majandustegevuse käidus pole muutnud. Hoiumetsad: Mets, kus ei tehta mitte mingisugust majandustegevust. Inimtegevus piirdub looduse kaitsmisega. Raied on lubatud vaid liigikaitselisel või looduslikkuse taastamise eesmärgil. Kaitsemets: Keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets kuulub kaitsemetsa kategooriasse. Kui hoiumetsas kaitstakse metsa ennast, siis kaitsemets kaitseb omakorda midagi. Selleks võivad olla rannad, kaldad, allikad looalad, põhjavesi, erosiooniohtu, saastatust. Tulundusmetsad: Metsad, kus on lubatud kõik metsa kasutamise viisid, millest peamiseks on majandusliku tulu saamine. Tulundusmetsades on lubatud kõik raievõtted. Seejuures ei tohi ära unustada Metsaseadusega kehtestatud ning sellest tulenevaid piiranguid, nagu lankide piirlaiused ja suurused, liitumisajad uuendamise tähtajad, hooldusraiete väljaraie mahud jt. Metsade pindala on arenenud maades suurenenud, arengumaades vähenenud. Maailma metsavarud kahanevad
tasandamist ja tihendamist. Seetõttu on künnil sellistel põldudel teiste süsteemidega võrreldes suur majanduslik eelis. Künniga töötamisel on miinuseks see, et pinnas kaotab niiskust ja kui kuiv pinnas ning lähiajal on vähe sademeid, on taimede tärkamine kehv. Künd vähendab ka vihmausside arvu ning tugev vihm peale kündi võib tekitada tugeva kooriku. Samuti võib tugev vihm ja tuul suurendada erosiooniohtu. Kündmise miinuseks on kindlasti ka inimeste tööaeg ja suur kulu, eesotsas küte. Kündmine on aeglane (5 hõlma on 1,5-2 ha/h). Kündmine soodustab veel huumuse mineraliseerumist. Samas küntud mullal on veemahutavus suurem ja küntud muld külmub sügavamalt ja on kobedam ning toitainete jaotus on künnikihis ühtlasem. Loomulikult on künd eelistatud meetod kui esmane haigustõrje- ja kahjuritetõrjemeetod.
KUIVAD;Vahemere ääres(tammed-laeva ehit.),nahkjate lehtedega puud(pähklipuu,korktamm),okkalised põõsastikud(parbariss,bitstaatsia). LIGI POOL maakera metsadest paikneb 4 riigis:1)Venemaa,2)Brasiilia(vääris)3)Kanada(okas,leht),4)USA(rohkem lehtmetsad) METSADE TÄHTSUS: 1)metsad moodustavad umbes 80% maismaast ja sellega reguleerivad atmosfääri koostise ja puhastavad ohku. 2)mets peab kinni sademeid,pidurdab äravoolu,vähendab erosiooniohtu ja takistab tuulekannet. 3)puude juured kobestavad mulda ja muudavad mulla struktuuri. 4)metsakõdu lagunemisel moodustub huumus,mis sisaldab toitaineid. 5)mets on asendameta loodusvara,sest ta annab kütte ja ehitusmaterjali ning toitu ning toorainet tööstusharudele. 6)muudab kliimat IMPOTEERIJAD(ostab);USA,Kanada,Rootsi,Soome EKSPORTEERIJAD(müüvad);L-riigid,Filipiinid,Indoneesia,Kongo. KALANDUS-on maj
Asuvad Vahemeremaades, USA-s, Austraalias , intensiivse maakasutuse tõttu on vähe säilinud Mullastik on enamasti toitainevaene ning erodeerunud, juurdekasv on väike pruunmullad Kontinentaalne lähistroopiline kliima, suvel kuum ja kuiv; talv on jahe ja niiske Kasvab nahkjate lehtedega puid: loorberi-, pähklipuu ja korgitamm, piiniad (Vahemere maad), eukalüpt ( Austraalia) Madal tootlikkus 1 – 2m3 /ha Keskkonnakaitseline ja erosiooniohtu vähendav, eriotstarbeline puit: kork, loorber Niisked lähistroopilised metsad Niisketes metsades kasvavad peamiselt okaspuud ning kõvad leht- ja väärispuud. Aastane juurdekasv on suur, 15-20 m3/ha aastas. Levivad Ida ja Lõuna Hiinas ning USA kaguosas Lähistroopiline mussoonkliima (soe talv, kuum niiske suvi, palju sademeid ) Puna- ja kollamullad, kohati liigniiskus, soostumine, keskmine viljakus
preeria kuivem lääneosa) 3. KESKKONNAPROBLEEMID liigne põllustamine pinnase erosioon, UHTORUD ehk OVRAAGID ja tolmutormid: Mis tagajärjed sellel? Viljakama pealmise mullakihi ärakanne, aastate jooksul võib maa muutuda täiesti viljatuks; ovraagid takistavad põlluharimist. Eriti ohtlik kevadel, mil taimed pole veel kasvama hakanud, alles külvatud. Mis on erosioon? Mis on uhtorg ehk ovraag? Kuidas on võimalik vähendada erosiooniohtu? Teada 3 võimalust . tulekahjud muldade sooldumine, miks tekib? EROSIOON Erosioon on tuule või vee poolt viljakama pealmise mullakihi ärakandmine, mille tagajärjel mullaviljakus väheneb või tekivad uhtorud ehk ovraagid, mis ei lase põldu harida. Erosioon tekib: Kui pinnas on taimedega kinnistamata (näiteks rohtlaaladel), võivad vihma- või lumesulaveed ning tuul pinnase kergesti ära uhtuda Piisab väikesest kallakust, et erosioon algaks ja lühikese ajaga võib
· Ekvatoriaalse vihmametsa raie maht ületab 10X loodusliku juurdekasvu · Põhja riikides suureneb metsamaa pindala tänu metsakasvatusele · Maakera puiduvarud hetkel 359 mld m³ Metsade tähtsus ja kasutamine Mets kui ökosüsteem · Metsad moodustavad 80% kogu maismaa orgaanilise aine varudest · Põhiline eluks vajaliku orgaanilise aine tootja, atmosfääri koostise reguleerija ja õhu puhastaja · Peab kinni sademeid, pidurdab veeäravoolu, vähendab erosiooniohtu, takistab tuulekannet, puujuured kobestavad mulda, metsakõdu lagunemisel oluline osa muldade tekkel · Asendamatu loodusvara Metsa majandamine · Hõlmab metsa uuendamist, kasvatamist, kasutamist ja kaitset · Aastane raie ei tohi olla suurem metsa aastasest juurdekasvust · Tootmistsükkel pikk (80-100a) · Kaasaegne metsamajandus on olemas Lääne-, ja Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Jaapanis · 20saj viimasel kümnendil vähenes arengumaades Metsatööstus
mööblitööstuses. Lähistroopika metsad jagunevad kaheks: niisketeks ja kuivadeks. Niisketes metsades kasvavad peamiselt okaspuud ning kõvad lehtja väärispuud. Aastane juurdekasv on neis suhteliselt suur, 15-20m3/ha kohta aastas. Küllaltki madala tootlikkusega kuiva lähistroopika metsi, mis kasvavad Vaheneremaades, USA-s, Austraalias jm., on intensiivse maakasutuse tõttu vähe säilinud. Allesjäänutel onkeskkonnakaitseline, näiteks erosiooniohtu vähendav tähtsus. Kuigi ka pika kuivaperioodiga lähisekvatoriaalsetel hõrendikel on valdavalt looduskeskkonda säilitav tähtsus, kasutatakse sealseid madala tootlikkusega jändrikke puid palju kütteks. Pikema vihmaperioodiga lähisekvatoriaalsel kliimavöötmes kasvavad metsadsarnanevad vihmametsadega, kuid liigiline koosseis ja aastane juurdekasv on seal väiksemad. Ekvatoriaalsed vihmametsad kasvavad suurtel aladel Lõuna-Ameerikas, Aafrimas ja Kagu-Aasis
Puuliigid: lehtmetsades – tamm, pöök, vaher Tähtsus: keskkonnakaitseline tähtsus, lehtpuu puitu kasutatakse mööblitööstuses 3. Lähistroopika metsad Aastane juurdekasv: 1-2 m3/ha aastas kuiva lähistroopika metsad ja 15-20 m3/ha aastas niiske lähistroopika metsad Puuliigid: kuiv lähistroopika – lehtpuud (tamm), loorber, küpress; niiske lähitroopika – okaspuud, kõvad lehtpuud Tähtsus: keskkonnakaitseline tähtsus, näiteks erosiooniohtu vähendav tähtsus 4. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud: Aastane juurdekasv: aeglase kasvuga Puuliigid: palmid, eukalüpt Tähtsus: keskkonnakaitseline tähtsus, küttepuit 5. Ekvatoriaalsed metsad Aastane juurdekasv: 50 m3/ha aastas Puuliigid: palmid, hevea, punane puu, ülekaalus väheväärtuslikud puud Tähtsus: väärispuidu üleraie, olulised elukeskkonna säilitajatena loomadele ja taimedele, hapniku tootjad MAAILMA METSI LAASTAB ALEPÕLLUNDUS 04.05
Aastane juurdekasv 5-10 m3/ha, 2-3 m3/ha Liigiliselt mitmekesised Puit läheb mööblitööstusele Lääne Euroopas kõige vähem säilinud Põhja Ameerika idaosas, Hiina idaosas Lähistroopika metsad Jaotatakse kaheks: kuivadeks ja niisketeks Kuivad lähistroopika metsad: Madal tootlikkus, 1-2 m3/ha Vahemetemaades, USA-s, Austraalias Vähesäilinud intensiivse maakasutuse tõttu On keskkonnakaitselise tähtsusega (erosiooniohtu vähendav) Niisked lähistroopika metsad: Aastane tootlikkus on suur, 15 20 m3/ha Peamiselt okaspuud, kõvad leht ja väärispuud. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud Looduskeskkonda säilitav tähtsus Kasutatakse peamiselt kütteks Ekvatoriaalsed vihmametsad Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha Liigirikkad Palju on ka väheväärtuslikke puiduliike Väärispuidu saamiseks raiutakse peamiselt
Metsavaesemad riigid: gröönimaa, saudi-araabia, alzeeria, liibüa jne. 31. Metsade tähtsus: · oluline mäestikes, metsastepialal, rannikul, linnade ümber ja puhkealadel, sest seal kahandab ta äärmuslike loodustegurite või inimtegevuse kahjulikku mõju. · Metsad moodustavad 80% kogu maismaa orgaanilise aine varudest · Eluks vajaliku orgaanilise aine tootjia, atmosfääri koostise reguleerija ja õhu puhastaja. · Peab kinni sademeid, pidurdab vee äravoolu, vähendab erosiooniohtu ja takistab tuule ülekannet. · Hindamatu ökoloogilise tasakaalu säilitaja · Asendamatu loodusvara Maailma suurimad puidutoootjad: Hiina, USA, India, Brasiilia, Indoneesia, Kanada jne. Maailma suurmiad eksportijad: Venemaa, Lõunariigid (Filipiinid jt) Maailma suurimad importijad: USA, Kanada, Rootsi, Soome. 32. Kalandus ehk kalamajandus on majandusharu, mis tegeleb kalade ja muude veeorganismide püügi ning veetaimede kogumise, töötlemise ja turustamise ning
Juurdekasv 1-2 m3/ha Parasvöötme Lääne-Euroopa riigid, Tamm, vaher, kask Mitmekesised; lehtmetsad Korea, Tsiili, Hiina Mööblitööstuse puit; Juurdekasv 5-10m3/ha Lähistroopika Vahemeremaad, Lehtpuud, küpress Vähendavad erosiooniohtu; kuivad metsad USA, Austraalia, Tsiili Väga vähe säilinud; Juurdekasv 1-2 m3/ha Lähistroopika USA, Austraalia, Okaspuud, kõvad Juurdekasv 15-20 m3/ha niisked metsad Brasiilia, Hiina leht-ja väärispuud Kasutatud allikad: Üldmaateaduse õpik ja töövihik gümnaasiumile
Lumekahjustuste vältimiseks ei tohi tihedaid puistuid ühe raievõttega liiga hõredaks raiuda. Korraga raiuda vähe ja raiet korrata sagedamini. Puistu peab kasvama algusest peale õiges liituses. 3) Jäide kahjustab puid harva. Tekib niiske õhu ja temperatuuri järsu languse korral. Jäite raskuse all võivad oksad ja ladvad murduda. 4) Rahe võib lõhkuda taimlas ja kultuurides taimi. 5) Vihm tihendab pinnast, vigastab tõusmeid, põhjustab erosiooni. Metsas, kus on taimkate, erosiooniohtu ei ole. Nõlvad kultiveerida horisontaalsuunaliste ribadena. ,,Mullapüksid" tekivad taime tüve alaosa ümber raske vihma tõttu. See tuleks eemaldada, peale vihma tuleks taimlas maapinda kobestada. 6) Pikne võib tekitada tuleohtu.
4.Avab elupaiku ruderaalsetele liikidele (r-strateegia!) 5.Taimevabad laigud on olulised paljudele mardika-, kile- ja sihktiivaliste, liblikaliste jt. Putukate liikidele 6.Lombid on kudepaigaks kahepaiksetele NB Oluline on tähele panna, kuidas erinevad tegurid koosmõjus avalduvad! 1.valgus+tuul=kuivus 2.niitmine ja heina ära viimine vähendab viljakust 3.üleujutused mõjutavad mulla elustikku, mis on toiduks lindudele jt. loomadele 4.karjatamine ja tuli võivad suurendada erosiooniohtu 5.niitmise ajastus on kriitiline ent erinev taimestiku ja loomastiku seisukohast 6.ala suurusest ja homogeensusest tulenevad efektid Rohumaatüübid 3-liigirikkuse kujunemine Kaks vaadet kooslusele · Individualistlik - gleasonlik (H. Gleasoni järgi) - kooslus on lihtsalt liikide kogum. Liikide kooseksisteerimine tuleneb nende sarnastest elupaiganõudlustest. Liikide kogumites ning koosluste arengus on palju juhuslikkust. · Organismiline - klementslik (F.E
Lumekahjustuste vältimiseks ei tohi tihedaid puistuid ühe raievõttega liiga hõredaks raiuda. Korraga raiuda vähe ja raiet korrata sagedamini. Puistu peab kasvama algusest peale õiges liituses. 3) Jäide kahjustab puid harva. Tekib niiske õhu ja temperatuuri järsu languse korral. Jäite raskuse all võivad oksad ja ladvad murduda. 4) Rahe võib lõhkuda taimlas ja kultuurides taimi. 5) Vihm tihendab pinnast, vigastab tõusmeid, põhjustab erosiooni. Metsas, kus on taimkate, erosiooniohtu ei ole. Nõlvad kultiveerida horisontaalsuunaliste ribadena. ,,Mullapüksid" tekivad taime tüve alaosa ümber raske vihma tõttu. See tuleks eemaldada, peale vihma tuleks taimlas maapinda kobestada. 6) Pikne võib tekitada tuleohtu.
'3 = (10 - 101,714)2 + 14,3 = 0 (60; 0) 45 Arvutusest nähtub, et tõusva voolu korral, kui ülemise kihi veejuhtivus on suurem alumiste kihtide veejuhtivusest, gradient vee väljavoolu pinnal on väiksem kriitilisest. Ühtlase pinnase korral omandab gradient kriitilise väärtuse, efektiivpinged kogu pinnase ulatuses võrduvad nulliga ja tekib pinnase erosioonioht. Seepärast võimaldab erosiooniohtu vee väljavoolukohas pinnasest vähendada pinna katmine rohkem vettjuhtiva pinnasega. Sellist katet nimetatakse pöördfiltriks. Pöördfiltri materjal peab olema küllalt jämedateraline, et tema veejuhtivus oleks piisavalt suurem kaitstava pinnase omast ja samaaegselt küllalt peeneteraline, et vältida kaitstava pinnase osakeste tungimist filtrisse. Terzaghi uurimuste alusel peaks pöördfiltri materjal rahuldama tingimust d 15(f) d
kriitilisest. Ühtlase pinnase korral omandab gradient kriitilise väärtuse, kehtima ka maapinnale mõjuva lauskoormuse puhul. Pinnase omakaalust paindemoment. efektiivpinged kogu pinnase ulatuses võrduvad nulliga ja tekib pinnase põhjustatud vertikaalpingele tuleb ainult lisada maapinnale mõjuvast 6.7.7 Seina paigutised Seina vajumine ja kaldumine arvutatakse erosioonioht. Seega võimaldab erosiooniohtu vee väljavoolukohas koormusest tekkiv pinge. Pingeepüür on antud juhul trapets. Jõud mõjub vundamendi vajumi arvutamise meetoditega. pinnasest vähendada pinna katmine rohkem vettjuhtiva pinnasega. trapetsi raskuskeskmes. Praktilistes arvutustes jaotatakse epüür tavaliselt 6.7.9 Ühe toega sulundseina arvutus Tõmbide või tugivarrastega Sellist katet nimetatakse pöördfiltriks
omadused. Huumuse mõju kasvupinnastele Mõju kasvupinnase veerežiimile: huumus suurendab veemahutavust, parandab vee liikuvust ning ühtlustab taimede veevarustust; huumuse veesidumisvõime ületab savide veesidumisvõime 4 … 5 kordselt. Mõju kasvupinnase taimetoitainete sisaldusele: huumus parandab toitainete neelamismahutavust, vähendab toiteelementide väljauhtumist, vähendab erosiooniohtu, alandab elektrijuhtivust, stabiliseerib kasvupinnase reaktsiooni ning on tooraineks süsihappegaasi moodustumisel. Mõju kasvupinnase struktuursusele: huumus parandab struktuursust ja õhustatavust, hõlbustab harimist ning vähendab kasvupinnase tihenemise riski. Mõju mullaelustikule: huumus loob nišše mullaelustiku jaoks; rikkalik mullaelustik omakorda töötleb mullaorgaanikat taimedele kättesaadavasse vormi.
'2 = (10 - 100,857)2 + 11,4 = 14,3 kPa (40; 0) '3 = (10 - 101,714)2 + 14,3 = 0 (60; 0) Arvutusest nähtub, et tõusva voolu korral, kui ülemise kihi veejuhtivus on suurem alumiste kihtide veejuhtivusest, gradient vee väljavoolu pinnal on väiksem kriitilisest. Ühtlase pinnase korral omandab gradient kriitilise väärtuse, efektiivpinged kogu pinnase ulatuses võrduvad nulliga ja tekib pinnase erosioonioht. Seepärast võimaldab erosiooniohtu vee väljavoolukohas pinnasest vähendada pinna katmine rohkem vettjuhtiva pinnasega. Sellist katet nimetatakse pöördfiltriks. Pöördfiltri materjal peab olema küllalt jämedateraline, et tema veejuhtivus oleks piisavalt suurem kaitstava pinnase omast ja samaaegselt küllalt peeneteraline, et vältida kaitstava pinnase osakeste tungimist filtrisse. Terzaghi uurimuste alusel peaks pöördfiltri materjal rahuldama tingimust
annaabi.ee 
