Pärisorjuse kujunemine. Sunnimaisus, kujunes pärisorjus sest nende isiklik vabadus oli piiratud ja see sarnases orjusega. 7. Kiriku korraldus varakeskajal. Rooma paavst (papa-isa) Katoliku kiriku pea. Apostel Peetrus. Piiskop korraldas usuelu neile alluvas piirkonnas. Piiskopkonna keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal (toomkirik). Preestri ülesanne oli jagada sakramente ja korraldada kirkuteenusi. Ametisse pühitses preestri piiskop. Klooster eremiitide kogukond. Püha Benedictu tegi kloostri ja uued reeglid, (monte cassino klooster). Tsölibaat keeld abielluda. Misjon ristiusu lähetamine mittekristlastele. Misjonär levitaja. Abt mungakloostri juht. Abtiss nunnakloostri ülem. 8. Kirikulõhe. 1054. A jaguneb ristiusu kirik kaheks: Idakirik ehk õigeusu kirik: patriah, Kreeka ja kohalikud keeled, abielukeeld vaid kõrgvaimulikel.
seega paljud inimesed vahetasid usku esmajoones oma kasu silmas pidades. 2)Ristiusk kuulutati ametlikuks riigiusuks ja sellega algas mitte-kristlaste ehk paganausuliste riiklik tagakiusamine. 3)Peale ristiusu legaliseerimsit olid peaaegu kõik järgnevad keisrid kristlased. 7. Miks kujunesid välja kloostrid, milline oli nende positiivne, milline negatiivne roll ühiskonnas? Kloostrid kujunesid välja eremiitide ja munkade kogukondade tekkimisel ja tarvidusel munkade ühiskonnaelu reguleerida. Positiivne oli see, et kloostrid olid antiikaja lõpuks olulised hariduse-ja kultuurikeskused. Negatiivne oli see, et kloostrikogukonnas olid ilmaelust eraldunud inimesed, kes pidi järgima kindlaks määratud eeskirju
Rajas kloostreid, oli kristlaste vaimne juht, edendas ristiusu levikut paganate seas, avaldas teoloogilisi kirjutisi, korraldas liturgiat. Pani aluse ühehäälsele kiriklikule koorilaulule Gregoriuse koraalile. Rõhutas paavstile kohast tagasihoidlikkust. Nimetas paavsti ,,Jumala sulaste sulane". · Kirikukümnis Karl Suure seadustatud muistne komme. Sissetulekutest 1/10 kirikule. Kogu keskaja jooskul kirikul püsiv sissetulek. · Kloostrid kujunesid eremiitide kogukondadest. · Püha Benedictuse kloostrireeglid. Benedictus Nursiast elas 5. ja 6. saj vahetusel mungana Itaalia kloostrites. Otsustas ise kloostri asutada. 529. a Monte Cassino klooster Apenniini mägedes. Peamine alandus ja distsipliin, kõigest isiklikust loobumine, kloostrit ei tohtinud vahetada. 1)Benedictuse kloostrireeglite populaarsuse kasv tänu Gregorius Suurele. Ta kuulutas Benedictuse pühakuks, kirjutas tema eluloo.
Kristlikud sümbolid Rist - erinevatest konfessioonidest kristlasi ühendab usk, et Kristus suri maailma pattude lunastamise nimel ja, et tema ülestõusmine tõotab pääsemist surmast ja lootust igavesele elule. Jeesuse ristisurma tõttu on ehk rist kõige olulisem kristluse sümbol. Riste on mitmesuguseid: Püha Peetrus löödi risti pea alaspidi, Constantinuse rist ühendab Kristuse nime esitähed ksii (X) ja roo (R), samuti on olemas ankurrist, vene rist kujutab lisaks ristlile hukatu nimesilti ja jalatuge. Tuvi- Püha Vaimu sümbol. Ristija Johannes nägi PühaVaimu tuvina taevast alla laskuvat ja Jeesuse peale jäävat . Tall- ohvritall on Kristuse sümbol. Ristija Johannes kirjeldas Jeesust nii: "Vaata, see on Jumala tall, kes võtab ära maailma patu!" Okaskroon- Kristus pidi kandma okaskrooni enne ristilöömist, seetõttu on ka see ristilöömise sümbol. Liturgilised värvid. Värvid meie ümber mõjutavad kindlasti meie tujus...
Kõik inimesed olid usklikud: usku jagas terve kogukond ja see ei sõltunud isiklikust valikust. Kirik kui organisatsiooni aluseks olid piiskopkondade võrgustik ja paavsti võim. Mõlemad sündisid juba hilise Rooma keisririigi ajal, kuid kujunesid lõplikult välja keskaja jooksul. Keskaja usuelus ja ühiskonnas olid tähtsal kohal kloostridm kus elasid ilmalikust elust eralduda soovijad ehk mungad. Munkluse juured ulatuvad eremiitide ja askeetideni, kes elasid hilise Rooma keisririigi ajal selle idaosas. Kõrgkeskajal arenes kristlik Euroopa jõudsalt. Kiire kasv tõi kaasa läänekristluse piiride laienemise nii rahulikul kui ka sõjalisel teel. Selle ekspansiooni üheks osaks olid ristisõjad. Keskaegse Euroopa kultuur oli väga kirev ja ainsuses saab sellest rääkida vaid tinglikult. Valdav osa keskaegsest kultuurist, suhtlusest ja teabevahetusest oli suuline. Väga vähesed olid võimelised lugema
Trasberg Tartu 2011 Martin Luther Martin Luther sündis 10. novembril 1483 Eislebenis Saksimaa talupoja perekonnas. Oma vanemate heaolu nimel pidi temast parimal juhul saama seadusetundja, halvimal juhul rikka lese abikaasa. Selline oli isa soov, kuid Lutheri elu läks teisiti, temast sai munk, preester, usuteadlane ning kiriku reformija. Hariduskäik Õppis 1501. aastast Erfurdi ülikoolis, astus 1505. sealsesse augustiini eremiitide kloostrisse. Pühitseti 1507.a. preestriks. Vastne preester määrati Wittenbergi Ülikooli professoriks. Seal luges Martin Luther esimest korda Piiblit. Wittenbergis sai 1512 temast teoloogiadoktor, oli teoloogiaõppejõud ja jutlustaja. Reformatsioon ehk usupuhatusliikumine Reformatsioon on 16. sajandil Euroopas levinud usupuhastusliikumine katoliku kiriku ja paavstluse vastu, mis sai alguse 1517. aastal Saksamaal, mille algatas Martin Luther. Reformatsiooni põhjused ja eeldused:
Metropoliit- peapiiskop Sinod- kirikukogu, et otsustada kõige tähtsamaid kirikuasju. Dogmaatika- usutõed e põhimõtted, mille üle ei vaielda. Ortodoksne õige uskumine. Hereesia ketserlus on kirikuõpetusest kõrvale kaldumine. Araanlus üks ketserlus liik. Rõhutab, et kristlusel on vaid inimlik loomus. Askees liha suretamine. Loobumine naudingutest ja söögi viimine miinimumile. Eremiit erak. Munk elu pühendab jumalale. Klooster eremiitide elupaik. Triumviraat kolme juhi valitsemine: Caesar, Pompeius, Crassus . Caesari tähtsus: taastas roomas korra, vähendas makse ja võlgu, tundis avaliku arvamuse tähtsust ja püüdis läbi saada literaatidega, ajakirjanduse isa, oli hea kirjamees, kalendrireform 365 päeva. Kreeka ja rooma kultuuride erinevused: 1)kreeka teatris
Metropoliit- peapiiskop Sinod- kirikukogu, et otsustada kõige tähtsamaid kirikuasju. Dogmaatika- usutõed e põhimõtted, mille üle ei vaielda. Ortodoksne – õige uskumine. Hereesia – ketserlus on kirikuõpetusest kõrvale kaldumine. Araanlus – üks ketserlus liik. Rõhutab, et kristlusel on vaid inimlik loomus. Askees – liha suretamine. Loobumine naudingutest ja söögi viimine miinimumile. Eremiit – erak. Munk – elu pühendab jumalale. Klooster – eremiitide elupaik. Triumviraat – kolme juhi valitsemine: Caesar, Pompeius, Crassus . Caesari tähtsus: taastas roomas korra, vähendas makse ja võlgu, tundis avaliku arvamuse tähtsust ja püüdis läbi saada literaatidega, ajakirjanduse isa, oli hea kirjamees, kalendrireform – 365 päeva. Kreeka ja rooma kultuuride erinevused: 1)kreeka teatris
riigis.Annetused tegid kirikust suurima maavaldaja.Keisrivõimu soosingul hakkas kirik üle võtma riigifunktsioone.Kandis hoolt vaeste ja tõbiste eest ning korraldas kooliharidust.Nendest said kõrgemad kohtumõistjad. Hereesiad ja dogmaatika-Ristiusk pööras suuremat tähelepanu õigele uskumisele ehk dogmaatikale.Vähemusse jäänud seisukohad kuulutati ketserlikeks väärõpetusteks ehk hereesiateks. Kloostrite teke-Tekkisid eremiitide ja munkade kogukonnad ja koos sellega tarvidus munkade ühiselu reguleerida.Nii said alguse kloostrid. Augustinus ja Cassiodorus-Hilise antiikaja silmapaistvaim kristlik õpetlane Aurelius Augustinius (354-430),ta arendas õpetust päris patust.Kuulsaim teos on ''Jumala riigist'', Cassiodorus elas 490-583,koostas munkade harimiseks õpiku. 3.India:Aarlased-2.a.t keskpaiku eKr tungisid loodest Indiasse indoeuroopa keeli kõnelevad hõimud,keda nim. aarjalasteks
Presbüter- koguduse vanem, kes oli koguduse eesotsas Piiskop: algselt suurema kristliku koguduse ülem, seejärel koguduste ülem linnas või piirkonnas. peapiiskop ehk metropoliiti: neil oli kirikut ja usku puudutavates küsimustes teistest suurem sõnaõigus. Kirik: Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon. katoliiklik kirik: kirik, mis hõlmas kogu kristlaskonda diötsees: piiskopkond sinod: kristlik kirikukogu askees: usklike, eriti munkade ja eremiitide rõhutatult kasin ja karm eluviis, millega taheti vabaneda maise elu kiusatustest ja jõuda lähemale Jumalale ning taevariigile. Sõdurkeisrid:madala päritoluga ja oma karjääri lihtsõdurina alustanud väepealikudm, kes valiti oma sõdurite poolt keisriks. Hunnid: Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud. Germaanlased: Lõuna-Skandinaaviat ja Reini ning Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
väitsid,et kuna Kristus kui Poeg on Isa loodud,siis ei saa ta olla igavene ja Isaga samaväärne. Kloostrite tekke:Ristiusu õpetuse järgi oli hing igavene ja surematu,keha aga ajutine ja surelik.Pärast surma pääseb hing kas taevariiki või ootavad teda põrgupiinad.Et hinge eest hoolt kanda,tuli keha himusid ja tarvidusi võimalust mööda alla suruda.See tähendas eriti kasinat elu,lihasuretamist e askeesi.Üksildusse tõmbunuid nim eremiitideks või munkadeks.Tekkisid ka terved eremiitide ja munkade kogukonnad ja koos sellega tarvidus munkade ühiselu reguleerida.Tekkisid kloostrid-kogukonnad,kus ilmaelust eraldunud elasid kindlaks määratud eeskirjade järgi. Augustinus ja Cassiodorus:Cassiodorus-koostas munkade harimiseks õpiku.Kogu õpetuse jagas seitsmeks vabaks kunstiks:grammatika,dialektika,retoorika,aritmeetika,geomeetria,astronoomia ja muusika.Augustinus-kristlik õpetlane.Tema õpetuse järgi lasub inimkonnal
Näiteks: Frantsisklaste ordu ja Dominiiklaste ordu. rüütliordu- ordu, mis loodi selleks, et kaitsta loodud ristisõdijate riike. Tuntumad on Johanniitide ordu, Templivendade ordu, Teutooni ordu. Abt- katoliku mungakloostri ülem. Prior- mungakloostri ülema abi, harukloostri ülem. Ketser- usust kõrvalekalduja, väärusuline. Katedraal- Toom ehk peakirik. Visitatsioon- Piiskopi kontrollretk alluvasse kirikusse või kloostrisse. Askees- usklik eriti munkade , eremiitide rõhutatult kasin eluviis, millega taheti vabaneda maise elu kiusatustest ja jõuda lähemale jumalariigile ja jumalale. Vaimulik mungaordu - Kloostrid asusid maal, tegevuseks palvetamine, raamatute ümber kirjutamine, said elatis kloostri majapidamisest, neist kloostritest reeglina ei lahkutud. Näiteks: Benedictlaste ordu, Tsistertslaste ordu. Kodakirik- tavaliselt 3-lõõviline, kus juures kõik löövid olid ühelaiused ja asusid ühe katuse all.
Saavutanud magistrikraadi jätkab ta isa soovil õpinguid õigusteaduse alal. Teisel juulil aastal 1505 teel kodunt ülikooli tabab teda Erfruti lähedal hirmus äike. Välk lööb tema läheduses maasse. Oma kohkumuses hüüab ta appi mäetööliste patrooni St. Annat ja annab tõotuse pääsemise korral mungaks hakata. Isa on pahane ja pettunud poja meelemuutuse pärast, kuid annab siiski vajaliku nõusoleku kloostrisse astumiseks. Martin astub noviitsina Erfrudi augustiinlaste-eremiitide ordu kloostrisse. 1.3 Vaimuelu 30-aastaselt oli ta preester ja professor. 1508. Aastal generaalvikaar Staupitz viib Lutheri üle Wittenbergi kloostrisse. Ta pidas loenguid Wittenbergi ülikoolis moraalifilosoofia üle. Kuid siiski tihti leidis ta end mõtisklemast usuküsimuste üle, mille tulemusena kasvas kuristik õpitud kirikudoktriinide ja selle vahel, mida ta tegelikkuses nägi. Suvel aastal 1511 jõuab ta tagasi Wittenbergi. Luther määratakse Wittenbergi kloostri jutlustajaks
Kristus on inimlik, mitte jumalik. Ariaanlus keelati Roomas, kuid levis germaanide seas. Kloostrite teke. Jumalale saadi pühenduda vaid kasina eluga, lihasuretamisega e askeesiga(treening),tuli himusi vähendada. Askeedid eemaldusid, sest ilmaelu polnud nende ideaalis, Üksildusse tõmbunud e eremiidid(kõrb,kõrbeelanik) või mungad(üksiklane). Sambapühakus- eremiidid, kes trumpasid end üle lihasuretamises. Munkade ja eremiitide kogukonnad ja ühiskond kloostrid(ld.k claustrum-suletud kogukond)- inimesed elasid eeskirjade järgi. Kloostrid said ka annetusi ning eluviis pehmendus natukene, rõhutati ka ristiusu õpetuse uurimist, autorite tööde ümberkirjutamist ja harimist. Kloostritest said hariduse ja kultuurikeskused.
oli võimalus maavaldus välja osta Vasall- sai maavalduse senjöörilt sõjaväeteenistuse eest Pärisori- feodaalist sõltuv talupoeg, kellel puudub isiklik vabadus, teda võis osta, müüa, vahetada. Tal oli õigus luua perekond, omada majapidamist ja isand omas tema üle kohtuvõimu. Kirik- pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb, kristlasi ühendab organisatsioon Klooster- paik, kus elasid, eremiitide ja munkade kogukonnad kindlate reeglite alusel Vaimulik ordu- rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele ja levitamisele relvaga või muule vagale tegevusele. Ketser- usust kõrvalekalduja Inkvisitsioon- kirikukohus, kus selgitati välja ketseri süü ja määrati karistus Skolastika- kristlikku õpetust ratsionaalselt käsitleda üritav filosoofia haru
5. saj. lõpuks oli Rooma riik desintegreerunud. Keisririik püsis nime poolest. Olulist kriisi ei toonud rünnakud kaasa. Rooma riigi kultuur toimis, kuigi mandunud moel. Algas antiikkultuuri kristianiseerumine. “Piibel” tõlgiti ladina keelde (Vulgata). Formuleerusid ristiusu lõplikud tõed (Augustinus). Kujunes kristlik õpetus antiikkultuuri taustal (Cassiodorus), intellektuaalse kloostri idee. Algas kloostrielu 3. saj. Lõpust Egiptuses, kus kujunesid eremiitide kogukonnad. Põhiliseks tegevuseks sai askees. Lääneosas muutus kloostrielu aristokraatlikuks pelgupaigaks. Keskaegsele kloostrielule pani algus Benedictus Nursiast, kes asutas 526 Monte Cassino kloostri. Põhiteesiks sai mõõdukus ja kuuletumine kloostrireeglitele. Lõviosa kloostritest kõrgeskajani olid benediktlaste loodud. Antiigi langusperiood algas 6. saj. keskpaigal, peale seda kui Bütsantsi keiser Justinianus üritas Rooma riiki uuendada.
vajadused võivad inimest hinge hoolitsemise eest kõrvale kallutada. Et hinge eest hoolt kanda, tuli keha himusid ja tarvidusi võimalust mööda alla suruda. See tähendas kasinat elu, lihtsuretamist ehk askeesi. Paljud sügavad uslikud asusid askeetidena impeeriumi äärealadele. Pärast kristluselegaliseerimist kasvas selliste eraldujate arv veelgi, sest ilmaelust eemaletõmbumine vastas ristiusuaskeetlikele ideaalidele. Üksildusse tõmbunuid nimetati eremiitideks või munkadeks. Tekkisid eremiitide ja munkade kogukonnad ning alguse said kloostrid. Kui ristiusk levis, oli üha enam vaja suuri, jumalateenistuseks sobivaid avalikke hooneid. Paganlikud templid olid rajatud eelkõige selleks, et pakkuda varju jumala kujule, jumalateenistus toimus aga ise temple ees vabas õhus. Perioodi ühe kõige silmapaistvama ehitisena tõuseb esile Hagia Sophia katedraal, mille keiser Jusinianus lasi püstitada oma valitsusaja algul.
Kristlaste meelest tuli oma hinge eest hoolt kanda, et hinge eest ilusti hoolt kanda, tuli keha himusid ja tarvidusi võimalust mööda alla suruda. See tähendas lihasuretamist ehk askeesi, milles nähti võimalust end Jumalale pühenduda. Hilise keisririigi ajal asusid paljud sügavalt usklikud askeetidena imeeriumi äärealadele. Ilmaelust eemaletõmbumine vastas ristiusu askeetlikele ideaalidele. Üksindusse tõmbunud inimesi nimetati eremiitideks või munkadeks. Eremiitide seas oli nii mehi kui ka naisi. Tekkisid ermiitide ja munkade kogukonnad ja tarvidus munkade ühiselu reguleerida, nii tekkisid kloostrid, need olid kogukonnad, kus ilmaelust eraldunud elasid kindlaks määratud ja enamasti kirja pandud eeskirjade järgi. Kloostrites pandi suurt rõhku ristuiusu õpetuse uurimisele, kristlike autorite tööde ümberkirjutamisele ja noorte munkade harimisele. Nii sai mitmest kloostrist juba antiikaja lõpul oluline hariduse ja kultuurikeskus.
· 7. pühapäeval pärast ülestõusmispüha on nelipüha (Püha Vaimu väljavalamine jüngritele) · 15. august on rukkimaarjapäev (Maarja püha) · 31. oktoobril on luterlik usupuhastuspüha · 1. november kõikide pühakute päev · 2. november surnutepüha · 4 nädalat enne jõule algab advendiaeg Kloostrid ja palverännakud Vanade ja suurte kirikute juurde kuulub askeetlik liikumine koos munga- ja nunnaordude, kloostrite, eremiitide ja eraklatega. Pälvimuse saamiseks sooritavad nende kirikute liikmed palverännakuid. Näiteks Pühal Maal käiakse Jeruusalemmas (Via Dolorosal, Hauakirikus), Petlemmas (Jeesuse sünnikirikus), Naatsaretis (Jeesuse kodulinnas), Jordani jõel, kus Jeesus ristiti. Roomas käiakse Peetruse ja Pauluse hukkamiskohal ja Püha Peetri kirikus. Hispaanias Santiago de Compostelas on apostel Jaakobuse matmispaik, Prantsusmaal Neitsi Maarja Lourdes'i allikas.
(Püha Vaimu väljavalamine jüngritele) kiriku sünnipäev. Jaanipäev Ristija Johannese sünnipäev. 15. august on rukkimaarjapäev (Maarja püha), 31. oktoobril luterlik usupuhastuspüha, 1. nov. kõikide pühakute päev ja 2. nov. surnutepüha. Neli nädalat enne jõule algab advendiaeg. Ülestõusmispüha langeb alati kokku pühapäevaga. KLOOSTRID JA PALVERÄNNAKUD Vanade ja suurte kirikute juurde kuulub askeetlik liikumine koos munga- ja nunnaordude, kloostrite, eremiitide ja eraklatega. Pälvimuse saamiseks sooritavad nende kirikute liikmed palverännakuid. Näiteks Pühal Maal käiakse Jeruusalemmas (Via Dolorosal, Hauakirikus), Petlemmas (Jeesuse sünnikirikus), Naatsaretis (Jeesuse kodulinnas), Jordani jõel, kus Jeesus ristiti. Roomas käiakse Peetruse ja Pauluse hukkamiskohal ja Püha Peetri kirikus. Hispaanias Santiago de Compostelas on apostel Jaakobuse matmispaik, Prantsusmaal Neitsi Maarja Lourdes´i allikas. Konstantinoopolis on varakristlaste
laialt levinud õpetustele 4 saj, arvamus,et Kristus on inimlik, mitte jumalik. Ariaanlus keelati Roomas, kuid levis germaanide seas. Kloostrite teke. Jumalale saadi pühenduda vaid kasina eluga, lihasuretamisega e askeesiga(treening),tuli himusi vähendada. Askeedid eemaldusid, sest ilmaelu polnud nende ideaalis, Üksildusse tõmbunud e eremiidid(kõrb,kõrbeelanik) või mungad(üksiklane). Sambapühakus-eremiidid, kes trumpasid end üle lihasuretamises. Munkade ja eremiitide kogukonnad ja ühiskond kloostrid(ld.k claustrum-suletud kogukond)-inimesed elasid eeskirjade järgi. Kloostrid said ka annetusi ning eluviis pehmendus natukene, rõhutati ka ristiusu õpetuse uurimist, autorite tööde ümberkirjutamist ja harimist. Kloostritest said hariduse ja kultuurikeskused. Vana-Rooma 1.Itaalia geograafilised olud ja rahvastik Suurt osa apennini poolsaarest tunti juba vanaajal Itaalia nime all;küllaltki mägine piirkond; Tegeldi
võtnud. Raevunud valitseja lasi Katariina hukkamiseks valmistada ogadega ratta. Enne neiu piinamist tabas aga masinavärki Jumala saadetud piksenool. Ratas purunes ja lendavad pinnud tapsid mitu pealtvaatajat. Lõpuks lasi Maxentius tüütu tüdruku tappa tavapärasel viisil - pea mahalöömise läbi. Legendi järgi olevat Katariina soontest vere asemel voolanud piim ja inglid viinud Katariina keha Siinai mäele. Aastal 527 lasi keiser Justinianus Püha Katariina hukkamiskohale ehitada eremiitide kloostri. Püha Katariina on kõigi rattaga töötavate käsitööliste, üliõpilaste, noorte tüdrukute, filosoofide, preestrite ja raamatukoguhoidjate kaitsepühak. Tema atribuudid on ratas, mõõk, kroon, raamat, sõrmus (sümboliseerib Katariina müstilist abielu Kristusega). Eesti rahvakalendris tähistatakse Püha Katariina päeva 25. novembril, kadripäeval. Maarja Magdaleena - langenud naine, pärimuse järgi prostituut, kellest Jeesus ajas välja seitse kurja vaimu
annaabi.ee 
