agressiivsuses, mis tähendab nende ühiskondade suuremat plahvatusohtlikkust. Seetõttu ihalevad inimesed seal enam konsensust ja korda ning on ebatolerantsemad kõrvalekallete suhtes, püüdes reeglite, seaduste ja ohutusmeetmetega ühelt poolt ja absoluutse religioosse tõe otsingutega teiselt poolt viia miinimumini võimaluse, et tekivad segased ja ebatavalised olukorrad (Hofstede 1984, 1999). Maskuliinsus feminiinsus Kolmas kultuuridimensioon on konstrueeritud maskuliinsuse feminiinsuse skaala alusel. Maskuliinsust seostatakse rohkem enesekehtestamise ja feminiinsust teiste eest hoolitsemisega. Erinevaid kultuure uurides saab võrrelda, kuivõrd inimesed püüdlevad eelkõige kõrge maskuliinsusega seotud väärtuste poole või kuivõrd nad eelistavad pigem feminiinseid väärtusi. Ka erinevaid organisatsioone saab seostada erinevate väärtustega äriorganisatsioonidel on pigem maskuliinsed ja haiglatel pigem feminiinsed eesmärgid. Mainori kõrgkool
Kuigi täiskasvanute seas on traditsioonilised soorollid lääneühiskonnas muutumas, siis seda kindlamalt on väikeste laste puhul näha soolisi iseärasusi. Nancy Chodorow (1974) kirjeldas, kuidas toimub naisidentiteedi ja meesidentiteedi areng varajases lapsepõlves. Ta kirjeldas, kuidas tüdruk defineerib ennast oma emaga olevate suhete kontekstis ning poiss omakorda tunneb vajadust eemalduda emast, defineerides ennast maskuliinsema poolena, eemaldudes oma feminiinsuse poolest. Sellest tulenevalt kogevad poisid ja tüdrukud teistest inimestest sõltuvuses olemist väga teistsuguselt. Poistele on sõltumatus väga tähtis kui tüdrukud just defineerivadki ennast selle baasil, millised on nende suhted teistega ja sõltuvus nendest. Janet Lever (1976) uuris 181 viienda klassi last (valgenahalised ja kesklassist pärist), vaadeldes nende mängimisviise koolis vahetundidel, kehalises kasvatuse tundides ja isegi
ole lihtne aspekt kumb kumb on, vaid mida kumbki teeb, korduvalt, suhtlemisel teistega. Sotsiaalne vaatepunkt soovitab, et seltskondlik alkoholi tarbimine võib sümboolselt väljendada sugu ja samal ajal kui mõtestamine sisaldab eristamist, et naiselikkus on allutatud mehelikkusele. Feminiinsus ja maskuliinsus on väga dünaamilised ja muutuvad ajas, asukohas ja sotsiaalses kontekstis ja oluline on ära tunda, et on palju erinevaid viise olla maskuliinne või feminiinne. Erinevad feminiinsuse ja makuliinsuse definitsioonid võivad olla seotud erinevate mustritega alkoholi kasutamisel, alkohol ei ole ainult mõjutatud soost, ega mõjust, vaid see on omaette ,,sugu". Naised peavad taluma rohkem sotsiaalset survet oma joomisharjumustes. See ei tule üllatusena, et mehed joovad rohkem kui naised, ja et naistel on joomise läbi enam kaotada au, häbi, lapsevanemaks olemine. Naiste avalik alkoholijoobes olemine on enamjaolt
pürgimas maskuliinse ühiskonnamudeli poole, orienteerudes koduseid väärtusi tahaplaanile jättes edule ja majanduskasvule. Paralleelselt selle tendentsiga tõstavad pead ka mitmed feministliku liikumise voolud. Nõudmiste keskmes asub aga just tööalane võrdõiguslikkus: naise saavutusvajaduse toetamine ja elamine kodust väljapoole. Näib, et tänu naisliikumisele muutub ühiskond maskuliinsemaks. Samas, sotsiaalpoliitikutena kallutavad naised vaekaussi jälle feminiinsuse suunas. Sotsioloogid on tõdenud, et Eestlaste väärtustes on toimunud kiired muutused. Muu läänestumise kontekstis on Eestisse saabunud ka turumajandus ja feminismi teooria. Eesti noori ei huvita võrdõiguslikkus, küll aga naisena olemine. Turumajanduse puhul on ahnus ja saamahimu igas inmeses, see on midagi ürgset, bioloogilist. Kuid Eesti mentaliteet, ilmselt sellestsamast loomuliku arengu taotlusest lähtudes, soosib mis tahes erinevusi ja elitismi:
Lähenedes teineteisele mitte haardudes, vaid kobades, mitte valitsedes, vaid hellitades, kaitsevad armastajad omavahelist tõmmet ja elujõudu. Nii austavad nad teineteise teisesust. Hélene Cixous ja écriture feminine Kõige enam tänu Hélene Cixous'le tõusis écriture feminine - naiselik kirjutamine ehk naiskirjutus 1970ndate prantsuse poliitilises ja kultuurilises mõttevahetuses kesksele kohale. Aastatel 1975-1977 kirjutas Cixous hulga teoreetilisi tekste, milles uuris naise, feminiinsuse ja feminismi suhteid kirjutamisega: La Jeune Née, La Rire de la Méduse, Le Sexe on la tete?, La Venue a l´ecriture. Nii Cixou kui ka teiste prantsuse feministide eesmärk oli lõhkuda opositsioonide kaudu loodud sooliste erinevuste stereotüüpe. Nad vaatlesid keelt alana, mis loob neid 3 stereotüüpe, kuid milles peitub ka võimalus vabastada sooline erinevus neist stereotüüpidest
• Ei eeldata, et organisatsioonid kannavad töötajate eest hoolt hällist hauani. Madal individualism (Ecuador, Panama, Colombia): • … Lühidalt: ’Üksildus, sõltumatus, eesmärgid, konfliktid’ vs ’Perekond, konformsus, sise-välisgrupi erinevused’ 33. Kirjeldage G.Hofstede maskuliinsus-feminiinsus kultuuridimensiooni (vastuses ärge kasutage väljendit „ja vastupidi“ või midagi analoogset). Nimetage mõned madala vs kõrge maskuliinsuse-feminiinsuse dimensiooniga riigid. Maskuliinsetes ühiskondades ollakse orienteeritud rahale ning asjadele, tähtis on võim ja edasiliikumine. Feminiinsed ühiskonnad väärtustavad pigem elukvaliteeti, on orienteeritud abistamisele ning hoolitsusele. Maskuliinsetes kultuurides on soorollid kindlalt erinevad, rõhutatakse eneseteostust, tulemuslikkust ja sõltumatust. Feminiinsetes kultuurides ei ole soorollid fikseeritud, oluline on keskkond
c) asjad ja nende käsutamise viisid. 79. Kultuuri väärtuselise komponendi moodustavad a) tegelikkuse vastavus inimeste vajadustele ja eesmärkidele; b) märgid ja sümbolid; c) ideoloogiad, müüdid, usundid. 80. Sotsiaalset kapitali loob a)usaldus, ühiskonda koos hoidvad inimestevahelised sidemed; b)demokraatlik põhiseadus (konstitutsioon); c)funktsioonide ratsionaalne jagunemine keskvõimu ja kohalike omavalitsuste vahel. 81. Võib täheldada seoseid maskuliinsuse-feminiinsuse ja järgmise näitaja vahel a)riigi majanduslik heaolu; b) riigi rahvaarv; c)riigi tehnoloogiline arengug. 82. Feminiinses kultuuris a) tehakse tööd selleks, et elada; b) elatakse tööle; c)on rohkesti auahneid naisi. 83. Maskuliinne feminism a) nõuab naistele samu õigusi kui meestel; b) tahab, et mehed pühenduksid rohkem kodule ja lastele; c) tahab muuta mehi pehmemaks. 84. Reaktiivsed rahvad a) planeerivad, koostavad ajakavasid, usaldavad kõige enam andmebaase;
c)tuleneb üldharidusest. U 72.Utilitaarne (eetiline) lähenemine (utilitarian approach) a) väidab, et kõik teod on moraalsed seni, kuni nad toetavad indiviidi parimaid pikaajalisi huve; b) väidab, et inimesel on fundamentaalsed Õigused ja vabadused, mida ei saa neilt keegi ara võtta; c) põhineb moraalsel käitumisel, mille raames saavutatakse kõige parem tulemus kõige suuremale hulgale inimestele. a) V 81.Võib täheldada seoseid maskuliinsuse-feminiinsuse ja järgmise näitaja vahel a)riigi majanduslik heaolu; b) riigi rahvaarv; c)riigi tehnoloogiline arengug. 25.Väikeettevõtluse sotsiaalne tähtsus väljendub järgnevas: a)väikeettevõtluse majanduslik efektiivsus on suurtootmise omast kõrgem; b) tööhõive tagamine inimestele, kes ei sobi suurtootmisesse; c)väikeettevõtlus on suurtootmisest innovaatilisem. 27.Vähest sekkumist majandussüsteemi toimimisse ja aktiivset sekkumist ühiskonna õigusliku süsteemi loojana
Konfliktiteooria- ühiskondlik tööjaotus ja sellest tulenev ebavõrdsus sotsiaalselt konstrueeritud ja mitte loodusest tulenev Ebavõrdsus sooliselt tulenevalt: · erinev juurdepääs tootmisvahenditele ja toodetele/teenustele rõhutab · võimu rolli või jõu kasutamine Sooidentiteedi sotsialiseerimine Sooline stereotüpiseerimine algab lapseootusega enne lapse sündi selle protsessi lõppprodukt on inimene, kes sobib feminiinsuse ja maskuliinsuse kultuuriliste definitsioonidega Väga varases nooruses muutub laps enda sotsialiseerimise agendiks tal arenevad soolise käitumise motivatsioonid ja spetsiifilised oskused Muutused meeste elus Teadlaste keskel on kujunenud üldiselt tunnustatud arusaam, et mehed peaksid rohkem tegelema laste kasvatamisega samuti peaks suurenema meeste poolt tehtavate kodutööde hulk!!! Perekonna ajaloolised alused
Kuigi ühiskond on muutunud, ei tule muutused sellele kodusfääris järele. ,,Seiskunud revolutsioon" (A. Hochschild) naised küll liikusid tööjõuturule, kuid mehed ei võtnud vastutust samaväärselt kodu ja laste eest. Tekib ,,teine vahetus", topelttööpäev kodus. 29. Sooline sotsialiseerimine Oluline roll on soorollide väljakujunemisel soolisel sotsialiseerimisel. See on protsess, mille kaudu inimene õpib selgeks kultuuris valitsevad maskuliinsuse ja feminiinsuse normid. Kultuuris on välja kujunenud ootused, arusaamad, milline käitumine on sobilik poistele ja tüdrukutele. Need ootused antakse edasi varasest lapsepõlvest (mehed ei nuta). Samuti on siin koolil oluline roll. Muinasjutud, lasteraamatud väga oluline uurimismaterjal. Illustratsioonid, õpetlikud tekstid lugemikes, õpikutes (nende kaudu antakse varjatult edasi ka muid olulisi teadmisi. ,,Varjatud õppekava" - patriotism, ajalootõlgendus, oma kultuuri väärtuslikkus, olulsisus, headus)
üldisemalt olemas kaks tarbijatüüpi: rütmikuulekas tüüp, emotsionaalne kuulaja. Adorno kirjeldab kuidas emotsionaalne kuulaja töötab – talle on kõnekas õnnelik lõpp. Kesine asendus, lohutav asendus sellele, et inimene ise on õnnetu. Pakutakse lõtva lohutust teadmisele, et ise on õnnetu. Saab nutta kui näeb, mis toimub. Kirjeldab seal naispublikut, kes sentimentaalseid filme vaatab või laule kuulab. Sentimentaalsus on selgelt seotud naisega. Adorno käsitlus muusikast sisaldab feminiinsuse ja maskuliinsuse vastandusi. Naiselikkus tähendab nõrkust, madal emotsioon, mida ei kontrolli. Mehed on suutelised olema kultuuris aktiivsed ja end kontrollida. Kummaline et räägib džässist, populaarmuusikast (30. aastate baasil) kastreerimise kaudu ehk maskuliinsusest loobumisega. Suhe mehelikkuse ja naiselikkuse vahel tuli ka poppmuusikasse. Kommertslikuks peetakse ballaadilikke laule, pehmus, lamedus, mis on seostatud naiselikkusega. Oluline muutus toimus 50ndatel aastatel
Kuigi mõni võib pidada Aasia päritolu inimesi feminiinsemaks laialt levinud hoolitsemise, soojade suhete ja konsensuse eelistamise tõttu, on küllalt ka neid Aasia kultuure, mis rõhutavad maskuliinseid eesmärke, nagu palk, edukus, materiaalse staatuse sümbolid. Lisaks eristavad mitmed Aasia kultuurid meeste- ja naistetööd (s.o. soorolle), teistes võib see eristus puududa. Seega ei ole võimalik kõiki Aasia kultuure maskuliinsuse-feminiinsuse skaalal samamoodi käsitleda. Saavutustele orienteeritud maskuliinses ühiskonnas õpivad nii poisid kui tüdrukud olema auahned ning võitlushimulised, püütakse olla klassi parim õpilane. Konkurents juba varases eas on loomulik, rõhutatakse rohkem individuaalseid saavutusi, kooperatiivseid töövõtteid kasutatakse vähe. Feminiinses ehk elu kvaliteedile suunatud ühiskonnas õpivad poisid ja tüdrukud olema vaoshoitud
Rmt.: D. Kutsar ory. Turun Yliopisto Julkaisuja Annales Universitatis (Toim.). Lapsed Eestis. Tallinn: ÜRO, 46-47. Turkuensis Sarja-Ser. B osa-Tom. 277 Humaniora, Turun Peied, T., & Kutz, L. (1994). Child maltreatment: The relationships Yliopisto. between developmental research and public policy. The Laur, T. (2004). Väärkohtlemine maskuliinsuse-feminiinsuse Ameican Journal of Family Therapy, 22(3), 247-262. vaatenurgast. Rmt.: K. Soo & D. Kutsar (Toim.), Prost, K. (2004). Väärkohtlemise erinevate liikide Seksuaalse väärkohtlemise kogemused ja hoiakud Eesti esinemissagedus ja nendesse suhtumine Tartu linna ja noorte hulgas. Tartu, 42^-9. maakonna algklasside õpilastel. Bakalaureusetöö. TÜ
92). Kuigi mõni võib pidada Aasia päritolu inimesi feminiinsemaks laialt levinud hoolitsemise, soojade suhete ja konsensuse eelistamise tõttu, on küllalt ka neid Aasia kultuure, mis rõhutavad maskuliinseid eesmärke, nagu palk, edukus, materiaalse staatuse sümbolid. Lisaks eristavad mitmed Aasia kultuurid meeste- ja naistetööd (s.o. soorolle), teistes võib see eristus puududa. Seega ei ole võimalik kõiki Aasia kultuure maskuliinsuse-feminiinsuse skaalal samamoodi käsitleda. Saavutustele orienteeritud maskuliinses ühiskonnas õpivad nii poisid kui tüdrukud olema auahned ning võitlushimulised, püütakse olla klassi parim õpilane. Konkurents juba varases eas on loomulik, rõhutatakse rohkem individuaalseid saavutusi, kooperatiivseid töövõtteid kasutatakse vähe. Feminiinses ehk elu kvaliteedile suunatud ühiskonnas õpivad poisid ja tüdrukud olema vaoshoitud ning vähenõudlikud, auahnust ja konkurentsi ei peeta vooruseks,
pea enam oma maskuliinset mõtteviisi kohandama veidi pehmemalt mõtleva naise omaga. Maskuliinse feminismi toel muutub ühiskond veelgi maskuliinsemaks. Feminiinne feminism tahab muuta mehi pehmemaks. Nõutakse, et mehed pühenduksid rohkem kodule ja lastele. Naine ei taha muuta oma mõtteviisi. Ta tahab, et mõtteviisi muudaks mees. Seega, feminiinne feminism tahab kallutada ühiskonda feminiinsuse suunas. Võimudistants. See näitab, millisel määral peetakse antud kultuuris oluliseks võimu ja hierarhilisi suhteid. Nimetatud dimensioon (põhitunnus) väljendab suhtumist alluvate ja ülemuste vahelisse distantsi ja sellest tulenevalt näiteks järgmistesse küsimustesse. Suur või väike palkade erinevus. Alluvad ootavad ülemuselt suunamist ja konsulteerimist või käsku.
annaabi.ee 
