Tuglasel polnud keskharidust tal oli niiöelda elukool. Tolstoilus- 1) Kristlik ligimise armastus2) patriarhaalne(vene kiriku pea ) eluviis. 3) isiklik enesetäiustamine 4) kurjale vägivallale mitte vastupanemine . lõi talurahva koolid kuhu kutsus lapsedüõppima (tasuta) kirjutas ka aabitsa. Maasing tegi esimese Aabitsa.Epopöa-Sõda ja rahu . Epopöa-mahukas romaan või romaanisari , mis kujutab tähtsaid ajaloosündmusi, või pikemat ajajärku. vene ja lääne europpa kirjanduses esimene epopöaromaan tegelasi 500 . Prantsuse keel. anton Tsehhov ( 1860-1904) ei kirjutanud romaane . novelle ja näidendeid kirjutas. novell-lühijutt vähe tegelasi.,pinge,ühe süzee liiniga. väikeneinimene-egoistlik mats piiratud silmaringiga .nahahoidja , kõrgemate ees lömitaja , inimväärikuseta inimene . oli ise samasugune aga sai üle sellest. Novell: Paks ja peenike . provints-pealinnast kaugemal olev koht . vutlar-mingi kate. inimesed olid vutlaris niiöeldakatte all
majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht 4. Kas Marshalli plaani eesmärk oli anda omakasupüüdmatut abi sõjas purustatud piirkonnale või saada Euroopa USA mõju alla? Põhjenda oma arvamust Nii Trumani doktriin , kui ka Marshalli plaani eesmärk ei olnud sugugi omakasupüüdmatu, sest USA teadis, et NSV Liit on neile tugev vastane ja ainus võimalus nende võimu Euroopas nõrgestada oli kui Euroopa riike toetada ja sellega võita Europpa riikide poolehoid. 5. Millist sündmust peetakse avaliku külma sõja alguseks? Dateerige aastaga. Berliini blokaadi 24. juuni 1948 6. Miks ei suutnud USA võita sõda Vietnamis ja tõkestada kommunismi võidulepääsu? USA väed ei osanud võidelda sissisõjas. Tal puudusid liitlased, kardeti Hiina sekkumist. Puudus rindejoon, looduslikud tingimused rasked. Usas endas rahuliikumised. Kriisid 1. Kriis: Berliini blokaad Aasta: 1948-49
ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Seepärast leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. · Majanduslikud raskused- 1929.aastal alanud pikaajaline majanduskriis röövis inimestelt usu demokraatiasse, seega uskus rahvas neid poliitilisi jõude kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid, et kui nad võimule pääsevad, läheb elu kiiresti paremaks · Valimiskünnise puudumine-paljudes Europpa riikides häiris parlamentide tööd erakondade paljusus. Seepärast ei tekkinud seal selgepiirilist parlamendienamust ning otsuste tegemine oli raskendatud. Mittedemokraatlikud pisirühmitused kasutasid parlamenti demokraatia vastu võitlemiseks.Nad võisid parlamendisaalis avalikult kuulutada, et taotlevad põhiseadusliku riigikorra kukutamist ning diktatuuri kehtestamist. Nõnda mõjutasid nad paljusid valijaid. AUTORITAARNE DIKTATUUR
Euroopa Liidu eesmärk on vähendada aastaks 2010 jäätmete lõplikku kõrvaldamist 20% võrra ning aastaks 2050 50% võrra võrreldes 2000. aastaga. Selle saavutamiseks on koostatud strateegia, mis seab järgmised prioriteedid: Jäätmetekke vältimine, jäätmete taaskasutamine, paremad töötlemis tingimused ja transpordi reguleerimine. Siseriiklikul tasandil toimusid muutused jäätmevaldkonnas aastatel 2004-2007, mis olid tingitud Eesti liitumisest Europpa Liiduga. Jõustusid uus jäätmeseadus, pakendiseadus ja nende alusel kehtestatud alamad õigusaktid. Jäätmevaldkonna strateegilised eesmärgid lähtuvad Euroopa Liidu ja Eesti üldisest keskkonnapoliitikast, kus jäätmepoliitika peaeesmärk on vältida jäätmeteket ja edendada taaskasutamist sh korduskasutamist ja ringlusse võtmist. Jäätmekäitluse areng aastail 2004-2007 on põhinenud pealmiselt üleriigilisel jäätmekaval. 2008. a kinnitas
Peetri noorus Peeter I kasvas üles hoopis teistes oludes, kui eelnevad Venemaa valitsejad. Tema lapsepõlv möödus Moskva lähedal külas, kuhu tema asevalitsejast õde oli Peetri pagendanud. Seal paelusid Peetrit sõjamängud ja välismaine tehnika. 1689. aastal saatis täiskasvanud Peeter oma õe kloostrisse ja hakkas ise valitsema. 1697. aastal suundus Peeter I suure delegatsiooniga välismaale, lootuses leida liitlasi võitluseks Türgi vastu. Läbirääkimised lõppesid edutult. Europpa riigid polnud sõjast Türgi vastu enam huvitatud. Selle asemel pakkus äsja Poola kuningaks valitud August II Venemaale liitu Rootsi vastu, pöörates Peetri vallutusplaanid Läänemere suunas. 1700.a. vallanduski Põhjasõda. Peeter I reformid. Ebaõnnestunud Põhjasõda sundis Peeter I reformidega kiirustama. Tuli luua uus korraliku väljaõppe ja relvastusega sõjavägi, korraldada ümber maksusüsteem ning parandada riigi valitsemiskorda.
Instituudi ning sai selle direktoriks. Ta oli aastatel 1990-1992 Eesti Vabariigi välisminister, aprillist oktoobrini 1992 suursaadik Soomes ning 1992-2001 Eesti Vabariigi president. Kirjutanud esseistlikult soomeugrilaste Läänemereäärsete rahvaste kultuurist ja ajaloost. Tunnustused: ENSV teeneline kirjanik (1979), Juhan Smuuli preemia omanik aastatel 1974 ja 1977, Soome Kirjanike Liidu auliige (1982). Aasta eurooplane (Prantsusmaa nädalaleht ,,La Vie") Coudenhove-Kalergi Europpa auhind 1996, Liberaalse internatsionaali Vabaduse auhind 1999. On osalenud filmides: 1971 "Veelinnurahvas" 1978 "Linnutee tuuled" 1985 "Kaleva hääled" 1989 "Toorumi pojad" 1997 "Samaan" Tema teosed: 1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes" (reisiraamat Kesk- Aasiast) 1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil" (reisiraamat Siberist) 1964 "Tulemägede maale" (reisiraamat Kamtsatkast) 1974 "Virmaliste väraval"
habememaksu, Katariina II, aga üritas makse aladnda, kui ebaõnnestus. Peeter I ajal oli Venemaa võimsaim riik Ida-Euroopas. Peeter I lasi rajada Peterburi ja Katariina II lasi ehitada Liivimaa esimese kivisilla Tartusse. 7) Kumma valitsemine, kas Peeter I või Katariina II oli Venemaale kasulikum? Põhjenda oma arvamust näidetega. Minu arvates oli Venemaale kasulikum valitseja Peeter I, sest tema ajal suutis Venemaa tõutsa Europpa tugevaimaks riigiks ja saavutada piirid Läänemerest Vaikse ookeani rannikuni. Lisaks proovis ta õukonnaelu Euroopalikumaks muuta ja lasi rajada Peterburi. 8) Võrdle Eesti haldusjaotust, talurahva ja mõisnike olukorda ning vaimuelu Rootsi ja Vene ajal. Too konkreetseid näiteid (vt vihikust tabelit!). Vene ajal olid talupoegadel kindald koormised ja nad võisid feodaale kohtusse kaevata. Eestlased olid pärisorjad. Vene ajal said taas õiguse mõisniku kohtusse kaevata, va Eesti kubermang
Kõige sagedamini loetakse keskaja alguseks viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustluse võimult tõukamist 476.aastal. See tähistab keisrivõimu langust ja germaanlaste sõltumatute riikide väljakujunemist muistse Rooma impeeriumi lääneosas. Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas · Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt (1453) · Ameerika avastamist Kolumbuse poolt( 1492) · Usu puhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal( 1517) Varakeskajal oli Europpa suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud( V-X saj) Kõrgkeskaeg tõi kaasa jõukuse kasvu, vahepeal hääbunud linnade uue esiletõusu(XI-XIII saj) Hiliskeskajal põhjustas katkuepideemiaelanikkonna vähenemise ja majandulikke raskusi( XIV-XV saj) Kronoloogia: · 486. a- frangid vallutasid Chlodovechi juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. · 529. a-Püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino kloostri. · 590-604
Samas võis täheldada ka mitmeid mõjutusi : Lüuna võrumaa rõivastel oli ühisjooni lätlastega kogu lõuna eestis levis venepäraseid jooni (pun puuvillane lõng tikandites ja sissekootud kirjades) Põhja eesti Üsna väiksed paikkondlikud erijooned See piirkond uuendustele kõige vastuvõtlikum Rannaalad-soome mõju Peipsipõhjarannikul vene ja vadjapäraseid jooni Tln a ümbruses kodunesid ja levisid üle maa mitmed europpa moerõivatsega seotud nähtused _meestel põlvpükstest ja vatist koosnev ülikond naistel pikitriibuline seelik ja indigogoa tumesiniseks värvitud villased kangad. Naised kandsid varrukateta särki ja selle peal lühikest varruktaega pihakatet käiseid Iseärasuseks oli lillkiri.................. 14. Nimetage neitsi Maarjaga seotud rahvakalendri tähtpäevad ja andke lühike ülevaade nende tähtpäevade kombestikust ja tähendusest.
Selle tagajäriel kasvasid pinged riikide vahel, sest tegelikult kartsid kõik tumasõja puhkemist. Kas Trumani doktriini ja Marshalli plaani eesmärk oli anda omakasupüüdmatut abi sõjas purustatudpiirkonnale või saada Euroopa USA mõju alla? - Nii Trumani doktriin, kui ka Marshalli plaani eesmärk ei olnud sugugi omakasupüüdmatu, sest USA teadis, et NSV Liit on neile tugev vastane ja ainus võimalus nende võimu Euroopas nõrgestada oli kui Euroopa riike toetada ja sellega võita Europpa riikide poolehoid. Kes tollastest riigijuhtidest võiks olla oma ajastu kangelane- Minu arvates võiks olla omaaja kangelane Harry Truman, kes julges peale Teist maailmasõdavastu astuda NSV Liidu kommunismi levitamise plaanile. Oma kõnes julges ta välja öelda selle, et kommunism on vähemuste maailmavaade, kus kõik teisitimõtlejad jõuga sunnitakse vaikima. Samuti lubas ta toetada kõiki inimesi kes kommunistliku korra vastu võitlesid
-kohustus osalema vallutussõdades -vastukaaluks preisimaale ja austriale -liiduga ühinenud riigid lahkusid pühast rooma riigist -hiljem ühinesid liiduga teised saksa riigid, välja arvatud austria ja preisimaa Püha saksa rooma riigi lõpp: -riigilinnade arv langes 314lt 30le -õigusvastaselt võõrandati malta ordu ja saksa ordu valdused -tükeldati vürstpiiskoppide ja kloostrite võimualad -hävitati ülem-saksamaa kloostrite võrgustik Koalitsioonisõjad 1805-1807: -europpa vanade riikide valitsejad ei tunnistanud Napoleoni võimu -1805 dets Napoleon purustas austria-vene ühendved austerlitzi lahingus -1806 okt põrmustasid prantslased preisimaa Jena ja Auerstedti kaksiklahingus -1805 okt hävitas inglise-hisp ühendlaevastik admiral horatio nelsoni juhtimisel trafalgari merelahingus prantsuse laevastiku Kontinentaalblokaad: -kuulutati välja 1806 Berliinis -prantsusmaa liitlastel ja sõltlasriikidel keelati igasugune kauplemine inglismaaga
Tööstusliku arengu käigus kujunes uus ettevõtjate klass kodanlus, keda huvitas maa ühendamine majanduslikel põhjustel. Preisi algatusel loodi 1834 aastal Saksa Tolliliit, kuhu kuulus 18 tähtsamat Saksa riiki, välja arvatud Austria. Tööstuse arenedes ja haritlaskonna kasvades levis liberalism, mis oli opositsiooniks valitsevale reaktsioonile. Mõju avaldas ka 1830.aastate alguse revolutsiooniline liikumine Prantsusmaal, Poolas ja teistes Europpa maades, samuti väljaastumised mitmes Saksa riigis. 1832 organiseerisid saksa liberaalid suure koosoleku Hambachi lossi varemete juures Pfalzis, kuhu kogunesid mitmesuguste rahvakihtide esindajad, oma saadikud läkitasid kõik vähegi suuremad linnad.Kokku tuli umbes 30 000 inimest. Põhinõudena esitati ühtse Saksa loomine. Saksa rahvusriigi loomine. Rahvusriigi probleem 1848.aasta revolutsioonis Saksa rahvuslik liikumine seadis 1830.-1840.aastail sihiks rahvusriigi loomise, mis kujunes ka
iga kuue kuu järel Esindab liikmesriikide valitsusi; iga liikmesriigi valitsust esindab (ELN ALLA!) EL-i Nõukogu Sekretariaat EL-i ühise välis- ja julgeolekupoliitika esindamine inimõiguste küsimuses Euroopa Kohus Tõlgendab Euroopa Liidu aluslepinguid ja seadusandlust Seisab EL-i kodanike ja ettevõtete huvide eest Euroopa Kontrollkoda Auditeerib EL-i rahaliste vahendite kasutamist; annab seeläbi hinnangu, kuidas Europpa institutsioonid oma ülesandeid täidavad 20) Kes on Euroopa Komisjoni president? Kes eestlastest on Euroopa Komisjoni üks neljast asepresidendist? Kes on Eestist valitud Euroopa Parlamenti? Komisjoni president- Jose MAnuel BArroso Asepresid- Siim Kallas Kes on valitud- Katrin Saks, Marianne Mikko, Siiri Oviir, Tunne Kelam, Andres Tarand, Toomas Savi .
Kuulutasid, et hea valitsus on kristlik valitsus. Ühine missioon oli omavaheline kristlik suhtlemine. Tegelikkuses ühendas see omavahel konservatiivseid monarhe. · Riikidevaheliseks suhetehaldajaks sai Metternich. 13. ??? 14. Industriaalühiskond · Vabrikud, masinad, linnastumine, rahvastiku kasv, kaupade kasv. Tööstusrevolutsiooni juhtriigiks sai Inglismaa. Peamine tuluallikas seal oli rauamaak. Riik asus saarel ning jäi eemale mandri Europpa konfliktidest. Sotimaaga moodustati ühtne tollivaba majanduspiirkond. Põllumajandus oli soodne kuna puudus pärisorjus. Ainulaadne jügede ja kanalite võrk. · Inglismaa peaharud olid söe- ja tekstiilitööstus. Leiutised tõid kaasa kiire arengu tööstusrevolutsioon. · Inimesi tabas tööpuudus aina juurde tekkivate masinate tõttu. See tõi kaasa rahutusi. Siiski tõi selline areng kaasa kaupade leviku ning ka töötajate olud paranesid. · Linnastumine
24 9. Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu Nõukogu (mida vahel nimetatakse ka minsitrite nõukogks) on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga. Nõukogu on ühtne orgn, kuid sõltuvalt arutusel olevast teemast koguneb nõukogu erinevates koosseisudes, millest võtavad osa valdkonna eest vastutavad liikmesriikide ministrid ja Europpa Komisjoni volinikud. Euroopa Liidu Nõukogu on üks seitsmest Euroopa Liidu institursioonist. Vastuvõtmiseks vajavad nii Euroopa Liidu nõukogu kui ka Euroopa Parlamendi heakskiitu Euroopa Liidu õigusaktid- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused ja direktiivid, mille eelnõusid koostab ja esitab Euroopa Komisjon. Liikmesriikide välisministrid moodustavad ,, välisministrite nõukogu", teised ministrid tegelevad
taassündi. Mõiste võetakse kasutusele alles 16.saj , teati sellest juba 14.saj 16.saj loodusteaduste areng Muusika Nooditrükk tuli renesansi ajastul. 15-16 saj arendab nooditrüki tehnika trüki välja Petrucci Renesansi ajal otsustavaks inimese oma meeled. Meeli peeti subjektiivseks. Õige on see mis pöörab tähelepanu jumalale. Mis on ilus ei saa olla õige. 15.saj hakatakse väärtustama meelelist ilu. Europpa muusika kontekstis Itaalia muusika tagasihoidlik. Renesanss-Madalmaade vokaalsümfoonia ajastu. Hakkab 15.sajandist Tähtsamad jooned renesanssiajastu stiili kohta kokkuvõtvalt: 1. Muusikas kujuneb uus kõlaideaal. Konsonants-heakõla-kvint, kvart, oktaav, terts, sekst. Dissonants- ebakõla-sekund, septim. Imitatsiooniline polüfoonia- saab alguse renesansist, hääled jäljendavad üksteist. 2. Muusika seotud palju rohkem tekstiga. 3
-‐ paktid sisaldavad ka rakendusmehhanisme, kuid need on võrdlemisi nõrgad: § riigid rapoteerivad oma edusammudest § fakultatiivse protokolli alusel võivad riigid nõustuda, et nende vastu võib esitada individuaalseid kaebusi Kaitse Euroopa tasandil -‐ Europpa süsteem põhineb ennekõike inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonil (1950) ning selle lisaprotokollidel -‐ Nende eesmärk: § Tõhusalt ja sisuliselt kaitsta igaühe inimõigusi ja põhivabadusi § Hoida ja arendada demokraatliku ühiskonna ideaale ja väärtusi
annaabi.ee 
