kaitsemaandustakistuse järgi. Rikkevoolukaitse kasutamine TT-juhistikus: Maanduse väljaehitamine TT-juhistikus ei tekita suhteliselt suure lubatud takistuse tõttu raskusi. Ka rikkevoolukaitse rakendumisaeg, mis vastavate tootestandardite kohaselt rahuldab elektriohutusnõudeid. Ajutised liigpinged võivad TT-juhistikus tekkida neutraaljuhi katkemisel. Olenevalt faaside koormusjaotusest võib ühe faasi pinge tõusta kuni faasidevahelise pingeni. Toitealajaama ülempingepoole maaühenduse korral võivad ajutised liigpinged sattuda madalpingetarbijateni neutraaljuhi kaudu ja on suuremad kui IT-juhistikus. TT-juhistike suurim eelis teiste juhistike ees seisneb kõrges elektriohutusastmes, kuna maaühenduskaitsena kasutatakse rikkevoolukaitselüliteid ning puutepinge on TT-juhistikus kõrgem kui TN- juhistikus mis võib küündida faasidevahelise pingeni. Siiski Eestis ei ole TT- juhistikud peaaegu üldse kasutust leidnud.
rakendu. 11. TT-juhistikus on maaühendusvool sedavõrd väike, et liigvoolukaitse enamasti ei rakendu. Kui näiteks talitlusmaanduse takistus on 100 , ei saa maaühendusvool kuidagi tõusta üle 5 A. Seetõttu tuleb lisaks liigvoolukaitsele kasutada rikkevoolukaitselülitit. 12. Ajutised liigpinged võivad TT-juhistikus tekkida neutraaljuhi katkemisel. 13. Neutraaljuhi katkemisel olenevalt faaside koormusjaotusest võib ühe faasi pinge tõusta kuni faasidevahelise pingeni (suureneda 1,73 korda). 14. Toitealajaama ülempingepoole maaühenduse korral võivad ajutised liigpinged sattuda madalpinge tarbijateni neutraaljuhi kaudu ja on suuremad kui IT-juhistikus, kuid siiski väiksemad kui TN-juhistikus, sest neid vähendab toiteallika neutraali ja tarbija elektripaigaldise pingealtide osade eraldi maandamine. 15. TT-juhistike suurim eelis teiste juhistike ees seisneb kõrges elektriohutusastmes,
tasakaaluolekus ΔG=0. Gibbsi energia arvutamisel saab määrata kas protsess on isevooluline või mitte. püsival temperatuuril võivad spontaanselt toimuda vaid reaktsioonid, mille juures vabaenergia väheneb. mida suurem on vabaenergia vähenemine arvuliselt, seda kaugemal on süsteem tasakaaluolekust ja seda tugevam selle kalduvus reageerida, et läheneda tasakaaluolekule. tasakaal heterogeensetes süsteemides aine oleku diagramm – faasidevahelise tasakaalu tingumuste diagramm (p=const) p C 1 a tm vesi jä ä O aur 0 0C 100 C 0 T kolmikpunkt O – vastab tingimustele (T, p), mille korral aine kolm faasi/agregaatolekut on tasakaalus
- pingealuse tööga seotud isikute, nt. elektripaigaldise käidukorraldaja, elektritöö juhi, töörühma juhtija ja töötajate omavahelised töösuhted; - lülitusliigpingete piiramismeetmed töökohal, nt võimsuslülitite automaatse taaslülitamise tõkestamine; - inimeste töötamiskaugused ja juhtivate vahendite jaoks ettenähtud kaugused. Nimetatud kaugused põhinevad faasi ja maa vahelisel pingel, kuid nad peavad olema antud ka faasidevahelise pinge ja nõutava isolatsioonitaseme järgi. 7 6. TÖÖRIISTAD, -SEADMED JA -VAHENDID Tööriistad, -seadmed ja -vahendid peavad olema selgelt märgistatud. Märgistamine peab tagama, et pingealustel töödel kasutataks ainult nendeks töödeks ettenähtud tööriistu, -seadmeid ja -vahendeid ning et oleks välditud nende vahetusseminek. Tööriistu, -seadmeid ja -vahendeid tuleb kasutada nende tootjate või tarnijate juhendite kohaselt.
juures), elektri- ja soojusjuhtivus, soojuspaisumistegur, vastupidavus oksüdatsioonile on reguleeritav kristaliinsusega ja defektide elimineerimisega. Kasutatakse kaubatoodetena 3 põhikujul: paralleelselt koos 1000-160 000 üksikkiudu; tükeldatud kiududena ja jahvatatuna. Saadaval ka kahedimensionaalsena ja kombineeritud teiste sarrustega. 15.Klaaskiu apreteerimine. Apretid. Eesmärk: 1) Klaaskiu ja maatriksi faasidevahelise sideme füüsikaliseks ja keemiliseks tugevdamine. 2) Kiu pinna kaitsmine vee ja agresiivsete vedelike suhtes. Apreteerimine: riide, naha, paberi jm töötlemine keemiliste ainetega. See annab neile või taastab nende nägusa välimuse, elastsuse, jäikuse, läike, vee-ja tulekindluse, sileduse, kortsumuse. Klaaskiu apreteerimine: 1) Kiudu kaitsva meti (mett) eemaldamine 2) Apreti hüdrolüüs
Iga kiud põhjustab hõõret. Mida rohkem kiudu, seda rohkem hõõrduvat pinda ja seda suurem vastupanu tõmbele. Kiu kriitiline pikkus on selline kiu pikkus, mille korral kiud on täielikult koormatud, toimub kiu purunemine ja see määrabki komposiidi tugevuse.Saab kasutada ROM-i. Teise variandi puhul ei ületata kriitilist tõmbetugevust ja kiud tõmmatakse lihtsalt maatriksist välja. Kriitiline pikkus kasvab faasidevahelise sideme nõrgenemisel. Kiudude läbimõõdu ja nende tugevuse kasvamisel. Põhimõtteliselt on vaja vist pikemaid kuide kui läbimõõt kasvab või faasid on nõrgad ja purunevad. Armeerimise mõju suurendamiseks on vaja, et armatuuri maht ja kriitline maht oleksid väikesed. Survele alludes toimub kaks erinevat purunemismehhanismi. Esimese korral kaotavad kõrvuti asetsevad kiud püsivuse ja tõmbepingete tõttu
sulgavaldis (1 - 2) vtab arvesse vedeliku üleslüket. 9. Pinna vaba energia, pindpinevus, pindaktiivsus, pindliig Pindpinevust defineeritakse kahel viisil: 1) pindpinevus on jõud, mis mõjub vedeliku eralduskontuuri pikkusühikule selles suunas, milles vedeliku pind kahaneb. 2) Pindpinevus on töö, mida on vaja kulutada pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. Matemaatiliselt on pinna vabaenergia ehk pindpinevus defineeritud Gibbsi vabaenergia (GS) juurdekasvuna faasidevahelise pinna suurenemisel ühe pinnaühiku võrra. Pinna vaba energia ehk pindpinevus tingimustel P,T = const: 12 =( Gs/ S12)P,T Pindkihi molekulid avaldavad survet faasi sisemuse osakestele ja pind püüab omandada minimaalse võimaliku väärtuse. Vedelike puhul viib see tilga moodustumisele. Resultaatlõud on suunatud vedeliku sisemusse. Tekib siserõhk, kuna vedeliku pind avaldab rõhku oma sisemistele kihtidele. Suure eripinnaga süsteemides tuleb arvestada pinna
Tasakaalukonstandi seos Gibbsi energiaga: G°T = - RTlnKT Tasakaalu nihkumine: Le Chatelier' printsiip kui mingi välismõju (T, p, c) rikub süsteemis keemilist tasakaalu, kulgevad protsessid süsteemis selles suunas, mis vähendab tekitatud muutust. Keemilist tasakaalu mõjutavad tegurid: kontsentratsioon, rõhk (gaasiliste ainete korral), temperatuur. Tasakaal heterogeensetes süsteemides: aine oleku diagramm faasidevahelise tasakaalu tingimuste diagramm. Ühekomponentsed süsteemid koosnevad ühest komponendist (ainest); kahekomponentsed süsteemid koosnevad kahest komponendist (kahest erinevast ainest). p C Vee oleku diagramm: vesi
eest 2.Kaitse M.siseste rikete edasise laienemise vastu M.sees ja elektrisüst-s. Enamus soovimatutest välismõjudest põhj.M.temp.tõusu. Võivad olla: liigkoormus töö või kaäivituse ajal, sage käivitamine, ebaõige või mittesümmeetr.pinge., puudulik jahutus või halvenenud vent. Kaitsel on 2ül.- 1.avastada ebasobivad olukorrad nagu liigkoormus või lühis 2.katkestada toiteahel.Soovitatavad kaitseviisid-ja vahendid: Vah.voolu M soovit.kasut: 1.faasidevahelise ja ühefaasilise lühise kaitset. 2.liigkoormuskaitset 3.mittesümmeetrilise pinge kaitset. Sünk.M peab olema lisax asünk.talitluse kaitse. Alalisv.masinatel peab olema lühisekaitse, vajadusel ka liigkoormuskaitse ja pöörlemiskiirust piirav kaitse.21 6. Asünk.M kontaktjuht.skeemid-26 7. Alalisv.M kontaktjuht.skeemid-23 8. Sünkr.M ergutuse juht.skeemid-24 9. Kontaktivaba juht.põhimõte- Sellex et tõsta juht.skeemide töökindlust ja
Tasakaalukonstandi seos Gibbsi energiaga: ∆G°T = - RTlnKT Tasakaalu nihkumine: Le Chatelier’ printsiip – kui mingi välismõju (T, p, ∆c) rikub süsteemis keemilist tasakaalu, kulgevad protsessid süsteemis selles suunas, mis vähendab tekitatud muutust. Keemilist tasakaalu mõjutavad tegurid: kontsentratsioon, rõhk (gaasiliste ainete korral), temperatuur. Tasakaal heterogeensetes süsteemides: aine oleku diagramm – faasidevahelise tasakaalu tingimuste diagramm. Ühekomponentsed süsteemid – koosnevad ühest komponendist (ainest); kahekomponentsed süsteemid – koosnevad kahest komponendist (kahest erinevast ainest). p C Vee oleku diagramm: vesi
Energia liig, mis on pindkihis asuvatel molekulidel võrreldes molekulidega faasi sees, on GS. Pindpinevust defineeritakse kahel viisil: 1) pindpinevus on jõud, mis mõjub vedeliku eralduskontuuri pikkusühikule selles suunas, milles vedeliku pind kahaneb. 2) Pindpinevus on töö, mida on vaja kulutada pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. Matemaatiliselt on pinna vabaenergia ehk pindpinevus defineeritud Gibbsi vabaenergia (GS) juurdekasvuna faasidevahelise pinna suurenemisel ühe pinnaühiku võrra. Pinna vaba energia ehk pindpinevus tingimustel P,T = const: Pindkihi molekulid avaldavad survet faasi sisemuse osakestele ja pind püüab omandada minimaalse võimaliku väärtuse. Vedelike puhul viib see tilga moodustumisele. Resultaatjõud on suunatud vedeliku sisemusse. Tekib siserõhk, kuna vedeliku pind avaldab rõhku oma sisemistele kihtidele. Suure eripinnaga süsteemides
Miks on need nähtused olulised? Milliseid parameetreid kasutatakse nende kvantitatiivseks iseloomustamiseks? Kohesioon: on töö ühtlase mahulise faasi katkestamiseks ühikulise katkepinna kohta. Kohesioon avaldab vastupanu aine dispergeerimisele. Lahtirebimisel moodustub kaks ühesuguse suurusega pinda. Lahtirebimisel moodustub 2 ühesugust pinda. Uue faasi moodustamiseks tuleb kulutada energiat. Kohesioonitöö gaasikeskkonnas: Wk=2vg. Kohesioonitöö vaakumis: Wk=2B. Adhesioon: on töö faasidevahelise pinna katkestamiseks. Seda tööd tarvitatakse kahe uue pinna moodustamiseks. Piirpind kaob. Adhesiooni mõõduks on pindade lahtirebimiseks kuluv töö pinnaühiku kohta (Wa). Seda mõõdetakse samades ühikutes kui pindpinevust ( J/m2). Viies (t) ja (v) kokku, tekib faasidevaheline pindpinevus tv. Faasidevaheline pindpinevus muutub võrdseks nulliga, kui kaob faasidevaheline piirpind. See toimub siis, kui faasid lahustuvad teineteises täielikult
Kui tilk on õli, siis pind on tema jaoks kas oleofiilne või oleofoobne. Kohesioon on töö ühtlase mahulise faasi katkestamiseks ühikulise katkepinna kohta. Kohesioon avaldab vastupanu aine dispergeerimisele. Lahtirebimisel moodustub kaks ühesuguse suurusega pinda. Uue faasi moodustamiseks tuleb kulutada energiat. Kohesioonitöö gaasikeskkonnas on esitatud vasakpoolsel joonisel, vaakumis aga parempoolsel joonisel. Adhesioon on töö faasidevahelise pinna katkestamiseks. Seda tööd tarvitatakse kahe uue pinna moodustamiseks. Piirpind kaob. Adhesiooni mõõduks on pindade lahtirebimiseks kuluv töö pinnaühiku kohta (Wa). Seda mõõdetakse samades ühikutes kui pindpinevust (m2 J). Viies (t) ja (v) kokku, tekib faasidevaheline pindpinevus tv.Faasidevaheline pindpinevus muutub võrdseks nulliga, kui kaob faasidevaheline piirpind. See toimub, kui faasid lahustuvad teineteises täielikult
Kuid oktaan reaktsioon.Peenestusmeetotid: eesmärgiks suuremate osakeste katkestamiseks ühikulise katkepinna kohta. K avaldab vastupanu stabiliseeritud v/õ tüüpi emulsioon. Siit järeldub, et emulsiooni tüüp lahustub seebilahuses, kusjuures tema lahustuvus suureneb pihustamine väiksemateks: kuulveski, kolloidveski, pihustamine aine dispergeerimisele. Adhesioon on töö faasidevahelise pinna on määratud emulgaatori iseloomuga. Lisades teistsugust võrdeliselt seebi kontsentratsiooni suurenemisel vees. elektrikaares, vedelate/tahkete ainete peenestamine ultraheliga, katkestamiseks. Seda tööd tarvitatakse kahe uue pinna emulgaatorit, võib emulsiooni õ/v muuta emulsiooniks v/õ või Solubilisatsiooniga kaasnevad muutused mitselli ehituses: mitselli
Märgumine: tilk tahke keha pinnal võib: minna laiali kuni monomolekulaarse kihi moodustumiseni, osaliselt laiali (märgumisnurk on teravnurk); jääp terakujulisena, tekib nüsinurk. Nurga suurust v saab seletada pindpinevusjõududega, Õli korral kas oleofiilne v oleofoobne. Täielikul märgumisel v=0, täielikul mittemärgumisel v=180'.Kohesioon: töö ühtlase mahulise faasi katkestamiseks ühikulise katkepinna kohta. K avaldab vastupanu aine dispergeerimisele. Adhesioon on töö faasidevahelise pinna katkestamiseks. Seda tööd tarvitatakse kahe uue pinna moodustamiseks, piirpind kaob, mõõduks on pindade lahtirebimiseks kuluv töö pinnaühiku kohta. Kah vedeliku, vedeliku ja tahke aine ja kahe tahke aine vahel. . Kohesioonitöö on määratud aurustumise entalpiaga, kus Haur = Gaur + TSaur. Tasakaalus, kui p,T=const, siis G=0 ja Haur =TSaur. Saur=S0-Rln(p/patm). S0-aurustumise entroopiamuut keemit-il, patm atmosfäärirõhk keemisel qaur=TkeemS0 ehk qaur/Tkeem=S+.
suunatud faasist väljapoole, jäävad kas osaliselt või täielikult välise faasi molekulide poolt kompenseerimata. Selle tagajärjel pindkihi potentsiaalne energia suureneb. Pindpinevust defineeritakse kahel viisil: 1) jõud, mis mõjub vedeliku eralduskontuuri pikkusühikule selles suunas, milles vedeliku pind kahaneb. 2) töö, mida on vaja pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. Matemaatiliselt on pinna vabaenergia ehk pindpinevus defineeritud Gibbsi vabaenergia juurdekasvuna faasidevahelise pinna suurenemisel ühe pinnaühiku võrra. Pindkihi molekulid avaldavad survet faasi sisemuse osakestele ja pind püüab omandada minimaalse võimaliku väärtuse. Tekib siserõhk, kuna vedeliku pind avaldab rõhku oma sisemistele kihtidele. Dispergeeritud süsteemides on pinna vabaenergia suur ja seepärast on kolloidosakesed ebastabiilsed. Süsteem püüdleb energia vähenemise poole. Loetleme siin kahte võimalust Gibbsi pinna vabaenergia vähendamiseks. 1. Pinna vähendamine
S id e a in e sisa ld u s, m a h u % Joon. 28. Kermiste paindetugevus sõltuvalt sideaine mahulisest sisaldusest Nagu joon. 28 nähtub, on suurima paindetugevusega WC-Co kõvasulamid. Seda seostakse eelkõige karbiidi ja sideaine vaheliste suurte adhesioonijõududega ning WC plastsusega. On leitud, et peene- ja tavastruktuuriga (dk <1 µm ja 1-2 µm vastavalt) purustav magistraalpragu levib peamiselt läbi faasidevahelise piiri, mis on kõige nõrgem lüli ahelas sideaine karbiiditera - faasidevaheline piir. Kuigi paindetugevus kasvab kuni 32 mahu%-ni on oodatav, et sideaine koguse edasisel suurenemisel tugevuse piir kahaneb. See on seotud koobalt vahekihtide paksenemisest, mistõttu magistraalpragu hakkab levima (nagu on tähendanud) mööda sideainet. Karbiiditerade tugevus sôltub seotud süsiniku kogusest karbiidis. Suurimat tugevust
on ca 3 µm, millest ka nende kermiste veidi suurem kulumiskindlus. Vaatamata katsetulemuste suurele hajuvusele on selge tendents, et kulumine väheneb kermiste kõvaduse kasuga (joon.1.13 ) Samas on näha, et sama kõvadusega kermised erinevalt kulumise kiiruselt üksteisest mitu korda.. Seega materjali kõvaduse ja kulumiskindluse vahel eksisteerib tihe side ainult sama liiki kermise vahel. Selle põhjused pole veel päriselt selged. Võimalik, et määravaks on faasidevahelise sideme tugevus, mis määrab karbiiditerade väljamurenemise ja WC võime plastiliselt deformeeruda. 50 Ni:Mo=1:1 45 Ni:Mo=2:1 40 Ni:Mo=4:1 WC-Co © 35 3 Mahu kadu, mm WC-Co(F) 30 Cr3C2-Ni dir. Cr3C2-Ni react. 25 20
entalpia muutus miinus temperatuur korda entalpia. süsteem, kus kolloidosakesed ja keskkond on eraldatud Süsteemis energia muutus muutub tempetaruuri, rõhu või koostise Lahuse elektroneutraalsuse säilitamiseks liiguvad faasidevahelise pinnaga. Kolloidlahuseid valmistatakse: 1) SO42 ioonid Cu-elektrobdilt Zn elektroocli muutumisel. Kui Gibbsi energia on minimaalne, on tasakaalu olek. dispersiooni meetodil - dispergeerides suuremaid osakesi Iseeneslikud protsessid viivad suletud süsteemi alati tasakaalu poole : (-) Zn |ZnS O4| |CuSO4| Cu (+)
Suurt tähtsust ei oma ka elektrolüüdi kogus. Korrosiooni võib esile kutsuda niiskuse kiht paksusega mõni kümnendik mikromillimeetrit. Ainukeseks tingimuseks oleks võimalus eksisteerida koos anood reaktsioonil metalli ioonide tekkeks ja katoodreaktsioonil ühtede või teiste ioonide ja molekulide taastamiseks metalli pinnal. 16. Komposiidi survetugevus. Survetugevust mõjutavad: armatuuri mehaanilised omadused, kiu läbimõõt, maatriksi jäikus ja tugevus, faasidevahelise üleminekukihi omadused. Komposiit kannab survekoormust seni, kuni armatuur ei nõtku. 17. Nahaasendajate kasutamine lennunduses. Kangas veekindla kattega, erilise kilega, mis kantakse kanga välisele pinnale. Kasutatakse kattematerjalina seintel, riiulitel, lagedel, istmetel. Valmistatakse veel ka tulekindlaid ja vettpidavaid materjale puuvillasel või kapronkangal ühekülgse anipireeritud nitrotsellulooskattega. 18. Alumiiniumisulamite korrosioonivastase kaitse võtted
Dispergeeritud osakesed on seotud agregaatide termodünaamiliseks tõenäosuseks (W) ja entroopia defin-kse gruppidena, koosnedes sadadest ja tuhendetest mok-dest. Nende tõenäosuse kaudu. S=R/Na*InW. Entroopia iseloomustab gruppide suurus võib olla väga erinev. Kolloidlahus on heterog süst, süsteemi korrapäratust ja entroopia on suurem kõrgematel kus kolloidosakesed ja keskkond on eral.tud faasidevahelise pinnaga. 0,00 teperatuuridel. Gaasides, kus moolide paigutus ja liikumine on Kolloidlahuseid valm.kse: 1) dispersiooni meetodil - dispergeerides K Ba Ca Na Al Zn Cr Fe Cd Co Ni Sn Pb H 2 ,(Pt) Cu entroopia kõrgem. Entropiia kasvab aine molaarmassi kasvuga ja suuremaid osakesi kolloiddispersiooni astmeni ja lisad-s stabilis-rit. 0,80 1,50 koosneb kuuluvate aatomite arvu suurenemisega
alandab lahuse sulamistäppi 1,86 C ja tõstab keemistäppi 0,52 C, elektrolüütide lahused aga kordi rohkem vastavalt tekkinud ioonide arvule. Kui ühes aine faasis (nimetame teda nüüd dispersiooni keskkonnaks) sisaldab suures hulgas teises faasis olevaid olevaid väikesi (tüüpiliselt diameetriga 1 – 1000 nm) osakesi, siis seda süsteemi nimetatakse dispersiooniks. Dispersioonide käitumist määrab oluliselt faasidevahelise piirpinna olemasolu ja viimane on seda suurem, mida peenem on dispergeeritud faas. 13 Hästidispergeeritud süsteeme nimetatakse kolloidideks (osakesed alla 100 nm). Kolloidid peegeldavad ja hajutavad valgust (Tyndalli efekt). Kolloidosakesed on elektriliselt laetud. See laeng tuleneb laetud gruppidest osakese pinnal ja vastupidise laenguga ioonide adsorptsioonist ümbritsevast dispergeerivast keskkonnast
molekulid püüavad teda tagasi tõmmata, nimetatakse pindpinevuseks. *Selleks, et vedeliku pindala suurendada on vaja teha tööd sisejõudude vastu. *Pindpinevus e. pinna vabaenergia on töö, mis tuleb teha pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. dw = s ds, kus dw tehtud töö, s pindpinevus ( J*m-2 e. N*m-1,(mN/m) kuna J = 1N*m ), ds pindala muutus *Termodünaaliselt on pinna vabaenergia defineeritud Gibbsi vabaenergia G juurdekasvuna faasidevahelise pinna suurenemisel 1 cm2 võrra püsiva P ja T korral: = ( G/ S) P,T ; Gs= *S, kus G - pinna vabaenergia, pindpinevus, s faasidevaheline piirpind *Pinpinevus on siserõhuga proportsiaalne => mida tugevam on molekulivaheliste jõudude toime, seda suurem on pindpinevus. Temperatuuri tõstmisel vedelikke pindpinevus väheneb. *Pinnaenergia on samuti kahe faasi erinevuse mõõduks piirpinnal. *Mida suurem on kahe faasi erinevus, seda suurem on pindpinevus nende vahel.
molekulid püüavad teda tagasi tõmmata, nimetatakse pindpinevuseks. *Selleks, et vedeliku pindala suurendada on vaja teha tööd sisejõudude vastu. *Pindpinevus e. pinna vabaenergia on töö, mis tuleb teha pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. dw = s ds, kus dw tehtud töö, s pindpinevus ( J*m-2 e. N*m-1,(mN/m) kuna J = 1N*m ), ds pindala muutus *Termodünaaliselt on pinna vabaenergia defineeritud Gibbsi vabaenergia G juurdekasvuna faasidevahelise pinna suurenemisel 1 cm2 võrra püsiva P ja T korral: = (G/S)P,T ; Gs= *S, kus G - pinna vabaenergia, pindpinevus, s faasidevaheline piirpind *Pinpinevus on siserõhuga proportsiaalne => mida tugevam on molekulivaheliste jõudude toime, seda suurem on pindpinevus. Temperatuuri tõstmisel vedelikke pindpinevus väheneb. *Pinnaenergia on samuti kahe faasi erinevuse mõõduks piirpinnal. *Mida suurem on kahe faasi erinevus, seda suurem on pindpinevus nende vahel.
kaitsmed lülitid filtrid blokeering kilp Joonis 2.8 Jõupooljuhtmuundurid, mootorid ja kogu süsteem peab olema kaitstud liigkoormuste poolt põhjustatud kahjustuste eest. Muunduri sisemiste avariide põhjuseks on türistoride, transistoride ja nende juhtseadmete rikked. Liigpinged ja liigkuumenemine tekitavad suuri liigvoolusid ja faasidevahelise lühise, mis rikub pooljuhtlüliteid, trafosid ning teisi samasse toitevõrku lülitatud seadmeid. Reeglina võib lühisvoolu maksimaalnse amplituudväärtus ületada nimivoolu amplituudväärtuse kahekordselt või rohkem. Seetõttu on pooljuhtseadiste voolu piiramine muunduri esmane kaitseviis. Elektriajamite jõupooljuhtmuundurid peavad vastama järgmistele rahvusvahelistele standarditele: · EN 60204 Safety of machinery. Electrical equipment of machines. General
annaabi.ee 
