Kaudkõnes küsilauses „et-i” ei ole, nt OTSEKÕNE: Ta küsis: „Mis sina siin teed?” KAUDKÕNE: Ta küsis, mis ma siin teen. ÜLESANDED HARJUTAMISEKS. 2. Lisa puuduvad kirjavahemärgid ja saatelaused sinna, kuhu pead vajalikuks. * Ahv tuleb loomaaia direktori jutule Mina ei saa enam jänese ja kaelkirjaku lähedal elada Miks Jänes räägib päev läbi anekdoote ja kaelkirjak naerab öö otsa nende peale * Filmilaos krõbistavad kaks hiirt filmilinti närida On sul hea film Raamatuna oli parem * Ema hakkas tube koristama ja saatis pojad õue mängima Mõni minut hiljem kostis sealt väiksema nutt. Mis seal lahti on Ma ei tea mis vennaga teha Ta kaevas maasse augu ja tahab seda nüüd tuppa tuua * Üks noormees on vette kukkunud ja karjub appi Eemalt möödub eideke Mis te karjute Ma kukkusin vette Seda ma näen Aga ma ei oska ujuda Ka mina ei oska ujuda aga ega ma ometi sellepärast karju
4. TTS üldiselt: 1. Teadlik olemus iseendast (mina olen see, ma olen seal...) näitab, kas inimene on teadvusel; 2. Tunnusteadus- tajutava informatsiooni tasakaalustatud töö mida näen ja kuulen, suudan mõtestada enda jaoks ja suudan sellega toime tulla, info hulk ja selle töötlemine lähevad tasakaalust välja, võib esineda olukordi, kus infohulk suureneb meeletult, aga ei ole seotud tajutava informatsiooniga (nt enne surma näed filmilinti oma elust) (purjuspeaga oleks surma sõitnud teise aga jõudis mõelda et sõidab parem puusse, suur infohulk) R.Fischer Fischeri teaduse teisenenud seisundite mudel See seisund, kus oleme teadvusel ja meie informatsiooni hulk ja selle töötlemiseprotsessi kiirus on tasakaalus. (Minaseisund 'I') Selle märkimiseks kasutab ta lõpmatuse märki ,,See on see kogemus, kus kaovad piirid mina ja mittemina vahel"
uustulnukad, kelle tuli oma jõudu ja võimsust alles tõestada. Läänelikkuse levimine. Moesõnaks progress (katkematu ja vääramatu edasiliikumine madalamalt arengutasemelt kõrgemale) Inimene oli saamas maailma peremeheks, inimkonna saavutused tundusid igaveste ja pöördumatutena. Katastroofid (Titanic, maavärin Lõuna-Itaalias). Palju uuendusi maailma kõige jõukamates piirkondades (pilvelõhkujad, elektrilaternad) Leiutati tselluloid, millest hakati valmistama filmilinti, kamme, kraesd ja valehambaid. Teaduslikud avastused ning tehnika areng. Uued mõtteviisid (pessimism, antisemitism, sionism) Antisemitism - juudivaen Teadus ja tehnika Tselluloid- hakati valmistama filmilinti, kamme, kraesid ja valehambaid Pilvelõhkujad- hakkasid kujundama New Yorgi palet Elektrilaternad- Pariisis asendati gaasilaternad elektrilaternatega Valgusreklaamid- tekkis eriline suurlinnamiljöö, mis inspireeris paljusid kunstnikke ja kirjanikke
10. Kui oleksid pidanud koostama maailmanäituse aastal 1910, milliseid teaduse ja tehnika saavutusi oleksid eksponeerinud? Mille põhjal oleksid valiku teinud? – Lennukid ja lennundus, raadioside (kuidas uudised levisid ja maailm väiksemaks muutus), Titanic (uppumatuks peetud laev). Pilvelõhkujad (teras ja raudbetooni kasutusele võtt). Gaasilaternad asendati elektrilaternatega. Kadusid hobutrammid. Tselluloid (hakati valmistama filmilinti, kamme, kraesid ja valehambaid). Geneetika areng (Hugo de Vries). Kvantmehaanika (Max Planck). Aatomi ehituse selgitamine (Joseph Thomson). Elektroni avastamine. Erirelatiivsusteooria (Einsteini artiklid). Hormoonide avastamine. Psühhoanalüüs (Sigmund Freud). Mandrite triivimise teooria teke. 11. Vali välja vähemalt 2 sinu jaoks olulisemat kultuuritegelast 20. sajandi alguse kultuurielust ning iseloomusta nende loomingut, selle tähtsust! – Vassili Kandinsky –
2. Milliseid edusamme tegi maailm 20. sajandi algul? Arenes sõjatehnika: kaevikud, miinipildujad, moodsamad sidevahendid. Raudteede ehitamine andis riikidele võimaluse armeed senisest kiiremini mobiliseerida ja rindele paisata. Chicagos leiutatud pilvelõhkujad hakkas kujundama New Yorki palet. Pariisis asendati gaasilaternad elektrilaternatega. Leiutati tselluloid, millest hakati valmistama filmilinti, kamme, kraesid ja valehambaid. Pandi algus geneetikale. Aatomi ehituse selgitamine oli peadpööritav hüpe teaduse arengus. Hakati jagama Nobeli preemiaid. Spordi populaarsuse tõus. Silmatorkavad muutused moes. Maailma globaliseerus: tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks. 3. Maailma suurriikide ajalugu 20. sajandi alguses- iseloomulikud jooned, eesmärgi, probleemid jne.
[TÄIDA LÜNGAD JA VÄRVI OMA VASTUSTE TAUST KOLLASEKS (KASUTADES TEKSTI ESILETÕSTU VÄRVI)!] · 1887 huvitus "liikuvatest piltidest" ka Thomas Alva Edison. 1889. aastal leiutas ta kineskoobi,mille abil sai näidata liikuvaid pilte, kahjuks korraga vaid ühele vaatajale, sest filmi nägi aparaadi sisse piiludes. Aparaati käitas elektrimootor, kasutati 50 jala pikkust filmilinti, mille otsad olid kokku liimitud ja mille perforatsioon oli praktiliselt identne tänapäevase 35 mm filmi omaga. Kaadrisagedus oli umbes 40 fps. Frames per second(see tähendab seda, mitu kaadrit sekundis on ) Samal aastal käivitas Edison Broadway'l show, kus näidati 15 sekundit mingit tegevust, näiteks tema assistendi Fred Ott'i aevastust. http://www.youtube.com/watch?v=8PaJ1r0udvQ · Kes on George Eastman ja millega ta sai tuntuks ? Kodaki asutaja ja sai kuulsaks, sest tegi
· Mõtle tootele, teenusele, protsessile organisatsioonis, mis peaks olema efektiivsem, kasumlikum, huvitavam, parem ning sõnasta see ümber: soovin leida uue tee, selleks et ... · Rända kujutlustes aega ja olukorda, kui mõtled loovalt ... Kes sa oled, kuidas mõtled ja toimid ... Kujutle, et oled sihi saavutanud. · Kujutle, et oled saavutanud oma eesmärgi: vaata seda nagu filmilinti ja kujutle, kuidas selleni jõudsid · Kujutle, et oled saavutanud oma sihi ja jõudnud majja, milles on palju ruume kodu, töö, pere, karjäär, unistused jms. Peatu igas ruumis ja kujutle, kuidas end seal tunned, kui su eesmärk on täitunud Ratsionaalsed sammud loova lahenduseni jõudmiseks 1. Vali, mida tahad (lahendada/ luua) ja sea siht 2. Muuda vaatenurka, kogu teavet probleemist 3. Mõtle välja uusi võimalusi 4
suurimaks takistajaks. Kultuur ja eluolu 20.saj algul UUS AASTASADA Moesõnaks oli progress (käsitleti edasiliikumisena madalamatelt arenguastmetelt kõrgematele). Maailma kõige jõukamates piirkondades oli uuendusi lausa silmaga näha: *Chicagos leiutatud pilvelõhkujad kujundasid New Yorgi palet. *Kadusid viimased hobutrammid *Linnade tänavatel marssisid üha häälekamalt naisõiguslaste rongkäigud. *Leiutati tselluloid, millest hakati valmistama filmilinti, kamme, kraesid ja valehambaid. TEADUS JA TEHNIKA 1900.a esitas hollandi botaanik (Hugo de Vries) hüpoteesi geenide olemasolust. Joseph Thompson avastas elektroni. 1905.a avaldas juudi soost Sveitslane Albert Einstein kolm artiklit, milles ta esitas oma kuulsa erirelatiivsusteooria (universumi seaduspärasustest); et aeg võib erinevate vaatlejate jaoks kulgeda erineva kiirusega. 1905.a hormoonide avastamine. 1908.a mandrite triivimise teooria teke
maalisid elu enda ümber. Naivistlikke elemente oma teostes on kasutanud M. Chagalli ja J. Miro. Eesti kunstnikest kasutab naivistlikke elemente P. Kondas ja L. Sarapuu. Popkunst tekkis 1950 aastatel USA-s. On kunst mis püüab jõuda laia vaatajaskonnani, saada populaarseks. R. Lichtenstein lähtus oma loomingus koomiksitest(tegi nende piltidest suurendusi). A. Warhol tegi oma maalid paljudeks viksemateks ruudukesteks, need tööd tueltavad meelde filmilinti. Värvilisest kilest hiigelsuurednuses esemeid valmistas C. Oldenburg. Kunst pole kindlasti ennast ammendanud. Küll mõni uuendusmeelne mõtleb veel midagi huvitavat välja. Pablo Picasso looming Picasso teoseid eksponeeritakse prantsuse osakonnas, sest Prantsusmaal möödus tema viljakam Eluetapp. Helesinine on kurbuse ja leina värv. Picasso oli leinas peale oma parima sõbra enesetappu. Kujutas tsirkuseartiste: akrobaadid ja arlekiinid.
sildid. Piltide meeleolu on tihti naljakas ja lõbus. 6. M.Chagall ja J.Miro 7. Paul Kondas, Lembit Sarapuu 8. Popkunst tekkis 1950. aastate keskel Ameerikas, püüdeks kunsti lähendamine laialdasele vaatajaskonnale, ,,populaarne". 9. Roy Lichtenstein hiiglaslikud suurendused koomiksitest. 10. Andy Warhol jaotas oma maalid väikesteks ruutudeks, milles kordusid ühesugused kujutised, mis tuletavad meelde filmilinti. 11. Claes Oldenburg 12. Fotorealism kui inimestele meeldib nii täpselt ja tõetruult maalida, siis kas me peame alati kõige vajalikkust arvestama. Foto on foto ja maal on maal. Kaks erinevat kunstiliiki, las eksisteerivad rahus. 13. Kunst ei saa ennast kunagi ammendada. Tulevad uued da Vincid ja Rubensid, ehk eelistavad mõned siiski PowerPointile lõuendit ja värve. Pablo Picasso looming 1
Moesõnaks oli progress. Seda käsitleti katkematu ja vääramatu edasiliikumisena madalamatelt arenguastmetelt kõrgematele. Chicagos leiutatud pilvelõhkujad hakkasid kujundama New Yorgi palet, Pariisis asendati gaasilaternad elektrilaternatega, bulvareilt kadusid viimased hobutrammid. Linnade tänavatel marssisid üha häälekamate naisõiguslaste ehk sufrazettide rongkäigud. Leiutati tselluloid, millest hakati valmistama filmilinti, kamme, kraesid ja valehambaid (viimased võisid suus kergesti süttida). Pessimistlike meeleolude üheks avaldumisvormiks oli antisemitismi (juudivaenulikkuse) tugevnemine, mida võis täheldada Viinis, Pariisis, Peterburis ja mujal. Prantsusmaa jagunes selles küsimuses kahte leeri. Vastukaaluks antisemitismile rajas Viini ajakirjanik Herzl sionistliku liikumise, mis hakkas koondama juute ja taaselustama heebrea keelt juutide ühiskeelena
Plaanid on montaaži objektiks Plaanikompleksid → montaaž (Sergei Eisenstein) • Näitame sündmusi ja mitte piltide rida. • Plaanivahetus olgu nähtamatu. • Monteeritavus Telgjas järjepidevus — ühe ja sama sündmuse kaht järjestikust momenti Liikumispõhine järjepidevus — esimeses plaanis omistatakse liikumisele; määratletakse suund ja kiirus Teopõhine järjepidavus Pilgupõhine järjepidavus — esimeses plaanis miski, mis osutab Algselt lõigati filmilinti käsitsi: • Lineaarne — mehaaniline montaaž, kõik tuleb teha järjest, parandada pole võimalik • Mittelineaarne — tänapäeval kasutusel, montaažitööd saab hiljem parandada Taustatekst ja tsitaat on kaks eri helikeskkonda: • Kestvus → tähelepanuvõime → 40 sec • Signaal → taust → kaja • Kaja on raske eemaldada, kerge lisada ———————————————————- Visuaalne narratiiv: Narratiiv — suhestumine (luuakse seoste kimp)
(Film ,,Andaluusia koer", kus pole juttu ei koerast ega Andaluusiast. Film tehti 6 päevaga koos ülikoolikaaslase Louis Bunueli`ga. Teadlikult põhimõte mida keerulisem, seda parem. Lõhkus norme, mis oli kinole peale surutud. Teine film ,,Kuldajastu" katoliiklus köitis teda. Suhted Bunueliga muutusid pingelisemaks, Dali jäi võtetest kõrvale. Tiitrites puudub isegi Dali nimi. Dali elus tähtsal kohal naine Gala. Tegeles ka filmiga. - Dali suhtub filmilinti kui lõputusse lõuendisse. Maalib ka tänavatel värvivoolikutega, kus igas voolikus on omaette vedelik. Teostab rahvas. Tuntuim töö: 46 Pehmed kellad, mälestuse püsivus 47 Kodusõja eelaimus
aastal loodi esimene t?ispikk helifilm, kuigi juba 1900. aastal projekteeriti esimesi helifilme. 1940-ndatel olid praktiliselt t?ielikult maailmas kasutusel helifilmid, mis asendasid tummfilme. Peale helifilmide tekkimist hakati looma paljusid eriefekte filmidele (peale lindistatud plahvatused jne.) Esimesed v?rvifilmid loodi aastal 1935. Sellel aastal loodi ka esimene modernne v?rvifilmi lint "Kodachrome" Kodak-ilt. Selle loojateks olid Leopold Godowsky ja Leopold Mannes ja sedasorti filmilinti m??di tollal ohtralt. Filmikunstile p??rati suurt t?helepanu NSV Liidus, Saksamaal ja Itaalias,sest filmikunstiga v?is suuri inimhulkasid m?jutada.Filmikunsti oli kerge levitada ka k?ige kaugematesse riigi nurkadesse.Nende filmide eesm?rgiks oli veenda inimesi, et just see riik kus nad elavad on k?ige parem ning ka parima riigijuhiga. Kirjandus ja kujutav kunst 1920. aastatel muutus populaarseks kunsti- ja kirjandusvool s?rrealism.M?jutusi saadi Sigmund Freudi ps
nägid ka oma kaasaegses maailmas paljud intellektuaalid. Pessimistlike meeleolude üheks avalduseks oli antisemitismi (juudivaenu) tugevnemine, mida võis täheldada Viinis, Pariisis, Peterburis ja mujal. Antisemitismile vastukaaluks sai sionistlik liikumine, mis hakkas koondama juute ja taaselustama heebrea keelt juutide ühiskeelena. 2. Teaduse ja tehnika areng - Leiutati tselluloid, millest hakati valmistama filmilinti, kamme, kraesid ja valehambaid(mis võisid kergesti suus süttida) 1900. aastal esitas hollandi botaanik Hugo de Vries hüpoteesi geenide olemasolust. Teadlased asusid otsima otsima organismi pärilike omaduste materiaalseid kandjaid ja panid sellega aluse geneetikale.1900.a pani Saksa füüsik Max Planck aluse kvantmehaanikale. 1897.a avastas inglane Joseph Thomson elektroni, 1911. aastal esitas Ernest Rutherford planetaarse aatomimudeli, 1913
,,Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu" järgi tähendab film: 1. õhukese painduva atsetüültselluloosist põhimikuga lindifilm või lehekujuline toormaterjal; 2. (kino)ekraanil demonstreerimiseks määratud teos, kinematograafiateos (www.keelevara.ee) Sellest ka üks põhjus, miks see sõna nii palju kasutatakse. Vaadeldud artiklites kasutati sõna ,,film" rohkem laiemas, ülekantumas tähenduses ja vähem algses, filmilinti kandvas tähenduses. Vaadeldud sõnade hulgast leidsin ainult ühe, mida võib pidada sõna ,,film" sünonüümiks ,,linateos", mida ajalehe Sirp artiklis kasutati 4 korda. Omaette rühma moodustavad sõnad, mis märgivad erinevaid filmiliike noorsoofilm, ulmefilm, uurimusfilm, dokumentaalfilm ja selle lühendatud vorm dokfilm, pornofilm, põnevik, kaudselt ka debüütfilm, rahvafilm. Samuti leidub teatav hulk sõnu, mida võiks
teistmoodi. Näiteks ,,väljaspool" aegruumi ju seda aegruumi enam ei ole. Seda enam lihtsalt ei eksisteeri. Ka see annab hea põhjenduse sellele, et miks hyperruumis ei ole aega ja ruumi või miks hyperruumis kehad teleportreeruvad. Sellepärast, et kui ,,minna ajast ja ruumist välja", siis seda aega ja ruumi enam ei ek- sisteeri. Ajas ongi võimalik rännata ainult siis, kui sellest ,,välja" minna nagu tegelane ,,väljub" filmist ja hakkab kerima filmilinti soovitut suunas. Ilmselgelt on see väga loogiline. Matemaatiliselt kujutaksid aja ja ruumi kadumist aga järgmised võrrandid: Sellepärast, et v = c. Need võrrandid on tuntud erirelatiivsusteoorias vastavalt aja dilatatsioonina ja kehade pikkuste kontraktsioonina. Antud juhul keha liigub valguse kiirusega vaakumis ja seega aeg aegleneb lõpma- tuseni ja keha pikkuselgi ei ole enam mõtet
teistmoodi. Näiteks ,,väljaspool" aegruumi ju seda aegruumi enam ei ole. Seda enam lihtsalt ei eksisteeri. Ka see annab hea põhjenduse sellele, et miks hyperruumis ei ole aega ja ruumi või miks hyperruumis kehad teleportreeruvad. Sellepärast, et kui ,,minna ajast ja ruumist välja", siis seda aega ja ruumi enam ei ek- sisteeri. Ajas ongi võimalik rännata ainult siis, kui sellest ,,välja" minna nagu tegelane ,,väljub" filmist ja hakkab kerima filmilinti soovitut suunas. Ilmselgelt on see väga loogiline. Matemaatiliselt kujutaksid aja ja ruumi kadumist aga järgmised võrrandid: Sellepärast, et v = c. Need võrrandid on tuntud erirelatiivsusteoorias vastavalt aja dilatatsioonina ja kehade pikkuste kontraktsioonina. Antud juhul keha liigub valguse kiirusega vaakumis ja seega aeg aegleneb lõpma- tuseni ja keha pikkuselgi ei ole enam mõtet
teistmoodi. Näiteks „väljaspool“ aegruumi ju seda aegruumi enam ei ole. Seda enam lihtsalt ei eksisteeri. Ka see annab hea põhjenduse sellele, et miks hyperruumis ei ole aega ja ruumi või miks hyperruumis kehad teleportreeruvad. Sellepärast, et kui „minna ajast ja ruumist välja“, siis seda aega ja ruumi enam ei ek- sisteeri. Ajas ongi võimalik rännata ainult siis, kui sellest „välja“ minna nagu tegelane „väljub“ filmist ja hakkab kerima filmilinti soovitut suunas. Ilmselgelt on see väga loogiline. Matemaatiliselt kujutaksid aja ja ruumi kadumist aga järgmised võrrandid: 56 Sellepärast, et v = c. Need võrrandid on tuntud erirelatiivsusteoorias vastavalt aja dilatatsioonina ja kehade pikkuste kontraktsioonina. Antud juhul keha liigub valguse kiirusega vaakumis ja seega aeg aegleneb lõpma-
annaabi.ee 
