Erivajadustega laps Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 Sisukord Kes on erivajadustega laps? 2 Varajane sekkumine 3 Laste arengu hindamine ja eripärade märkamine 4 Erivajadustega laste arendamise põhimõtted 5 Erivajadustega laste arengu toetamine 6 Erivajadustega laste õpetamise võimalused 7 Kasutatud kirjandus 8 Kes on erivajadustega laps? Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks. Nad erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt nii palju, et vajavad oma arengupotensiaali realiseerimiseks kohandatud õpikeskkonda.
Milliseid põhimõtteid peaks arvestama erivajadusega lastega töötamisel? Erivajadusega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks. Nad erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt nii palju, et vajavad oma arengupotentsiaali realiseerimiseks kohandatud õpikeskkonda. Suurema tähelepanu pööramine ei taga veel erivajadusega lapsele vajalikku abi. Tihti vajavad need lapsed konkreetse spetsialisti abi sageli on selleks logopeed, vahel füsioterapeut, kõige laiemalt aga eripedagoog, kelle märgata ja abistada on kõik erivajadusega lapsed.
Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga Erivajadustega laps vanuses 0-7a, arengukeskkonna mõjutegurid: Mõnikord erinevad lapsed võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nende arenguvajadusi on keeruline rahuldada harjumuspärasel viisil või tavakeskkonnas. Sel viisil avalduvaid erinevusi nimetataksegi laiemalt erivajadusteks. Kui erivajadused ilmnevad enne kooliiga, siis nimetatakse neid pikemalt arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Seega on lapse erivajadusi võimalik määratleda üksnes tema arengu põhjaliku tundmaõppimise järel ja konkreetset kasvukeskkonda arvestades. Lapse
last üksinda jätta ei tohi!). § 124. Isikuhooldusõiguse sisu (1) Isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. (2) Kehaline, vaimne ja hingeline väärkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinõude rakendamine on keelatud (füüsiline karistamine keelatud, aga see ei tähenda, et last ei tohi karistada nt mõtlemistool). § 125. Haridus Hariduse andmise asjades arvestavad vanemad ennekõike lapse võimeid ja kalduvusi. Vajaduse korral küsivad vanemad nõu õpetajalt või muult asjatundlikult isikult (lapsevanemad peavad aru saama oma lapse erivajadusest!!) . LASTEKAITSE SEADUS (1992) : varsti „laste heaolu kaitse seadus“ §10. Laste võrdne õigus saada abi ja hooldust. Lastel on võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda, sõltumata soost ja rahvusest
Epilepsiaga võivad kaasneda kaasnähud, milleks võivad olla motoorsed häired. Motoorsed oskused ja vilumused on tähtsaks üldises arengus. Motoorika areng on tihedat seotud sotsiaalsete oskustega. Motoorne arendamine toimub igapäevaelus kõikjal – mängudes, jalutuskäikudel, tegevustes. http://www.teatoimeta.ee/Epilepsiahaige_lapse_toetamisvoima_758.htm c. Erivajadusega laps lasteaias Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest, sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks, areng lapsevanema teadlikkusest ja energiast. Varajase sekkumise olulisi põhimõtteid on, et lapse arengu kõrvalekaldeid tuleb võimalikult varases eas ära tunda
väljaselgitajad, seega on äärmiselt oluline, et nad oleksid teadlikud aruteludest, uurimustest, teooriatest ja müütidest, mis on seotud laste potentsiaali äratundmisega (Pittelkow, Jacob 2004: 11). Kuigi perekond on vaid üks osa erinevate faktorite kogumis, on see otsustava tähtsusega. Sageli on just perekond kõige järjepidevam ja kestvam mõjutaja. On üsna tavaline, et vanemad märkavad esimesena oma lapse erinevust eakaaslastest ja tema arengus esinevaid lahknevusi tavapärasest. Enamasti on vanemad need, kes loovad toetava koduse miljöö, julgustavad ja innustavad last huvipakkuvate asjadega tegelema (enamikul juhtudel tutvustavad ka uusi vaatenurki ja ideid, mis üldse võimaldavad lapse huvi tekke) ning avardavad lapse õppimisvõimalusi, varustades 2 teda informatsiooni, raamatute ja tarkvaraga või kaasates ta innustavatesse vestlustesse (Pittelkow, Jacob 2004: 12).
võimaldab siduda mineviku, oleviku ja tuleviku (taju toimib ainult olevikus). o Tegevuse organiseerimine täidesaatvad funktsioonid on tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontrollimine. Lapsed tegelevad reguleerimisega. Mõtlemise ühikud - Kujutlused sensoorselt vahendatud info (pildid peas). - Mõisted verbaalselt vahendatud info (sisaldab seda, mida objektist teatakse, tähistatakse sõnaga). o Tavamõisted luuakse kogemustele toetudes, ka tajuväliseid nähtusi tõlgendatakse tajukogemuse analoogia alusel. Mõistete loomise aluseid ega mõtlemise seaduspärasusi ei teadvustata. Süsteem puudub, oluline roll autoriteetidel. Õun kollakas-punane, ümmargune ja söödav. o Teadusmõisted luuakse keelesiseselt, sageli kellegi verbaalse seletuse alusel, on hierarhilised/süsteemis. Mõisted ja mõtlemise protsess on teadvustatav. Asi saab olla kas õige või vale
nende võimetele vastavad. Õppeprotsessis on oluline toetada ja arendada andekate kriitilist mõtlemist, metakognitsiooni oskusi ja loovust, sest need on omadused, mis tagavad andekatele võimaluse järjepidevaks arenguks. 16 4. SAKSA KEELT RÄÄKIVATE MAADE KOGEMUS Andekatele suunatud hariduslikest meetmetest rääkides ja erinevate maade kogemusi võrreldes on oluline meeles pidada, et igas riigis on andekate haridus oma spetsiifilises arenguetapis ning tuleb arvestada kohalikke omapärasid. Seega ei saa kindlasti üks-ühele teistest maadest andekatele mõeldud programme või tegevusi üle võtta. Küll aga on huvitav ja rikastav teada, mil määral ja mil viisidel mujal Euroopas andekusega tegeletakse ning miks mitte mõningaid mõtteid ka Eesti jaoks tallele panna. Käesolevas peatükis annan Anna Hermanni ja Baruch Nevo artikli ,,Gifted Education in German-speaking Countries" (2011)
taastusravikeskused, nn. sanatooriumid (eelduseks tegevusluba ja lepingu olemasolu Haigekassaga). PROBLEEMID: Taastusravi väga piiratud (õigeaegne) kättesaadavus, elukohajärgsete taastusravi asutuste vähesus, jäik regulatsioon diagnoosidest taastusravile suunamisel, ebapiisav maht, kõrge omaosalus jpm. Hariduslik rehabilitatsioon: EESMÄRK: toetada last/noort hariduse omandamise protsessis, et kindlustada parim võimalik haridus. 15 Puudega inimeste haridustase jääb madalamaks võrreldes eakaaslastega. Haridusliku erivajaduse mõiste Koolieelse lasteasutuse seadus, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (puue vaid üks aspekt HEV käsitlusest). HINDAMINE: HEV väljaselgitamiseks kasutatakse: pedagoogilis-psühholoogilist hindamist, erinevates tingimustes õpilase käitumise korduvat ja täpsemat vaatlust,
keskmine 7–11-aastaste Eesti laste tulemus oli 98 ja 12–18-aastastel 100,2. Uuringus tuvastati, et testipunktide keskmine tõus vanuse lisandudes oli kaks punkti aastas. Mitme uurimisküsimuse lahendamiseks võrreldi meie õpilaste tulemusi ka Islandi ja Inglismaa eakaaslaste omadega. Tulemused osutasid asjaolule, et kuigi Eesti laste keskmine vaimne võimekus ei erine noorte brittide või islandlaste omast, on nooremad Eesti lapsed oma sealse- test eakaaslastest maas, kuid saavutavad sama taseme teismeeas – seega are- nevad vaimsed võimed eri populatsioonides erineva kiirusega (Pullmann, Intelligentsus ja erivõimed 19 Allik, Lynn, 2004). Nende uuringute tulemused lükkavad autoriteetselt Eesti 12–18-aastased tüdrukud ületavad ümber ka igasugused spekulatsioonid Eesti laste keskmiste vaimsete või-
Probleemina toodi välja ka ülemuse toe puudumist (Lastekaitse korralduse… 2013). Lapse heaolu tagamiseks on vajalikud pädevad lastekaitsetöötajad. KOV lastekaitsetöötajad leiavad, et süsteemi nõrkuseks on lastekaitsetööd tegevad inimesed, kellel puudub erialane kõrgharidus (Lastekaitse korralduse… 2013) Eesti sotsiaaltöö assotsiatsiooni uuringust selgus, et ligikaudu pooltel kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatel puudub erialane haridus ning ligi viiendikul sotsiaaltöötajatest puudub igasugune kõrgharidus (ESTA 2013). Lastekaitsetöötajate puhul on olukord parem: 2012. aastal oli erialane haridus 175-st lastekaitsetöötajat 148-l (Lastekaitse korralduse… 2013). Samas toob uuring välja, et kuivõrd paljudes KOVides täidab lastekaitsespetsialisti tööülesandeid ametiisik, kellel on veel ka muid kohustusi, siis on probleemiks ametniku ettevalmistus oma tööks, kuna eri lastekaitsetöö valdkonnad
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Kui see kogum pääseks kuivale maale, siis ei tuleks mitte koole ehitada, vaid viinamarjaaedu rajada, kus õpetajate ülesanne oleks vaid viinamarjade asetamine laste huulte kõrgusele, selle asemel et nad nüüd saavad kultuurimahlu sajakordselt lahjendatuna. Ellen Key hinnangul ei tohiks koolis domineerida õpetajapoolne materjalide esitamine, vaid laste iseseisev töö. Igal lapsel peaks olema oma tempo materjali iseseisval läbitöötamisel ja õppima peaksid nad vaid seda, mis neid huvitab. Koduseid ülesandeid ei tohi olla ja suulist ülesütlemist koolis samuti mitte. Ka eksamid ja tunnistused tuleb kaotada. Laps on püha, keskne olend kogu kasvatusprotsessis. Ei tule kasvatada, küll aga kõrvaldada teelt kõik takistused ja lasta loodusel toimida, oli Ellen Key kreedo. Uus suund - vabaduspedagoogika - alustas siitpeale oma tormilist arenemislugu. Kõik, mis seostus traditsioonilise, klassikalise pedagoogikaga, sai juurde sildi vana, s.t oma aja ära elanud
„Ma ei mõelnud kunagi, et minust võiks saada õpetaja“ alla ja teel esimesse tundi panin selle salaja teadetetahvlile tagasi. Pisut hiljem samal hommi- kupoolikul vaatasid 4. klassi õpilased ülakorruse suures klassiruumis filmi. See oli mustvalge Haridus on lihtsalt ühiskonna hing, mis kandub ühelt põlvkonnalt teisele. loodusfilm – „Saarmad Kanadas“ või midagi sellist. See oli tõenäoliselt ajatäitmiseks mõeldud G.K. Chesterton, 1924 tegevus, kuna see toimus kooliaasta eelviimasel päeval. Me sosistasime pimeduses, teeseldes,
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
