LUGEMISPÄEVIK-Nipernaadi (0)
LUGEMISPÄEVIK
1. ÜLDANDMED
o PEALKIRI: Nipernaadi film
o ILMUMISAASTA: 1983
o MAHT (lehekülgede arv) 1.28h
o ŽANR (romaan/ novell/ jutustus vm) film
2. AEGRUUM
o AJASTU: Millist ajastut teos käsitleb või on
ajastu pigem taandatud ja toimunu on
üldinimlik ning võib aset leida kustahes? Eesti
iseseisvuse esimesel kümnendil, sügisel, suvel ja
varatalvel
o Milliseid riike ja rahvusi kujutatakse? Kas
tähelepanu on suunatud rahvuslikule
eripärale või mitte? Eestlasi
o Milliseid ühiskondlikke kihte on kujutatud?
(rikkad, vaesed, noored, vanad). Igasugust
sorti inimesed
o KOHT: kas linn või maa või meri või kosmos
või. Eesti maapiirkond
3. TEGELASED
o Missuguse tegelase silmade kaudu sündmusi
edastatakse?
Kas vaatepunkt (sündmuste kirjeldaja) on
kogu teose vältel sama?
Filmi minategelane on Nipernaadi, mis on filmi
vältel selline.
o Vali 2 tegelast (võimalusel) ja vasta just
temast lähtuvalt järmistele küsimustele
Mida ta tahab? Rännata sihitult läbi
Eestimaise suve ja sügise.
Mis takistab/ soodustab tema soovide
täitumist?
Ülim oskus inimestega manipuleerida ja
neile keelt kõrva ajada. Veenvus ja oma
valede nii omaks võtmine, et suudab
nendega elada.
Mis on selle tegelase probleem?
Talve saabudes otsib naine ta ülesse ja
veab koju kuni uue kevadeni.
Kuidas tegeleane lahendab/ üritab
lahendada sedaprobleemi?
Ei lahendagi kuidagi, muutub justkui
täiesti uueks inimeseks
Missugused tema isikuomadused
mõjutavad toimunut?
Salatsev, luiskaja, lapsemeelsus,
vigurvänt, innustav ja unistaja.
Sinu arvamus tegelasest.
Midagi temas mulle meeldib, jah tal on
kõik see valetamise ja suure suu pool
aga tema vabadusearmastsus on
imetlustväärt.
4. SÜNDMUSED
o SÜŽEE JA FAABULA. Kas lugeja saab
sündmustest teada ajalises järgnevuses või
toimub ajalisi hüppeid ette ja tahapoole.
Milliseid?
Kõik toimub ajalises järgnevuses
o Nimeta teose kolm asjaolu, mis põhjustasid
just niisuguse lõpplahenduse.
Tema olemus ja reiside põhjus
Tema naine, kes teda sügiseti koju ajab
Kiindumine erinevatesse naistesse( lühikeseks
ajaks)
5. TSITAADID - OLULISED LAUSED TEKSTIST
Vali niisugused, mis Sind kuidagi
intrigeerivad või kõnetavad, mingil
pôhjusel tähelepanu tômbavad, mille kohta
Sa tahaksid midagi öelda.
“Sa ütlesid, et pean vastama, nüüd vastan.
Nipernaadi, ma olen nõus sinuga minema,
kuhu iialgi soovid.”- see lause on väga
heaks tõestuseks, kuidas Nipernaadi
inimestele mõjus.
“Ole vait, naine, veel on jäänud paar lühikest
silmapilku mu
suvest ning need on minu päralt. Näed sa –
veel on rannas paar mustendavat laiku, mitte
kogu
maa pole veel kaetud lumega. Olen sinu päralt
alles siis, kui kogu maa on valge vaiba all.”
Näitab kui palju näiline vabadus tegelikult talle
oluline on ja, mis saab siis kui suvi läbi on.
“Ma kõnnin hallil lõpmata teel kesk nurmi, täis
valmivat vilja, ma kõnnin ja kõnnin otsata teel,
ju lapsena teesid armastas meel – teed
laulavad õhtu hilja” See laul sobis sinna kui
valatult ja heitis väikese pilgu telgitagustesse.
“Ööd on nii tulised, nii tulised ja valged.
Vaatad päikese loodet ning oled vaevalt
jõudnud pöörata selja, kui tuleratas kumab ja
särab juba taeva vastaspoolel. Oli ööd või ei
olnudki? Ning
see teeb nii rahutuks ja haigeks, rändad kui
tõbine ringi ja ei leia oma parajat paika. Ja und
pole raasugi, oled põgus kui lind oksal...”
Ilmselt selle filmi kõige romantilisem koht. Ja
ka minu vaieldamatu lemmik kuuldavasti andis
see edasi, mis raamatus seisab.
“"Ära karda varast ega sissemurdjat, see olen
ainult mina. Sa magad edasi, kena ja hubane,
ma mõtlen, et pole kahju, lihtsalt peatusid
hetkeks, sest mu jalatallad näivad põlevat ja
ma ei leia kuskilt rahu. Piisab sellest, kui
laenate mulle ühe kõrva.”- jälle meistriklassi
näide manipuleerimisoskusest
6. IDEED JA SÕNUM
o Missugusele maailmavaatele või ellusuhtumisele
on suunatud autori kriitika?
Liig kiirele elule, tõsisusele ja rügamisele
o Millised väärtused on teoses esil? Vabadus,
armastus, lõbu
o Mõtle veelkord teose peale ja kirjuta umbes 10
lauset “Seoses … mõtlen …”
Leian, et “Nipernaadi” süžee on võrdlemisi universaalne,
see rakendub ka tänasel päeval. Nipernaadi tahtis
põgeneda reaalsusest. Joosta kaugele ja kaua. Samamoodi
tänapäeval.
Film mängib palju välja lõputule igatsusele – nii igatsusele
rahu, armastuse kui seikluste vastu. Ütleks, et nii
Nipernaadi ise kui autor on südames täielikud romantikus.
Leian, et Nipernaadi küll lubab igaühele õnne, armastust
ja iseennast ent ta on ainus, mida keegi ei saa. Vähemalt
näiliselt- võibolla see ongi tema tõeline mission. Anda
teistele, ise suurt vastu saamata.
Nipernaadi eitab vabaduse nimel kõike tavalist, reegleid—
see väide on tõsi kuid ma arvan, et ta täielikku vabadust
ei saavuta.
Teiste tegelaste jaoks lõi ta justkui uue reaalsuse- kuna ta
pani neid uskuma, et kõik ilus ja hea on võimalik siis
paljud ehk ka jõudsid selleni. Nt Maret, kes rannast päreid
otsis.
Ma arvan, et tervikuna kuulub film õigustatult eestikeelse
filmi raudvarasse. See toob lugejateni omapärase ja
kordumatu karakteri, mille vastuolulisuse üle on huvitav
juurelda. Samas leiavad ma arvan kõik temast midagi
tuttavat ja sarnast enesega.
Arvestades Nipernaadi olemust ei kutsuks ma tema
valetamist valetamiseks. See oli pigem vale ja tõe
vahepealne -luisk. Ehk ta isegi ei taibanud, et ta valetab.
Tema isiksuse osaks on iga kord uue tegelase loomine.
Lühidalt tema valed olid tema jaoks tõde.
Tal oli hea omadus unustada kõik, mis momendil tähtis ei
olnud. Muuhulgas kogu sellest seiklusest suutis ta välja
pigistada viimse kui kübeme sellest naudingust, mida see
tema jaoks pakkus
Hoolimata kõigest ei nimetaks ma Nipernaadit vabaduse
kehastuseks. Ta ei olnud vaba. Ta oli vang-vabaduse vang.
Ta püüdis seda maksimaalselt nautida ja sellest kinni
hoida.
Sarnased õppematerjalid
3
docx
LUGEMISPÄEVIK-Triumfikaar
LUGEMISPÄEVIK Kas vaatepunkt (sündmuste kirjeldaja) on
kogu teose vältel sama? Toimus Ravici silmade
1. ÜLDANDMED läbi peaaegu kogu raamatu vältel.
o PEALKIRI: Trifumikaar
o ILMUMISAASTA: 1945 o Vali 2 tegelast (võimalusel) ja vasta just
o MAHT (lehekülgede arv) 504 temast lähtuvalt järmistele küsimustele
o ŽANR (romaan/ novell/ jutustus vm) sõjaromaan Ravic
Mida ta tahab?
2. AEGRUUM Jääda ellu sellel raskel ja segasel ajal
o AJASTU: Millist ajastut teos käsitleb või on Pariisis põgenikuna ning hoida madalat
ajastu pigem taandatud ja toimunu on
7
doc
August Gailiti "Nipernaadi" - kokkuvõte
August Gailiti ,,Nipernaadi"
Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks. Ta ei olnud vaba. Ta oli kui vang, kes oli
vabadusse pääsenud ja kes nüüd on üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi kasutas suve
justkui energia kogumiseks, sest talv oli tema jaoks vananemine. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab
Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Ta oli
justkui karu, kes tavel magab oma soojas pesaurkas, et kevadel ärgates hakata elu nautima ja
järgmiseks uinakuks energiat koguma. Nipernaadi ei olnud vaba isegi selles suhtes, et ta nö
"naistega vabalt ümber käis"
4
docx
LUGEMISPÄEVIK Väike prints
LUGEMISPÄEVIK o Vali 2 tegelast (võimalusel) ja vasta just
temast lähtuvalt järmistele küsimustele
1. ÜLDANDMED Väike prints
o PEALKIRI: Väike prints- Antoine de Saint-Exupéry Mida ta tahab? Ta õpetab minategelast vastutama nende
o ILMUMISAASTA: 1942 eest, keda armastab ja olema tema ise, isegi kui keegi teda
o MAHT: 87 ei kuula. Väike prints õpetas ka seda, et maailma parimad
o ŽANR täiskasvanutele mõeldud lasteraamat, fantasia, asjad ei pruugi olla kõige kallimad, haruldasemad,
allegooria väljamõeldumad, vaid asjad, mida näeme ja saame
igapäevaselt nauti
4
docx
LUGEMISPÄEVIK Väike prints
LUGEMISPÄEVIK o Vali 2 tegelast (võimalusel) ja vasta just
temast lähtuvalt järmistele küsimustele
1. ÜLDANDMED Väike prints
o PEALKIRI: Väike prints- Antoine de Saint-Exupéry Mida ta tahab? Ta õpetab minategelast vastutama nende
o ILMUMISAASTA: 1942 eest, keda armastab ja olema tema ise, isegi kui keegi teda
o MAHT: 87 ei kuula. Väike prints õpetas ka seda, et maailma parimad
o ŽANR täiskasvanutele mõeldud lasteraamat, fantasia, asjad ei pruugi olla kõige kallimad, haruldasemad,
allegooria väljamõeldumad, vaid asjad, mida näeme ja saame
igapäevaselt nauti
8
doc
August Gailit
"Või hiilib nagu kass vargsi alla," hüüab raevunud ema, "ning arvab, et ega ma ei
märka midagi! Vaata, see on sulle käo kukkumise eest, ja see on Enekeni eest, ja see
on muidu mu heast südamest, pojuke, et armastan sind ja oled mu südamele kallis. Et
sind koerad pureksid ja sandid sööksid, sa soomülka ussipoeg! "
,,Toomas Nipernaadi"
Naistegelased
/---/ ,,Ütle mulle, armas Tralla, kes õpetas sind vaatama kõõrdi. Kas sa õpetaks ka
mulle, see on nii kena."/--/ - Nipernaadi oskas inimeste puuduseid voorusteks lugeda
Nipernaadi idee tekkis Gailitil berliinis teatritükki vaadates rütmilise elamusena, ühe
mehe sammude kajana: mingisuguse ,,tam-tam-taa" meloodiana.
Nipernaadilikkuse all võib mõista: iseloomu, eluviisi, vabadust, hullust, armastust
Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks. Ta ei olnud vaba. Ta oli kui vang,
kes oli vabadusse pääsenud ja kes nüüd on üritas igat hetke sellest ära kasutada.
19
docx
August Gailit ja Anton Hansen Tammsaare - õpimapp
Kooli nimi
Anton Hansen Tammsaare, August Gailit
Õpimapp
Koostaja: Sinunimi
Juhendaja: õpetajanimi
Tartu 2009
Anton-Hansen Tammsaare (30.01.1878 - 01.03.1940)
Elulugu
Anton Hansen-Tammsaare (1878-1940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja
õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse,
tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret
kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare
siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu
poolest oli Tammsaare tegelikult väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas.
Tammsaare kolis lõplikult Tallinnasse elama 1919. aasta 1.septembril. Enne seda oli ta
lühemat aega samuti Tallinna
42
docx
Eesti kirjanduse ajalugu II
Hilislooming sünnib Rootsis.
· 1910 Kui päike läheb looja
· 1917 Saatana karusell (novellikogu)
· 1918 Muinasmaa (Hamsuni mõjutused)
· 1919 Rändavad rüütlid (novellikogu)
· 1919 August Gailiti surm
· 1919 Klounid ja faunid (följetonikou)
· 1924 Purpurne surm (romaan noor Gailit)
· 1924 Idioot
· 1926 Vastu hommikut
· 1927 Ristisõjad
· 1928 Toomad Nipernaadi
· 1935 Isade maa
· 1938 Karge meri
· 1941 Ekke Moor
· 1945 Leegitsev süda
· 1949 Viimane romantik
· 1951 Üle rahutu vee
· 1951-1959 Kas mäeltad, mu arm? I-II
Gailitil on naljatlev pool ja sellest ta ei saa kunagi lahti, proovib küll tõsistuda, kuid sellest ei
tule midagi välja. Teeb palju juhjaltisi (+ ülivõrded ja suured arvud). Noore Gailiti puhul võib
rääkida ka õuduskirjanikust (ajastust tulenevalt jubedad haigused jm). Ta arendab kõige
22
docx
Poeetika
Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Värsimõõt. Trohheus. Jamb. Daktül. Amfibrahh.
Anapest.
Riim. Riimitüübid. Algriim. Lõppriim. Täisriim. Irdriim. Liitriim. Meesriim. Naisriim.
Daktülriim. Hüperdaktülriim. Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim.
Tuntumad riimitüübid.
Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor,
isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus,
retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause.
Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg.
Koomapalat
"Poeetika"
ILUKIRJANDUSLIKKUS
! Luule e POEESIA on keeleline looming, kunst.
Ilukirjanduslikud tekstid: --> lüürika
! ! ! -> eepika
! ! ! -> dramaatika
POEETIKA--> filoloogia ja filosoofia haru, mis uurib ilukirjanduslike tekstide olemust,
ehitust ja toimet. --> Luulekunsti või laiemalt ilukirjanduslikkuse õp
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid