Eksam õppeaines ,,Controlling" I. Test. (vali ÜKS) 1. Õige on, et a) nii finantsarvestus kui ka juhtimisarvestus kajastavad ettevõtte möödunud tegevust ning info on kogutud välistarbijate jaoks; b) Raamatupidamise standardeid tuleb rangelt järgida nii juhtimisarvestuses kui ka finantsaruannete koostamisel; c) Juhtimisarvestuse põhieesmärk on abistada juhte otsuste langetamisel. (2P) Õige 2. Juhtimisarvestus erineb finantsarvestusest selle poolest, et juhtimisarvestuse info a) koostamisel lähtutakse kindlatest reeglitest; b) lähtub maksuseadustikust; c) koostamisel kasutatakse meetodeid, mis arvatakse olevat firmale kasulikud. (2P) Õige 3. Lõunasöögi valmistamine ja toidu maitsmine (degusteerimine) on näited a) kavandamisest; b) controllingust; c) eelarvestamisest; d) analüüsimisest. (2P) Õige 4. Kui tegevusmaht muutub olulisusvahemiku piires; siis a) muutuvkulude kogusumma ja püsivkulude kogusumma ei muutu;
seotus töötulemustega on seevastu leidnud kinnitust läbi mitmete uuringute. Ning mis veelgi tähtsam kompetentsid on arendatavad ning edule viivate kompetentside teadmine võimaldab soovijatel neid iseenda juures teadlikult arendada. 2 Et olla parim Selleks, et mistahes tööd hästi teha, peab olema täidetud terve rida baasnõudeid, mis tulenevad ametikoha ja valdkonna spetsiifikast (nt keele- ja arvutioskus, baasteadmised finantsarvestusest jne). Kompetentsid selles tähenduses, nagu neid uuriti, tulevad mängu järgmisel tasemel: juht on piisavalt kvalifitseeritud, tulemaks toime oma igapäevaste tööülesannetega; kuid mida teha selleks, et tema tegevusel oleksid mitte lihtsalt head, vaid väga head tulemused? Parim viis selles selgusele jõudmiseks on uurida, kuidas tipptegijad toimivad. Maailmas on seda palju tehtud, kuid mil määral kehtivad need tulemused ka Eestis, kus areng on olnud ülikiire?
rühmitamise, hindamise, analüüsimise, tõlgendamise ja kommunikatsiooni protsess, mida kasutab juhtkond planeerimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks. Kuluarvestus- eelarvete, standardkulude ja tegelike kulude kehtestamine ja analüüs. Maksude arvestus- riiklike või muude maksude arvestamine, analüüs, taseme planeerimine eesmärgiga minimeerida maksukohustust. Eelarvestamine ehk finantsplaanimine - finantsmajandusliku strateegia ja taktika väljatöötamine ning finantsarvestusest tulenevate andmete kasutamine juhtkonna plaanide rahaliseks esitamiseks. Finantsanalüüs- hinnangu andmine ettevõtte finantsolukorrale. Auditeerimine või isekontroll- majandus-tegevuse kohta käiva tõendusmaterjali objektiivne hindamine. Finantsjuhtimine- ettevõtte finantseesmärkide püstitamine ja nende saavutamiseks koostatud plaanide elluviimiseks vajalike ressursside tagamine. 3. Majandusinfost huvitatud osapooled. Kes, miks ja millisest infost huvitatud on?
..). Juhtimisarvestuse ülesandeks on anda vajalikku infot mitte ainult võimalike tegevusvariantide selgitamiseks, vaid neist ka parima valikuks. Keerukamate eesmärkide elluviimine eeldab detailsemate tegevuskavade koostamist ning kontrolli nende täitmise üle. Kontrolliprotsessis on juhtimisarvestuse ülesandeks tagada ettevõtte töötajate ja juhtide vaheline side, nende motivatsioon (tulemuste parandamiseks) ja tagasiside tegevuskavade täitmise kohta. Erinevalt finantsarvestusest ei kasutata juhtimisarvestuses kindlaksmääratud arvestusprintsiipe. Infosüsteemi loomine jääb ettevõtte juhtide otsustada. Kuna neile on oluline info edastamise kiirus, siis koostatakse juhtimisarvestuse aruandeid tavaliselt lühemate perioodide, näiteks päevade või nädalate lõikes. Reeglina ei edastata infot ettevõtte kui terviku kohta, nagu see toimub finantsarvestuse aruannetes, vaid konkreetse tegevusharu või allüksuse kohta. Samuti on
analüüsimise, tõlgendamise ja kommunikatsiooni protsess, mida kasutab juhtkond planeerimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks. Kuluarvestus- eelarvete, standardkulude ja tegelike kulude kehtestamine ja analüüs. Maksude arvestus- riiklike või muude maksude arvestamine, analüüs, taseme planeerimine eesmärgiga minimeerida maksukohustust. Eelarvestamine ehk finantsplaanimine - finantsmajandusliku strateegia ja taktika väljatöötamine ning finantsarvestusest tulenevate andmete kasutamine juhtkonna plaanide rahaliseks esitamiseks. Finantsanalüüs- hinnangu andmine ettevõtte finantsolukorrale. Auditeerimine või isekontroll- majandus-tegevuse kohta käiva tõendusmaterjali objektiivne hindamine. Finantsjuhtimine- ettevõtte finantseesmärkide püstitamine ja nende saavutamiseks koostatud plaanide elluviimiseks vajalike ressursside tagamine. 5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest
Aruannete koostamisel tuleb silmas pidada seda, et see oleks hästi loetav ja mõistetav ka välistele aruande tarbijatele, kes ei pruugi olla kursis ettevõtte igapäevase tegevusega. Seetõttu tuleb aruande koostamisel vältida ettevõttesisest spetsiifilist keelekasutust, mis ei pruugi olla mõistetav välistele lugejatele. Samas eeldatakse aruannete koostamisel, et aruannete lugejad omavad piisavaid üldteadmisi raamatupidamisest ja finantsarvestusest, mistõttu aruannetes ei ole vaja selgitada finantsalaseid üldtõdesid. Olulisuse printsiip- raamatupidamise aruannetes tuleb kajastada kogu raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid mõjutav oluline informatsioon. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine või ebakorrektne avaldamine võib mõjutada aruannete kasutajate poolt aruannete põhjal tehtavaid majandusotsuseid
1) Juhtimisarvestuse infot tarbitakse vaid ettevõttesiseselt. Finantsarvestuse info jõuab ka välistarbijani. 2) Juhtimisarvestus on suunatud tulevikku. Finantsarvestuses on põhirõhk minevikus toimunud tehingute kajastamisel. 3) Juhtimisarvestuse aruannete sisu ei ole rangelt määratletud (nii nagu finantsarvestuse aruannetel), vaid rõhutab andmete olulisust ja paindlikkust. 4) Juhtimisarvestuse andmebaas ei pea olema punktuaalselt täpne. Erinevalt finantsarvestusest vajatakse olulisel määral mitterahalist infot. 5) Juhtimisarvestuse korral on tähelepanu suunatud ettevõtte konkreetsetele allüksustele. Finantsarvestuse korral vaadeldakse ettevõtet kui tervikut. 6) Juhtimisarvestus ei ole kohustuslik. Juhtimis- ja finantsarvestuse sarnasused: 1)Mõlemad arvestuse liigid toetuvad raamatupidamise ühtsele süsteemile. 2)Mõlema arvestuse liigi aluseks on vastutuse ja aruandluse kontseptsioon.
Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu(määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust · Juhtimislik erarahandus iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab rahanduslikke tagajärgi ning siit tulenevalt kuulub kõik, mis ettevõttes tehakse, ettevõtte rahanduse ja finantsjuhtimise valdkonda · Raamatupidamislik rahandus finantsjuhtimiseks piisab finantsarvestusest, mida on täiendatud juhtimis- või kuluarvestuse ja finantsaruannete analüüsiga ////////////////////////////// · Riigi rahandus · Ettevõtete rahandus · Tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus · Üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus 1. Raha põhifunktsioonid. · Vahetus-vahend · Arvestusühik · Rikkuse akumuleerimise funktsioon 2. Raha omadused. · Stabiilsus · Kaasaskantavus · Kulumiskindlus
Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu(määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust · Juhtimislik erarahandus iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab rahanduslikke tagajärgi ning siit tulenevalt kuulub kõik, mis ettevõttes tehakse, ettevõtte rahanduse ja finantsjuhtimise valdkonda · Raamatupidamislik rahandus finantsjuhtimiseks piisab finantsarvestusest, mida on täiendatud juhtimis- või kuluarvestuse ja finantsaruannete analüüsiga ////////////////////////////// · Riigi rahandus · Ettevõtete rahandus · Tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus · Üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus 1. Raha põhifunktsioonid. · Vahetus-vahend · Arvestusühik · Rikkuse akumuleerimise funktsioon 2. Raha omadused. · Stabiilsus · Kaasaskantavus · Kulumiskindlus
leerimiseks ning. otsuste täideviimise kindlustamiseks. MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 6 Juhtimisarvestuse ülesanne on anda piisavat infot mitte ainult erinevate võimalike tegevusvariantide selgitamiseks, vaid ka neist parima valikuks. Keerukamate eesmärkide elluviimine eeldab detailsemate tegevuskavade koostamist ning kontrolli nende täitmise üle. Erinevalt finantsarvestusest ei kasutata juhtimisarvestuses kindlaksmääratud arvestuse põhimõtteid: infosüsteemi loomine jääb ettevõtte juhtide otsustada. Kuna viimastele on oluline info edastamise kiirus, siis koostatakse aruandeid tavaliselt lühemate perioodide, näiteks päevade või nädalate lõikes. Seejuures ei edastata infot ettevõtte kui terviku kohta, nagu see toimub finantsarvestuse aruannetes, vaid mingi konkreetse tegevusharu või allüksuse kohta
pikemate ajavahemike ning riskiga. Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu (määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust. · Juhtimislik erarahandus iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab rahanduslikke tagajärgi ning siit tulenevalt kuulub kõik, mis ettevõttes tehakse, ettevõtte rahanduse ja finantsjuhtimise valdkonda. · Raamatupidamislik rahandus finantsjuhtimiseks piisab finantsarvestusest, mida on täiendatud juhtimis- või kuluarvestuse ja finantsaruannete analüüsiga. · Riigi rahandus · Ettevõtete rahandus · Tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus · Üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus 4. Raha põhifunktsioonid. · Vahetusvahend · Arvestusühik · Rikkuse akumuleerimise funktsioon 5. Raha omadused. · Stabiilsus · Kaasaskantavus · Kulumiskindlus · Ühtlus · Jagatavus · Äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiidi olemus
46 ÜLESANNE: Aasta alguses initseeris ettevõte kvaliteedi parendamise programmi. Viimase eesmärk oli vähendada defektsete toodete arvu. Aasta lõpus tõid tootmisjuhi aruanded esile praagi ja ümbertöötlusest tulenevate kulude vähenemise. Ettevõtte juht soovib täiendavalt teada kvaliteedikulude mõju kasumi parendamisele tervikuna. Selle saamiseks võeti finantsarvestusest allolevad andmed: LAHENDUS: Jaotame kulud ennetuskuludeks, takseerimiskuludeks, ettevõttesiseselt avastatud puudustest tingitud kuludeks ja ettevõtteväliselt avastatud puudustest tingitud kuludeks. Nimetus Eelmine aasta Jooksev aasta Muutus Ennetuskulud - kvaliteedikoolitus 4 000 8 000 +4 000
Skeemi 1 on uldjuhul lihtsam rakendada, kuna see ei nõua kulude jagamist ettevõtte erinevatele funktsioonidele. Skeemi 1 rakendavad sageli vaiksemad ettevõtted, kellel puudub vajadus kulude liigenduseks funktsioonide kaupa, aga ka suuremad ettevõtted majandusharudes, kus on kujunenud rahvusvaheliseks tavaks koostada kasumiaruannet lahtudes kulude olemusest, mitte nende funktsioonist. Esimene skeem on lihtsam ja arusaadavam, sest selle koostamiseks saadakse infot otse finantsarvestusest, s.o tulude ja kulude kontodelt. Selle skeemi puhul ei ole võimalik eristada tootmiskulusid mittetootmiskuludest. Seetõttu sobib antud skeem ettevõtetele, kus mittetootmiskulud on vaiksed, kuluarvestus on lihtne ning pole vajadust seda pidada tekkekohtade lõikes. Kasumiaruande skeem 2 on põhjalik ja informatiivne, kuid tal on oluline puudus. Ta soosib kulude kandmisel kasumiaruande erinevate kirjete vahel subjektiivsust. Antud probleemi
tulevad ka IKT alased teadmised. See, et IKT teadmised ei ole tegevjuhi puhul otseselt vajalikud, on ka ilmselt põhjus, miks eeluuringus tegevjuhte ei mainitud (eeluuringus olid küsimused IKT haridust nõudvate ametikohtade kohta). See tähendab, et tegevjuht peab suutma näiteks kavandada rahavoogusid ja püsida eelarves, kuid ei pea olema otseselt raamatupidaja teadmistega. Kui kandidaat on majandusharidusega, siis võib eeldada, et tal on omandatud põhitõed ettevõtlusest, näiteks finantsarvestusest, kuid samas võivad need teadmised olla väga elukauged. See tähendab, et kõige enam hinnatakse siiski ettevõtluskogemust. Tegevjuhi puhul on oluline ka hoolsus, näiteks peab ta tagama, et ettevõttes täidetakse kõiki seadusi. Tegevjuhi hoolikust on vaja ka näiteks lepingute sõlmimisel. Kuna tegevjuhil on õigus võtta ettevõttele pikaajalisi kohustusi, siis on väga tähtis, et tegevjuht loeks hoolikalt läbi iga lepingu, enne kui ta sellele alla kirjutab, sest iga
infot spetsiifiliste otsuste vastuvõtmiseks. Ettevõtte juhtidel pole aega süveneda raamatupidamisse, nad vajavad majandustegevuse kokkuvõtteid ja vastavaid analüüse strateegia kujundamiseks ning otsustamiseks. Juhtimisarvestuse ülesanne on anda piisavalt infot mitte ainult erinevate võimalike tegevusvariantide selgitamiseks, vaid ka neist parima valikuks. Erinevalt finantsarvestusest ei kasutata juhtimisarvestuses kindlaksmääratud arvestuse põhimõtteid: infosüsteemide loomine jääb ettevõtte juhtide otsustada. Kuna juhtidele on oluline info edastamise kiirus, siis koostatakse aruandeid tavaliselt lühemate perioodide kohta ning info edastatakse mingi tegevusharu või allüksuse kohta. Samas on juhtimisarvestuse info väljendamisel rahas mõnevõrra väiksem osa kui finantsarvestuses. Juhtimisarvestuse objektiks on eelkõige
Eelis: Nõukogu töö on tõhusam, sest ta saab anda otsuste tegemiseks täpsustavat infot Puudus: Potentsiaalne huvide konflikt nõukogu vs juhatus 9. Nimetage vähemalt 2 auditikomitee ülesannet? Auditikomitee – monitoorib ettevõtte finantsaruandlust, mittefinantsnäitajate avaldamist, sisemisi kontrollisüsteeme ja riskijuhtimist. Ülesanded: Peab 1. Koosnema ainult sõltumatutest liikmetest. 2. Omama piisavaid teadmisi finantsarvestusest, arvestusest, auditeerimisest ning juriidikast. Vähemalt kahel liikmel võiks olla finantsalane taust. 3. Monitoorima siseauditi tööd. 4. Omama piisavalt ressursse oma kohustuste täitmiseks. 5. Omama juhtkonna tuge oma tegevusele. 6. Omama õigust uurida nendele ülevaatuseks toodud juhtumeid. 7. Omama õigust palgata audiitoreid, hinnata nende sõltumatust, hinnata auditi kulutõhusust. 8. Kohtuma audiitoritega ilma juhtkonna kohalviibimiseta. 9
annaabi.ee 
