süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi. 2. Dokument on mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm, struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. 3. Asjaajamiskord on asutuse sisene alusdokument või dokumentide kogum, mis esitab nõuded asutuse dokumentide haldamisele alates nende loomisest või saamisest kuni eraldamiseni (arhiivi andmise või hävitamiseni). 4. Valgele paberile. Asjaajamiskord on käskkirja lisaks ning paigutatakse toimikusse ühe dokumendina. 5. Organisatsiooni juht korraldava dokumendiga (käskkirjaga). 6. Üldplank ja kirjaplank on asutusele kohustuslikud. 7. Vesimärk, fooliumi- või värvitrükis sümboli (logo) või vapi kujutis, plangi number, reljeefpitsatiga valmistatud element 8. Avaldus, kiri, teatis, tõend, korraldus, käskkiri, protokoll, akt, aruanne, leping
Otsimine võtab kaua
Üks inimene korraga
Saatmine postiteel võtab kaua aega
Säilib hästi ja kaua. E-dokunedi puhul tarkvara uuendamine ja muutmine seab
piirangui või peab uuendama
Võtab palju ruumi
Dokumendiliigid
Ametikiri on dokument, mis koostatakse infovahetuse eesmärgil ning saadetakse
posti, e-posti või aksi teel
Ametikirjad on näiteks
Tellimiskiri
Volikiri
Garantiikiri
Avaldus
Memo jne
Dokumendi elukäik
Toimingud alates loomisest või saamisest kuni eraldamiseni dokumendisüsteemist
(hävitamiseni või arhiiviasutusse andmiseni)
Tegevused dokumendi elukäigu juures
Planeerimine – eelneb loomisele – jah dokumenti tuleb hallata kogu elukäigu
jooksul
Loomine ja saamine – Kaua peab säilitama -
säilimine ja kasutamise võimaldamine on tagatud. Nõuetele vastava arhiiviruumi olemasolu pole ainsaks garantiiks väärtuslike arhivaalide säilimisele pika aja jooksul. Arhivaalidele tekkida võiva mistahes ohu ennetamiseks ja nende kahjustumise või hävimise ärahoidmiseks ning kahjude kõrvaldamiseks peab asutustel olema kehtestatud arhiivi ohuplaan. Lühiajalise säilitustähtajaga (kuni 10 aastat) digitaaldokumente võib hoida elektroonilises dokumendihaldussüsteemis (EDHS) kuni eraldamiseni välja. See tähendab, et neid säilitatakse kuni hävitamiseni samas tehnoloogilises keskkonnas, kus nad loodi või kuhu nad sisestati. Lühiajaliste digitaaldokumentide loomisel soovitatakse kasutada vorminguid, mis tagab nende säilimise autentse ja terviklikuna vähemalt neile kehtestatud säilitustähtaja jooksul. Tarkvaraplatvormist ja kindlast rakendustarkvarast sõltumatute ja avatud vormingute valikul
9. Mida peavad võimaldama dokumendihaldussüsteemid? (6 punkti) 1) dokumendi registreerimise, sõltumata dokumendi kandjast; 2) kehtestatud juurdepääsuõiguste kasutamise; 3) lihtsa ja kiire juurdepääsu dokumentidele; 4) asjaajamis- ja arhiveerimistoimingud nii üksikdokumendi kui ka dokumentide kogumitega; 5) dokumentide koostamise ja säilimise selliselt, et oleks tagatud dokumentide autentsus, usaldusväärsus, terviklikkus ja kasutatavus nende eraldamiseni hävitamiseks või arhiivi üleandmiseks; 6) igal ajal kindlaks teha dokumendiga süsteemis tehtud toimingud, toimingute tegemise aja ja toiminguid teostanud isikud. 10. Kas ühes dokumendihaldussüsteemis võivad oma dokumentide haldamist korraldada mitu asutust? Jah võivad. 11. Kes võib dokumendihaldussüsteemi dokumente sisestada või neid seal luua ja menetlusmärkeid teha? Dokumendihaldussüsteemi võib dokumente sisestada või neid seal luua ja
Asjaajamiskorra ühtsed alused Muud Ministri määrused Ministeeriumi käskkirjad Standardid EVS-ISO 15489-1:2004 üldnõuded EVS-ISO 15489-2:2004 juhised Muud juhendmaterjalid Rahvusarhiivi juhised Riigikantselei juhendmaterjalid Organisatsiooni dokumendisüsteemi loomine: süsteemi hõlmatavate dokumentide kindlaksmääramine asjaajamiskord – esitab nõuded orgi-i dokumentide haldamisele alates nende loomisest või saamisest kuni eraldamiseni arhiiviasutusse või hävitamiseni, kasutajate ülesanded dokumentide haldamisel dokumentide loetelu – kehtestab dokumentide liigitamise skeemi ja säilitamise tähtajad. Dokumendid toimikutes vastavalt loetelule. Kontroll dok. elukäigu üle. tööprotsessi kirjeldused – koostatakse vajadusel olulisemate, sagedamini korduvate tegevusprotsesside korraldamise sätestamiseks. Asjaajamiskord ja dokumentide loetelu
olulisem, millegi tõestamiseks. Digitaaldokument- dokument on mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. Multimeediadokument- Dokumenti, milles on ühendatud liikuvad pildid ja heli, nimetatakse multimeediadokumendiks. Dokumendi elukäik- Ajavahemikku dokumendi loomisest või saamisest kuni eraldamiseni hävitamiseks või avalikku arhiivi üleandmiseks nimetatakse dokumendi elukäiguks. Elukäigu määravad kindlaks toimingud, mis dokumentide haldamiseks sooritatakse. Dokumendi tüüp- Dokumendi sisu edasiandmise viisiks võib olla näiteks tekst, graafika, pilt või heli. Sisu edasiandmise viisist lähtudes räägitakse dokumendi tüüpidest, nagu tekstidokumendid, fotod, joonised, kaardid, helisalvestised, andmebaasid jne.
· reklaamväljaanded ja trükised; · rämpspost. 10. Nimeta olulisemad asutusesised asjaajamise korraldamist reguleerivad normdokumendid. Kirjelda lühidalt iga dokumendi olulisust (teie arvates) ja eesmärki. Juhtkond kehtestab õigusaktidega kõigile asutuse töötajatele täitmiseks kohustuslikud dokumentide haldamise alusdokumendid: · asjaajamiskord esitab nõuded asutuse dokumentide haldamisele alates nende loomisest või saamisest kuni eraldamiseni arhiiviasutusse või hävitamiseni, samuti kasutajate ülesandeid dokumentide haldamisel. Asjaajamiskord peab kirjeldama kõiki toiminguid dokumentidega kogu nende elukäigu jooksul, sh koostajate ja kasutajate ülesandeid, õigusi ja kohustusi. · Dokumentide loetelu kehtestab dokumentide liigitamise skeemi (enamasti funktsioonipõhine, sest struktuuripõhine liigitus on ebapüsiv), säilitamise tähtajad ja juurdepääsutingimused.
eelised teiste liikide ees: nad asustavad (koloniseerivad) aktiivselt looduslikke taimseid ja loomseid jäänuseid, taluvad hästi niiskuse ja temperatuuri kõikumisi ning on levinud üle maailma. Nad on vastupidavad käsitsemisele ja teiste liikidega koos elades muutuvad enamasti valitsevaks liigiks. Soodsates tingimustes on nende vihmausside elutsükkel, värskelt koorunud kookonist läbi suguküpsuse saabumise, kuni uue generatsiooni kookonite eraldamiseni, 45 kuni 51 päeva. Maksimaalne eeldatav eluiga on 4,5 kuni 5 aastat, kuid keskmine eluiga on 594 päeva temperatuuril 28oC ja 589 päeva temperatuuril 18oC, kuid looduslikes tingimustes on need näitajad tunduvalt madalamad, kuna neil on palju parasiite ja kiskjaid looduses. Dendrobaena veneta on suur vihmauss, kes on võimeline taluma suurematniiskuse kõikumist kui teised vihmaussiliigid, kuid eelistab mõõdukaidtemperatuure (15 kuni 25oC). Tema
viit vormistatakse samal kõrgusel adressaadi kolmanda reaga. Dokumendi vorming - Veel üheks sageli dokumentide kohta kasutatavaks mõisteks on dokumendi vorming. Dokumendi vorming on viis, kuidas andmed on dokumendis organiseeritud. Sagedamini räägitakse vormingust digitaaldokumentide puhul ja selle all mõistetakse andmefaili sisemist ülesehitust. Paberdokumendi vormingu määrab vormielementide paigutus paberil. Dokumendi elukäik - Ajavahemikku dokumendi loomisest või saamisest kuni eraldamiseni hävitamiseks või avalikku arhiivi üleandmiseks nimetatakse dokumendi elukäiguks. Elukäigu määravad kindlaks toimingud, mis dokumentide haldamiseks sooritatakse. Dokumendi elukäik jagatakse tinglikult kolmeks etapiks vastavalt sellele, kui tihti kasutajatel tekib dokumente järele vajadus aktiivne, väheaktiivne ja mitteaktiivne etapp. Dokumendi elukäigu aktiivne etapp on aeg, mil toimub dokumendiga seotud asja ajamine, näiteks juhtimisotsuse vastuvõtmine või ülesande täitmine
Arhivaal on osa rahvuslikust kultuuripärandist, säilitatakse püsivalt Rahvusarhiivis. Dokumendi element- on informatiivelement, mis kuulub dokumendi vormingu koosseisu. Dokumendivorming- määrab viisi, kuidas dokumendi elemendid on organiseeriud, st paigutatud paberil või esitatud faili siseselt. Dokumendi elukäik- Dokumendi elukäigu mõiste. Kolme tsükli iseloomustus. Dokumendi elukäik kujutab toiminguid dokumendiga alates dokumendi loomisest või saamisest kuni eraldamiseni dokumendisüsteemist (hävitamiseni või arhiiviasutusse andmiseni). Dokumendid läbivad oma eluaja jooksul järgmised tsüklid: Aktiivse Väheaktiivse Mitteaktiivse 1) Aktiivse elutsükli ajal on dokumendid töötajate käes, tööruumides. Toimingud: Loomine/saamine (asjajamiskord) Registreerimine (dokumendiregister)
(Parts, E. 2012) 3. GLOBALSISEERUMISE AJALOOST Majanduses iseloomustavad seda protsessi kasvav rahvusvaheliste kontsernide kasv ja see on seotud eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Mõningaid globaliseerimise sugemeid oli juba antiikajal. Rooma impeerium oli üks esimesi Hike, kes kinnistas oma ülemvalitsemise Vahemere piirkonnas ja mis viis erinevate kultuuride sügavale läbi põimumisele ning selles regioonis kohaliku too eraldamiseni. Globaliseerimise alglätteid leidus ka 16. ja 17. sajandil, kui kiire majanduse areng Euroopas oli seotud meresõidu ja geograafiliste avastustega. 17. sajandil Hollandi Ida-India kompanii (hollandi: Vereenigde Oostindische Compagnie, lühend V.O.C.) oli maailma esimene multinatsionaalne kontsern ning 16. ja 17. sajandite suurim ettevõte. (E-õpe, 2012) 19. sajandi kiire industrialiseerimine viis kaubanduse ja investeeringute kiirele kasvule Euroopa
üle mitte vähem kui viie aasta arhivaalid, digitaalarhivaalid sagedamini. 59.Mille kohta ja millal koostatakse arhivaalide loetelu? Eesmärk Arhivaalide loetelu on asutuses alalhoitavate arhivaalide füüsilise ja intellektuaalse haldamise vahend. See loetleb asjaajamises tekkinud toimikuid või muid füüsilisi üksusi, kasutades dokumentide loetelust pärit liigitusskeemi. Eesmärk on võimaldada ja jälgida arhivaalide kogu elukäiku alates nende loomisest kuni lõpliku eraldamiseni. *asjaajamistoimikute *muude füüsiliste isikute üle * 60.Arhivaale võib hävitada ainult AINULT HÄVITAMISAKTI ALUSEL 61. Mida tähendab dokumendiringlus? Dokumendiringlus on dokumentide liikumine organisatsioonis alates nende loomisest või saamisest kuni nende täitmise või väljasaatmiseni. 62.Kas kõik organisatsioonid peavad dokumente registreerima? Millal on see otstarbekas? Kõik organisatsioonid ei pea dokumente registreerima. Otstarbekas on see siis kui vaja mingit
- asutuse nimi; - struktuuriüksuse nimi ja tähis; - funktsiooni nimetus ja tähis; - sarja nimetus ja tähis; - säilitustähtaeg; - toimiku või muu üksuse järjekorranumber ja pealkiri; - toimikute või muude üksuste hulk; - arhivaalide piirdaatumid, so esimese ja viimase arhivaali kuupäev. Arhivaalide loetelus võib asjaajamisperioodi vältel tekkinud toimikud, mille säilitustähtaeg ei ületa 10 aastat, loetleda summaarselt. Arhivaalide hävitamiseks või arhiivi üleandmiseks eraldamiseni hoiab asutus need arhivaalide loeteluga vastavuses. Aasta või muu asjaajamisperioodi jooksul tekkinud toimikud või muud üksused, mille säilitustähtaeg ei ületa kümmet aastat, võib loetleda summaarselt. Arhivaalide loetelu on lihtne hallata digitaalselt, kasutades tabeltöötlustarkvara. Tähtis on, et iga arhivaalide loetelus toodud sarja jaoks oleks sisse seatud eraldi tabel, mida saab igal aastal jooksvalt täiendada.
evs.ee http://www.infokaitse.ee Nimetatud allikaid on kasutatud esitlusmaterjali koostamisel. Toimingud Dokumendi elukäik Peab olema jälgitav ! dokumendiga alates loomisest ja saamisest kuni Dokumendi omadused eraldamiseni (hävitamiseni või üleandmiseni Esmane väärtus Autentsus arhiivi) Dokument Usaldatavus arhiivisasutuses Aktiivne Dokument ESMANE Terviklikkus
mõistnud ja hinnanud. Nii on osad keemikud pidanud teda "pimeda keskaja" täiesti absurdseks nähtuseks. Ka nüüdisajal kirjutatakse alkeemiast kui omapärasest ja vastuolulisest kultuurinähtusest, sest see kõik oli tühi töö, kuna tegelikult ju mingit müstilist filosoofilist kivi ei ole olemas. Seepärast ka tavametallidest kullasaamise kõik katsed luhtusid ja parimatel juhtudel jõudsid nad lihtsalt välja kulla eraldamiseni tema ühenditest või siis mingile metallile kuldse välisilme andmiseni. Samuti kõik alkeemikute katsed igavese elu tagamine elueliksiiri abil ebaõnnestusid ja ka nende püüded saada universaalset lahustit ehk alkagesti jäid tulemusteta. Selliste jõupingutuste mõttetust näitab kujukalt Johann Kunckeli küsimus: "Alkagesti omanikud, milles te seda lahustit hoidma hakkate?" Tõepoolest,
dokumendid. Lisaks leidub neis uuemat arhiiviainest tänapäevani välja. Ajalooarhiiv on Eesti varasema ajaloo varasalv Riigiarhiivis on hoiul põhiosa Eesti Vabariigi dokumentidest 19181940 ja nõukogude ning saksa okupatsiooni aegseid materjale. Maa-arhiivides säilitatakse põhiliselt II maailmasõja järgseid dokumente. Dokumendi elukäik (Pilet 5 Dokumendi elukaar juurde) Ajavahemikku dokumendi loomisest või saamisest kuni eraldamiseni hävitamiseks või avalikku arhiivi üleandmiseks nimetatakse dokumendi elukäiguks. Elukäigu määravad kindlaks toimingud, mis dokumentide haldamiseks sooritatakse. Dokumendi elukäik jagatakse tinglikult kolmeks etapiks vastavalt sellele, kui tihti kasutajatel tekib dokumente järele vajadus aktiivne, väheaktiivne ja mitteaktiivne etapp. Dokumendi elukäigu aktiivne etapp on aeg, mil toimub dokumendiga seotud asja ajamine, näiteks juhtimisotsuse vastuvõtmine või ülesande täitmine
tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest. Globaliseerumine minevikus Majanduses iseloomustavad seda protsessi kasvav rahvusvaheliste kontsernide kasv ja see on seotud eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Mõningaid globaliseerimise sugemeid oli juba antiikajal. Rooma impeerium oli üks esimesi Hike, kes kinnistas oma ülemvalitsemise Vahemere piirkonnas ja mis viis erinevate kultuuride sügavale läbi- põimumisele ning selles regioonis kohaliku too eraldamiseni. Globaliseerimise alglätteid leidus ka XVI ja XVII sajandil, kui kiire majanduse areng Euroopas oli seotud meresõidu ja geograafiliste avastustega. Selle tulemusena portugali ja hispaania kaupmehed paljunesid tile kogu maailma ning alustasid Ameerika koloniseerimisega. XVII sajandil (asutatud 1602 kuni 1798) Hollandi Ida-India kompanii (hollandi: Vereenigde Oostindische Compagnie, lühend V.O.C. või VOC) oli maailma esimene multinatsionaalne kontsern ning XVI ja XVII
vastavusse viimist. Asjaajamiskord 31 7 Dokumentide loetelu 7.1 Üldist Dokumentide loetelu on vahend asutuse dokumentide elukäigu (vt SKEEM 2 ja SKEEM 3) planeerimiseks ja juhtimiseks. Sellega saab suuremal või vähemal määral ohjata kõiki dokumendihalduse protsesse alates hõlmamisest ja registreerimisest kuni eraldamiseni välja. Dokumentide loetelu sisu sõltub suuresti sellest, milliseid ülesandeid soovib asutus dokumentide loeteluga täita. Minimaalselt koosneb dokumentide loetelu dokumen- tide liigitusskeemist, sarjadele kehtestatud säilitustähtaegadest ja mõnest juurepääsu ohjamise vahendist. Põhimõtteliselt saab aga dokumentide loeteluga täita väga erine- vaid ülesandeid. Dokumentide loetelu on dokumendihalduse alusdokument, mille abil
Probleem seisnes aga selles, et vaid üksikud riigid olid nõus juudipõgenikke vastu võtma ning needki vähesed muutusid aina tõrksamaks. 1938. aastal kerkis emigratsiooni alternatiivina esile juutide füüsiline eraldamine. Koostati mitmeid kavasid, mille eesmärk oli asustada juudid sunniviisiliselt ümber Saksa kolooniatesse. Neid plaane ei viidud ellu, sest puudusid vajalikud vahendid. Oluline on siinjuures asjaolu, et astuti samm juutide diskrimineerimisest nende tegeliku eraldamiseni, kuigi tegu polnud veel massimõrvaga. Juute hakati esmakordselt laagritesse koondama üksnes seetõttu, et nad on juudid, 1938. aastal, pärast Kristallööd. · Deporteerimine – juutide ümberpaigutamine, et rajada juudivabu alasid, 1940–1945. Olukord muutus pärast seda, kui Saksamaa vallutas Poola. 1933. aastal moodustasid juudid vähem kui ühe protsendi Saksamaa rahvastikust ning kümme protsenti Poola elanikest. Kolmanda Riigi
annaabi.ee 
