raharessurssidest. TSENTRALISEERITUD KESKVALITSUSEST SÕLTUV ADMIN. STRUKT. * kõik otsused lähtuvad keskvõimust * keskvõim kontrollib ressursse ja otsuste täitmist * regionaaltasandit juhib suurte volitustega keskvõimu esindaja * regionaalvalitsus on vahendajaks ja koordinaatoriks keskvõimu ja kohalike võimude vahel * pea kõik vahendid tulevad keskvalitsuse sihiotstarbeliste eraldistena, väheneb kohapealne otsustamis ja manööverdamisvõime * kohalikule omavalitsusele jääb vastutus kultuuri valdkonnas ja kohalikus majanduses. * niisugust halduskorraldust tuntakse ka kui kahetasandilist (keskvõim ja regionaalvõim; omavalitsused) DETSENTRALISEERITUD AUTONOOMNE KOHALIK VÕIM * kohaliku võimu finantsiline iseseisvus * munitsipaalvõim kogub suure osa tuludest ise, väike osa tuleb keskvalitsuselt * kohalike maksude osakaal 2030%
Kohustused on võetud laenud, emiteeritud väärtpaberid ja muud taolised kohustused. 16.03.2010 14 Riigieelarve suhted kohalike omavalitsusüksuste eelarvetega (1) Seadusega kohaliku omavalitsuse üksusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse eraldistega riigieelarvest. (2) Riigieelarvest tehakse eraldisi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: 1) eelarvete tasandusfondi kaudu; 2) sihtotstarbeliste eraldistena. 16.03.2010 15 5 16.03.2010 Riigi eelarvestrateegia 1) eelarvepoliitilised põhimõtted, sealhulgas riigieelarve tasakaalu, ülejäägi või puudujäägi suhtes; 2) Vabariigi Valitsuse tegevuse peamised eesmärgid; 3) majandusolukorra analüüs; 4) majandusarengu prognoos, sealhulgas
Keskvõim kontrollib rahalisi ressursse, millest enamus tuleb keskvõimu sihtotstarbelise eraldisena, vähendades kohapealset otsustamis- ja manööverdamisvõimet. Kohaliku omavalitsuse pädevuses on kultuuripoliitika ja kohalik majandus (nt turism, kalandus). Kuigi ka tervishoid, sotsiaalteenused ja haridus kuuluvad omavalitsuste pädevusse, siis rahalised vahendid nendele valdkondadele tulevadkeskvalitsuselt sihtotstarbeliste eraldistena. Omavalitsused saavad oma poliitika elluviimiseks kasutada näiteks järgmiseid tuluallikaid: 1) Osa üksikisiku tulumaksust 2) Maamaks 3) Riigi toetus 4) Kohalikud maksud 5) Laenud 6) Laekumised teistelt omavalitsustelt 7) Trahvid ja riigilõivud 8) Kaupade- ja teenuste müük.
otsustamisel suur. Keskvõim kontrollib rahalisi ressursse, millest enamus tuleb keskvõimu sihtotstarbelise eraldisena, vähendades kohapealset otsustamis- ja manööverdamisvõimet. Kohaliku omavalitsuse pädevuses on kultuuripoliitika ja kohalik majandus (nt turism, kalandus). Kuigi ka tervishoid, sotsiaalteenused ja haridus kuuluvad omavalitsuste pädevusse, siis rahalised vahendid nendele valdkondadele tulevadkeskvalitsuselt sihtotstarbeliste eraldistena. Omavalitsused saavad oma poliitika elluviimiseks kasutada näiteks järgmiseid tuluallikaid: 1) Osa üksikisiku tulumaksust 2) Maamaks 3) Riigi toetus 4) Kohalikud maksud 5) Laenud 6) Laekumised teistelt omavalitsustelt 7) Trahvid ja riigilõivud 8) Kaupade- ja teenuste müük.
3.11. Kohustuslik reservkapital Vastavalt äriseadustikule on moodustatud kohustuslik reservkapital. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele. 3.12. Eraldised ja potentsiaalsed kohustused Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustusi, mis on avaldunud enne bilansikuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa pole kindlad. Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mille realiseerumine on vähetõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava
kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustusi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Finantskohustustega kaasnev intressikulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna kasumiaruande real ”finantstulud ja –kulud”, v.a. need intressikulud, mis on seotud omatarbeks ehitava materiaalse põhivara finantseerimisega. Eraldised ja tingimuslikud kohustused Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustusi, mis on avaldunud enne bilansikuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna
- AS Simpel olulist mõju omavad aktsionärid; - olulist mõju omavate omanike lähedased sugulased; - juhtkonna võtmeisikud ning nende lähedased sugulased; - eespool loetletud isikutele poolt kontrollitavad ettevõtted. Olulise mõju olemasolu eeldatakse, kui isikul on rohkem kui 20% hääleõigusest. 12 AS Simpel Majandusaasta aruanne 2008 Eraldised Eraldistena kajastatakse tõenäolisi tegevusest tingitud või juriidilisi kohustusi, mis tulenevad enne bilansipäeva toimunud sündmustest. Eraldise moodustamine või olemasoleva eraldise suurendamine kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes kuluna. Garantiieraldise arvutamisel lähtutakse eelmiste perioodide kogemustest tegelike garantiikulude osas. Tingimuslikud kohustused Tingimuslike kohustustena käsitletakse kohustusi, mille realiseerumine on vähem tõenäoline
ressursse, millest enamus tuleb keskvõimu sihtotstarbelise eraldisena, vähendades kohapealset otsustamis- ja manööverdamisvõimet. Kohaliku omavalitsuse pädevuses on kultuuripoliitika ja kohalik majandus (nt turism, kalandus). Kuigi ka tervishoid, sotsiaalteenused ja haridus kuuluvad omavalitsuste pädevusse, siis rahalised vahendid nendele valdkondadele tulevadkeskvalitsuselt sihtotstarbeliste eraldistena. Omavalitsused saavad oma poliitika elluviimiseks kasutada näiteks järgmiseid tuluallikaid: 1) Osa üksikisiku tulumaksust 2) Maamaks 3) Riigi toetus 4) Kohalikud maksud 5) Laenud 6) Laekumised teistelt omavalitsustelt 7) Trahvid ja riigilõivud 8) Kaupade- ja teenuste müük. 10. Inimõigused: 10.1. Inim- ja kodanikuõigused:
Keskvõim kontrollib rahalisi ressursse, millest enamus tuleb keskvõimu sihtotstarbelise eraldisena, vähendades kohapealset otsustamis- ja manööverdamisvõimet. Kohaliku omavalitsuse pädevuses on kultuuripoliitika ja kohalik majandus (nt turism, kalandus). Kuigi ka tervishoid, sotsiaalteenused ja haridus kuuluvad omavalitsuste pädevusse, siis rahalised vahendid nendele valdkondadele tulevadkeskvalitsuselt sihtotstarbeliste eraldistena. Omavalitsused saavad oma poliitika elluviimiseks kasutada näiteks järgmiseid tuluallikaid: Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 1) Osa üksikisiku tulumaksust 2) Maamaks 3) Riigi toetus 4) Kohalikud maksud 5) Laenud 6) Laekumised teistelt omavalitsustelt 7) Trahvid ja riigilõivud 8) Kaupade- ja teenuste müük.
kogu summas mis ei ületa üht alljärgnevat piirnormi: 1. 3% maksumaksja poolt samal kalendriaastal isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast 2. 10% 1. jaanuariks või majandusaastaks lõppenud maksumaksja viimase majandusaasta kasumist Muu residendist juriidiline isik: ei maksustata kuni 500 krooni ulatuses kalendri kuus. Tulumaks dividendidelt: Äriühing maksab tulumaksu dividendide või muude kasumi eraldistena jaotatud kasumit nende rahalisel väljamaksmisel või mitte rahalises vormis Tulumaksu arvestus dividendidelt: 1000000*23/77 ja saadakse tulumaksu osa=298701.- Põhivarade arvestus: hulka kuuluvad: soetamise, säilivuse ettevõtte sisese ümberpaigutuse amortisatsiooni remondi kulude, müügi ja mahakandmise ning rendi õige ja õigeaegse arvestuse kajastamist. Materiaalne põhivara: vara mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või
rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena 47 laenukohustusi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Eraldised Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustusi, mille realiseerimise aeg või summa pole kindlad. Eraldiste kajastamisel bilamnsis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Ettevõtte tulumaks Dividendid maksustatakse maksumääraga 21/79 (kuni 31. detsember 2007 kehtis maksumäär 22/78, kuni 31. detsember 2006 kehtis maksumäär 23/77, ning kuni 31.12.2005 maksumäär
ületa üht alljärgnevat piirnormi: 1. 3% maksumaksja poolt samal kalendriaastal isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast 2. 10% 1. jaanuariks või majandusaastaks lõppenud maksumaksja viimase majandusaasta kasumist Muu residendist juriidiline isik: ei maksustata kuni 500 krooni ulatuses kalendri kuus. Tulumaks dividendidelt: Äriühing maksab tulumaksu dividendide või muude kasumi eraldistena jaotatud kasumit nende rahalisel väljamaksmisel või mitte rahalises vormis Tulumaksu arvestus dividendidelt: 1000000*23/77 ja saadakse tulumaksu osa=298701.- Põhivarade arvestus: hulka kuuluvad: soetamise, säilivuse ettevõtte sisese ümberpaigutuse amortisatsiooni remondi kulude, müügi ja mahakandmise ning rendi õige ja õigeaegse arvestuse kajastamist. Materiaalne põhivara: vara mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või haldus
Normatiivne kord on indviidide endi sisse seatud ja alles selliste protsesside kaudu muutuvad nad tegutsetavateks subjektideks. Kõlbeline kord on Hegeli järgi objektiivne hea. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Mis põhimõttel peaks KOV töötama. Mis on tasandisfondid? KOV tulubaas = tulumaks + tasandusfond Riigieelarvest tehakse eraldisi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: 1) eelarvete tasandusfondi kaudu; 2) sihtotstarbeliste eraldistena. Igaaastases riigieelarves on ette nähtud toetus nõrgema tulubaasiga omavalitsustele. Eelarvete tasandusfondi eesmärk on ühtlustada kohalike omavalitsuste võimalusi avalike teenuste osutamisel. Mari Pedak, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse direktor ,,powerpoint" Haldus vs arendusorganisatsioon: Haldusorganisatsioon: stabiilne organisatsioon; täpselt formuleeritud
haldusreformile. Tsentraliseeritud keskvalitsusest sõltuv administratiivstruktuur Selle mudeli puhul lähtuvad kõik otsused ülalt, st keskvõimust. Samuti kontrollib keskus nii ressursse kui otsuste täitmist. Oluline roll on regionaaltasandil, mida juhib suurte volitustega keskvõimu esindaja. Regionaalvalitsus (Eesti maavalitsuse analoog) on vahendajaks ning koordinaatoriks keskvõimu ja kohalike võimude vahel. Pea kõik vahendid tulevad keskvalitsuse sihtotstarbeliste eraldistena, mis vähendab kohapealset otsustamis- ning manööverdamisvõimet. Paljudes selle mudeli riikides pole regionaaltasandil valitavat esindusorganit, mis vihjab selle väikesele mõjule piirkonna poliitika kujundamisel. Kohalikule omavalitsusele jääb vastutus vaid kultuuri valdkonnas ning kohalikus majanduses (nt kalandus, turism). Tervishoid, haridus ja sotsiaalteenused kuuluvad küll omavalitsuse pädevusse, kuid raha selleks tuleb keskvalitsuselt sihtotstarbelise eraldisena. Näiteks
EKOH art 9 lg 4: Kui võimalik, ei seostata kohalikele võimuorganitele eraldatavaid toetusi konkreetsete projektide finantseerimisega; samuti ei võta toetuste saamine kohalikult võimuorganilt ära tema põhivabadust tegutseda oma jurisdiktsiooni piires omal äranägemisel. RES (§ 9 lg 2): Riigieelarvest tehakse eraldisi KOV üksuse eelarvesse: 1) eelarvete tasandusfondi kaudu; 2) sihtotstarbeliste eraldistena. Eelarvete tasandusfondi suurus riigieelarve eelnõus ja tasandusfondi jaotus määratakse kindlaks KOV üksuste ja KOV liitude volitatud esindajate ning Vabariigi Valitsuse volitatud esindajate vahelise kokkuleppe alusel. Kokkuleppe mittesaavutamisel otsustab tasandusfondi suuruse riigieelarve eelnõus ja selle jaotuse Vabariigi Valitsus ning esitab lahkarvamused eelarve eelnõu seletuskirjas Riigikogule. Tasandusfondi suurus ja selle jaotamise põhimõtted sätestatakse riigieelarves