aktiivselt tööd/otsivad omal käel ilma riiklikke teenuseid töö leidmiseks kasutamata · Vabatahtlik nõudlus tööjõu järele on olemas, kuid inimesed pole nõus vastavatel tingimustel töötama · Mittevabatahlik nõudlus tööjõu järele puudub täielikult · Klassikaline ettevõtte tootmismahu vähenemisest tingitud väiksem nõudlus töötajate järele Tööpuuduse vähendamine ja vältimine · Ametiühingud töötajate esindusorganisatsioonid, mis kaitsevad töötajate huvisid ja esindavad töötajaskonda läbirääkimistel ettevõtte administratsiooniga (omanikega) · Riik - uute töökohtade loomine, pensionikindlustus, haigekassa kindlustatus töötule, võimalused ümberõppeks, töövaidluskomisjon, töökohale ennistamise võimalus Tallinna linn sotsiaaltöökohad · Ettevõtlikkus Kasutatud materjalid · http://raulpage.org/koolitus/aktiivse.html#22 · Statistikaamet · www.avatar
Poliitika kujundamise näide: Vene gümnaasiumi reform Seotud osapoolte kaardistus (kasuta nt text box funktsiooni või muuda tabelit Excelis automaatselt): Toetas: Reform, IRL, EKRE, Vabaerakod Vastu: SDE, Keskerakond Selgita lühidalt, milliseid lähenemisstrateegiaid peaks poliitika kujundamise eest vastutajad (nt ametnikud, kes ette valmistavad muudatusi) ühe või teise osalejateringi puhul kasutama? Suur avaliku arutelu harridusest. 5. Erinevad huvirühmad ja esindusorganisatsioonid (Nt Eesti Noorteühenduste Liit, Puuetega Inimeste Koda jne) püüavad ka poliitikate kujundamist mõjutada, poliitika päevakorda mõjutada. Vali üks Sulle huvipakkuv organisatsioon, teema ja selgita, kuidas saab poliitika kujundamist mõjutada? Organisatsiooni Eesti Roheline Liikumine võimalused • Demonstratsioonid poliitilise • Keskkonnaõnnetuse ära kasutamine päevakorra Teavitustöö kujunemist mõjutada.
Streigi ja töösulu olemus Töösulg ehk lokaut on tööandjate lgatatud töökatkestus töövõtjatelt järeleandmiste saavutamiseks. Töösulgu kasutatakse tavaliselt siis, kui töövõtjate esindusorganisatsioonid esitavad liiga kõrgeid palganõudmisi jms juhtudel. Töösuluga võib kaasneda töötajate hulgaline vallandamine. Töötajate algatatud töökatkestust nimetatatakse streigiks. Streik on töötajate korraldatud tööseisak. Streigi põhjuseks võib olla töötajate rahulolematus töö eest saadava palga või töötingimustega, või ka soov mõjutada riigi üldisemaid poliitilisi otsuseid. Tavaliselt eelnevad streigile
ning mõistlikumalt. Minister märkis ka et kevadised veerandid on praegu kooliaasta alguse omadest kümne kuni viisteist päeva võrra pikemad ning võimendavad õpilaste ja õpetajate kevadväsimust. Süsteem on jõudnud ennast tõestada viit vaheaega juba katsetanud koolide tagasiside on olnud pea eranditult positiivne. Ministeeriumi viie vaheaja ettepanekut toetasid nii õpilaste, koolijuhtide kui ka omavalitsuste esindusorganisatsioonid. Mitmed koolid on viie vaheaja süsteemi juba katsetanud – näiteks riigigümnaasiumid. Samuti otsustas Pärnu, et järgmisel õppeaastal on linna koolidel talvel üks lisavaheaeg ning viie vaheaja kehtestamise on läbi viinud ka Tartu. Endiselt jääb võimalus direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada vaheajad oma äranägemise järgi. Tingimuseks on, et koolis peab õppeaasta jooksul olema vähemalt neli vaheaega
tööjõu nõudlus - näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta tööjõu pakkumine - näitab, kui palju on neid inimesi, kes mingi kindla tahavad töötada mingi kindla palga eest. netopalk palk, mis jääb inimesele alles pärast maksude (tulumaks, töötuskinlustusmaks jne) maksmist ja mida ta saab kasutada oma vajaduste rahuldamiseks. brutopalk väljateenitud palk enne maksude maksmist. ametiühingud on töötajate esindusorganisatsioonid, mis kaitsevad töötajate huvisid ja esindavad töötajaskonda läbirääkimistel ettevõtte administratsiooniga (omanikega). 8 tarbimine - ongi vajaduste rahuldamine. säästmine - tarbimise edasilükkamine tulevikku ning rahaliste vahendite akumuleerimist tulevase tarbimise heaks. 9 Ettevõtluse ja ettevõttlikkusega seostatakse uuenduslikku riski võtvat äri käivitamist ja juhtimist
soovivad töötada, kuid ei suuda leida sobivat tööd. Saadakse, kui töötute inimeste arv jagatakse tööjõuga ja korrutatakse 100 %. 7. Aktiivne ja passiivne tööturupoliitika Aktiivne tööturupoliitika kaudu püütakse tööpuuduse tekkimise põhjuseid ennetada. Passiivne tööturupoliitika on suunatud tööpuuduse tagajärgede likvideerimisele. 8. Ametiühingu olemus ja tähtsus Tähtsat rolli tööpoliitikas mängivad ametiühingud, mis on töötajate esindusorganisatsioonid, mis kaitsevad töötajate huvisid ja esindavad töötajaskonda läbirääkimistel ettevõtte omanikega. Jaotatakse kaheks: Kutseametiühing, mis ühendab ühe ameti töötajaid (näiteks õpetajad). Haruametiühing, mis hõlmad endas majandusharu töötajad (näiteks Transpordi AÜ). 9. Netopalga arvutamise oskus ja tööjõukulu arvutamise oskus Kõigepealt tuleb brutost võtta töötus- ja pensionkindlustus maha, enne kui hakata tulumaksu maha arvutama. 10
l Eesti naiste töötasu moodustas 2002. aastal umbes 75% meeste töötasust. Samal ajal on Eestis naiste keskmine haridustase kõrgem. l Tööalast diskrimineerimist piiravad seadused. l Samas karistab turumajandus diskrimineerivaid ettevõtteid ka ise kui ei palgata parimaid töötajaid, suurenevad tootmiskulud ja väheneb kasum. 8. Kuidas ametiühing mõjutab palkade kujunemist? (2p) l ametiühingud töötajate esindusorganisatsioonid, mis kaitsevad oma liikmete huve palga, sotsiaalkindlustuse, tööhõive ja töötingimuste küsimustes. l Kuna aüd võitlevad oma töötajate palgatõusu pärast, siis on nad üks teguritest, mis mõjutab palkade kujunemist. 9. Missugused isiksuse omadused mõjutavad palkade kujunemist? (8p) l erinev võimekus võimekam (kiirem, osavam) inimene saab kõrgemat palka.
a1 a2 a3 a4 arv Tööjõu puudus (ka: tööjõu alapakkumine) tööturu situatsi- oon, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine ANDRES ARRAK 3 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Ametiühingud Ametiühingud töötajate esindusorganisatsioonid, mis kaitsevad töötajate huvisid ja esindavad töötajaskonda läbirääkimistel ettevõtte administratsiooniga (omanikega) Kollektiivne tööleping (ka: kollektiivleping) leping, mis sätestab ettevõtte administratsiooni ja töötajate vastasti- kused kohustused ja õigused ETTEVÕTTE Tööläbirääki- AMETIÜHING ADMINISTRATSIOON mised
(väljendab firma huvi) tööjõu pakkumine näitab, kui palju inimesi tahab töötada mingi kindla palga eest (väljendab töötajate huve). Neto ja brutopalk ja selle arvutamine: brutopalk väljateenitud palk enne maksude maksmist. netopalk palk, mis jääb inimesele alles pärast maksude (tulumaks, töötuskinlustusmaks jne) maksmist ja mida ta saab kasutada oma vajaduste rahuldamiseks. Ametiühingu roll ühiskonnas: ametiühingud - on töötajate esindusorganisatsioonid, mis kaitsevad töötajate huvisid ja esindavad töötajaskonda läbirääkimistel ettevõtte administratsiooniga (omanikega). Ametiühingu roll on ka kollektiivlepingute sõlmimine ja läbirääkimine. kollektiivne tööleping (ka: kollektiivleping) - leping, mis sätestab ettevõtte administratsiooni ja töötajate vastastikused kohustused ja õigused 8. Tarbjad ja säästjad, tarbja käitumine ja inimeste vajadused, Maslow vajadused
arendamist ka läbi teadus-ja arendustegevuse ning infoühiskonna edendamise. Eesmärgiks on Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime suurendamine. Inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetset suunda ,,Suurem haldusvõimekus" toetatakse Euroopa sotsiaalfondist 321,7 miljoni krooniga. Eeldatavateks toetuse saajateks on avaliku sektori organisatsioonid ja töötajad, kohaliku omavalitsuse üksused, kohaliku omavalitsuse üksuste liidud, mittetulundusühingute esindusorganisatsioonid, maakondlikud arenduskeskused, Sisekaitseakadeemia Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskus ning ülikoolide ja uurimisasutuste noored teadlased. Haridus valdkonda toetatakse 883 miljoni krooniga, mis suunatakse elukestva õppe tagamiseks, noorsootöö ning üld- ja kutsehariduse kvaliteedi tõstmisele. Lisaks eraldatakse 3,3 miljardit krooni hariduse infrastruktuuri arendamiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist. IKT valdkonda toetatakse Majanduskeskkonna arendamise
44% tööealisest rahvastikust. (Eesti Ettevõtluspoliitika: 31-32) Seega mõjutavad mitmed õigusaktid ja bürokraatia negatiivselt nii ettevõtlust kui ettevõtlikkust. Lisaks puudub ühtne praktika huvirühmade poliitikakujundamise ja õigusloomeprotsessi kaasamise osas - ühelt poolt ei ole pooled ministeeriumide ametnikest kunagi või on harva kaasanud ettevõtjate esindusorganisatsioone. Teisalt näitavad ka mitmed uuringud ning suhtlus ettevõtlusorganisatsioonidega, et esindusorganisatsioonid soovivad enda senisest põhjalikumat kaasamist, eriti just eelnõude koostamise varases staadiumis. (Eesti Ettevõtluspoliitika: 31-32) Riigil on siinkohal ära teha suur töö lülitamaks ettevõtjate liitude ja ühingute esindajaid seaduseloome ja ettevõtluskeskkonna kujundamisel nõuandja ja soovituste jagaja rolli, leidmaks ühiselt ettevõtlust pärssivad kitsaskohad ning töötada välja võimalikud lahendused. 2.1
HUVIGRUPID: Kuna keskkonnaregulatsioonid on poliitilise protsessi tulemus, annab iga regulatsioon aimu majanduslikest jõududest, mis on selle poliitilise protsessi taga. Erihuvigrupid kasutavad poliitilist protsessi oma huvide saavutamiseks (st üritavad panna valitsejaid üldiste huvide asemel endi kitsastes huvides tegutsema), mis sageli toob kaasa ühiskonna koguhealolu vähenemise. Huvigruppe võib olla väga erinevaid nt ettevõtete ühendused, ametiühingud, tarbijate esindusorganisatsioonid, keskkonnaaktivistid jne Kuidas selgitada mitmete suhteliselt väikeste huvigruppide ebaproportsionaalselt suurt mõju? Grupi liikmeid on piisavalt vähe, et organiseeruda ja igal grupi liikmel on tehtava otsusega seoses suhteliselt palju kaalul, et olla nõus panustama (lobby, altkäemaksud jne) priisõitja probleem väike; teisalt on ka avalikkusel tervikuna palju kaalul, kuid mõju üksikisikule on liiga väike, et panustada ressursse protsessi mõjutamisse ja samas on osaliste
Ametiühinguteseadus- ametiühingute seadustamiseks Usaldusisikuseadus- sätestab töötajate usaldusisiku õiguslikud alused. Kollektiivlepingu seadus näeb ette kollektiivlepingu sõlmimiseks vajalikud protseduurid, lepingu kehtimise asjaolud ning pooltse kohustused kollektiivlepingu kehtivuse alal. Tööturg on turg, kus inimene müüb oma tööjõudu ja tööandja ostab töötaja töötaja tööd, makstes selle eest palka. Ametiühingud- töötajate esindusorganisatsioonid- püüavad kaitsta oma töötajate huve. Riiklikul lepitajal töötüli lahendamiseks kolm võimalust Lepitamine- riikliku lepitaja ülesandeks on osapooled omavahel taas kokku viia ja anda soovitusi probleemi lahendamiseks. Vahendus- osapooled omavahel taas kokkku viia ja anda soovitusi probleemi lahendamiseks, kuid need soovitused ei ole osapooltele kohustuslikud Vahekohus e. Arbitraaz riiklik lepitaja kuulab osapooled ära ja langetab otsuse, mis on lõplik ja kohustuslik.
kindluse taastamine. Passiivne tööturupoliitika on suunatud tööpuuduse tagajärgede likvideerimisele, selleks: töötu abiraha rahaline toetus mida töötu saab kindlaksmääratud aja jooksul; stipendiumid võimaldavad töötutel ümber õppida. Töötu abiraha päevamäär on kehtestatud riigieelarve seadusega ning 2010. aastal on see 32,90 krooni. Tähtsat rolli tööpoliitikas mängivad ametiühingud, mis on töötajate esindusorganisatsioonid, mis kaitsevad töötajate huvisid ja esindavad töötajaskonda läbirääkimistel ettevõtte omanikega. Jaotatakse kaheks: - Kutseametiühing, mis ühendab ühe ameti töötajaid, näiteks õpetajad. - Haruametiühing, mis hõlmad endas majandusharu töötajad, näiteks Transpordi Ametiühing. PANGANDUS JA RAHA Pank on rahaasutus, mis tegeleb finantsteenuste osutamisega ja pakkumisega. Raha on mis tahes üldtunnustatud ja korduvkasutamist võimaldav maksevahend hüviste eest
toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalist Saldoandmikud Raamatupidamiskohustuslik majandusüksus on vastavalt kehtivale raamatupidamise seadusele kohustatud raamatupidamise aastaruande koostama iga lõppenud majandusaasta kohta. 9. Alampalk Alampalk ehk miinimumpalk on palga alammäär, millest vähem ei tohi ettevõtted täisajaga töötavatele töötajatele maksta. Miinimumpalk on hetkel 470 eurot (2017). 10. Ametiühing Ametiühingud on töötajate esindusorganisatsioonid, mis kaitsevad töötajate huvisid ja esindavad töötajaskonda läbirääkimistel ettevõtte administratsiooniga (omanikega). * Isikute ühendus , mille eesmärk on töötajate õiguste ja huvide esindamine ja kaitsmine suhtluses tööandjaga või ka laiemate poliitiliste ja seadusandlike eesmärkide saavutamiseks. 11. Amortisatsioon (amortiseerimine) Amortisatsioon ehk kulum on põhivara kulumine rahalises väljenduses ehk vara amortiseeritava osa kandmine kuludesse vara kasuliku eluea
tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine · alapakkumine vt. ülenõudmine · algsed teguritulud tootlike tegurite poolt loodud tulu: palk, intress ja dividend, rent, kasum · alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest · ametiühingud on töötajate esindusorganisatsioonid, mis kaitsevad töötajate huvisid ja esindavad töötajaskonda läbirääkimistel ettevõtte administratsiooniga (omanikega). · amortisatsioonikulu kulu põhivahendite asendamiseks ja remondiks · ankurvaluuta välisvaluuta, mille suhtes on fikseeritud koduse raha kurss; kasutatakse valuutakomiteede puhul · annuiteetleping regulaarsete maksete leping (näiteks raha väljamakseteks pensionifondist või
potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine alapakkumine – vt. ülenõudmine algsed teguritulud – tootlike tegurite poolt loodud tulu: palk, intress ja dividend, rent, kasum alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) – saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest ametiühingud – on töötajate esindusorganisatsioonid, mis kaitsevad töötajate huvisid ja esindavad töötajaskonda läbirääkimistel ettevõtte administratsiooniga (omanikega). amortisatsioonikulu – kulu põhivahendite asendamiseks ja remondiks ankurvaluuta – välisvaluuta, mille suhtes on fikseeritud koduse raha kurss; kasutatakse valuutakomiteede puhul annuiteetleping – regulaarsete maksete leping (näiteks raha väljamakseteks pensionifondist või pensionikindlustuslepingu alusel)
tasandil ja riiklikke huve silmas pidades. Riikidevaheline kollektiivne otsustamine hõlmab riikide valitsuste kontrolli ja otsustusõiguse vähenemist (sh kvalifitseeritud häälteenamus Euroopa Liidu Nõukogus). Riigi ja laiemalt avaliku võimu tegutsemisviiside teisenemine: otsese korraldamise ja sekkumise asemel on liigutud koordinatsiooni, suunamise ja võrgustikutöö suunas. Osalejad madalamatelt haldustasanditelt (kohalikud ja regionaalsed omavalitsused) ning teised huvigrupid ja esindusorganisatsioonid on aktiivsed nii riigi kui rahvusülesel (EL) tasandil, luues uusi riikidevahelisi ning piiriüleseid ühendusi EL poliitikakujundamise protsessi mõjutamiseks ja suunamiseks. Kohalike ja regionaalsete valitsuste kaasamine, kes on kõige paremini kursis reaalsete ja kohalike probleemidega, mida antud poliitikaga kõrvaldada püütakse. Oluline võimustada eri tasandite osalejaid ühtekuuluvuspoliitika kujundamise protsessis. Mitmetasandilise valitsemise puhul rohkem
Viidatud mak- sud on eelkõige tulumaks ja sotsiaalmaks ning makseteks töötuskindlustusmakse ja ko- hustuslik kogumispensioni makse. Töötasu puutumatuse põhimõttest lähtuvalt on töötaja loata keelatud töötasust kinnipidamised või mahaarvamised, välja arvatud juhul, kui see on seaduse alusel lubatud. Nimetatud põhimõte on sätestatud TLS §-s 78. 10. Välja kujunenud tava kohaselt lepivad üleriigilises töötasu alammääras kokku töötajate ja tööandjate esindusorganisatsioonid. Sotsiaalpartneritel on õigus kollektiivlepingu sea- duse § 4 lõike 4 alusel omavahel sõlmitud kollektiivlepingut laiendada töötasu osas ning teha see kohustuslikuks kõigile töötajatele ja tööandjatele. Vabariigi Valitsus kehtestab oma määrusega töötasu alammäära sotsiaalpartnerite poolt kokkulepitud määras (TLS § 29 lõi- ked 5 ja 6). Traditsiooniliselt lepivad sotsiaalpartnerid kokku nii tunnitasu kui täistööajaga töötamise kuutasu alammäära.
annaabi.ee 
