teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet. Rahandusministeerium on valitsuse asjatundjaks maksu-, finants-, eelarve- ja halduspoliitika elluviimisel ja majanduse eesmärgistamisel. Rahandusministeeriumi missioon on hoida tugevat eelarvepoliitikat ja stabiilset, lihtsat maksusüsteemi, et toetada maksimaalselt makromajanduslikku stabiilsust, majanduse kasvupotentsiaali ja tööhõivet, taastada finantskeskkonna konkurentsivõime ja usaldusväärsus. Samuti tagada tõhus koostöö rahvusvaheliste organisatsioonide, eriti Euroopa Liiduga, sest seal tehtud otsustel on majanduskeskkonnale järjest suurem mõju. Väljakutse on ka vananeva elanikkonnaga ravi- ja pensionikindlustussüsteemi jätkusuutlik rahastamine. Järjest tähtsam on halduspoliitika, sest riigi tugitegevuste ühendamine ja avaliku teenistuse koordineerimine koondub rahandusministeeriumisse. Ministeeriumi tegevusvaldkonnad:
finantsvahendusasutustest ja finantsvahendajatest, tahan natukene jutustada finantsvahenduse ajaloost. Esmased finantssüsteemi alged on toiminud juba pikka aega. Näiteks krediiti anti põllumajandusele Mesopotaamias 3000 e.m.a ja pangaalged eksisteerisid Egiptuses 200 e.m.a. Finantssüsteemi on tihtilugu mõistetud kui kasutut kõrvalnähtust, mis ei loo ühikonda täiendavat majaduslikku väärtust. Siiski on teaduslikud uuringud kinnitanud, et eksisteerib tugev side arenenud finantskeskkonna- finantsinstitutsioonid (s.h. pangad) ja finantsturud ja reaalmajanduse arengu vahel. Finantssüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks laenud, hoiused, võlakirjad, arveldused, riskijuhtimise instrumendid, valuutavahetus, aktsiad jne. Finantsinstrumentide maht on kasvanud alates 80ndate algusest hüppeliselt maailmas. Kauplemiskäibed on kasvanud veelgi kiiremini, eriti kiirest on kasvanud sel perioodil
2. väärtpaberiturud kaubeldakse ettevõtete ja riikide väärtpaberitega. Olulisel kohal on võlakirjad ja aktsiad. Võlakirja abil laenab ettevõte raha ning võtab endale kohustuse see teatud aja möödudes intressidega tagasi maksta. Aktsia ostmisel omandatakse aga osa ettevõttest ja õigus kaasa rääkida ettevõtte tegevuse kujundamisel. Rahvusvaheline Valuutafond ( IMF): Tähtis osa rahvusvahelise finantskeskkonna arendamisel. Peamine eesmärk on soodustada rahvusvahelist rahanduskoostööd ja valuutade vahetuskursside stabiilsust, et toetada stabiilset maailmamajanduskeskkonda. IMF pakub finantsabi ka majandusreformide läbiviimiseks. Euroopa Liidu ühtne majandusruum Euroopa Liidu peamisteks komponentideks on saanud ühtne kaubanduspoliitika ja nn neli vabadust. Neli vabadust ehk tootmistegurite vaba liikumine tähendab kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba
1) rahaturg- kaubeldakse kõikvõimalike riikide raha ehk valuutadega. 2) väärtpaberiturg- kaubeldakse ettevõtete ja riikide väärtpaberitega. Suue osa finantsturgude tehingutest moodustab väärtpaberite ost-müük. Olulisel kohal on võlakirjad j aktsiad. Aktsia on väärtpaber, mis annab osaluse mingis firmas. Annab õiguse kuuluda ettevõtte omanike ringi. Võlakiri- inimene laenab ettevõttele raha ning saab sealt intressidega kasumit. Rahvusvahelise finantskeskkonna arendamisel on tähtis roll Rahvusvahelisel Valuutafondil. Euroopa Liidu ühtne majandusruum EL-i majanduspoliitika alustalaks ning põhieesmärgiks on ühtsetel reeglitel toimiva EK-i siseturu loomine. Euroopa Liidu printsiibid: Eelarvepoliitika on liikmesriigi pärusmaa. Maksupoliitika on valdavalt liikmesriigi siseasi, kuid EL sekkub kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise tagamiseks (käibemaks ja aktsiisid). Piirangud liikmesriikidele: · stabiilsuse ka kasvu pakti piirangud
1 Arvatakse, et parim, mida keskpank võib saavutada on: Vali üks: a. finantskeskkonna loomine, milles majanduspoliitika koordineerimine on võimalik ja välisšokid põhjustavad minimaalset kahju b. riigi majanduse täiesti iseseisev suunamine parimas võimalikus suunas c. passiivne jälgimine, et mitte teha olukorda hullemaks kui ta on d. valitsuse fiskaalpoliitika ebasoovitavate tagajärgede silumine 2 Oletame, et bensiini nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 0,5. Kui suur peaks olema bensiini hinna tõus, et tarbija vähendaks tarbimist 2% võrra? 4 NB
a. kõikide maksude kaotamine Eesti territooriumil b. ekspordipiirangute (tollid, kvoodid) kehtestamine c. imporditoetuste kasutamine d. riiklike eksporditoetuste võimaldamine 56. Arvatakse, et parim, mida keskpank võib saavutada on: a. riigi majanduse täiesti iseseisev suunamine parimas võimalikus suunas b. passiivne jälgimine, et mitte teha olukorda hullemaks kui ta on c. finantskeskkonna loomine, milles poliitika koordineerimine on võimalik ja välisšokid põhjustavad minimaalset kahju d. valitsuse fiskaalpoliitika ebasoovitavate tagajärgede silumine 57. Monetaarpoliitikas vahe-eesmärkidele esitatavad nõuded on: a. mõõdetavus b. salajasus c. ei tohi olla kergesti kontrollitav keskpanga poliitikale võimaliku vastutöötamise tõttu d. kohandumise vältimiseks üldsusele mitte arusaadav 58
Valuutakurss võib kõikuda. RAHAPOLIITIKA 10. Rahapoliitika olemus,eesmärgid Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika(üks osa majanduspoliitikast) eesmärk on reguleerida rahapakkumist. Keskpangaregulatiivne tegevus rahalise stabiilsuse tagamiseks. Taotleb kogunõudluse kontrolli kas raha pakkumise või laiintressi muutmisega. Eesmärgid-majanduse stabiilsuse ja arengu tagamine, pearõhk soodsa finantskeskkonna loomisel. 11.Rahapoliitika teostamise vahendid(instrumendid) avaturuoperatsioonid (nt struktuurioperatsioonid) püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus) kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid) 12.Rahaagregadid *rahaagregaat M0 ehk rahabaas ehk baasraha sularaharingluses olev sularaha ja pankade kohustuslike ja täiendavate reservide summa;
Tegelikult on rahapakkumine ainult üks mitmest vaheeesmärgist, vaheeesmärgist mida kasutatakse eesmärkide (SKP kasv, hindade stabiilsus, maksebilansi tasakaal jne.) saavutamiseks. Kuna majandust mõjutab ka fiskaalpoliitika ja juhuslikkus, ei sea keskpangad väga tä id eesmärke. täpseid ä k Parim, mida keskpank võib saavutada on finantskeskkonna loomine, milles poliitika koordineerimine on võimalik ja välissokid põhjustavad minimaalset kahju. Ka see on raske, kuna keskpangad ei saa otseselt vaheeesmärke kontrollida ja nende suunamiseks kasutatakse ebatäpseid poliitikainstrumente. 33 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Headel vaheeesmärkidel on kolm omadust: 1 Mõõdetavus. 1. Mõõdetavus
Riigi rahandus Vahetuskurss Hinnastabiilsus Intressimäärad Õiguslik lähenemine 16.Rahapoliitika ja rahanduspoliitika mõisted Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika on otsused rahapakkumise muutmise kohta. Rahanduspoliitika ehk fiskaalpoliitika või eelarvepoliitika. Fiskaalpoliitika on valituses otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. 17.Rahapoliitika eesmärgid Rahapoliitika eesmärk on stabiilne mahandus, kuid pearõhk on majanduse arenguks vajaliku finantskeskkonna loomisel, st hindade stabiilsusel, soodal ja stabillsel vahetuskursil, madalatel intressidel jne. Nende eesmärkide saavutamiseks mõjutatakse kogu ülejäänud majandust, k.a. tööhõivet, elatustaset, tootmise mahtu ja muud, mis on seotud rahanduspoliitikaga. 18.Raha teooriad. Eksogeense raha teooriad keskpangal on täielik kontroll raha pakkumise üle. Endogeense raha teooriad raha pakkumise muutusi põhjustavad majandusliku aktiivsuse muutused ning keskpanga mõju on siin tühine.
5 Venemaa eksportriigid 2000-2007 11 Allikas: Pöyry, 2008 Venemaa saetööstus on osaliselt sunnitud tegelema palkide ekspordimaksu kavandatud tõusudega (valitsuse eesmärgiks on suurendada tootmist Venemaal) ning teisalt infrastuktuursete mõjudega, mis tulenevad paljude firmade pankrotistumisest seoses rahastatuse kadumisega 2008. aasta lõpus. Mitmed 2008. aastal välja kuulutatud investeeringud saeveskitesse on äri- ja finantskeskkonna paranemiseni edasi lükatud (UNECE/FAO 2009). Joonis 2.6 10 suurimat okaspuupuidu saematerjali tootjat Venemaal 12 Allikas: Pöyry, 2008 2.2. Puiduenergia Viimase kümne aasta jooksul on üldine arvamus puidumassi kasutamisest energia saamise eesmärgil Venemaal ärgatavalt paranenud. Varem peeti bioenergia kasutuselevõttu taandarengu märgiks, kuid tänapäeval võetakse bioenergia turgu tõsiselt nii föderaalsel kui
ülekannete vahelistest seostest ning tegevustest. Finantssüsteemide olemasolu on hädavajalik ressursside jaotamisel tänapäeva modernses ühiskonnas. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantsteenustest. Finantssüsteemi on tihtilugu mõistetud ka kui kasutut kõrvalnähtust mis ei loo ühiskonda täiendavat majanduslikku väärtust. Siiski on teaduslikud uuringud kinnitanud, et eksisteerib tugev side arenenud finantskeskkonna finantsinstitutsioonid (s.h. pangad) ja finantsturude ning reaalmajanduse arengu vahel. Finantsüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks. Finantssüsteem võimaldab ühtlustada tarbimist ajas ja suurendab inimeste arvu, kes on rahvusliku investeerimisprotsessi osaliseks. Korralik finantssüsteem on võimas tööriist areneva majanduse efektiivsuse suurendamiseks ning kasvu kiirendamiseks.
Finantssüsteemide olemasolu on hädavajalik ressursside jaotamisel tänapäeva modernses ühiskonnas.Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantsteenustest. Finantssüsteemi on tihtilugu mõistetud ka kui kasutut kõrvalnähtust mis ei loo ühiskonda täiendavat majanduslikku väärtust. Siiski on teaduslikud uuringud kinnitanud, et eksisteerib tugev side arenenud finantskeskkonna finantsinstitutsioonid (s.h. pangad) ja finantsturude ning reaalmajanduse arengu vahel. Finantsüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks. Finantssüsteem võimaldab ühtlustada tarbimist ajas ja suurendab inimeste arvu, kes on rahvusliku investeerimisprotsessi osaliseks. Korralik finantssüsteem on võimas tööriist areneva majanduse efektiivsuse suurendamiseks ning kasvu kiirendamiseks.
Rahanduspoliitika ehk fiskaalpoliitika või eelarvepoliitika valituse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. Eesmärk majanduse üldine kasv. Rahanduspoliitikat viib ellu valitsus (rahandusministeerium). 18. Rahapoliitika olemus ja eesmärgid Rahapoliitikat viib ellu valitsusest eraldi seisev asutus, harilikult riigi keskpank. Rahapoliitika eesmärk on stabiilne majandus, kuid pearõhk on majanduse arenguks vajaliku finantskeskkonna loomisel, st hindade stabiilsusel, soodal ja stabiilsel vahetuskursil, madalatel intressidel jne. Nende eesmärkide saavutamiseks mõjutatakse kogu ülejäänud majandust, k.a. tööhõivet, elatustaset, tootmise mahtu ja muud, mis on seotud rahanduspoliitikaga. 19. Hinnastabiilsuse kasulikkus Hinnastabiilsus aitab mitmel moel kaasa majandusaktiivsuse ja tööhõive kõrge taseme saavutamisele. 3 20
ühenduse eesmärkide saavutamisele. • Liikmesriigid ja ühendus tegutsevad kooskõlas vabal konkurentsil põhineva avatud turumajanduse põhimõttega, soodustades ressursside efektiivset jaotumist. Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika Otsused rahapakkumise muutmise kohta. Rahapoliitikat viib ellu valitsusest eraldi seisev asutus, harilikult riigi keskpank. Rahapoliitika eesmärk on stabiilne majandus, kuid pearõhk on majanduse arenguks vajaliku finantskeskkonna loomisel, st hindade stabiilsusel, soodal ja stabiilsel vahetuskursil, madalatel intressidel jne. Fiskaalpoliitika e eelarvepoliitika e rahanduspoliitika Valituse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. Eesmärk – majanduse üldine kasv. Rahanduspoliitikat viib ellu valitsus (rahandusministeerium). Teaduspoliitika Euroopa Liidu teaduspoliitika toetab teadusuuringuid ja tehnoloogia arengut, et suurendada EL konkurentsivõimet ning leida lahendusi
Seega on rahapoliitika abil võimalik saavutada üht kahest: kas omada kontrolli ringluses oleva raha üle või omada kontrolli valuutakursi üle (Tõnisson, Ärielu. 1998, lk.21). Eesti rahapoliitika põhialused sõnastati 1992. aasta 20. mail Eesti rahaseaduse, krooni tagamise seaduse ja välisvaluutaseaduse vastuvõtmisega Ülemnõukogus. Nende esmane 19 ülesanne oli stabiilse finantskeskkonna ja üldise usalduse loomine Eesti rahasüsteemi vastu. Seotud vahetuskursi ja keskpanga emissioonipiirangute range järgimine aitasid neid eesmärke kiiresti saavutada. Alates rahareformist kuni 1996. aastani säilitas Eesti Pank rahapoliitilise raamistiku suhteliselt homogeensena. !996. aastal toimusid olulised muutused. Algas Eesti majanduse kiire kasv, mis tõi endaga kaasa ka maandamist vajavaid riske. Rahaagregaatide kasvutempo oli kõrge, väliskapitali sissevool jätkus.
kuidas neid paigutada, et maksimeerida kasumit. Kõikide nende tegevustega kaasnevad erinevad riskid, sest iga finantsjuhtimise otsus on seotud suuremate või väiksemate riskidega. Finantsjuhtimise otsused peavad alati lähtuma kasumlikkuse motiivist, kuid võttes arvesse võimalikke riske. Erinevalt muudet ettevõtetest pakuvad pangad finantsteenuseid ja nende pakkumine nõuab erilisemaid nõudeid. Seetõttu on finantskeskkonna tegevused küllaltki spetsiifilised võrreldes tavalise äriettevõttega. 1. Peamiseks erisuseks on see, et enamikus tootmisettevõtetes on finantsjuhtimise vastutusala seotud vaid tootmistegevuse ja finantstegevuse juhtimisega, seevastu pankades, kus pakutakse finantsteenuseid, on määravaks finantsplaneerimine, sest finantsplaneerimine on oluline nii panga teenuste pakkumisel kui ka panga sisemise tegevuse tulude ja kulude kujundamisel
vahendeid vähendada rahapakkumist. 3)Kõrgemad intressimäärad välisturul 4)Reaalmajanduslikud tegurid – toimivad pikema perioodi jooksul. 5)Valitsuse fiskaalpoliitika – valitsus määrab ära, milline on avaliku sektori laenuvajadus, mida suuremaks see kujuneb, seda rohkem võetakse raha ära majandussektorilt ning see toob kaasa laenuvahendite hinnatõusu, seega võib suur eelarve defitsiit otseselt mõjutada intressimäärade tõusu. 6)Ebakindluse taseme tõus finantssektoris – finantskeskkonna ebakindlus tekitab uusi ja suuremaid riske, mis omakorda mõjutavad reaalse intressimäära tõusu. Intressimäärad panga tasemel Üheks olulisks intressimääraks kaasaajal on rahaturu intressimäärad, mis on lähtekohaks panga baasintressimäära kujundamisel. Seega on täiesti normaalne, et panga baasintressimäärad muutuvad koos rahaturu intressimäärade muutustega. Baasintressimäära kujundamisel võtavad pangad arvesse tavaliselt riskivabad laenude eest pakutavad intressimäärad.
annaabi.ee 
