- Kuna intensiivistub maksarakkude funktsioon, siis suureneb toksiliste ainete kahjutuks muutmine. - Kõrge temp. mõjub mikroorganismidele (eriti viirustele) nende elutegevust pidurdavalt, nad pole võimelised paljunema. - Rakud produtseerivad kõrgemal temperatuuril viirustevastast ainet interferooni. 3. Miks palavik ei ole kasulik? - Kõrge temperatuur võib kahjustada närvirakke. - Mida kõrgem on temperatuur, seda tugevamad on erutusprotsessid. - Kuna palaviku korral on hingamine kiirem ja sügavam, võib see esile kutsuda respiratoorse alkaloosi tekke, mis võib olla krampide tekke aluseks. - Kõrge temperatuuri tõttu higistamisega võib tekkida tugev keedusoola kadu.
väljahingates 02 16 %, CO2 3,6% Inimene hingab minutis 16-18 korda, kopsudesse mahub 5-6 liitrit õhku. Hormoonid ja sisenõrenäärmed Hormoonid keemilised ained, mis juhivad elundite tööd (veres väga vähe, kindel ülesanne, erinev toimeaeg) Sisenõrenäärmed toodavad hormoone. 1. Ajuripats ehk hüpofüüs kontrollib teisi hormoone, kasv 2. käbikeha ajus ärkveloleku ja une määramine, pigment 3. kilpnääre 40 g, suurim, reaktsiooniaeg, erutusprotsessid, ainevahetus, vajalik iood 4. kõrvalkilpnäärmed 0,1 g, väikseimad, Ca ja P omastamine 5. neerupealsed adrenaliin (hirm, põnevus, rõõm, ärritus jne) 6. kõhunääre insuliin, trandpordib glükoosi verest kudedesse, suhkruhaigus ehk diabeet (I insuliini ei ole, süstivad. II vanematel,ülekaalulistel, insuliini vähe, ravimitega) 7. sugunäärmed (munasarjad, munandid) murdeeas (ajuripats), sootunnused
sest paljudes olukordades avastan, et ma ei usu endasse ja suhtun eelarvamusega, et ma ei suuda mõnda mulle antud ülesannet täita. Klienditeenindaja enesekindlus ongi just see, millega kliente kaasa tõmmata. Ühte testi tehes tuli minu temperamenditüübiks koleerik, aga see ei üllatanud mind kuna olen ka varem sellist testi teinud ning tulemus oli sama. Teada on, et koleerikud on närvilised ja ebastabiilsed. Minu puhul see peab paika. Ma olen liikuv, erutusprotsessid on mul ülekaalus ja tihti võin olla plahvatusohtlik. Mistõttu oli mul teenindades väga raske ennast kontrollida, kui juhtus olema mõni halb hetk. Samuti olen ma takka sundiv ja energiline. Arvan, et teenindaja ametis töötades hakkasingi avastama oma häid ja halbu külgi ning minu arvamus on see, et koleerik ei sobi kliente teenindama, aga inimesed on erinevad. Mina lihtsalt sellel ajal ei osanud ennast kontrollida.
Kogu organismi tegevust koordineerib kesknärvisüsteem. Selle talitlust iseloomustavad erutus- ja pidurdusprotsesside tugevus, liikuvus ja tasakaalustatus. Nende omaduste põhjal võib inimesed jagada nelja põhitüüpi: · Sangviinik tugev, tasakaalustatud, liikuv. Need inimesed on väga teovõimelised ning enamik tippsportlastest kuuluvad sinna põhitüüpi. · Koleerik tugev, tasakaalustamata, liikuv. Ülekaalus on erutusprotsessid, nad on väga rahutud, kärsitud, püsimatud. Mõningatel spordialadel saavutavad koleerikud väga häid tulemusi, kuid konfliktid treenerite, kohtunike ja võistkonnakaaslastega on kerged tekkima. Sellepärast sobivadki neile individuaalalad. · Flegmaatik tugev, tasakaalustatud, väheliikuv. Need inimesed on väga suure töövõimega, nad võivad olla spordi- ja tööaladel väga edukad. Sobivad on pika
Palaviku positiivsed jooned: 1. Suureneb rakkude töö- ja kaitsevõime. 2. Maksarakkude fni intensiivistumine, suureneb toksiliste ainete kahjutuks muutumine. 3. Mikroorganismide jaoks on temp liiga kõrge. 4. Rakud produtseerivad kõrgemal temperatuuril viirustevastast ainet. Ei tohi võidelda palaviku vaid palaviku tekkepõhjuste vastu! Palaviku negatiivsed jooned: 1. Võib kahjustada närvirakke. 2. Tugevamad erutusprotsessid 3. Hüperventilatsioon->alkaloos-> krambid 4. Soolade kadu NEKROOS EHK KÄRBUS Nekroos on kohalik surm ehk rakkude/kudede mittefüsioloogiline hukkumine elavas organismis. Nekroosi protsessid Nekroosi põhjused 1. tsirkulatoorne- vereringe häire ehk infarkt 2. traumaatiline- mehaaniline, füüsikaline, keemiline 3. toksiline- mikroobide poolt toodetavad mürgid 4. tsütopatogeenne- viirused 5
piisava toimejõu ning kestusega ärritajad. Mida madalam on lävi ärritus, seda kõrgem on koe erutuvus. Erutuslaine tekkele eelnevad lokaalsed alalävised muutused, mille suurus on proportsionaalne ärritaja toimejõuga. Kui need muutused saavutavad teatava suuruse (lävitaseme), vallandubki erutuslaine. Mida tugevam on ärritus, seda intensiivsemalt arenevad alalävised muutused koes. Oluline faktor on seejuures ka ärritaja toimeaeg e ärrituse kestus. Selleks, et lokaalsed erutusprotsessid ületaksid lävitaseme, on vajalik teatav aeg. Minimaalset aega, mis on vajalik erutuse esilekutsumiseks eluskoes, nim kasulikuks ajaks. Ka küllaldast toimejõudu omavad ärritajad peavad selleks, et erutusprotsessi vallandada, toimima teatud aja vältel. Kasuliku aja piirides eksisteerib eluskoes funktsionaalse sõltuvus ärritaja toimejõu ja toimeaja vahel: mida tugevam on
Amfetamiin Amfetamiin on sünteetik. Keemiline koostis ja toime on lähedane adrenaliinile. Erineb, et tal puudub OH-rühm, sellest tema püsiv seisund. Amfetamiin on tugev kesknärvisüsteemi stimulant. Mõjub otseselt ajutüvele. Tema mõjul vabaneb presünapsitest noradrenaiin ja dofamiin, mis omakorda stimuleerivad vastavaid retseptoreid. Ka stimuleerib perifeerseid adrenoretseptoreid, sellest veresooned ahenavad, mõju silelihaskonnale, süda klopib, vererõhk tõuseb. Mõistlikus annuses erutusprotsessid ergukavas kiirenevad, väsimus kaob, üldine ergutav toime, meeleolu paraneb, jõudu tuleb juurde, tööviljakus tõuseb, väheneb une vajadus, väheneb söögiisu. Kui ei kontrollita tarbimist on rasked kesknärvisüsteemi häired kuni skizofreenia psühhoosideni. Amfetamiini väikeste annuste toime suu kaudu manustamisel on väga erinev veeni süstivate suurte annuste omast. Mõõdukad annused(alla 30 mg) stimuleerivad närvisüsteemi,
faktoris piisavalt) ja kääbuskasvus. Peaks kiiresti diagnoosima, hormoonasendusravuga saab seda vähendada. 2. Alatalitlus täiskasvanul põhjustav limaturse ehk müksödeemi tekke.Tunnuseks on: · Limakoe ladestumine naha alla, inimene oleks nagu turses, see ei ole vesi vaid lima. Eriti märgatav on see näol. · Ainevahetus on aeglustunud, rasvkude võib olla ka liialt. · Südametegevus on tavalisest aeglasem. · Nad on väheliikuvad, erutusprotsessid on pärsitud · Täiskasvanu aeas avaldudes hakkavad vaimsed võimed taanduma. · Nahk on kahvatu ja kuiv, juuksed muutuvad hapraks, ihukarvad murduvad kergesti. · Sugufuntksioon langeb kuni viljatuseni ja suguvõimetuseni. · Saab asendusteraapiaga asendada. Kõrvalkilpnäärmed- paiknevad kilpnäärmete kõrval, neid on 4. Väikesed näärmed- produtseerivad hormooni- PTH- paratüreoidhormooni- mõjutab Ca
faktoris piisavalt) ja kääbuskasvus. Peaks kiiresti diagnoosima, hormoonasendusravuga saab seda vähendada. · Alatalitlus täiskasvanul põhjustav limaturse ehk müksödeemi tekke. Isel tunnuseks on lima koe ladestumine naha alla, inimene oleks nagu turses, see ei ole vesi vaid lima. Eriti märgatav on see näol. Ainevahetus on aeglustunud, rasvkude võib olla ka liialt. Südametegevus on tavalisest aeglasem. Nad on väheliikuvad, erutusprotsessid on pärsitud, täiskasvanu aeas avaldudes hakkavad vaimsed võimed taanduma. Nahk on kahvatu ja kuiv, juuksed muutuvad hapraks, ihukarvad murduvad kergesti. Sugufuntksioon langeb kuni viljatuseni ja suguvõimetuseni. Saab asendusteraapiaga asendada. Kõrvalkilpnäärmed- paiknevad kilpnäärmete kõrval, neid on 4. Väiksed näärmerd- produtseerivad hormooni- PTH- paratüreoidhormooni- müjutab Ca
· Kavatsuste, plaanide aktiveeriv mõju läbi retikulaarformatsiooni tegevuse · Tunnetus, emotsioonid, hüpotalamus, hüpofüüs, endokriinsüsteem, hormoonid (hüpofüsaar-endokriinne süsteem) Tajutud stiimulitega kaasnevad emotsioonid, mille tulemusel tekivad nihked somaatilistes ja vegetatiivsetes funktsioonides (kaob tasakaal) Limbiline süsteemi positiivsed ja negatiivsed struktuurid, seoses korteksiga (erutusprotsessid ajukoorde ja tagasi) W.Cannoni stressimudel viitab ajukoore ja hüpotalamuse tähtsusele sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerimisel H. Selyé stress kui üldine kohanemisreaktsioon; empotsioonide füsioloogiline regulatsioon (hüpotalamus hüpofüüs neerupealised) "Voodoo surm" näide sotsiaalsete faktorite individuaalse interpreteerimise mõjust stressi tekkimisele, millele järgneb eluohtlik hüperadrenergiline reaktsioon
Raha motiveerib lühiajaliselt Motivatsiooniteooria: Füsioloogilised lähenemised: Virgutatuse teooria: Jõudlus ja toimetulek on kõige parem virgutatuse keskmisel tasemel. Millisel erksuse tasemel inimene kõige paremini töötab. 1-pingutus madal, ei kasuta kogu ressurssi. 2-kõige parem. 3-pingutab üle, läheb sassi. Virgutus on liiga kõrge, kandub ajus üle muudele osadele, ülepingutus ei tule kasuks. Virgutustase kõigil erinev, tingimused erinevad. Introvert- domineerivad erutusprotsessid. Pigem vaiksem, ei ole aktiivne, ei pea virgutust juurde otsima. Ekstrovert- tahab virgutust veel rohkem juurde. Parim tulemus sõltub ülesande keerukusest. Lihtsam ülesanne läheb kiiremini, kergemini. Keerukam nõuab rohkem mõtlemisaega. Erinevatele inimestele sobib erinev virgutustase mingi ülesande lahendamiseks. Vastandprotsessi teooria (Solomon): Emotsionaalse kogemuse tsükkel toimub, kui me saavutame motivatsiooni ja siis püüame motivatsioonist vabaneda
Ekstravertne LIMA(flegma)- FLEGMAATIK- rahulik, tasakaalukas, visa, püüdlik, vaoshoitud, halb suhtleja. Miimika napp, liigutused väljendusvaesed. Koondab aeglaselt tähelepanu, raske leida uute inimestega kontakti. Enne tegevuse alustamist mõtleb ta kõik hoolikalt läbi. Kohanemine ja uute vilumuste omandamine ja harjumuste muutmine raske. Introvertne. KOLLANE SAPP(chole)- KOLEERIK keevaline, tormakas, energiline, ei jaota õigesti energiat, tihti masenduses. Tugeva jõuga erutusprotsessid, aga pidurdus on nõrga jõuga. Meeleolud vahelduvad kiiresti. MUST SAPP(MELAS CHOLE)- MELANHOOLIK- kõrge tundlikkus, aistingute madal lävi, solvuv, vähese töövõimega, kartlik, tihti alaväärsuskompleksiga.Introvertne. EYSENCKI TEOORIA. Isiksusel 2 põhidimensiooni: 1. rahulikkus (stabiilsus)-närvilisus (neurootilisus) 2. introvertsus-ekstravertsus Introvertne inimene on sisemaailma poole pööratud, tagasihoidlik ja kinnine. Psüühika
faktoris piisavalt) ja kääbuskasvus. Peaks kiiresti diagnoosima, hormoonasendusravuga saab seda vähendada. 2. Alatalitlus täiskasvanul põhjustav limaturse ehk müksödeemi tekke.Tunnuseks on: · Limakoe ladestumine naha alla, inimene oleks nagu turses, see ei ole vesi vaid lima. Eriti märgatav on see näol. · Ainevahetus on aeglustunud, rasvkude võib olla ka liialt. · Südametegevus on tavalisest aeglasem. · Nad on väheliikuvad, erutusprotsessid on pärsitud · Täiskasvanu aeas avaldudes hakkavad vaimsed võimed taanduma. · Nahk on kahvatu ja kuiv, juuksed muutuvad hapraks, ihukarvad murduvad kergesti. · Sugufuntksioon langeb kuni viljatuseni ja suguvõimetuseni. · Saab asendusteraapiaga asendada. Kilpnäärmehormoonide vaegus varases lapseeas põhjustab raske kehalise ja vaimse arengu pidurdumise kretinismi. 13. Kõrvalkilpnäärmed. Harknääre
4. KOOLIEELIKU VÕI VARANE KOOLIIGA- 6.-7. võimete sihipärane arendamine. Kõlbeliste kategooriate ja abstraktse mõtlemise alged. 5. KOOLIIGA- noorem (7-12): tahteline tähelepanu nõrk, mmõtlemine esemelist-tüüpi, vähekriitiline, väärtussüsteemid, huvid. Vanem (13-18): tung iseseisvusele, enese maksmapanekule, hinnangute 18 ümberkujundamine. Erutusprotsessid pidurdusprotsessidest tugevamad. Impulsiivsus, kompromissitu. Seksuaalhuvi. Enda vastandamine teistele. 6. NOORUSIGA- 17-25- rahunemine, täiskasvanuks saamine, süstemaatilisem mõtlemine, sügavamad, püsivamad tunded. Psüühilised ja füüsilised võimed saavutavad oma näitajate tipu. 7. KÜPSUSIGA 20/25- I 55/59 II 60-75 kõigi võimete kõrgaeg, algab taandareng. Väheneb õppimisvõime, mälu, nürinevad meeleelundid, kaob liigutuste elastsus
Esimeses perioodis tekib tarve tõsise tegevuse järele, tähelepanu on nõrk, domineerib mehhaaniline mälu. Mõtlemine on konkreetset- esemelist tüüpi ning vähekriitiline. Hakkavad välja kujunema väärtussüsteemid ja püsivamad huvid. II perioodi, murdeiga, isel tung iseseisvusele ja enese maksmapanekule. Ei ole täiskasvanu, kuid ei ole ka enam laps. Toimub seniste suhete ja hinnangute intensiivne ümberkujundamine. Erutusprotsessid on pidurdusprotsessidest tugevamad. Murdeealine on impulsiivne ja sageli kompromissitu. Suur tung on tegutsemisele. Tärkab seksuaalhuvi. Soovide ja nende rahuldamisvõimaluste mittevastavus toob sageli kaasa enda vastandamise teistele. 6. Noorusiga (17/19-20/25)- suhtelise rahunemise ja tasakaalu saavutamine- täiskasvanuks saamine. Mõtlemine muutub süstemaatilisemaks, teoreetiliseks, tunded sügavamaks, püsivamaks
Mida madalam on lävi ärritus, seda kõrgem on koe erutuvus. Erutuslaine tekkele eelnevad lokaalsed alalävised muutused, mille suurus on proportsionaalne ärritaja toimejõuga. Kui need muutused saavutavad teatava suuruse (lävitaseme), vallandubki erutuslaine. Mida tugevam on ärritus, seda intensiivsemalt arenevad alalävised muutused koes. Oluline faktor on seejuures ka ärritaja toimeaeg e ärrituse kestus. Selleks, et lokaalsed erutusprotsessid ületaksid lävitaseme, on vajalik teatav aeg. Minimaalset aega, mis on vajalik erutuse esilekutsumiseks eluskoes, nim kasulikuks ajaks. Ka küllaldast toimejõudu omavad ärritajad peavad selleks, et erutusprotsessi vallandada, toimima teatud aja vältel. Kasuliku aja piirides eksisteerib eluskoes funktsionaalse sõltuvus ärritaja toimejõu ja toimeaja vahel: mida tugevam on ärritaja, seda intensiivsemad on
mida madalam on lävi ärritus, seda kõrgem on koe erutuvus. Erutuslaine tekkele eelnevad lokaalsed alalävised muutused, mille suurus on proportsionaalne ärritaja toimejõuga. Kui need muutused saavutavad teatava suuruse (lävitaseme), vallandubki erutuslaine. Mida tugevam on ärritus, seda intentsiivsemalt arenenvad alalävised muutused koes. Oluline faktor on seejuures ka ärritaja toimeaeg e ärrituse kestus. Selleks, et lokaalsed erutusprotsessid ületaksid lävitaseme, on vajalik teatav aeg. Minimaalset aega, mis on vajalik erutuse esilekutsumiseks eluskoes, nim kasulikuks ajaks. Ka küllaldast toimejõudu omavad ärritajad peavad selleks, et erutusprotsessi vallandada, toimima teatud aja vältel. Kasuliku aja piirides eksisteerib eluskoes funktsionaalse sõltuvus ärritaja toimejõu ja toimeaja vahel: mida tugevam on ärritaja, seda intensiivsemad on alalävised muutused koes ja kiiremini saavutavad nad lävitaseme
temperament ja konstitutsioon on vastastikuses toimes. Närviprotsesside tugevus e. jõud, erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaal ja erutus- ja pidurdusprotsesside liikuvus (s.o. ülemineku kiirus erutuselt pidurdusele ja vastupidi) määravad ära looma käitumislaadi, mis omakorda sõltub ka kehaehituse tüübist. Tavaliselt on suurema kehamassiga loomad tasakaalukamad (lihaloomad). Kerget tüüpi õrna kehaehitusega loomad on sagedamini labiilse närvisüsteemiga ja ülekaalus on erutusprotsessid. Seega närvisüsteemi tüüp on ainevahetuse kaudu seotud konstitutsioonitüübiga. Olenevalt närvisüsteemi jõust, tasakaalust ja liikuvusest eristatakse põllumajandusloomadel nelja närvitegevuse tüüpi. 22 VEISEKASVATUS 1. Sangviiniline tüüp e. sangviinik. Tugev, tasakaalukas, elavalt liikuv. See on kõige täiuslikum tüüp ja sobib põllumajandusloomadele kõige paremini
annaabi.ee 
