Erinevad mäluliigid: kuulmis-, nägemis- ja ruumimälu. 7) Seljaaju asukoht, ehitus ja ülesanded - seljaaju asub selgrookanalis -ta on nöörikujuline närvirakkude kogumik. ta koosneb vedelikuga täidetud kanalist, mida ümbritseb hallaine, väljas poolt katab valgeaine. -ta vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. 8) Mis on närviimpulss ja kuidas tekib? - närviimpulss on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. ta tekib erutusel 9) Mis ül. on vegetatiivsel närvisüsteemil? - juhib tahtele allumatut siseelundite, siselihaste ja mitmesuguste näärmete talitust. 10) Mis on refleks? - refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. 11) Millepoolest erinevad kaasasündinud refleksid omandatud refleksidest? - kaasasündinud refleksid kujunevad välja kohe sündides, aga omandatud refleksid õpib inimene elu jooksul. 12) Nim. refleksikaare osad (5). - 1
Ühelt poolt kasutatakse seda sotsiaalsete tunnete tekitamiseks ja teiselt poolt (väljatõrjumise ja vastandreaktsiooni kaudu) hilisemate seksuaaleluga seotud barjääride ehitamiseks. Niisis, jõud, mille eesmärgiks on seksuaaltungi hoidmine teatud kursil, on moodustunud lapsepõlves tänu haridusele suurema osa perverssete seksuaaltunnete arvel. Teine osa lapseea seksuaalsetest ilmingutest väldib sellist kasutamisviisi, avaldudes seksuaalse aktiivsusena. See tõestab, et lapse seksuaalsel erutusel on mitmesuguseid allikaid. Rahulolutunded kutsutakse esile eelkõige niinimetatud erogeensete tsoonide teadliku erutamise teel. Nendeks võib olla mis tahes nahapiirkond või meeleorgan; ent selgelt on eristavad need erogeensed tsoonid, mille erutamine mingite orgaaniliste mehhanismide abil on algusest peale kindlustatud. (Freud, 2003, lk 96-97) Puberteediea seksuaalsus Puberteediea alguses omandab lapseea seksuaalelu kindla, tavapärase kuju. Seni on seksuaaltung
söömine (söömine ise ja söömisjärgne periood). Lühiajaline ärritaja on külm läheb ruttu mööda. Toimeefektid: 1) Sümpaatilise NS-i mõju: * mõju südamele: südametöö kiireneb, kokkutõmbed tugevnevad ja erutuse juhtivus südamelihases paraneb - sümpaatilisel NS-il on südamele STIMULEERIV mõju * mõju veresoontele: erinevatele veresoontele erisugune. Kui veresoon laieneb, siis verevarustus paraneb kui aheneb, siis verevarustus nõrgeneb. Erutusel laienevad skeletilihaste ja aju veresooned, suuremalt jaolt ka südame pärgarterid (süda saab nende kaudu ise verd) ehk koronaalveresooned (korona pärg, kroon). Erutusel henevad aga siseeelundite ja naha veresooned. * mõju hingamisele: hingamine kiireneb ja bronhide silelihased lõõgastuvad, mille tulemusel paraneb kopsude ventilatsioon (kopsudesse jõuab rohkem hapnikku) seetõttu paraneb ka kudede hapnikuvarustus
ohtudest põhjustatud valurefleksid, mitmesugused käitumisärasused ning liigutusvilumised. Need järglastele ei pärandu ja neid nimetatakse tingitud refleksideks. Tingitud reflekside kujunemine algab pärast sündimist. ERUTUS Erutus seisneb rakus toimuvate energeetiliste, keemiliste, struktuursete ja teiste muutuste keerulises süsteemis, mis tingivad raku spetsiifilise talitluse. Närvi- ja lihaskoe rakkudes on erutusel laine iseloom. Erutus kasvab kiiresti maksimumini ja siis kahaneb järk-järgult. Seda lainet on hakatud nimetama impulsiks ehk elektriline signaal. Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Närvisüsteem 2.1 Peaaju 2.2 Seljaaju 3. Refleksid 3.1 Erutus Kasutatud kirjandus: www.eau.ee www.miksike.ee "Bioloogia" 9. klassile "Inimese Füsioloogia"
ärritajate toimel. Erutus on talituslik seisund, mis avaldub närviimpulsside tekkes ja edasiandmises, lihaste kontraktsioonis, näärmesekreedi eritumises jne. Erutusseisund tekib mitmete keskkonna tegurite mõjumisel erutuvatele kudedele (näit. valgus, heli, lõhnad, elektrivool, sisekeskkonna kemism, rõhu jne. muutused). Erutuvus rakkude ja kudede võime üle minna jõudeseisundist erutusseisundisse. Erutuvates kudedes tekkival erutusel on nii üldisi (ainevahetuse intensiivsuse tõus, soojuse produktsiooni suurenemine ning elektriliste potentsiaalide muutumine erutunud rakkudes ja koe osades) ning spetsiifilisi jooni (kokkutõmbed lihastes, mitmesuguste ainete eritumine näärmetes /seedemahlad, higi, lima hormoonid/ jne). Erinevatel rakkudel on erinev erutuvus. Rakkudel, mis on spetsialiseerunud keskkonnamõjutuste vastuvõtmisele (retseptorid), signaalide teistele süsteemidele
Hingamissagedust hinnatakse ühe minuti vältel ja lugeda tuleb kas väljahingamised või sissehingamised. Loetakse korduvalt nii ärkvelolekul kui magades, jälgides rindkere või kõhu liikumist või kuulatledes stetofonendoskoobiga nina ees või parema kopsu eesväljal. NB! Vastsündinu hingamine on ebaregulaarne nii sageduselt (pausidega kuni 10 sekundit) kui ka sügavuselt. Vastsündinu hingamissagedus kiireneb ärkvelolekus, söömisel, nutmisel, erutusel ja kehatemperatuuri tõusul (Tunell 1998). Hingamissageduse normväärtus vastsündinueas on 30-50 x minutis, imikueas 20-40 x minutis, väikelapse- ja eelkoolieas 20-30 x minutis ja koolieas 15-20 x minutis. Tuleb meeles pidada, et ka lapse hingamine kiireneb nutu, erutuse korral, füüsilise koormuse ja palaviku korral. Hingamistüüp võib olla abdominaalne, kostaalne või segatüüpi. Kuni teise eluaastani
Vabamäng ehk loovmäng. Teraapia on laste erinevate neurootiliste häirete puhul kõige tähtsam. 3. 2. SÜSTEEMNE PERETERAAPIA Arvatakse, et üksikute perekonnaliikmete vahel võib esineda suhteprobleeme. Teraapias vesteldakse perekonnaga, uuritakse konflikti ning uuritakse selle tagamaid. 3. 3. KLASSIKALINE JA KOGNITIIVNE KÄITUMISTERAAPIA Uuritakse inimese käitumist kui pidevat koosmängu automaatselt toimuvate kehalis- emotsionaalsete protsesside ( näiteks südamelöökide sagenemine erutusel ) mõttejälgede ( hoiakud, mälestused, motoorika) ja motoorika ( tegutsemine, rääkimine) vahel. Siinjuures pannakase tähele igat inimest. 3. 4. ERGOTERAAPIA Ravi eesmärk on vaadata last kui tervikut. Mitte tuues esile tema nõrkusi ja puudusi vaid ka leiab üles isiksuse tugevad küljed ja jõuvarud ning kaasab need ravisse. 3. 5. KÕNERAVI Hüperaktiivsed lapsed tithtipeale räägivad aeglaselt. Kui räägivad siis räägivad palju. Vahest võib
Veresooned saavad ainult sümpaatilist innervatsiooni. Veresooned omakorda on piklikus ajus paikneva vasomotoorse keskuse kontrolli all (vaso- veresoon). Seinte pidevat pinget kontrollitakse seeda pikliku aju kaudu. Piklikust ajust omakorda lähevad närviimpulsid sümpaatilistesse NS-idesse rinnasegmentidesse. Sümpaatilise NS-i mõju stimuleeriv, mis tähendab, et siseelundite veresooned ja nahaveresooned ahenevad. Skeletilihaste ja ajuveresooned saavad sümpaatikuse erutusel rohkem verd, need laienevad. Skeletilihased saavad laienevat mõju beeta-adenoretseptorite kaudu. Humoraalne regulatsioon Toimub veres ringlevate ainete kaudu. Nendeks suuremalt jaolt hormoonid, aga vähemal määral ka mineraalainete ioonid (nt Ca, K). Ca ioonid stimuleerivad südame tööd, K ioonid aeglustavad südame tööd. Normaalselt peaksid need ioonid olema tasakaalus. Märksa konkreetse toimega on teatud hormoonid – adrenaliin (neerupealise säsihormoon) –
Kontraktsiooni vahendab alfa samuti. Silmaava ehk pupill laieneb, tänu pupilli laiendaja lihase kokkutõmbele. Ahendaja ja laiendaja (mõlemad olemas pupillil). Pupilli ahenemine mioos. Seedenäärmete sekretsioon väheneb, elundite motoorika aeglustub. Seedeelundite sulgurlihased (lihased, mis eralduvad seedekulgla üksikuid osi üksteisest) lõõgastuvad. Seedeelunditele on sümpaatilisel NS-l pidurdav f-n. Aeglustab motoorikat ja .. . Südamele on sümpaatilise NS-i erutusel stimuleeriv mõju. Südame tegevus kiireneb, kokkutõmmete sagedus tõuseb, kokkutõmbed ise tugevnevad ja paraneb erutuvus ja erutuvuse juhtimine südames see võimaldabki kiiremaid ja tugevamaid kokkutõmbeid. Süda reageerib paremini, võtab erutust paremini vastu. Stimuleerivad mõjud südamele on vahendatud kõik beeta1adrenoretseptori kaudu. Beeta1blokaatorid, kui südame tegevus väga kiire aeglustavad südametööd ja langetavad sellega ka vererõhku.
veresoontel pidevalt teatud toonus e pinge. Sümpaatilise ns mõju südamele ja veresoontele: südame tegevus kiireneb, kokkutõmmete ulatus suureneb (kokkutõmbed tugevnevad), paraneb ka südamelihase erutuvus ja paraneb erutuvuse juhtivuse kiirus (erutustekke ja juhtesüsteemis). Veresoontele avaldab sümpaatikus aga kahesugust mõju: naha ja siseelundite veresooned ahenevad, skeletilihastel ja osalt ka aju veresooned aga laienevad ( sümpaatikuse erutusel). Parasümpaatiline ns (uitnärv) avaldab südamele aga vastupidist pidurdavat mõju: kokkutõmmete sagedus väheneb, kokkutõmmete ulatus samuti. Veresoontele on parasümp. Ns-il sümpaatilise ns-ile ka vastupidine mõju. Parasümpaatilised närvid innerveerivad suguelundite veresooni, korgaskeha veresooned (veenid) laienevad parasümpaatikuse erutuse tõttu, seega suguti erektsioon on vahendatud parasümpaatilise ns poolt. Sümpaatikuse erutus pidurdab, aga parasümpaatiline vastupidi.
Vabamäng ehk loovmäng. Teraapia on laste erinevate neurootiliste häirete puhul kõige tähtsam. 4. SÜSTEEMNE PERETERAAPIA Arvatakse, et üksikute perekonnaliikmete vahel võib esineda suhteprobleeme. Teraapias vesteldakse perekonnaga, uuritakse konflikti ning uuritakse selle tagamaid. 5. KLASSIKALINE JA KOGNITIIVNE KÄITUMISTERAAPIA Uuritakse inimese käitumist kui pidevat koosmängu automaatselt toimuvate kehalis- emotsionaalsete protsesside ( näiteks südamelöökide sagenemine erutusel ) mõttejälgede ( hoiakud, mälestused, motoorika) ja motoorika ( tegutsemine, rääkimine) vahel. Siinjuures pannakase tähele igat inimest. 6. ERGOTERAAPIA Ravi eesmärk on vaadata last kui tervikut. Mitte tuues esile tema nõrkusi ja puudusi vaid ka leiab üles isiksuse tugevad küljed ja jõuvarud ning kaasab need ravisse. 7. KÕNERAVI Hüperaktiivsed lapsed tithtipeale räägivad aeglaselt. Kui räägivad siis räägivad palju. Vahest võib
See sõltub laktaadi produktsiooni ulatusest anaeroobselt töötavates lihastes ja tema eliminatsiooni kiirusest. Laktaat lammutatakse või töötatakse ümber mittetöötavas skeletilihases, rasvkoes, maksas, neerus ja südamelihases SV AV regulatsioon NS kaudu, vere glükoositaseme tõus stressisituatsioonis (stardieelne seisund) Stardieelses seisundis tingitud reflektoorne glükoosi konsentratsiooni tõus veres. Psüühilisel erutusel adrenaliini tase tõuseb, toime glükoosi tõus veres. SV AV hormonaalne regulatsioon. Kõhunäärme Langerhansi saarekeste B-rakkude hormoon insuliin langetab veresuhkru taset, suurendab glükoosi vastuvõttu kõikidesse keharakkudesse, intensiivistub glükogenees. Insuliin suurendab glükogeeni teket stimuleerivate ja langetab glükogeeni lammutavate ensüümide aktiivsust, intensiivistub glükoosi kasutamine energeetilistes protsessides
pidevalt teatud toonus e pinge. Sümpaatilise ns mõju südamele ja veresoontele: südame tegevus kiireneb, kokkutõmmete ulatus suureneb (kokkutõmbed tugevnevad), paraneb ka südamelihase erutuvus ja paraneb erutuvuse juhtivuse kiirus (erutustekke ja juhtesüsteemis). Veresoontele avaldab sümpaatikus aga kahesugust mõju: naha ja siseelundite veresooned ahenevad, skeletilihastel ja osalt ka aju veresooned aga laienevad ( sümpaatikuse erutusel). Parasümpaatiline ns (uitnärv) avaldab südamele aga vastupidist pidurdavat mõju: kokkutõmmete sagedus väheneb, kokkutõmmete ulatus samuti. Veresoontele on parasümp. Ns-il sümpaatilise ns-ile ka vastupidine mõju. Parasümpaatilised närvid innerveerivad suguelundite veresooni, korgaskeha veresooned (veenid) laienevad parasümpaatikuse erutuse tõttu, seega suguti erektsioon on vahendatud parasümpaatilise ns poolt. Sümpaatikuse erutus pidurdab, aga parasümpaatiline vastupidi.
Personaalne ja sotsiaalne perspektiiv Veel 19 saj. arvati, et kui naine saab orgasmi siis ta ei rasestu ja samal ajal veel arvati, et kui naine saab rahulduse seksist, siis sünnivad puudega lapsed. Seksuaalne erutus- psühhosotsiaalne akt. Seksuaalne erutus füsioloogiline akt. Me elame maailmas, kus erinevad stiimulid meid mõjutavad. Seksuaalsete väärtuste süsteemist oleneb kas ja kuidas mingi asi meis erutust tekitab. Seksuaalsel erutusel on oma psühhosotsiaalne aspekt. Esiteks, teiseks hinnangud, kolmandaks emotsionaalne/ afektiivne aspekt. Otsene seksuaalne stiimul mõjutab rohkem füüsilise seksuaalse erutuse tekkimist. Nii meestel kui ka naistel kehtib, et kui partner kontrollib seksuaalakti, on erutus tugevam. William Masters ja Virginia Johnson seksuaalse erutuse mudel baseerub 12 aasta vältel tehtud laboratoorsetel uuringutel. Nende jaoks oli erutus puhtalt füsioloogiline.
pidevalt teatud toonus e pinge. Sümpaatilise ns mõju südamele ja veresoontele: südame tegevus kiireneb, kokkutõmmete ulatus suureneb (kokkutõmbed tugevnevad), paraneb ka südamelihase erutuvus ja paraneb erutuvuse juhtivuse kiirus (erutustekke ja juhtesüsteemis). Veresoontele avaldab sümpaatikus aga kahesugust mõju: naha ja siseelundite veresooned ahenevad, skeletilihastel ja osalt ka aju veresooned aga laienevad ( sümpaatikuse erutusel). Parasümpaatiline ns (uitnärv) avaldab südamele aga vastupidist pidurdavat mõju: kokkutõmmete sagedus väheneb, kokkutõmmete ulatus samuti. Veresoontele on parasümp. Ns-il sümpaatilise ns-ile ka vastupidine mõju. Parasümpaatilised närvid innerveerivad suguelundite veresooni, korgaskeha veresooned (veenid) laienevad parasümpaatikuse erutuse tõttu, seega suguti erektsioon on vahendatud parasümpaatilise ns poolt. Sümpaatikuse erutus pidurdab, aga parasümpaatiline vastupidi.
Kattehhool. stimul. Hingamist (sügavam).Lõõgastav efekt mao soolestiku silelihastele, org. Üldise ainevah. intensiivsust ja soojusproduktsiooni suurendav toime (eriti epinefriin).Viimase kontsentrats.tõus veres stimuleerib retikulaarformatsiooni rakkusid ajutüves (mõju kaudne), siiski kutsub epin. esile kõrgenenud ärkveloleku, tugeva psüühilise erutuse,jne. .*Np säsi talitl.reg. on sümpNS kontrolli all,reliseerub sisusenärvi harude kaudu. Emotsionaalsel erutusel stimuleeriv toime, tõuseb kiiresti katehhoolamiinide tase veres Sümpato- adrenaalsüsteem: neerupealise hormoonide sekrets. regulatsioon rahulolekus ja..stressiseisundis. Np säsi + sümpNS moodustavad sümpato-adrenaalsüsteemi, see kindlustab emots. stressi situatsioonides ja kehal. pingutusel kattehhoolamiinide kiire verre eritumise. Kiirus oleneb, et produts.epinefriin deponeeritakse neerupealise rakkudes. Epinefriini ja norepinefriini taseme tõusu veres stimul. ka glükoosi kontsentr
annaabi.ee 
