I
*, |8
Vi Li t4ihtLLf
l
allinna TehnikaUlikool
Insenerigraafikakeskus
KUJUAVAGoMEERIA
ULDKURSUS
HARJUUsUlEsANDED
j
.//,,7
.h rkfd/*/
UfiaganeVi{l; iqi joy
ppertihmt- l3
Tallinn
l
l
,t
o
a e i o u y b ba be [bö] bi bo [bu] bu [bü] by bl bla ble bli blo blu bly br bra bre bri bro bru bry c ca [ka] ce [sö] ci [si] co [ku] cu [kü] cy [si] ch [s] cha che chi cho chu chy cl [kl] cla cle cli clo clu cly cr cra cre cri cro cru cry d da de di do du dy dr dra dre dri dro dru dry f fa fe fi fo fu fy fl fla fle fli flo flu fly fr fra fre fri fro fru fry g ga [ka] ge [gö] gi [si] go [gu] gu [gü] gy [gi] h [as] h
e n t, a r tm K ap a l e 1 B H fo r s q m ) (4 5 s rvie of th p an ABC K prov innisva Ove com ides ra esta qual te re it y r to in lated eal vest 2015 ors s service . Pro ince s qual ity a fessiona inno nd c lism vatio o ns t , one n ma ant of th inve e lea kes us stor ding esta orien te co ted Esto mpa real n ia . nies in Locat Tallin ed in th
€; ka F- ftiEZSg =o;5-E+=i3"- -€s t..;.F s q;:= ')'4= ft€ '9= :*i J y=B?Tii itE nt =:> 3 ?- 2-.VG !E'ii=:;riVf i: - i-Yg=- E 5 Et F>^Y,= -,r d s'ir& -c -- == =Ei==': E-=F.*:-€=v2.2; = =.g ,-J; = Z d.i:X:G€{'=13ag4. i-- -,-Yt EglPcElit'=qro- = g r^ 3 - l, Z T >a -c.- tr
ID-kaardi baaskoolitus Arvutikaits e 2009 · 23. mail 2006. a. allkirjas tas id 4 Ee s ti mõ jukaimat e tte võ te t - Hans apank, S EB Ee s ti Ühis pank, Elio n ja EMT - ning Ee s ti riik ko o s tö ö le ppe "Arvutikaits e 2009" · Aas tal 2009 pe aks pankade , te le ko mie tte võ te te ja riig i ühis inits iatiivi Arvutikaits e 2009 järg i o le ma ID-kaart võ i Mo biil-ID valdav is ikutuvas tus vahe nd kõ ikide s e -te e nus te s . ID-kaart · Ko hus tus liku riikliku do kume ndina o n ID-kaart kas utus e l pe ale Ee s ti ve e l pe a 100-s e rine vas riig is üle maailma. · Kuig i ID-kaarte o n e rine vate s riikide s kas utatud juba e nam kui 60, aas tat o n kiip ID-kaardil s uhte lis e lt värs ke nähtus . ID-kaardi turvae le me ndid ID-kaardi turvae le me ndid Mida s aab ID-kaardig a te ha · ID-kaart kui is ikut tõ e ndav do kume nt · ID-Pile t · ID-kaart
Sa l va dor Da l i ' ' The Pe r s i s t e nc e of Me mor y' ' 1931 Ka t r e Nõmme 10b Sa l v a do r Da l i 1 90 4- 1 9 89 , Fi g ue r a s , Spa i n Sp a n i s h s ur r e a l i s t pa i nt e r Pa i n t i n g, Dr a wi n g , Ph ot og r a p hy , Sc ul p t u r e , Wr i t i n g, Fi l m Mo us t a c he - i c o ni c t r a d e ma r k ' ' ha nd pa i n t e d d r e a m p h ot og r a p hs . " The Pe r s i s t e nc e o f Me mor y 1 9 31 24 c m × 33 c m Oi l on c a nv a s Mu s e um of Mod e r n Ar t , Ne w Yo r k Ci t y Mo s t r e c o gn i z a bl e s u r r e a l i s t pa i nt i ng i n t he wo r l d. Me l t i ng c l oc ks Qu a i n t de s e r t e d l a n ds c a pe Ch e e s e a n d c l o c ks 4 c l o c k s , ma l f o r me d Ce n t r a l c r e a t u r e * " f a di ng" c r e a t ur e , one t ha t of t e n a
Malestrom Major Rivers N am e Continent Out fl o w T o tal Lengt h (mi.) Nile Africa Mediterran ean Sea 4,1 60 Am azo n South Am erica Atlantic Oce an 4,000 Ch ang (Yangtze) Asia East China Sea 3,964 M ississippi-M iss o u ri N o rt h Am eri ca Gul f of Mexico 3,710 Major Deserts Name Continent Area (sq. m i.)
Odüsseia 1. laul Trooja sõja st on küm m e aastat mö ö d a s . Kõik peal e Odys s e u s e on oma kodu m a al e naasn u d, se st teda hoiab kinni nümf Kalyps o. 2. laul Sa m al ajal vaevle b Ody s s e u sPen e nain elo pe kodu e s a ar el Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käe s, kuna 20. aastat e e m alviibivat Odys s e u st pe etak s e hukkunuks. Ody Tele s s emu as ec h poe otsu o s gstab
#;h_èMZ-C}#v#R^#&#*;Y9`0#?
#SVrM6+#1nM#Z3j1##Kv?
#P^###ocQEz0#qq#z4?Um?
#a#z##[#[##J%#J@
##GI_- k#G Z t%d #S##jRc#mg#
3#m#|s<|#ATW#:6c *[` # [X
#<#Q##> 4mT~*i6#- -
,u#U#Ayrmb#44lq#x#ZQml#d##{
:uZG3r?S#T0l-c#n U%y#%]90#
zw[*wV1Q####n##c4$r##Xy.APio*E##
#s I#wN#x>j=5Yr5O#^4 ;#}#Mahi%[8,GR-
_6mx-
L+l''-. Ir + T Jr4 i- tr il ti I r l T i ^t-. I J I I I I I I l l I I I T 1 4.). il I rl .i ,: -tt f -l -l-liI- -J' rlll ii"lr ( x ot ''S - tt -t-f . t i ' t' l J 5 uctR6.e,t,4"y 4,)' ... Ahi 2 uu.4DLl,
;P ulJbijlg lsBN 978-1-8432s-569-7 Illllll]ililil]t llll ||||rl 9 x781843x255697x Conlenls UNI T1 househol d & appl i ances; dw el l i ngs ln Searchof the Perfect My Home is my chores;colours& rooms;home H ome(mul ti pl choi e ce) Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney Castle- Du
;P ulJbijlg lsBN 978-1-8432s-569-7 Illllll]ililil]t llll ||||rl 9 x781843x255697x Conlenls UNI T1 househol d & appl i ances; dw el l i ngs ln Searchof the Perfect My Home is my chores;colours& rooms;home H ome(mul ti pl choi e ce) Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney Castle- Du
;P ulJbijlg lsBN 978-1-8432s-569-7 Illllll]ililil]t llll ||||rl 9 x781843x255697x Conlenls UNI T1 househol d & appl i ances; dw el l i ngs ln Searchof the Perfect My Home is my chores;colours& rooms;home H ome(mul ti pl choi e ce) Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney Castle- Du
;P ulJbijlg lsBN 978-1-8432s-569-7 Illllll]ililil]t llll ||||rl 9 x781843x255697x Conlenls UNI T1 househol d & appl i ances; dw el l i ngs ln Searchof the Perfect My Home is my chores;colours& rooms;home H ome(mul ti pl choi e ce) Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney Castle- Du
#Sissejuhatus Euroopa Parlamendi valimistel moodustab Eesti Vabariik he valimisringkonna. See thendab, et kikides valimisjaoskondades saab valida htesid ja samu kandidaate erinevalt Riigikogu valimistest. Eestist valitakse europarlamenti kuus saadikut, kokku on Euroopa Parlamendis 732 saadikut 25-st Euroopa Liidu riigist. Riigikogus esindatud erakondade esinumbrid europarlamendi valimisnimekirjades on Kristiina Ojuland Reformierakonnast, Edgar Savisaar Keskerakonnast, Tunne Kelam Isamaa ja Res Publica Liidust, Ivari Padar Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, Marek Strandberg Eestimaa Rohelistest ja Anto Liivat Rahvaliidust. Eesti Reformierakond esitas 12 kandidaati, Eestimaa hendatud Vasakpartei 6, Eesti Keskerakond 12, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit 12, Vene Erakond Eestis 6, Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid 3, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 12, Erakond Eestimaa Rohelised 12, Libertas Eesti Erakond 6, Eestimaa Rahvaliit 12, Pllumeeste Kogu 2 kandidaati. ksikkandidaatidena soovi
1. Vektorarvutused. 1. Murdmaasuusataja sõidab 1.00 km põhja poole ja siis 2.00 km itta. Maa on horisontaalne. Kui kaugel ja mis suunas asub ta lähtepunktist? Lahendus: Skeem.... Phytagorase teoreemi järgi saame kauguse - Ja nurga tangensi definitsiooni järgi leiame nurga Vastus: Suusataja kaugus alguspunktist on 2,24 km ja ta asub 63,4⁰ põhjast itta (võib ka öelda 90: - 63,4: = 26,6⁰ idast põhja) 2. Vektori pikkus on 3.00 m ja ta on suunatud x-teljest 45˚ päripäeva. Kui suured on selle vektori x- ja y-komponendid? Lahendus: Joonis Komponentide leidmiseks kasutame Valemeid ja kus D on vektori pikkus ja α vektori ja tema komponendi vaheline nurk.
ENSÜMOLOOGIA Lp tudengid. See konspekt on kirjutatud tudengite, kelle nimed on mulle paraku teadmata, poolt. 2013 aastal täiendas konspekti magistrant Karl Annusver, kes lisas joonised ja tegi võrrandid paremini jälgitavaks. Konspekt on kirjutatud seotult loengus näidatavate slaididega. Konspekt on minu poolt läbi vaadatud ja suuremaid möödalaskmisi ei sisalda. Päris iseseisvaks õppimiseks see siiski mõeldud ei ole. Edukat ensümoloogia õppimist ja tänud anonüümsetele autoritele ning Karl Annusverile! Priit Väljamäe 20.11.2017 ,,Structure and mechanism on protein science" Alan Fersht Biokeemia põhiõpik, kus ensümoloogia ka sees. Ensüüm keemiliste reaktsioonide katalüsaator (kiirendaja). Iseloom molekulina pole oluline, struktuur pole samuti. Vaatame ainult, mida ta teeb! Substants, mis kiirendab keemiliste reaktsioonide toimumist on katalüsaator. Ise jääb reaktsiooni lõppedes muutumatule kujule. Keemilisele reaktsioonile vahendaja. Üks katalüsaaa
''{ . ,t, 'i,, '.' ei'o1i" + "i/'(;t'i : { -'niL^l t '/t J W '' tt tt '/ trf, a !Yl s oOJ'h'/ UU 6 ba , b88C-'y 9Y J-' co sh'y ./ L ( (^v L D c aqL'y )t I (, aY
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessi d Allikad: Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006 Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.wikipedia.com http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/popcloc http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Op http://eesti.files.wordpress.com/2007/03/a.gif http://www.census.gov/ipc/www/idb/pyramids. Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Gümnaasium 1 Rahvaarvu muutumine Pikka ae g a maailma rahvaarv o li muutumatu, sure mus o li umbe s s ama s uur kui s ündivus Rahvaarv hakkas kas vama, kui inime s te e luviis muutus paiks e ks 1900. aas tal e las maailmas 1,6 miljardit inime s
" '.' /, ,.
, r ,' !! ir3.ltl t, .:JJ ,' :
LA:a L.Li- L- L sl,*.-"7- ^--L /-J 5- rL,^--l
- a*!:c' 1.4.-l)^J1 Aiia;ala<.gA 14,.-5-:tcil-L.^-d
' -)
a::j. ,e o.i ; o , a $l 5 -:', 2 . t z , - . . 3 .' i i, i .:
Orgaanilise keemia õpiku küsimuste vastused II osa 8. KARBONÜÜLÜHENDID (LK 1516) 1. Butaani ja propanooni (atsetooni) molekulid omavahel vesiniksidemeid ei moodusta, sellest nende madal keemistemperatuur. Atsetooni molekulid hoiavad enam kokku polaarsuse tõttu, seepärast ka selline keemistemperatuur. Butaan kui hüdrofoobne aine vees praktiliselt ei lahustu. Atsetoon, eriti aga propanool moodustavad veega vesiniksidemeid, pealegi nende suhteliselt väikesed molekulid sobituvad hästi vee struktuuriga. 2. Aldehüüde saadakse primaarsete alkoholide oksüdeerimise teel, samal viisil saadakse ketoone sekundaarsetest alkoholidest. 3. Tsitraal: 3,7-dimetüülokta-2,6-dienaal Geraniool: 3,7-dimetüülokta-2,6-dieen-1-ool Linalool: 3,7-dimetüülokta-1,6-dieen-2-ool H 5.
SS.r-i jl i i I i I o ?We0;/^, a-- c-!--*Lo- clon'u!.*0A*n w+*n,*.*.-- " 0 o U0.+U^^- *f^r** /Lp^-,^-;* ^rE^J" U"^!rc-A^/-o- tpt^^,t t- kZzy"a- t^"M^h-r"^' G,tt- y,n**t-aoJ*t bqt'^'&o^---"^t 9 Nt"-"&a^- ".-&J t/^o'14^-^4^4y" Irrnqrlrr'ta!. 0"X^ !Ul^t- wta,Lt*ua*U,v(, g ^ ao -/" U i r/oh-{L la r#a^o!"nd;*. al--& Vou^e..^.!r}nr-),- *.b- N*tAtr"k ,/^o,fur.iaL fv[ nlto^ d, oc< cl'*r,Q'a* . -u H^r,vr;
ri ouoynsrs Z ep8ueru4 "uooel t L 'prs"uugmns sntusue qspue)FJ spos sn{ s?{ueoulv el uo pnur^el rrrcua pm{ 6sBtulreeuln8o{ pnusfllls"s npe le1euur1pplsseIeNBrurrA uo op8rrcJrrd '"pepueJe e[.e.,r eEeed euro "uooel pesnpueqeliles^q{oJo esr s?pm>1olrpolearua qqed Ietuesu o11es'rsnpueqel6Br?AelooUlnllr" ru1edre epEuerr4'el1e 11lo4uol eprlqntprroDluJef pruraslqord pasnueodseruessepue "uooel 'sletueslqq etmu4tlnl epueu elnruu '6nss1e1druo{ epruee$Rs epleurggd 1e6ns1oe$eunur spspuoqg^ q"ppurlg snlilsu)I ees 'e1ood osnlIs.u.{ ruFlsnpeol ef esleeuorspr esnu4qnf epnuee$RsurFl qelpggd srur ?groosolgsrurqrlnf awirgdnEJ" uo ep8uaru4 1v$ee "Irooel '9461 epe8nl qlg^ $Ielswrruns elyut (sym4saoc lo tkoatlt-JoD rrooel epEuenrd pnplA1o.l e[19,rqood 1grploC 'W ru{Bdrlg '4p uo slepoolopopw osnu4rlnf esuraelsgs$lg
Konspekt aines "Elektrotehnika alused" Loeng: Hans Korge Konspekteeris: Siim Hödemann , utrt)lr=r u^x,,q,.,$frryi . I*"tt(I"-{^l-"{" ^'t Wfl 1=ot (=o l"$aq1 ,{.nt,t4 M attY * ,, - i tl"d'& **p,ry q L: tq **; ry' [q t Fi httbq{ frqM rl { *1 $4,q c-f'..;{"{4t*- i*- {ry tir1 *, 11 { / d-1 r '[ F t,) dt,,4 ,t*r'! a,^ n t{.,
Tartu Kivilinna Gümnaasium REFERAAT Fosfor (Phosphorus) Tartu 2009 Sisukord Sisukord .................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ......................................................................................................... 3 Avastamine ............................................................................................................. 4 Füüsikalised omadused ........................................................................................ 5 Keemilised omadused ........................................................................................... 6 Keemilised omadused ........................................................................................... 7 Ühendid ................................................................................................................... 8 Allotroobid .................................
LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA Merike Ristikivi [email protected] Kohustuslik :M.Ristikivi ,,Ladina keel juristidele" Tallinn:Juura,2003,2006 või 2009 22.10 kontrolltöö Ladina keele ajalooline ülevaade Ajalooline traditsioon Latiumi maakond, latiinid (Latini) Ladina keel lingua Latina 753 eKr Rooma rajamine, asutas Romulus (7 valitsejat/kuningat) 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp 510 eKr hakati valima konsuleid Rooma rahvas jagunes kahte klassi: patricii (aristokraadid) ja plebs (lihtrahvas). Lisandus veel üks klass: equites (ratsanikud). Honores = magistratus (sünonüümid) Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj eKr 6 saj eKr Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger) 451-150 eKr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadused) 2. Arhailine e. Eelklassikalise adina keele aeg 240-81 eKr -Livius Andronicus , Plautus ja Terentius, Cato Vanem 3. Klassikaline ehk kõ
q = 65 Skinny Love Intro q = 65 Birdy C# m G#m C# m Freely # # # # 4g g g g oe A E A E & 4 oe
. . . . . . . . . . . . . . . xvi 3 Safety Precautions . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . xvi 4 Operating Environment Precautions . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . xvii 5 Application Precautions . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . xviii 6 EC Directives . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . xxi 7 Revised Specifications . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . xxiii SECTION 1 Introduction . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1
Ladina keel Kreeka laensõnade hääldamine: 1. Y Ü cycnus ,luik'; 2. CH HH charta ,kaart, paber'; cochlea 'tigu' 3. SCH SH schema ,skeem', schola ,kool'; 4. PH F phalanx ,sõrmelüli, varbalüli'; 5. TH T thorax ,rindkere'; 6. RH R rhinitis ,nohu', r(h)aphe ,õmblus'; 7. X KS xerosis ,kuivus'; 8. Z DZ (kreeka laensõnades) zoologia või TS (uutest keeltest saadud laensõnades) influenza ,gripp' 9. J võeti LK tarvitusele keskajal ja seda kasutatakse meditsiiniterminoloogias, kuid klassikalises LK see täht puudus. 10. TI vokaali ees TSI: operatio ,operatsioon'. Reegel ei kehti kreeka päritolu sõnade ja häälikuühendite sti, xti puhul, kus ti hääldatakse, nagu kirjutatakse: aetiologia, mixtio, ostium. Hääldamine 1. Reeglina hääldatakse, nagu kirjutatakse 2. Pikad vokaalid kirjutatakse ühekordselt () 3. AE Ä: aeger ,haige', diaeta ,dieet'; paediater 4. OE Ö: oesophagus ,söögitoru', poena ,karistus'; 5. C TS i, e,
Eesti Teatri ja Muusikamuuseum Eesti teatri ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja Peeter Süda ( 18831920) pärandi säilitamisest . Peeter Süda kogutud eesti rahvaviisid ja väärtuslik muusikaalne raamatu ja noodikogu on aluseks 22 . märtsil 1924 . a tänase Eesti Teatri ja Muusikamuuseumi loomisele. Peeter Süda (30. jaanuar 1883 Tam miku talu, Viki küla , Kihelkonna vald 3. augu st 1920 Tallinn) oli e e sti helilooja ja organist . Pe et er Süd a sündis talupoja pere s . Te m a vanaisa vend oli õp etaja Pe et er
FONEETIKA EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1) Mis on keel, kõne? Keel on häälduslikel üksustel rajanev märgisüsteem, mida kasutatakse suhtlemiseks Keelel on kaks olemisvormi: 1. keel kui süsteem, mis eksisteerib ajus märkide ja reeglite kogumina 2. keel kui protsess, st keel ilmneb kõnetegevuse kaudu Keele esmane avaldumisvorm on suuline kõne Kõne on keele kui märgisüsteemi kasutamine rääkimisel (suuline kõne), kirjutamisel (kirjalik kõne), mõtlemisel(sisekõne) · Kõnevõime on sünnipärane · Kõneoskus ei ole kaasasündinud, vaid omandatakse suhtluses teiste inimestega 2. Millistest etappidest koosneb kõneakt? 1. Mõte 2. Keeleline vorm 3. Närvisignaalid 4. Häälduselundite tegevus 5. Õhuosakeste võnkumine 6. Kõrva tegevus 7. Närvisignaalid 8. Keeleline vorm 9. Mõte Kõneakt · Rääkimise ajal aktiveerub ~ 100 lihast · Kopsudest tulev õhuvool tekitab häälekurdudest allpool ülerõhu; häälekurrud eemalduvad teineteisest ja õhuvool pääseb neelu-, suu
TARTU ÜLIKOOL BIOMEEDIKUM Biokeemia osakond U. Soomets, K. Kilk, A. Ottas, R. Porosk, R. Mahlapuu, M. Zilmer Inimese ainevahetusega seotud metaboliitide struktuur, reaktsioonivõime ja biofunktsioonid Biokeemia I osa (Sissejuhatavad peatükid) Tartu 2018 BIOKEEMIA OSAKOND BIO– JA SIIRDEMEDITSIINI INSTITUUT MEDITSIINITEADUSTE VALDKOND TARTU ÜLIKOOL Inimese ainevahetusega seotud metaboliitide struktuur, reaktsioonivõime ja biofunktsioo- nid. Biokeemia I osa. (Sissejuhatavad peatükid) Toimetajad: Rando Porosk, Riina Mahlapuu, Kalle Kilk, Ursel Soomets Disain: Mihkel Zilmer, Ursel Soomets Autoriõigus © U. Soomets, K. Kilk, A. Ottas, R. Porosk, R. Mahlapuu, M. Zilmer Kõik õigused antud väljaandele on seadusega kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku kirjali- ku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
