ise, ise oled see, oma rõõm ja oma mure, oma imeline tee; Siit ja säält saad ainult lisaks, mis ehk sugulane sul, sügav põhiheli põues määrab vahet sul ja mul. Oma tee on oma tegu, tegu, nii ehk teisti siht meel ja mõte alas, haamer, himu ääsi tulekiht. Mis nii elu pajast tuleb? Ikka puhastatud kuld! Oh sa süda, vaene süda, nii saab ilmas kullaks muld. Nõnda ilmas nii ja teisti kujunev saab inime, hing ja igaühe sisse oma imeline tee. Kojuigatsus Nüüd õitsvad kodus valged ristikheinad, tuul mängib lillelõhnaga mu ümber sala laulvad vaiksed leinad. Ja sääl, kus tee nii pikk ja tolmune viib sinimetsa poole kaugele, sääl kasekõne loob kui pilvi teele, et kanda kojukutset minu meele. Ja sala laulvad minu vaiksed leinad, et õitsvad kodus valged ristikheinad. Kevade õhtul Nagu magus unenägu tine hõise igal pool; üle aasa ujub tasa valge udu jahe vool. Metsa põues nagu kõne, punga puhkemise jutt;
ka II "Sealpool Jorjanit", kuid selle lõpetas keegi teine. Oratoorium- mitmeosaline teos solistidele, koorile ja orkestrile, on kindel sisuline tegevus, nagu ooper, ainult loovalist tugevust pole. 5)I sümf. avamäng- 1896 (Pet.k-s) "Julius Lavasar". Peale selle on orelilugusid (koraalieelmängud jt.), klaverilugusid. Tal oli idee kirjutada ooper kalevipojast, valmis jõudis vaid mõned eraldi pealkirjaga. Koorilaulud · "Enne ja nüüd" · "Meestelaul" · "Kojuigatsus" · "Kui sa tuled, too mull' lilli · "Pühendan kõik kallile" Rahvalaulutöötlused · "Tuljak" · "Lauliku lapsepõli" · "Tule koju" · "Ehi, veli, opi veli"
Filosoofiliste arusaamade kõrval on Enno luulet mõjutanud ka sümbolism, eriti selle belglasest esindaja M. Maeterlinck. Sümbolism tekkis 19. sajandil prantsuse kirjanduses. Nagu impressionism, vastandus ka sümbolism realistlikule ja naturalistlikule suunale. Sümbolistide teenäitaja oli Ch. Baudelaise, esindavaid autoreid on P. Verlaine, A. Rimbaud ja S. Mallasmi, kelle tõlkeid leidub ,,Noor Eesti" väljaannetes. Tee: · ..tee nii pikk ja tolmune (,,Kojuigatsus") elutee on vaevaline, mälestetee · ..ja läks siis oma teed (,,Ta tuli") arvamused lähevad lahku · ..ma läksin oma teed (,,Ta tuli") arvamuste lahkuminek · ..ma kõnnin hallil lõpmata teel (,,Rändaja õhtulaul") eluraskused · ..need teed, kuis on nad nii kõvad kui keed (,,Rändaja õhtulaul") koosneb üksikutest osadest, mis annavad kokku terviku · .
Ernst Enno ja Villem-Grünthal Ridala Ernst Enno luuletuste peamised märksõnad on müstilisus ja igavikulisus, veel ka valgus ja tee. Sellest tulenevalt on tema luuletuste meeleolu tavaliselt nukker, müstiline, salapärane ja mõtlik.Näiteks luuletuses ,,Kojuigatsus" igatseb luuletaja näha oma kodu ja seal õitsevaid ristikuid. Enno luuletuste peamisteks teemadeks on rändamine (nt. luuletustes ,,Rändaja õhtulaul" ja ,,Need ei vaata tagasi") ja igatsus. Tihti kirjutab Enno kodust ja maalib sõnadega detailseid looduspilte. Samas räägib ta ka enesessesüüvimisest ja ense leidmisest. Teemadeks on ka elu igavene ringkäik (,,Kevade"), usk inimesesse (,,Ikka edasi") ja hingede rändamine.
Arutlus (,,Inimese Teekond") Karl Ristikivi sai tuntuks kui romaanikirjanikuna,kuid Eesti kirjanduses tuntakse teda ka kui luuletajat.Karl Ristikivi on andnud välja ainult ühe luulekogu ,mis kannab nime ,,Inimese Teekond",oma luulekogus on autor avaladanud luuletusi,mille sisuks on suhted ajaga,Jumalaga, ja kodumaaga. Karl Ristikivi oli üks Eesti kirjanikest ,kes oli paguluses Rootsis ja oma kirjutatud luuletuses ,,Kojuigatsus-kauguseigatsus"kirjeldas kuivõrd suur võib olla inimeste nastolgia oma kodumaa vastu,kes olid sunnitud pagendama ennast võõrriik ja elama seal.Oma teises luuletuses mida tuntakse kui ,,Ei,meie ei tule kunagi tagasi siia randa" nime järgi, omab sisu sellest kui noor oli kunagi Eesti riik ja et,kuidas see muutus peale võimu muutust-vanaks ja halliks,kuid selle luuletuse lõpus toonis autor ,sellest et lootus jääb püsima alati ja et Eesti rannik muutub
Ernst Enno luules aimab lugeja lähedust Juhan Liivile, teisal märkame rahvalaulu stiilisugemeid. Ta luulet kandvad põhikujundid on enamasti mitmekihilised ning vihjavad otsese tähenduse kõrval veel millelegi muule, enamasti olulisemalegi, mis otsesõnu kirjas. Kodu sisendas Ennosse usulisi veendumisi. Ema ja eriti pimeda vanaema laulud ja jutuheietused juhatasid ta rahvaluule fantaasiamaailma. Luuletus ,,Kojuigatsus", mis on ta üks tuntumaid luuletusi tekitab igatsuse tunnet. See luuletus paneb mõtlema lapsepõlvele ja ilusale suveilmale. Luuletuses on tundelised ja intensiivsed looduspildid, mis vihjavad üksiku märksõnaga looja hingeseisundit. Enno luule paneb lugejat aktiivselt ette kujutama põhikujundeid. Kojuigatsus Nüüd õitsvad kodus valged ristikheinad, tuul mängib lillelõhnaga
mõtteluulet. Ta pani erilist rõhku luuletuste sisule, kuna vorm jäi tagaplaanile. Ta harrastas rohkesti vabavärssi, tarvitas ebapuhtaid riime. Enno esikkogu ,, Uued laulud" langes suure kriitika ohvriks. See on seletatav luuletaja mittemõistmisega ja lähenemisega luuletustele ainult vormilisest küljest. ,, Uutes lauludes" leidub ka rohkesti positiivseid omadusi. Näiteks soojust, hingelähedust, mis on pärit lapsepõlve kodust. Näiteks ,,Kojuigatsus", ,,Õhtu kodutalus" ja ,,Rehetare". 1910. Aastal ilmus ,,Hallid laulud", seal pakub Enno rohkem kunstiküpset luulet. Kogus leidub terve rida meie lüürikas ainulaadseid väärtuslikke laule. 1920.aastal avaldas Enno kaks viimast luuletustekogu, ,,Valge öö" ja ,,Kadunud kodu". Luule kõla muutub neis kogudes tumedamaks, värvid tuhmimaks ja meeleolu nagu pisut härdamaks. Ka langust võib märgata. Üks luuletuse näide: ,, öö valge on õnn" ,,Üks ööbik on siin ja teine sääl
aastal. MIINA HÄRMA LOOMING. Miina Härma loomingu põhiosa moodustavad vokaalteosed, koorilaule on üle 200. Neid iseloomustavad ilmekas meloodia, nooruslik hoog ja lihtsus. M.Härma loomingu võib jagada kahte eristavasse perioodi. Esimesel loomejärgul (sajandi vahetuseni) lõi ta oma parimad lüürilised (“Ei saa mitte vaiki olla”) ja heroilised (“Isamaa, õitse sa”) laulud. Teisel (eriti 1915.aastast) püüdles rohkem väljenduse sügavuse ja tunnete mitmekesisuse poole (“Kojuigatsus”). Kaasaegsete hulgast küünivad esile tema rahvaviisitöötlused, kus on näiteid rahvaviisi lihtsast harmoniseerimisest varieerimise ja laulude ühendamiseni (“Tuljak”). Enamiku oma tuntumaid koorilaule on ta seadnud mitme kooriliigi ning sooloettekande tarbeks. 5 TEOSED. Muusikalised lavateosed: *Laulumäng “Murueide tütar” Koorimuusika: *Kantaat “Kalev ja Linda”
Ristikivi viimaseks romaaniks jäi "Rooma päevik" (1976), mis lõpetab ajaloofilosoofilise sarja. Postuumselt avaldati lühiproosa kogu "Klaassilmadega Kristus" (1980), ning kogu "Viimne vabadus" (1996), mis koondab esseid ja artikleid kirjandusest, geograafiast ning poliitikast. Luulekogu: "Inimese teekond" (1972) 3 3. Luulekogu ,,Inimese teekond" ,,Kojuigatsus kauguseigatsus" ,,Mis on mõisa metsa taga" ,,Ei, meie ei tule kunagi tagasi siia randa." ,,Meie juured ei ole lapsepõlves" ,,Ka sisaliku tee kivil jätab jälje" Ka sisaliku tee kivil jätab jälje, kuigi me seda ei näe. Iga mõte, mis tuleb ja läheb, jääb kuhugi alles. See, mis sa naeratades kinkisid, võib kunagi otsa saada, aga naeratus jääb. Rõõm, mida sa kinni püüda ei teadnud, jääb igavesti ootama. Isegi ütlemata jäänud sõnad
Nende muljete mõjul on loodud kuulus "Revolutsiooniline etüüd" (c- moll). Pariisis kujunes Chopin imetlustäratavaks klaverikunstnikuks ja heliloojaks. Ta leidis endale sõpru suurte kunstnike seas, kes teda austasid ja hoidsid. Kuid uus kodumaa ei kustutanud tema südamest ja mõttest sünnimaad, mille järele ta väga igatses, leidmata surmani võimalust seal kordki veel viibida. Mälestuskujud Sünnimaa elas Chopini muusikas. Kojuigatsus ja valu kodumaa saatuse pärast teravdasid mälestuspilte. Chopin kandis muusikasse meeleolud ja tundetulva, mida äratasid mõtted sünnimaast ning hingepõhja sööbinud mälestuskujud. Nagu kauge kaja kodukülast elustub rahulikus, helgelt mõtisklevas muusikas korraga õhtukella helin või kaugusest kostev poola rahaviis. Põletavalt valus mälestus traagiliselt lõppenud ülestõusust sünnitab Chopini muusikas kirglikke
N. ,,Hall laul", ,,Ta tuli...", ,,Igatsuse laul" Enno loomingut võib iseloomustada kui igatsevat ja lüürilist, tema lemmiksümbolid on tee (,,Rändaja õhtulaul", ,,Igatsuse laul", ,,Sind jumalaga jätsin sääl") ja kodu(reaalne isakodu, lapse- ja noorpõlvest armas Soosaare, hingekodu, püüdluste lõppeesmärk, panteistlik kõiksusega ühtesulamine, jätkuv vaimne uuenemine). N. ,,Rändaja õhtulaul", ,,Igatsuse laul", ,,Sind jumalaga jätsin sääl", ,,Kojuigatsus", ,,Neil õhtutundidel", ,,Kodu luule", isegi terve luulekogu ,,Kadunud kodu". Enno ballaadilooming on samuti filosoofilis-lüüriline tundmuslik, ja oma ajas uuenduslik alge, mis ei rõhutanud enam eepilisust ja dramatismi nagu J. Bergmanni ja J. Tamme looming. Enno luuletustes oli ka loodusel tähtis koht. Maastikupildid on mahedates toonides ja suubuvad tihti tundeavaldustesse või filosoofilistesse mõtisklustesse. Tema kirjeldused ei ole täpsed Võrreldes
Meel igatseb tolmuta randa, Tund hiline, tee kõva kui kee, Mind hoiab kui mõrsjaks enesele- Ei siiski saa pärale kanda. See luuletus on kuulsaks saanud tänu filmile ,,Toomas Nipernaadi’’, kus mängib paljude eestlase lemmik näitleja Tõnu Kark. Kirjanikud samastavad ka tihti loodust ning kodu omavahel. Ernst Ennol on väga kena luuletus nimega ,,Kojuigatsus’’. Tema kirjutabki loodusest kui kodust endast. ,,… Ja sääl, kus tee nii pikk ja tolmune, Viib sinimetsa poole kaugele, Sääl kasekõne loob kui pilvi teele, Et kanda kojukutset minu meelde. Ja sala laulavad minu vaiksed leinad, Et õitsvad kodus valged ristikheinad.’’
nokutrnid. 1842. aastal kaotas Chopin surma läbi oma lähedase sõbra Matuszynski. 1844. aastal suri isa. 1846. aastal eemaldus Chopinist tema peamine hingeline tugi George Sand. Viimased aastad võõrsil olid täis hingelist üksindust. 1848. aastal võttis kopsuhaige kunstnik ette kontserdreisi Londoni, kuid tema kunsti mõisteti seal vähem veel kui Pariisis. Sotimaal andis ta suure pingutusega kontserdireisi Londonis 12 000 inimesele. Siis pöördus ta tagasi Pariisi. Haigus süvenes, kojuigatsus ja mahajäetuse tunne närisid hinge. Haige juurde ruttas helilooja õde Varssavist, et tuua endaga kaasa kodunurmede kosutavat lõhna. Oma viimase palve edastasgi Chopin talle, paludes, et tema süda kodumaale veetaks. See soov täideti. Praegu hoitakse Chopini südant Varssavis Ristikandja kirikus. LOOMING Kui Chopin oli Varssavis heliloojana ja pianistina juba tuntuse võitnud, tahtsid poola eesrindlikud ühiskonnakihid suurt muusikut eelkõige ooperikomponistina näha
N. ,,Hall laul", ,,Ta tuli...", ,,Igatsuse laul" Enno loomingut võib iseloomustada kui igatsevat ja lüürilist, tema lemmiksümbolid on tee (,,Rändaja õhtulaul", ,,Igatsuse laul", ,,Sind jumalaga jätsin sääl") ja kodu(reaalne isakodu, lapse- ja noorpõlvest armas Soosaare, hingekodu, püüdluste lõppeesmärk, panteistlik kõiksusega ühtesulamine, jätkuv vaimne uuenemine). N. ,,Rändaja õhtulaul", ,,Igatsuse laul", ,,Sind jumalaga jätsin sääl", ,,Kojuigatsus", ,,Neil õhtutundidel", ,,Kodu luule", isegi terve luulekogu ,,Kadunud kodu". Enno ballaadilooming on samuti filosoofilis-lüüriline tundmuslik, ja oma ajas uuenduslik alge, mis ei rõhutanud enam eepilisust ja dramatismi nagu J. Bergmanni ja J. Tamme looming. N. ,,Võiks otsast alata", ,,Kolm eite" , ,,Vanaisa surm" Enno luuletustes oli ka loodusel tähtis koht. Maastikupildid on mahedates toonides ja suubuvad tihti tundeavaldustesse või filosoofilistesse mõtisklustesse
ja kujundilist individuaalsust. Aastatel 1903- 1905 avaldas Enno „Lindas“ ja „Postimehes“ üle poolesaja luuletuse. 1907.- 1908. oli Enno peamiselt Soosaarel, ja kirjutas seal oma järgmised raamatud. Ta luulelaad muutus mõnevõrra, ta loobus vabavärsist kindlama meetrumi kasuks ja tema luules võttis selgema kuju temale eriomane kujundikeel. Tuntumad luuletused on nt „Kojuigatsus“, „ Rändaja õhtulaul“, „Vaene mees“. 6.Siuru – tegutsemisaeg, liikmed, tõekspidamised, tähtsus Siuru tegutses 1917-1919 ning oli eesti kirjandusrühmitus. Liikmeteks olid Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson ja Visnapuu. Lööklauseks oli neil „Carpe diem“ ja motoks „Loomise rõõm, see olgu meie ainus tõukejõud“. Siuru rühmitus muutis kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Jätkasid Noore-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas
nokturnid. 1842. aastal kaotas Chopin surma läbi oma lähedase sõbra Matuszynski, 1844. aastal suri isa. 1846. aastal eemaldus Chopinist tema peamine hingeline tugi George Sand. Viimased aastad võõrsil olid täis hingelist üksildust. 1848. aastal võttis kopsuhaige kunstnik ette kontserdireisi Londoni, kuid tema kunsti mõisteti siin veelgi vähem kui Pariisis. Šotimaal andis ta suure pingutusega kontserdi 12 000 kuulajale. Siis pöördus tagasi Pariisi. Haigus süvenes, kojuigatsus ja mahajäetusetunne närisid hinge. Haige juurde ruttas helilooja õde Varssavist, et tuua endaga kaasa kodunurmede kosutavat lõhna. "Ma tean, et Paraskevitš (vene kindral, kes juhatas Poole ülestõusnute vastu suunatud vägesid, vene asevalitseja Poolas) ei luba minu laipa kodumaale viia, viige siis sinna mu südagi," ütles haige oma õele. See soov täideti. Praegu hoitakse Chopini südant Varssavis Ristikandja kirikus. LOOMING
Pilt 9 Ajalehe "Postimees" väljalõige Ernst Enno monumendist. (Allikas: Eesti Riigiarhiiv f 4416, n 2, s-ü 65) 9 KOKKUVÕTE Enno loomingut võib iseloomustada kui igatsevat ja lüürilist, tema lemmiksümbolid on tee ja kodu. Need sümbolid kajastuvad tema paljudes luuletustes nagu näiteks ,,Rändaja õhtulaul", ,,Igatsuse laul", ,,Sind jumalaga jätsin sääl", ,,Kojuigatsus", ,,Neil õhtutundidel", ,,Kodu luule", isegi terve luulekogu ,,Kadunud kodu". Ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast on see, mis hoiab koos Enno luulet. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole. Valgus ja päike on absoluudi sümbolid, mis on Ennot aina edasi kannustanud. Enno kui inimene oli igavene rändur, millele
Esimesel loominguperioodil (sajandivahetuseni) lõi ta oma parimad lüürilised ("Ei saa mitte vaiki olla", "Kui sa tuled, too mull´ lilli", "Ööbiku surm") ja heroilised laulud ("Isamaa, õitse sa!", "Meestelaul", "Enne ja nüüd", Lõpukoor kanataadist "Kalev ja Linda"). Enamik selle perioodi laule kuuluvad eesti kooriloomingu kullafondi. Teisel loomejärgul püüdles Härma rohkem väljenduse sügavuse ja tunnete mitmekesisuse poole ("Kojuigatsus", "Ta lendab mesipuu poole"). Härma rahvaviisitöötlused on enamasti lihtsa harmoniseeringuga laulud ("Pidu hakkab"), kuid on ka mitmest viisist komponeeritud laule ("Lauliku lapsepõli", eriti tuntud popurrii "Tuljak"). Mõnel pool järgib Härma vana rahvalaulude esitamise tava eeslaulja ja koori vaheldumise näol ("Tule mulle, neitsikene"). Mitmetes töötlustes on rahvaviisi ennast edasi arendatud ("Ei saa mitte vaiki olla"). Härma ei suutnud veel
Lõplik lahkuminek leidis aset juulis 1847. Rängad isiklikud läbielamised (ka Nohanti kaotus) mõjusid laastavalt Chopini vaimsele ja füüsilisele seisundile. Ta loobus peaaegu täielikult heliloomingust. 1848. a võttis kopsuhaige kunstnik ette kontsertreisi Londonisse. Sotimaal andis ta suure pingutusega kontserdi 12000 kuulajale. Seejärel pöördus ta tagasi Pariisi. Haigus süvenes, kojuigatsus ja mahajäetus närisid hinge. Haige juurde ruttas helilooja õde Varssavist, et tuua endaga kaasa kodunurmede kosutavat lõhna. "Ma tean, et Paraskevits (vene kindral, kes juhatas Poole ülestõusnute vastu suunatud vägesid, vene asevalitseja Poolas) ei luba minu laipa kodumaale viia, viige siis sinna mu südagi," ütles haige oma õele. See soov täideti. Praegu hoitakse Chopini südant Varssavis Ristikandja kirikus. Frédéric Chopin suri 17.10.1849. a kopsutuberkuloosi. Ta on maetud
1842. aastal kaotas Chopin surma läbi oma lähedase sõbra Matuszynski, 1844. aastal suri isa. 1846. aastal eemaldus Chopinist tema peamine hingeline tugi George Sand. Viimased aastad võõrsil olid täis hingelist üksildust. 1848. aastal võttis kopsuhaige kunstnik ette kontserdireisi Londoni, kuid tema kunsti mõisteti siin veelgi vähem kui Pariisis. Sotimaal andis ta suure pingutusega kontserdi 12 000 kuulajale. Siis pöördus tagasi Pariisi. Haigus süvenes, kojuigatsus ja mahajäetusetunne närisid hinge. Haige juurde ruttas helilooja õde Varssavist. 1849. aastal suri Chopin tuberkuloosi. Looming Chopin oli Liszti kõrval teine 19. sajandi suurim klaverivirtuoos ja komponist. Chopini peenekoeline tämbriline õhustlik lähtub aga puhtalt klaveri spetsiifikast, Liszti huvitas klaveri orkestraalne kõla. Chopin tegi oma teoseid korduvalt ringi, tema käsikirjad on täis parandusi ja täiendusi.
Sageli kohati irooniat. Asetatud sümbolistlikku raami, millele osutab pealkiri. · Aastail 1944-1956 elas ta Rootsis Ernst Enno · Sümbolistlik luuletaja, kelle loomingus on kõlaline külg, musikaalsus tähtsam kui värsside silmale nähtav korrastatus või eriline kuju. · Luule on saanud mõjutusi Ida religioonidest. · Tema jaoks on kõik võrdsed. · Nõnda on mõistetav kodu kui sümboli ja koduigatsuse teema kordumine Enno lüürikas, nt. ,,Kojuigatsus"; ,,Igatseja kodu"; ,,Õhtu kodutalus" · Mitte üksnes usundiline ja filosoofiline, vaid ka realistlik ja luuletaja jaoks autobiograafiline tähendus. · Tähtsaks sümboliks on ka tee- elutee, liikumist ja rändamist märgistav kujund, mille tähendus asetab ta samasse ritta Suitsu-Ridala merega . · ,,Rändaja õhtulaul" ,,Toomas Nipernaadi" · Just epiteet hall kuulub Enno maise elu piiratus-ja ahistustunde juurde , vastandub päikese, taeva jt." Hall laul"
inimene ise, tema hing ja vaim, seesugune on ka ta luule. Enno loomingut võib iseloomustada kui igatsevat ja lüürilist, tema lemmiksümbolid on tee (,,Rändaja õhtulaul", ,,Igatsuse laul", ,,Sind jumalaga jätsin sääl") ja kodu(reaalne isakodu, lapse- ja noorpõlvest armas Soosaare, hingekodu, püüdluste lõppeesmärk, panteistlik kõiksusega ühtesulamine, jätkuv vaimne uuenemine). N. ,,Rändaja õhtulaul", ,,Igatsuse laul", ,,Sind jumalaga jätsin sääl", ,,Kojuigatsus", ,,Neil õhtutundidel", ,,Kodu luule", isegi terve luulekogu ,,Kadunud kodu". Enno ballaadilooming on samuti filosoofilis- lüüriline tundmuslik, ja oma ajas uuenduslik alge, mis ei rõhutanud enam eepilisust ja dramatismi nagu J. Bergmanni ja J. Tamme looming. N. ,,Võiks otsast alata", ,,Kolm eite" , ,,Vanaisa surm" Enno luuletustes oli ka loodusel tähtis koht. Maastikupildid on mahedates toonides ja suubuvad tihti tundeavaldustesse või filosoofilistesse mõtisklustesse. Tema
mitmed Härma loodud laulud muutunud rahvalauludeks. Esimesel loominguperioodil (sajandivahetuseni) lõi ta oma parimad lüürilised ("Ei saa mitte vaiki olla", "Kui sa tuled, too mull´ lilli", "Ööbiku surm") ja heroilised laulud ("Isamaa, õitse sa!", "Meestelaul", "Enne ja nüüd", Lõpukoor kanataadist "Kalev ja Linda"). Enamik selle perioodi laule kuuluvad eesti kooriloomingu kullafondi. Teisel loomejärgul püüdles Härma rohkem väljenduse sügavuse ja tunnete mitmekesisuse poole ("Kojuigatsus", "Ta lendab mesipuu poole"). Härma rahvaviisitöötlused on enamasti lihtsa harmoniseeringuga laulud ("Pidu hakkab"), kuid on ka mitmest viisist komponeeritud laule ("Lauliku lapsepõli", eriti tuntud popurrii "Tuljak"). Mõnel pool järgib Härma vana rahvalaulude esitamise tava eeslaulja ja koori vaheldumise näol ("Tule mulle, neitsikene"). Mitmetes töötlustes on rahvaviisi ennast edasi arendatud ("Ei saa mitte vaiki olla"). Härma ei suutnud veel eesti rahvaviiside ja
Enno luule iseloomustus · Igatsusluule, mida võib autori filosoofiliste veendumuste tõttu nimetada enesetunnetuslüürikaks · siseelu ja tema elav ühendus kodu ning loodusega · Rahvaluule stiilisugemed · Autori hingepilt (oma tunnete, mõtete, igatsuste väljendamine, mis on tihti vaid umbmääraselt aimatavad) · Märksõnad-sümbolid: igatsus, otsatus, ootus, tee ("Rändaja õhtulaul"), kodu ("Kojuigatsus, "õhtu kodutalus") · Range vormi puudumine riimikäsitluses 12 · Meeleolu loovad kordused · Enno oli silmapaistev ballaadi uuendajana varasem eepiline ja dramaatiline sisu asendus lüürilise elamusavalduse ja filosoofilise sisuga ("Võiks otsast alata", "Vanaisa surm")
eesti helilooja, koorijuht ja organist. Ta oli eesti esimene professionaalne naishelilooja. Oma 60-aastase loomeperioodi jooksul kirjutas ta üle 200 koorilaulu ja 10 kavatiini. Suure osa tema loomingust moodustavad vokaalteosed, instrumentaaltöid lõi ta vähe. Ta on kirjutanud laulumängu "Murueide tütar" ja kantaadi "Kalev ja Linda". Koorilaulud · "Enne ja nüüd" · "Meestelaul" · "Kojuigatsus" · "Kui sa tuled, too mull' lilli · "Pühendan kõik kallile" Rahvalaulutöötlused · "Tuljak" · "Lauliku lapsepõli" · "Tule koju" · "Ehi, veli, opi veli" 9. A. Läte tähtsus eesti muusikas: Aleksander Läte oli helilooja ja dirigent. Asutas ja juhtis laulukoore, oli IV Üldlaulupeo üldjuhte, esines pianistina. Astus 1895 Dresdeni konservatooriumi, lõpetas selle 1897 koorikompositsiooni erialal. Aastast 1900 tegutses
· ,,Segelfahrt" (Öhquist), ilma oopusenumbrita soololaul klaveri saatel. · ,,Sõua, sõua, sinikael" (Koskimies), laul klaveri saatel · Op.36 .Kuus laulu klaveri saatel. II.Sümfoonia.1902 · Op.38 , Viis laulu klaveri saatel ,, Õhtu vedandal " · Op.37, Viis laulu klaveri saatel - ,,Var det en dröm? " · Op.19, Imprompt naiskoorile ja orkestrile (Rydberg) · Op.32, ,,Tule sünd" baritonile, meeskoorile ja orkestrile (,,Kalevala") · ,,Kojuigatsus" kolmele naishäälele a capella (W.von Konow) · ,,Suur oled, Issand" hümn segakoorile a capella III.Sümfoonia.1907 · Op.35 Kaks laulu klaveri saatel ,,Jubal" IV.Sümfoonia.1911 · Op.65 Kaks laulu segakoorile a capella ,,Män fràn slätten och havet " (Knape) · Kantaat W.von Konowi sõnadele, naiskoor a capella 15 V.Sümfoonia.1915/1919
1842. aastal kaotas Chopin surma läbi oma lähedase sõbra Matuszynski, 1844. aastal suri isa. 1846. aastal eemaldus Chopinist tema peamine hingeline tugi George Sand. Viimased aastad võõrsil olid täis hingelist üksildust. 1848. aastal võttis kopsuhaige kunstnik ette kontserdireisi Londoni, kuid tema kunsti mõisteti siin veelgi vähem kui Pariisis. Sotimaal andis ta suure pingutusega kontserdi 12 000 kuulajale. Siis pöördus tagasi Pariisi. Haigus süvenes, kojuigatsus ja mahajäetusetunne närisid hinge. Praegu hoitakse Chopini südant Varssavis Ristikandja kirikus. Kui Chopin oli Varssavis heliloojana ja pianistina juba tunnustuse võitnud, tahtsid poola eesrindlikud ühiskonnakihid suurt muusikut eelkõige ooperikomponistina näha. Helilooja kutsumuseks oli aga klaver. Peale klaveriteoste on ta loonud umbes 20 soololaulu, ühe klaveritrio ja mõned teosed tsellole. Chopini loomingu üheks kõige silmapaistvamaks jooneks oli selle rahvuslik koloriit.
eluülesandele ja olemasolule üldse otsekui kaugest perspektiivist. Suure sisendusjõuga luuletused nagu ,,Aruand", ,,Käsk", ,,Igimuistne vaev", ,,Järelvalgus", ,,Loobumise võit" ja teised on elu paratamatuste tunnetus ühteaegu valusterav ja selginud kirgas. Luuletaja vaatab enesesse rahunenult, kõige edasiliikumist tunnetades, sest tõde pole Underile kunagi olnud dogma, vaid ikka ja jälle midagi teisitileitut. Hilisluule üks mõjus tahk on kojuigatsuseluule. Kojuigatsus ühteaegu inimliku kannatuse ja ometi ka õnnestava ja olemasolu mõtestava tundena tõuseb oma paljutahulises rikkuses Underi luules üldinimliku esindavuseni. Koduigatsuseluules väljendub Underi seotusetunnetus oma maa ja rahvaga. Marie Underi kolmeteistkümnes ja viimane luulekogu ,,Ääremail" sisaldab 10 originaalluuletust ja 36 tõlget eri maade luuletajate loomingust; osa viimastest oli avaldatud juba varem kodumaal
Arutleb kunsti üle- Shakespeare'i lugedes, Üksteisest pimesi me mööda käime- kunst vabastab 17 1942 "Mureliku suuga" nukker (ema surm), 8 luuletusest koosnev tsükkel ühendatud emale Pärast ema surma . Elu ja hävingu kontrast ning vägivallast tingitud hingeline ahistus- Vihane kevad, Valus vaikimine, Kojuminek 1954 "Sädemed tuhas" nostalgia, eelistatud lühivorm. Kojuigatsus- Põgenik, Kusagil 1963 "Ääremail" Seisatan, Viimne valgus, Ühekoos, Rõõm- rahulolu ja häirimatu õnne hetked on harvad ning rõõm tundub "varastatud vaeva vahelt." Uneretk, Ja langes üks täht- oma elu ja loomingu kokkuvõte Underi luulet on palju tõlgitud, tema keelekasutus on tippkvaliteetne. Lisaks paljudele muudele keeltele, on teda tõlgitud ka esperanto ja jaapani keelde. Teemad mitmekesised. Ka Under ise tõlkis palju saksa ja prantsuse luuletajate töid
Ernst Enno luule oli Tuglase jaoks diletant, harrastaja, sest ta luuletused ei vastanud „N-E“ mudelile. Enno väärtuse tunneb ära Visnapuu 1920ndatel, kui rõhutab Enno luule intuitiivset alget. Enno ei sobi Eesti kirjanduskaanonisse, sest I EV ja Nõukogude ajal oli moes realistlik kirjandus, sest seal on religioossed motiivid. Enno pole kunagi olnud Eesti luule keskne tegelane. Enno luulet läbib kodu-motiiv (avaldub isegi pealkirjades: „Kojuigatsus“, „Õhtu kodutalus“). Looming: maailm on helisid täis, igatsu, tee virgumiseni, loodusluule (mina; seletamatu tasand, metafüüsiline tasand), religioossus (huvi idamaise religiooni vastu, eriti budismi). Enno oli modernsem kui Tuglas ja Suits. Loodus, hall värvus. Rahvaluule ja folkloor. Tunnetab talupojamaailma kadumist. luuletus „Õhtu kodutalus“ – unenäolisus, ebamäärane kodu. Kodusolemine peaks olema vastandus rändamisele
Nad käisid iga tunni järel suplemas ja jõudsid alles pärast lõunat laagrisse tagasi. Kalaleminekust ei tulnud midagi välja, sest nad olid liiga näljased, kuid nad sõid tublisti külma sinki ja heitsid siis vilusse jut t u ajama. Kuid vestlus rauges varsti ja soikus siis hoopis. Metsas valitsev pühalik vaikus ja üksindustunne hakkasid poistele mõju avaldama. Nad vajusid mõtteisse. Mingisugune ebamäärane igatsus puges nende hinge. Varsti hakkas see kuju võtma -- see oli tärkav kojuigatsus. Isegi Finn Punakäsi unistas oma majatreppidest ja tühjadest vaatidest. Kuid nad kõik häbenesid oma nõrkust ja kellelgi polnud julgust .oma mõtteid väljendada. Juba tükike aega olid poisid ebateadlikult kuulnud mingit iseäralikku müra kauguses, nagu kuuldakse mõnikord kellatiksumist, ilma et seda tähele pannakse. Kuid nüüd muutus salapärane müra selgemaks ja sundis end tähele panema. Poisid võpatasid, vaatasid üksteisele otsa ja jäid kuulama
annaabi.ee 
