolukorrad ka inimeste elu ja gistused); tervist ning keskkonda ja majandust. 3) keskkonda kahjustavad hädaolu- Suurte keskkonnareostustega kaasneb korrad (keskkonnareostus); oht inimeludele ja riigi majandusele. 4) majanduskahju tekitavad hädaolu- Raskeimate ja ohtlikemate hädaolu- korrad (finantskriisid, pankrotilaine). kordade puhul on riigiasutustel õigus kasutada inimeste ja riigi kaitse huvi- Joonisel 3.2 on kirjeldatud hädaolu- des lisavolitusi. Kõige raskemad häda- kordi nende raskusastme järgi. Riigi- olukorrad on eriolukord, erakorraline kaitse korraldus peab hea seisma sel- seisukord ja sõjaseisukord. le eest, et riigikaitse eest vastutavad institutsioonid ja asutused tagaksid Erinevate hädaolukordade lahenda-
annaabi.ee 
