EESTI KEELE ALLKEELED Diana Tammets 10.R MIS ON ALLKEEL? · Allkeeled on keele variandid, mis eristuvad kokkuleppeliste keeleliste erijoonte alusel 1)Funktsionaalsed 2)Piirkondlikud 3)Sotsiaalsed TÄHTSAMAD EESTI KEELE ALLKEELED · kirjakeel · ajakirjanduske · släng el · suuline keel · oskuskeel · kirjaliku · murdekeel vestluse keel · ilukirjanduske el EESTI KEELE KIRJAKEEL · Üldkasutatav normitud keelevariant · Teadlikult välja kujundatud, ühtlustatud · Esineb nii suulises kui ka kirjalikus vormis · Kirjakeele norm OSKUSKEEL · Seotud erialade ja nende
Maneristlik arhidektuur Kaunistustega liialdamine. Üksikosade lõtv seostamine. Tubade maa kohakuti olevate ustega. Avamisel saab vaadata läbi kõigi uste (Villa Fannese) El Greco El Greco elas oma elu esimese poole Itaalias, mistõttu on tema looming tugevalt Itaalia tolleaegsetest meistritest mõjustatud, rohkem teatakse teda siiski Hispaania kunstnikuna. El Greco küpset stiili iseloomustab paljude erijoonte sulam kokkupuuted Bütsantsi kunstiga Kreetal ja Veneetsias, manerismi pikalevenitatud figuurid ja teravad värvid, elemendid Michelangelolt. El Greco El Greco hilisem stiil on tugevalt usulistest meeleoludest kantud, kuid originaalne ja kohati klaustrofoobiline väljenduslaad sokeeris alguses kirikumehi. El Greco kunst oli väga isiklik, mis väljendub hästi ka tema emotsionaalsetes ja hingelistes portreedes.
Ka ,,tüüpiline" pole paras sõna. Tüüpiline murrak peaks kajastama teatud murdeala olulisemaid erijooni. Otepää ei kajasta. Võibolla oleks õige iseloomustus: kõige alalhoidlikum tartu murrak. Tõepoolest selle kõrvalise tagamaa kõnepruugis on alles hoidunud väga vanu häälikulisi, morfoloogilisi ja leksikaalseid jooni. Oma konservatiivsusega tuletab otepäälaste kõnepruuk meelde võru murret. Tartu murde erijoonte kujunemine on alanud vähemalt muinasmaakondade kujunemise aegadel. Asustuse jätkuvusele viitab Läti Henriku kroonikast tuntud 13. sajandi kohanimede, näiteks Otepää püsimine tänapäevani. Tartu murde erijoonte suurt vanust näitavad tartu kirjakeele vanimad teosed. Näiteks Wastses Testamendis (1686) esinevad vormid saijen `saades` om jättetu `on jäetud`, Johannes Gutslaffi Tartu grammatikas (1648) on aga üks tähelepandavaid Tartu murde uuendusi, de-
V: et `neid enam ei `ole, (.) H: ah[ah] V: < [a]ga: temal on: > tähendab on need `päris pika säärega, (.) H: ahah= V: =ja on `lühikese säärega, H: ahah= V: =on nisukesed aga need=ta=üts ta=ei=`ole `kõvad et nad pealt on nisuksed `läikivad ja neil on nisuksed soojad `sokid on `sees. Litereerimise protsess 1. Lüüa sisse (ilma erilist täpsust taga ajamata) kogu litereeritav tekst. Konkreetsete sõnade täpsustamine toimub kogu aeg paralleelselt sõnade erijoonte analüüsimise ja märkimisega. Seejärel analüüsida tekst lineaarseteks osadeks: 2. Jagada tekst lausungiteks ja suhtlusüksusteks (märgid . , ?). 3. Märkida ära pausid ilma nende pikkust fikseerimata. 4. Jagada pausid mikropausideks (.) ja pikemateks pausideks (...). 5. Märkida poolelijäänud sõnad (märk -), lihtsõnade kokkuhääldused (märk =) ja liitsõnade lahkuhääldused (lahku kirjutada). 6. Kontrollida sõnade kvaliteeti (lühendused, venitused, normingust erinevad
konflikti, vääritimõistmise ja kokkusobimatuse pinnalt; vastandub traagikale. Vabastav mõju, millegi või kellegi üle naerdes naerame ka iseenda, oma kartuste ja pingete üle. Eristatakse situatsiooni- (olukorrast tingitud, jalaga tagumikku naljad, kukkumised, 4 möödarääkimised), sõna- (keelekasutuse kaudu tekkiv nali, L.Tungal, H.Käo, A. Kivirähk) ja karakterikoomikat(tegelaskuju eripärast lähtuv, erijoonte teravdamine, niivne robot Rops Kaburi Rops, aktiivne pioneer Agu Sihvka J.Rannapi agu Sihvka annab aru). Pildikoomika võib esineda iseseisvalt (karikatuur) või toetada tekstis olevat koomikat (E.Valter). Eri vanuses lastele sobivad eri tüüpi koomikad. A. Lindgren ,,Vahtramäe Emil", E.Raud ,,Naksitrallid" Huumor heatahtlik ja rõõmsameelne nali. Tänapäevases tähenduses alates 18sajandist. Teistest koomika liikidest erineb
Kadripäev 25.XI. Kadrisandis käimise komme teostub karjaõnnega mõnevõrra enam kui viljaõnnega, ehkki lauludes on soovitud head kordaminekud nii põllule, karjale kui 10 perele. Viru- ja Tartumaal on lisaks kadriskäimisele tähtpäeval mitmeid kohalikke erijooni: Emajõest põhja poole kuni Virumaa põhjarannikuni jääb ala, kus on olnud õige omanäoline määgimaskäimise ja laudas tangupudru söömise komme. Kohalike erijoonte kujunemisel on olnud algseks põhjustajaks mingi laiem kultuurivaldkond, mis enamasti pole siiski ühtlaselt mõjustanud kogu Ida-Virumaa territooriumi. Eraldi terviklik piirkond on põhjarannik, kus soomepärased jooned ilmnevad Viru-Nigula-Lüganuse-Jõhvi khk. osas, oluliselt ulatumata Vaivara kihelkonda. Tervikuna on Virumaa rahvakalender põhjaeestiline ning Lääne-Virumaa on peaaegu erijoonteta. 11 ENDISAEGSE VIRUMAA TANTSUVÕIMALUSED JA
Koomika naljakus, lustlikkus, mis sünnib ootuste ja tegelikkuse konflikti, vääritimõistmise ja kokkusobimatuse pinnalt; vastandub traagikale. Vabastav mõju, millegi või kellegi üle naerdes naerame ka iseenda, oma kartuste ja pingete üle. Eristatakse situatsiooni- (olukorrast tingitud, jalaga tagumikku naljad, kukkumised, möödarääkimised), sõna- (keelekasutuse kaudu tekkiv nali, L.Tungal, H.Käo, A. Kivirähk) ja karakterikoomikat(tegelaskuju eripärast lähtuv, erijoonte teravdamine, niivne robot Rops Kaburi Rops, aktiivne pioneer Agu Sihvka J.Rannapi agu Sihvka annab aru). Pildikoomika võib esineda iseseisvalt (karikatuur) või toetada tekstis olevat koomikat (E.Valter). Eri vanuses lastele sobivad eri tüüpi koomikad. A. Lindgren ,,Vahtramäe Emil", E.Raud ,,Naksitrallid" Huumor heatahtlik ja rõõmsameelne nali. Tänapäevases tähenduses alates 18sajandist.
,,Lauluisa ja Kirjaneitsi"). Sama stiili järgisid palju teised (Visnapuu, Kallas). 23. Teater ja omadraama 1930. aastail. Proosa dramatiseerimine. 1930ndatel süveneti nii kirjanduses kui teatris rahvuslikkuse probleemidesse. Märksõna omakultuur väärtustas eesti kultuuri eripära võrdluses teiste rahvaste kultuurigega. Teatris oli päevakorras saksa ja vene mõjudest vabanemine. Arutleti eesti rahvusliku tüübi, eesti vaimu erijoonte ja näitleja väljendusvahendite seose üle. Leiti, et näitleja mäng peab olema kooskõlas rahvusliku karakteriga ning eesti teater eristuma teiste maade teatritest. Sellele aitas kaasa ka algupärandite rohkus, ,,vaikiva ajastu" kultuuripoliitika ja harrastusteatrite massilisus. Rahvusliku karakteri otsingutel jõudis teater proosakirjanduse juurde ning vallandus dramatiseeringute buum. Kõige rohkem dramatiseeriti Tammsaare ja Lutsu töid (Särevi dramatiseeringud), kuid samuti ka Mälgu,
Kuid ajalooliste eesti murrete uurimiseski on toimunud murrang. Peale uurimisobjekti eespool mainitud vältimatu muutuse on selleks olnud mitmeid positiivseid eeldusi. Kõigepealt eesti murrete kirjeldamine on jõudnud uude seisu. Näiteks hiljaaegu trükist tulnud saarte murdetekstide köitega jõudis lõpule eesti murrete akadeemiline tekstisari. See, et kõikide eesti murrete kohta on saadaval autentsed tekstid koos põhjalike eessõnadega murrete häälikuliste ja morfoloogiliste erijoonte kohta, teeb võimalikuks uued üldistavad käsitlused eesti murrete kohta. Üheks näiteks sellest on läbi ajaloo esimesed eesti murrete kohta üldist teavet jagavad laserplaat ,,Eesti murdeplaat" (Viikberg 2002) ja murrete kõrgkooliõpik (Pajusalu jt 2002). Elektrooniline andmetöötlus on saanud murrangu teiseks taganttõukajaks. Eesti murrete uurimist hõlbustavad juba praegu Eesti Keele Instituudis (EKI) ja Tartu Ülikoolis (TÜ) loodud murdekeelendite otsingu- ja analüüsiprogrammid.
hVn-lõpulised seesütleva vormid sagedastes adverbistunud vomides, nt kähen ‘käes’; e-tunnuselised TA mitmuse vomid, nt jalGel ‘jalgadel’; Sõnamoodustus a-, ä-tüvelistest 2-silbilistst verbidest tuletatud k-liitelised deverbaalid, nt annak ‘väike and’; ve-sufiksilised omadussõnad mõnede eta-adj (vale) vastetena, nt liBeve ‘libe’; Mulgi murdeala sisemine liigendus Sisemiste erijoonte alusel Läänerühm Halliste, Karksi, Paistu murrak. Rohkelt läänemurde naabermurrakutega ühiseid jooni. Vokaalide reduktsioonid ja kaod rõhututes silpides, nt armasten ‘armastanud’; anDa ja tunDa II vältes; NA näi ‘nägi’ ja tei ‘tegi’ kõrval vormid näGis ja teGis; möönev kv ka keeldkõnes, nt ärDen anDa ‘sa ei oleks pidanud andma’; deminutiivsufiksiga soovkõne vormid, nt annakkest ‘palun anna’; Idarühm Helme, Tarvastu murrak.
Kuid teises kohas võib olla teisiti. Ilmselt ei saa neid üle kanda, sest ühes kohas on ühed variaablid, teises teised ja piirid on kah erinevad. Samuti on ühes kogukonnas olulised ühed piirajad ja teises teised; - sotsiolingvistikas pole tegelikult püütud teha sellist uurimist, nagu dialektoloogias, st uurida mingit sotsiolekti väga põhjalikult, uurida kõiki variaableid ja sõnastada selle põhjal vastava kihi sotsiolekti erijoonte kogumid/normid analoogiliselt kohamureete erijoonte kogumitega. Pigem on püütud teha suuremaid teoreetilisi hüpteese ja üldistusi leitud varieerumise põhjal, st püütud olla teoreetiline keeletadus, mis toetub empiirilistele andmetele. Vaatamata eelnevale saame välja tuua mõned üldistused, mis on olulised ka eesti sotsiolektide analüüsi taustaks: - keelelised erinevused on rühmade, mitte üksikisikute vahel Ei ole võimalik ennustada, kuidas kasutab keelt konkreetne üksikisik, kuid on võimalik ennustada, kuidas kasutab
Mida enne ei olnud: · KK viimine ilukirjandus- ja ajakirjanduskeelde tulevad keeletoimetajad · 1920. aastate lõpus ilukirjandus- ja ajakirjanduskeele vastavusse viimine KK normingutega. · 1929 sünnib uus amet: keeletoimetaja. Keskne morfoloogia korrigeerimine · ilukirjandus pole enam murdetekste (üksikud ja dialoogid) EKSAM: Aaviku ja Veski võrdlus? Teada ajalugu üldjoontes (vt slaidikava)! 6.1. Eesti netikeel Näited erijoonte kohta ja üldistused! Ortograafia erijooni: · suurtähtede ja kirjavahemärkide ärajätt (küsimärk enim tarvitusel) · Numbrid, täppideta tähed või märgid täpitähtede asemel. Alguses tehnilistel põhjustel. · Sümbolid (emotikonid jm) sõnade asemel ehk keele hieroglüüfistumine · Emotikonid üldjuhul lause või kogu kõnevooru lõpus, st ka lõpumärgi rollis · Mõttepunkte palju sõnumi lõpus (ligi pool kasutusest).
Enamus projekte viiakse ellu siiski tavaorganisatsioonis kas allüksuse projektina, allüksuste vahelise ehk maatriksprojektina jne. 1.3 Projektide liigid Kõikidel projektidel on sarnaseid jooni, nagu eesmärgipärasus, lõplikkus, uudsus. Ühisjoonte kõrval on igal projektil ka oma spetsiifika lähtuvalt projekti sisust, iseloomust, ulatusest, teostajast, tulususest. Projekti liigi määramine lihtsustab projekti eripära spetsiifiliste etappide, planeerimise erijoonte, tüüpiliste riskide mõistmist ning sellest lähtuvalt sobivaimate projektimeetodite valimist. Järgnevalt võimalik projektide liigitus: · projekti iseloom (loov- ja tehnilised projektid); · projekti suurus (väike- ja suurprojektid); · projekti teostaja (ettevõtte sisesed ja tellimusprojektid); · projekti kasumlikkus (kasumit taotlevad ja mittetulunduslikud projektid); · projekti sisu ehk tegevusvaldkond (turundus-, tootearendus-, suhtekorraldus-,
lõpetatud variant. 5. Telesaate testimine Mingis telesaates näidatakse reklaame. Järgmsiel päeval intervjueeritakse saadet jälginud katsealuseid- Neil t küsitakse andmeid reklaamisõnumi meelespidamise kohta. Kui vaataja uurijat huvitavaid reklaame ei nimeta, siis näidatakse talle asjasse puutuvat toodet ja päritakse, kas ta mäletab sellekohast sõnumit. Vaatajatel , kes reklaami mäletavad, palutakse seda kirjeldada, et oleks võimalik mõõta telepildi, muusika ja muude erijoonte mõju. Sageli kasutatakse seda testi ka eelkontroliina enne reklaamiedastajale maksmist. 6. Videotestid Tarbija kodus või kusagil mjal demonstreeritakse telereklaami algset või lõplikku varianti. Tähelepanu võitmise võimet see test ei mõõda, kuid annab ettekujutuse reklaamist arusaamisest, motivatsioonist ja usutavusest ning hoiaku võimalikust muutumisest (kui hoiakut mõõdetakse enne ja peale reklaami näitamist) 7. Kino(teatri)testid
Veebirakenduse kvaliteetsus seisneb osaluse loomises eri tasandi teemavõrkudes (näiteks sidudes omavahel sama geograafilise piirkonna või geograafiliselt üksteisest kaugel asetsevad sarnase ainesega muuseumid). Lisaks sellele võib muuseumi veebirakendusel olla eri laadi võrgustikes tõhus roll. Näiteks kultuuriturismi, koolide sisevõrkude, uurimistöö ja ülikoolide tegevuse toetamise seisukohalt võib muuseum oma erijoonte (kogemuste, ainese ja laboratooriumide) tõttu anda oma osalusega väga kvaliteetse panuse, kinnitades nii mitte ainult oma kultuurilist, vaid ka sotsiaalset rolli. Eesmärk nr 5 (sektorisiseste nõuete ja eeskirjade esitus) on selles sektoris nähtavasti ebaoluline. Samas ei ole liigne, kui veebirakendus pakuks täpset ja ajakohastatud informatsiooni asutuses kehtivate eeskirjade kohta, tuues aktiivsed lingid asjaomastele õigusasutustele
ega kultuurilisest taustast ning on suurest pärilikud. Psühholoogias mõistetakse isiksuse all tavaliselt indiviidi domineerivat mõtlemisviisi (kognitiivne aspekt), tundmisviisi (emotsionaalne aspekt) ja reageerimisviisi (käitumuslik aspekt). Enamik isiksuse uurijaid seab esikohale teatavate isiksusjoonte kindlakstegemise ja selle, kuidas indiviidid erinevad üksteisest nende joonte poolest. Kuna isiksusjooni on väga suur hulk, on püütud nende hulka vähendada, koondada paljude erijoonte kirjeldused väiksemaks arvuks isiksuse baasdimensioonideks. Sageli kasutatav strateegia stabiilsete isiksusejoonte koondamiseks on statistiline tehnika – faktoranalüüs. Faktoranalüüs käigus analüüsitakse suurt hulka andmeid, otsides väiksemat arvu neid ühendavaid faktoreid. Raymond Cattell oli esimesi, kasutas faktoranalüüsi sadade isiksusejoonete koondamiseks 16 faktori ehk dimensiooni alla. Nende dimensioonide mõõtmiseks kostas ta spetsiaalse isiksuse
annaabi.ee 
