KORVPALL Triin Alatsei 8.klass 2009.a. Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel ning kus eesmärgiks on saada pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel visata pall enda korvi. Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates 1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA, millel on üle 150 liikmesmaa. Olümpiamängudel oli meeste korvpall esimest korda ametlikult kavas 1936. ja naiste korvpall 1976. aastal. Maailmameistrivõistlusi peetakse alates 1950. meestele ja 1953. aastast naistele. Euroopa meistrivõistlusi peetakse alates 1935. meestele ja 1938. aastast naistele. AJALUGU Esimene ametlik korvpallimäng Eestis toimus 7. juunil 1920. a. Tallinnas,
............................................................................................6 2.7 Vead..............................................................................................................................7 2.8 Mängijate positsioonid................................................................................................. 9 3. Tähtsamad organisatsioonid.............................................................................................10 3.1 FIBA...........................................................................................................................10 3.2 NBA............................................................................................................................10 3.3 Eesti Korvpalliliit....................................................................................................... 11 4. Analüüs.........................................................................................
Türi 2011 SISSEJUHATUS Korvpalliks nimetatakse spordiala, mida üldjuhul mängitakse kahe meeskonna vahel. Mängu eesmärgiks on pall visata reeglite järgi vastase korvi ja takistada vastasel palli viskamast enda võistkonna korvi. Võiskonnale arvestatakse punkte korvi langenud pallidelt. Meeskond, kes mängu lõpuks vastasest enim punkte on kogunud, võidab. Alates 1932.aastast juhib ülemaailmset korvpallialast tegevust Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA, millel on rohkem kui 150 liikmesmaad. Eesti korvpallialast tegevust juhib Eesti Korvpalliliit. Rahvusvahelised korvpallireeglid , mille järgi peetakse rahvusvahelisi võistlusi, on kehtestatud liikmesmaade poolt. Samas võib iga liikmesriik teha enda riigi piires täiendavaid reegleid või teha neis muudatusi. 2011. aastal toimusid Leedus 37. korvpalli Euroopa meistrivõistlused, mis kestsid 31. augustist 18. septembrini. Leedus toimusid Euroopa meistrivõistlused juba teist korda,
mitmeid väga häid saavutusi. 1996. aastal jõudis Martin Müürsepp koos Eesti klubiga Tallinna Kalev Eesti Korvpalli Meistriliigasse. See oli tema jaoks suur saavutus. Aastatel 1999-2005 mängis Martin Müürsepp välismaa klubides. 2000. aastal võitis ta Kreeka korvpalliklubiga AEK Ateena Saporta karika. Sama klubiga saadi teine karikas ka kohe järgmisel aastal. 2004. aastal võitis Martin Müürsepp Venemaa klubi UNICS Kazan koosseisus FIBA EuroCupi. Ja järgmisel aastal pääses ta koos Venemaa klubiga Moskva CSKA Venemaa Meistriliigasse. Üks aasta hiljem võitis Martin Müürsepp klubiga Moskva CSKA-ga Venemaa korvpallikarika. Teisel korral jõudis Martin Müürsepp Eesti Korvpalli Meistriliigasse 2007. aastal. Siis mängis ta Eesti klubis Tartu Rock. Individuaalsed saavutused: 2004. aastal sai ta Venemaa UNICS Kazani klubis olles FIBA EuroCupi finaalide MVP.
Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates 1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA (prantsuse keeles Fédération Internationale de Basketball Amateur), millel on üle 150 liikmesmaa. Liikmesmaade kokkuleppe järgi kehtestab see organisatsioon rahvusvahelised korvpallireeglid, mille järgi peetakse rahvusvahelisi võistlusi. Iga liikmesriigi korvapallielu korraldust juhtiv organisatsioon (Eestis vastavalt Eesti Korvpalliliit) võib kehtestada esindatava riigi piires täiendavaid reegleid või teha neis mööndusi. FIBA pädevusse
5. Eesti korvpalli ajalugu Esimene ametlik korvpallimäng Eestis toimus 7. juunil 1920 Tallinnas, Poeglaste Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium) ja Reaalkooli vahel. Esimesed Eesti meeste meistrivõistlused korvpallis toimusid aastal 1925 ja esimesed naiste meistrivõistlused 1927 aastal. 23. novembril 1934 võeti Eesti Rahvusvahelise Korvpalliföderatsiooni FIBA liikmeks. Korvpall jõudis olümpiamängudele 1936. aastal Berliini mängudel. Turniiri avamängus 8. augustil olid vastamisi Eesti ja Prantsusmaa meeskonnad, kusjuures avaviske-hüppepalli sooritas James Naismith, korvpalli looja. 1993 jõudis Eesti Euroopa Meistrivõistluste finaalturniirile kus saavutati 6.koht. Aastatel 1945 - 1991 oli Eesti korvpallialane tegevus seotud Nõukogude Liidu Korvpalliföderatsiooniga. 20. detsembril 1991 taastati Eesti kui liikmesriigi staatus FIBAs.
[5] 4. EESTI KORVPALLI AJALUGU Esimene ametlik korvpallimäng Eestis toimus 7. juunil 1920. a. Tallinnas, Poeglaste Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium) ja Reaalkooli vahel. 14. detsembril 1923. a. asutati Eesti Käsipalliliit, mille koosseisu kuulus ka korvpall. Esimesed Eesti meeste meistrivõistlused korvpallis toimusid 1925. a. ja esimesed naiste meistrivõistlused 1927. a. 23. novembril 1934. a. võeti Eesti Käsipalliliit Rahvusvahelise Korvpalliföderatsiooni - FIBA - liikmeks. Olümpiaalana oli korvpall esimest korda esindatud 1936. a. Berliini olümpiamängudel. Korvpalliturniiri avamängus 8. augustil kell 16 olid peaväljakul vastamisi Eesti ja Prantsusmaa meeskonnad, kusjuures avaviske-hüppepalli sooritas "korvpalli isa" James Naismith. Eesti kuulumine FIBA-sse peatati 1940. a. Eesti annekteerimise tõttu Nõukogude Liidu poolt. Aastatel 1945 - 1991 oli Eesti korvpallialane tegevus seotud Nõukogude Liidu Korvpalliföderatsiooniga. 20
Sinu vastus oli: "Playmaker" on tagamängija, kes juhib mängu. 16.Kas väljaku välispiire puudutav pall on "out"- pall? Sinu vastus oli: on 17.Kas audist korvi visatud palli loetakse punktivääriliseks? Sinu vastus oli: ei 18.Nimeta Eesti tipp-korvpallureid, meeskondi. Sinu vastus oli: BC Rakvere Tarvas - Valmo Kriisa, Martin Müürsepp BC Kalev/Cramo - Tanel Sokk Tartu Ülikool/Rock - Tanel Tein, Janar Talts 19.Nimeta 3 erinevust NBA ja FIBA reeglites. Sinu vastus oli: Kolmepunktijoon, mõõdetuna korvi keskkohast FIBA: 6,25 m (20' 6,25") kaar. NBA: 7,24 m (23' 9") kaar, mis külgjoontega paralleelselt asetseb korvist 6,7 m (22') kaugusel. Kolmesekundi ala (piiratud ala, ,,võti") FIBA: Trapets, 3,6m (12') lai vabaviske joone juurest ning 6 m (19' 8,25") lai otsajoone juures. NBA, WNBA: 4,88 m (16') lai ristkülik Mängu aeg FIBA: 4x10 min veerandajad, lisaaeg 5 min. NBA: 4x12 min veerandajad, lisaaeg 5 min. 20
16x8 m 6. Kui pikk on saalihoki time out? 30 sek 7. 2 minutiline karistus saalihokis lõppeb ennetähtaegselt, kui…? vähemusees mängivale võistkonnale visatakse värav. 8. Millal võib korvpallis mängijaid vahetada? Kohtuniku loal 9. Võrkpallivõistkonna maksimaalne lubatud suurus ühes mängus on? 12 10. Kui kaua kestab time out võrkpallis? 30 sek 11. Eesti parim jalgpallur 2011? Konstantin Vassiljev 12. Rahvusvahelise Korvpalli Föderatsiooni lühend? FIBA 13. Rahvusvahelise Võrkpalli Föderatsiooni lühend? FIVB 14. Milline spordiala kasutab raskeimat palli? Korvpall 15. Jalgpallis loetakse väravat alates sellest hetkest, kui pall on ületanud väravajoone teatud % ulatuses. Mitu % peab olema pallist üle väravajoone? 100% 16. Mitut mängijat võib saalihokivõistkond ühes mängus kasutada? 20 17. Mitu perioodi algab korvpallis lahtihüppega? 1 (Esimene) 18. Korvpallivõistlus jääb normaalajal viiki
Tartu Ülikool Rock Tartu Ülikool Rock on Eesti korvpalliklubi, kes osaleb mitmetes sarjades. Hooajaks 2010/2011 oli korvpalli klubil järgmised eesmärgid: Eesti karikavõistlused - võit Tulemus: Tartu Ülikool/Rock võitis Eesti karikavõistlused. Karikavõistluste poolfinaalis võitis TÜ/Rock TTÜ/Kalevi meeskonda tulemusega 76:65. Finaalis läks TÜ/Rock vastamisi Rakvere Tarvasega, keda võideti ülekaalukalt 81:51. FIBA EuroChallenge - omandada kogemusi Tulemus: TÜ/Rock jäi Lugano Basketiga jagama alagrupi kolmandat-neljandat kohta. Balti korvpalliliiga - omandada kogemusi Eesti korvpalli meistriliiga võit 11.03.2011 - SUUR KORVPALLIÕHTU: TÜ/Rock andis lõpusekunditel mängu Ventspilsile ära. Korvpalli Balti liigas on käes hetked, kus iga punkt loeb: veerandfinaali esimeses kohtumises astus TÜ/Rock ainsa konkurentsi jäänud Eesti klubina lahingusse Läti liiga liidri
Eesti meistriks. Esimese hooaja Venemaal (2001-2002) veetis Müürsepp kõrgliiga klubis Kazan UNICS, mille rivistuses mängis mees veel ka hooaegadel 2003-2004 ja 2005-2006. Nende aastate vahel esindatakse ka Permi Ural Greati ning tõelisse Euroopa tippu kuuluva CSKA värve. Selle kõige kõrval oli ka väike kõrvalepõige Moskva Dünamosse Müürseppa saavutused olid Venemaal võimsad. Aastal 2004 jõutakse FIBA EuroCupil finaali. MVP auhinna viis koju loomulikult Martin Müürsepp. 2004-2005 tuli ta ka Venemaa meistriks Moskva CSKA kooseisus. Pärast pikki aastaid erinevates välisklubides naases Martin Müürsepp jälle kodumaale, kus esindati Tartu Rocki. Finaalis alistati BC Kalev/Cramo mängudega 4-2. Pärast kodust meistriliiga hooaega sõlmis ta lepingu Austraalia klubi Melbourne Tigersiga. Kahjuks jäi see
Tutvustus Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel ning kus eesmärgiks on saada pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel visata pall enda korvi. USAs juhib korvpalli peamiselt Rahvuslik Korvpalliliit (National Basketball Association ehk NBA). Eestis on selleks Eesti Korvpalliliit. Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates 1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA (prantsuse keeles Fédération Internationale de Basketball Amateur), millel on üle 150 liikmesmaa. Olümpiamängudel oli meeste korvpall esimest korda ametlikult kavas 1936. ja naiste korvpall 1976. aastal. Näitliku alana oli korvpall kavas juba 1904. aastal Saint Louisis. Maailmameistrivõistlusi peetakse alates 1950. meestele ja 1953. aastast naistele. Euroopa meistrivõistlusi peetakse alates 1935. meestele ja 1938. aastast naistele.
mis toimis kuni suurte muutusteni 1940. aastal. Sellist meistrivõistluste korda tuleb pidada kordaläinuks. Järgmisel, olümpiaeelsel hooajal 1935/36 suurendati Liiduklassi meeskondade arvu seitsmeni, et suurendada veelgi konkurentsi Eesti meistri nimele. Ka see muudatus õigustas end, sest selleks ajaks oli juba 4 või 5 meeskonda oma tasemelt jõudnud reaalseks meistritiitli pretendendiks. Selleks ajaks oli EKL liitunud FIBA-ga (1934. aastal) ja me võtsime kohustuslikult omaks FIBA poolt kehtestatud võistlusmäärused. Varemalt olid meil käibel omad, USA-lt üle võetud võistlusmäärused. Järgmised määruste muudatused tehti FIBA kongressil 1936. a olümpiamängude ajal. Tehnilisse komisjoni, kes tegi ettepanekuid määruste muudatuste osas, valiti ka tallinlane Aleksei Selenoi. Peab märkima, et Eesti oli edumeelsete korvpalli arengule kasutoovate muudatuste pooldaja ja isegi algataja. Näiteks: 1) peale korvi saavutamist palli
Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates 1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA (prantsuse keeles Fédération Internationale de Basketball Amateur), millel on üle 150 liikmesmaa. Liikmesmaade kokkuleppe järgi kehtestab see organisatsioon rahvusvahelised korvpallireeglid, mille järgi peetakse rahvusvahelisi võistlusi. Iga liikmesriigi korvpallielu korraldust juhtiv organisatsioon (Eestis vastavalt Eesti Korvpalliliit) võib kehtestada esindatava riigi piires täiendavaid reegleid või teha neis mööndusi. FIBA pädevusse kuulub ka
Siit on siis ka pärit läbi kõigi pikkade aastakümnete põlvest põlve kandunud vastasseis Tallinna kahe kõige kuulsusrikkama kooli vahel tänapäevani välja. Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel ning kus eesmärgiks on saada pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel visata pall enda korvi. Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates 1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA, millel on üle 150 liikmesmaa. Olümpiamängudel oli meeste korvpall esimest korda ametlikult kavas 1936. ja naiste korvpall 1976. aastal. Näitliku alana oli korvpall kavas juba 1904. aastal Saint Louisis. Maailmameistrivõistlusi peetakse alates 1950. meestele ja 1953. aastast naistele. Euroopa meistrivõistlusi peetakse alates 1935. meestele ja 1938. aastast naistele. Euroopas korraldatakse ka Euroopa karikavõistlusi riikide meistritele (mehed
Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates 1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA (prantsuse keeles Fédération Internationale de Basketball Amateur), millel on üle 150 liikmesmaa. Liikmesmaade kokkuleppe järgi kehtestab see organisatsioon rahvusvahelised korvpallireeglid, mille järgi peetakse rahvusvahelisi võistlusi. Iga liikmesriigi korvpallielu korraldust juhtiv organisatsioon (Eestis vastavalt Eesti Korvpalliliit) võib kehtestada esindatava riigi piires täiendavaid reegleid või teha neis mööndusi
grusiinlased, venelastest ja AKSK-st rääkimata). V periood Uus omariiklus 1991-st tänaseni välja Iseloomustavad näitajad: 1. Motivatsioon puht materiaalsed huvid, peaaegu täisprofessionalism. Aatelised huvid kahjuks väiksemad või olematud. Näide: 1993.a. kuumadel juunipäevadel Tiit Sokk Hiiumaal, selle asemel et olla EM-I tulipunktis sini-must-valge all Münchenis. 2. Korvpalliliidu moodustamine (1989.a. lõpus juba) ja sellega meie alaliidu iseseisvumine. 3. Taastumine FIBA-s 1991.a. lõpus peale 51 aastast eemalolekut. 4. valulised üleminekuaastad 1990-ndate algul peale NL-st lahkumist, eriti noorte osas süsteemi muutus, aga ka täiskasvanute osas uute väljundite otsimised (Idaliiga, Põhjamaade mv-d, Balti liiga, Euroopa sarjad). 5. Uue Eesti keskse korvpallimudeli ülesehitamine ja selleks vahendite pidev leidmine. 6. Eesti mv-te tähtsuse järsk tõus EMKL loomine. Eesti meistri nimetuse tähtsustumine seoses uue põlvkonna pealekasvamisega. 7
Lubatud on õla, õlavarre ja sääre kaitsed, kui need on kaetud pehme materjaliga; põlve toestused, kui need on hästi kaetud; purunenud nina kaitse, isegi siis, kui see on valmistatud kõvast materjalist; prillid, kui need ei ohusta teisi mängijaid; kuni viie cm laiused peapaelad, mis on valmistatud mittekriimustavast ühevärvilisest riidest, tehismaterjalist või kummist. Kõik muu antud punktis mitteloetletud varustus peab kõigepealt saama kooskõlastuse FIBA Tehniliselt Komisjonilt. Mängija(-te) vigastuse korral võib kohtunik mängu peatada. Kui vigastus tekib hetkel, mil pall on õhus või mängijate käes ja liigub pidevalt edasi käest-kätte, siis kohtunik ei vilista mängu peatamiseks enne, kui palli valdav võistkond viskas korvile, kaotas kontrolli palli üle, viivitab palli mängimisega, või pall kukkus maha. Siiski võivad kohtunikud vajaduse korral vigastatud mängija kaitseks mängu koheselt peatada
Täiendava ajana kasutatakse lisaaegakui normaalaja lõpul on punktiseis viigiline. Lisaaja pikkus on 5 minutit. Igale lisaajale eelnev kaheminutiline vaheaeg. Lisaaegasid kasutatakse kuni võitja on selgunud. Nii normaalajal kui ka lisaajal peatatakse aja lugemine määruste rikkumise ja palli korvi langemise korral. Mängitakse nn seisvat aega.Aeg käivitatakse kohtuniku märguande peale. Jooksvat aega ehk olukorda kus mänguaeg peatatakse vaid veerandaegade lõpul FIBA reeglites ei lubata Mänguväljak Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi.Eesti Korvpalliliitlubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 x 14. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne korvilaud mille küljes on korv, mis asub horisontaalselt korvilaua alumise serva keskel.Väljaku keskel on 3,6-meetrise läbimõõduga keskring Korvirõngas
kõigist neist saab selles raamatus lugeda. Mõistagi ka ainsast NBA-s mänginud Martin Müürsepast ja teistest ässadest viimase poole sajandi jooksul. Ameerikas ja Euroopas USAs juhib korvpalli peamiselt Rahvuslik Korvpalliliit (National Basketball Association ehk NBA). Eestis on selleks Eesti Korvpalliliit. Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA (prantsuse keeles Fédération Internationale de Basketball Amateur), millel on üle 150 liikmesmaa. Olümpiamängudel oli meeste korvpall esimest korda ametlikult kavas1936. ja naiste korvpall 1976. aastal. Näitliku alana oli korvpall kavas juba1904. aastal Saint Louisis. Maailmameistrivõistlusi peetakse alates 1950. meestele ja1953. aastast naistele. Euroopa meistrivõistlusi peetakse alates 1935. meestele ja1938. aastast naistele. Euroopas
annaabi.ee 
