MIDA PEAN SILMAS PIDAMA, KUI KIRJUTAN NÄITEKIRJANDIT Näitekirjanduse ehk dramaatika ehk draamakirjandus (varem draama) on üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist lüürika ja eepika kõrval. Dramaatika põhizanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Näitekirjanduse teoses kujutatakse dialoogi vormis vastuoludest ja konfliktidest lähtuvat tegevust olevikus toimuva sündmuste reana. Näitekirjanduse teos on mõeldud etendamiseks. Seetõttu on draamateose sündmustik tavaliselt keskendatud, tihendatud, dünaamiline ja dramaatiline. Reeglina jaotub ta vaatusteks, piltideks ja stseenideks ehk etteasteteks. Arvan, et näitekirjandi juures peab kõige rohkem mõtlema sellele, kas kirjutatud näitekirjand on laval ka teostatav. Kindlasti on vaja ka loomingulisust ja fantaasiat, kuid viimasega ei tohiks üle piiri minna, kasvõi juba selle pärast, et äkki ei saa vastavat tegevust laval teha
Neiski jäi ta truuks valitud teemadele (luuletused ,,Eesti muld ja eesti süda", ,,miks sa nutad?", ,,Teretus", ,,Soome sild" jt). Elu lõpus muutus Koidula luule tumemeelsemaks: esile tõusis igatsus kodumaa järele, soov saada maetud Eesti mulda. (,,Jutt", ,,Igatsus", ,,Enne surma Eestimaale!"). tähtsuselt teisel kohal on Koidula loomingus näidendid, ims sündisid peamiselt praktilistest vajadustest. Nimelt puudusid J.V. Jannseni asutatud ,,Vanemuise" seltsil etendamiseks sobivad lavateosed. Romantism kunsti, kirjanduse ja vaimuelu suund. Vastandus klassitsismi mõistupärasusele, taotles isiku- ja loominguvabadust, seadis esikohale kunstniku mõttelennu ja isikupärase maailmanägemise, põhutas tundeelu tähtsust ja kujutatava erakordsust, väärtustes rahvaloomingut. (byron, Shelley). 1870. avalsad Koidula mugandatud ühevaatuselise külajandi ,,saaremaa Onupoeg", mille lavastamine sama aasta jaanipäeva ,,vanemuise" seltsis tähistab eesti teatri sündi
Siiralt ja lihtsalt. (Ene Kallas, Meie Maa, 19. juuni 2012). Samuti andsid ajaloolised vahelõigud väga palju etendusele juurde, kuna nii mõistsid vaatajad loo ajaloolist tausta paremini. Nikolai II tütred elasid osaliselt otsekui teises maailmas, selles, mille lõi kirjanik Tsehhov oma "Kirsiaiaga".(Enda Naaber, Saarte Hääl, 20.juuni 2012). Nimelt kogu etenduse vältel, ühes toas olles, lavastasid tüdrukud oma vanematele etendamiseks Tsehhovi ,,Kirsiaia" järgi näidendit. Nad olid peaaegu terve elu oma perele toredaid näidendeid lavastanud. Kuid kahjuks ei jõudnud nende vanemad ,,Kirsiaeda" kunagi vaadata. Nad etendasid näidendi valvuritele. Valvurid vastasid loiu käteplaksutusega ning tõmbasid toa ukse pauguga kinni. Eraldi tahaksin kiita ka lavastaja Heiti Paku (Ugala teatrijuht) ja kunstniku Kaili Viidase (,,PÕRRR...!!!" 2011.aastal Endlas, ,,Seljatas sada meest" 2012. aastal Endlas) tööd. Kunstnik
pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. 3. dramaatika-Dramaatika ehk näitekirjandus ehk draamakirjandus (varem draama) on üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist lüürika ja eepika kõrval.Dramaatika põhizanrid on tragöödia, komöödia ja draama.Draamakirjanduse teoses kujutatakse dialoogi vormis vastuoludest ja konfliktidest johtuvat tegevust olevikus toimuva sündmuste reana.Draamakirjanduse teos on mõeldud etendamiseks, välja arvatud lugemisdraama. Seetõttu on draamateose sündmustik tavaliselt keskendatud, tihendatud, dünaamiline ja dramaatiline. Reeglina jaotub ta vaatusteks, piltideks ja stseenideks ehk etteasteteks. 4. süzee 5. faabula- on eepilise või dramaatilise teose sündmustik ajalises ja põhjuslikus järgnevuses. 6. eepos-tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes 7
(näitekirjandus). Lisaks on ka lüroeepika. Eepika- Jutustava sisuga, objektiivselt tõepärased või tinglikult tõepärased sündmused, olukorrad ja tegelased. Lüürika- Kirjaniku elamuste subjektiivne kujutus, seotud kõne, värsivorm, luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused ja mõtted. Dramaatika- Dialoogi vormis, vastuolud ja konfliktid, sündmuste rida, mõeldud etendamiseks. Lüroeepika- Lüürika ja eepika segu, jutustava sisuga, tundeküllane. Eepika jaguneb: Suurvormid: eepos, romaan Väikevormid: jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot Eepos- ulatuslik luulevormiline jutustav teos. Romaan- probleemiderohkus, palju tegelasi, sündmuste pikaajaline kulg (mitu süzeeliini).
Koidula hilisemad luuletused ilmusid peamiselt ajakirjanduses ja koguteostes. Neiski jäi ta truuks valitud teemadele. Elu lõpus muutus Koidula luule tumemeelsemaks: esile tõusis igatsus kodumaa järele, soov saada maetud Eesti mulda (,,Jutt", ,,Igatsus", ,,Enne surma Eestimaale!") Tähtsuselt teisel kohal on Koidula loomingus näidendid, mis sündisid peamiselt praktilistest vajadustest. Nimelt puudusid J.V.Jannseni asutatud ,,Vanemuise" seltsil etendamiseks sobivad lavateosed. 1870. aastal avaldas Koidula mugandatud ühevaatuselise külajandi ,,Saaremaa Onupoeg", mille lavastamine sama aasta jaanipäeval ,,Vanemuise" seltsis tähistab eesti teatri sündi. Edasi kirjutas Koidula näidenditest ,,Särane Mul'k ehk Sada vakka tangusoola" (1872), mis on ka tema kõige tuntum näidend, ,,Kosjakassed" (1870) ja ,,Kosjaviinad (1880). Peale näidentite ja luuletuste kirjutas Koidula ka jutte. Ta jätkas oma isa J.V.Jannseni
Moliere töötab autori, lavastaja, näitlejate koolitaja ja näitlejana kuni surmani. Moes olid jandid / farss. Kogu koomika seisnes intriigis ja situatsioonikoomikas. ,,Naeruväärsed eputised" esimene edukam komöödia, intriig tagaplaanil ja karakter esiplaanil. Peale seda teost hakati rohkem analüüsima kombeid. 1164 lavastas komöödia ,,Tratuffe" 3 esimest vaatust. Teos räägib rikastumisest petmise teel. 1669 sai loa kõigi 5 vaatuse etendamiseks. Veel olulisi näidendeid: ,,Misantroop" armukadedusest. ,,Arst vastu tahtmist", ,,Ebahaige", ,,Kodanlasest aadlimees" menukamaid teoseid, koomika väärib tähelepanu, palju erinevat sõnavara. 1673 suri ootamatult laval, etenduses ,,Ebahaige". Kirik ei lubanud pühasse mulda (surnuaia müüridesse) teatriga seonduvaid inimesi matta, aga Moliere siiski sai kuningas Louis XIV käsul. 1886. A. Wiera ,,Ihnus" etendusega jõudis Moliere Eestisse
värvi söögilaud koos toolidega. Peaegu kõik esemed, mis olid lavale asetatud, leidsid ka kasutust, nii et kunstniku töö kokkuvõtteks võib öelda, et ta oskas luua suursuguse õhkkonna ning kõik oli praktiline. Lavastaja Heidi Pakk on õppinud ülikoolis psüholoogia alal ning antud etenduses avaldus tal väga hea võimalus inimeste hingesid ja nende mõttemaailma laiemalt avada. Kuigi Eestis on seda etendust ka varem lavastatud, on siiski parim aeg selle etendamiseks praegu, sest varem ei oskanud inimesed näidendis toimuvat elu enda omaga samastada, nüüd aga küll. Nimelt Ameerikas toimus 20. sajandi alguses suur majanduslik õitseng ja kui neid järsku 1929. aastal majanduskriis tabas, valdas inimesi suur paanika. Nüüd võib Eestit samasse olukorda asetada, sest Eestil täitus peaaegu et 20 aastat heaolu ja rikkuse kasvu kuni meid majanduskriis enda rüppe tõmbas. Lavastaja ei
sõrmemänge või käsitlevad erinevaid kehaosi, lihtsa meloodiaga panemiseks. mängud, mis räägivad lastele tuttavatest inimestest, asjadest ja Etendamismängu juurd tegevustest ning kordamööda etteasteid nõudvad mängud. kuuluvad mängutelefon Etendamismäng: Lihtsa etendamismängu algus. Selles mängus lennuk, köögiriistad, kasutatakse üht objekti mõne teise objekti etendamiseks loob suur nukk, mängukaru, eelduse probleemide üle abstraktselt mõtlema ning neile loovate mängumajatarbed lahenduste leidmiseks. Algust tehakse lihtsate argitegevuste (tolmuimeja, hari, etendamisega ning hiljem kaasatakse sellesse ka enda mänguasjad kühvel). (etendab mängutassist joomist, hiljem joodab tassiga mõmmit). Viieteistkuuselt hakkab laps kasutama tegelike esemetega vähem
Kirikuringkondade survel keelas kuningas lavastuse ära. Algas autori võitlus ,,Tartuffe'i" keelust vabastamise nimel. Kibestusest hoolimata haaras Molière igast võimalusest, et teos lõpule viia ja ette kanda. Toetuse hankimiseks esitas ta näidendit kõigepealt kitsamates aadliringkondades; kasu oli ka jätkuvast tööst õukonnapidude sisustamisel, samuti teiste teoste menust. 1669. aastal sai Molière lõpuks loa ,,Tartuffe'i" (kogu 5-vaatuselise näidendi) etendamiseks. ,,Arst vastu tahtmist" on lõbus jant, mis teeb nalja tohtrite arvel. Siin kasutab Molière kõiki koomika võimalusi lopsakast rahvahuumorist kuni pateetilise paroodiani. ,,Ebahaige" kujutab meest, kes peab liialdatud surmahirmus end haigeks ja satub niiviisi arstide ohvriks. Selles teoses ei pilgata mitte ainult arste endid, vaid ka kogu nende ravimiskunsti. ,,Kodanlasest aadlimees" (1670) kujutab lihtsat kodanlast, kes püüab ihust ja hingest pääseda aadliseltskonda
vaim, Köha, Kakluste vaim jne). Kogu see eemaletõukav seltskond on pandud hoiatama poisikesi, kes kipuvad suitsu tegema. o Jõulunäidendites "Jõuluvana kodu" (1924, 1929) ja "Jõulu ootel" (1925) äratab tähelepanu huumor, eriti situatsiooni- ja kõnekoomika, mis põhineb rahvalikult loomulikul keelel. o Näidendid on määratud noorematele koolilastele etendamiseks ning on oma laadilt õpetlik-lõbustavad, omamata tõsisemat kunstitaotlust. o Omaaegse lastenäidendi üldpildis mõjus J. Oro eriti laste omavaheliste suhete kujutajana elavalt ning tõetruult. · J. Oro mitmekesine ja mahukas looming ootab veel uusväljaandeid ning detailsemat uurimist..... Kasutatud kirjandus: 3. "Eesti lastekirjandus", Reet Krusten, Elmatar 1995 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Julius_Oengo (04.04.2011, 11:00)
Teatriteaduse alused Tarkust jagas Anneli Saro Draama on verbaalne dialogiseeritud tekst, mis on sobiv etendamiseks teatris. "Draama" kasutamisel "dramaatika" sünonüümina tuleb siiski tähele panna, et esimene käibib ka kitsamas tähenduses, märkides üht näitekirjanduse kolmest klassikalisest anrist (tragöödia - komöödia - draama). Dramatiseering eepilise teose ümbertöötlus näidendiks. Dramaturgiline tekst teistele tekstidele tuginev, teatris esitamiseks mõeldud draamateos (nt luulekava). Alustekstide suhtes on see tõlgendus.
· Eelekspressiivsus seisund, kus etendaja on valmis etendusse astuma. Tasakaaluhetk ja piiripealsus, kus astub ühest käitumisest teise. · Psühhofüüsiline tervik kõik, mida etendaja teeb, on psüühiline ja füüsiline. Näitlejad treenivad keha, et saaks tegeleda psüühikaga. · Mitteargine, ebatavaline käitumine mida teeb inimene ja mida teeb ta keha etendamise ajal? · Kuidas tekib etendamise situatsioon? Mida tähendab see, kui nimetame etendamist etendamiseks? · Vastandite omavaheline suhe ja toonus kiire/aeglane, kõrge/madal hääl jne · Muudetav ehk dünaamiline tasakaal · Otsustunud keha psühhofüüsilises seisundis, kus etendaja saab etendusse astuda. · Energia vormimine partituuri järgi energia, mis tekib tasakaalu muutmisel, kui treenida oma keha lahtiseks. · Kehatreening kuidas keha liigub, kuidas liigub hääl kehas, hääleefektid. Keskkonnateater etendaja vaadeldakse suhtesolevana oma rolliga
Mats Traadi teemaks on maa ja tema harija, töö ja inimene läbi aegade. 4 Dramaatika ehk näitekirjandus ehk draamakirjandus (varem draama) on üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist lüürika ja eepika kõrval. Dramaatika põhizanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Draamakirjanduse teoses kujutatakse dialoogi vormis vastuoludest ja konfliktidest lähtuvat tegevust olevikus toimuva sündmuste reana. Draamakirjanduse teos on mõeldud etendamiseks, välja arvatud lugemisdraama. Seetõttu on draamateose sündmustik tavaliselt keskendatud, tihendatud, dünaamiline ja dramaatiline. Reeglina jaotub ta vaatusteks, piltideks ja stseenideks ehk etteasteteks. 1970ndate algul toimus eesti teatris teatriuuendus, mille keskuseks kujunes Vanemuine, juhtfiguurideks noored lavastajad Evald Hermaküla, Jaan Tooming ja tantsuteatris Ülo Vilimaa. 1990 taasavati 1978. aastal tulekahjus hävinud teatri väike maja.
" 22. Draama olemus ja etapid · Üks vanemaid ilukirjanduse liike, pärineb antiik kirjandusest. · Dramaatika põhizanrid on tragöödia, komöödia ja draama. · Vanimad tragöödia, komöödia vt pilet1 · Draamakirjanduse teoses kujutatakse dialoogi vormis vastuoludest ja konfliktidest johtuvat tegevust olevikus toimuva sündmuste reana. · Draamakirjanduse teos on mõeldud etendamiseks, välja arvatud lugemisdraama. Seetõttu on draamateose sündmustik tavaliselt keskendatud, tihendatud, dünaamiline ja dramaatiline. · Näidend: dialoogiline tekst, mõeldud vaatamiseks · Dramaatika üks põhitunnus on tegevuslikkus, autorid kasutavad remarke (ääremärkusi) · Orienteeritud teatrile (kutseline teater- 1906 Kitzberg ,,Tuulte pöörises", rahvuslik teater- 1870 Koidula ,,Saaremaa onupoeg") · Teater on erinevate erialade suurkompleks, kooslus
" 22. Dramaatika olemus · Üks vanemaid ilukirjanduse liike, pärineb antiik kirjandusest. · Dramaatika põhizanrid on tragöödia, komöödia ja draama. · Vanimad tragöödia, komöödia vt pilet1 · Draamakirjanduse teoses kujutatakse dialoogi vormis vastuoludest ja konfliktidest johtuvat tegevust olevikus toimuva sündmuste reana. · Draamakirjanduse teos on mõeldud etendamiseks, välja arvatud lugemisdraama. Seetõttu on draamateose sündmustik tavaliselt keskendatud, tihendatud, dünaamiline ja dramaatiline. · Näidend: dialoogiline tekst, mõeldud vaatamiseks · Dramaatika üks põhitunnus on tegevuslikkus, autorid kasutavad remarke (ääremärkusi) · Orienteeritud teatrile (kutseline teater- 1906 Kitzberg ,,Tuulte pöörises", rahvuslik
annaabi.ee 
