Väljahingamine - Roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad –> rinnakorv väheneb mõõtmetelt ja kopsud lähevad õhust tühjaks 8. Mis tähtsust omab hingamisel piklik aju? Kui lähed ruumi nt kus on vähe õhku, siis CO2↑ –> impulss piklikusse ajusse –> hingamislihastesse –> toimub sissehingamine 9. Alveooli iseloomustus, ülesanne. Kopsualveoolid on ühekihilise epiteeliga õhumullid. Tagavad efektiivse gaasivahetuse. Verest liigub alveooli õhuruumi süsihappegaas, sissehingatust õhust liigub verre hapnik. 10. Joonis Ninaõõs – puhastab õhku (ripsepiteel ja limaepiteel). Palju veresooni õhu soojendamiseks. Neel – Suunab õhu kopsutorusse ehk trahheasse Kõri – koosneb kõhredest, sealt liigub läbi ainult õhk. Kõris on häälekurrud, mis pannakse võnkuma väljahingatava õhuga.
Seedesüsteem Seedesüsteem koosneb seedekanalist ja sellega seotud organitest: keel, hambad, süljenäärmed, kõhunääre, maks ja sapipõis. Seedekanal kujutab endast lihaselist toru, mida vooderdab epiteel. Epiteeli tüüp varieerub sõltuvalt täidetavast ülesandest. Seedekanali sein on peaaegu kogu ulatuses kolmekestaline. Suuõõs cavum oris Suuõõnt vooderdab mitmekihiline lameepiteel. Suuõõnes paiknevad keel, hambad, süljenäärmed ja tonsillid. Suuõõs jaguneb suuesikuks (vestibulum oris) ja pärissuuõõneks (cavum oris proprium). Tonsillid Suulaetonsill tonsilla palatina - paarilised piklikud lümfoidkoe koondised limaskesta prooprias sisemusse kulgeb 10-20 krüpti lümfisõlmekesed prooprias, allpool asuvatest kudedest eraldab sidekoeline kohn, kihnust kulgevad tonsilli sidekoelised septid. Hambad Anatoomiliselt koosnevad hambad kroonist, juurest ja neid ühendavast kaelast. Lõikunud hambal eristatakse v...
kiudude võrgust ja sisemisest kollageensete kiudude kihist Munajuhad Tubae uterinae Munajuha transpordib ootsüüdi munasarjast emakakeha valendikku ja on viljastumise kohaks Munajuha pikkus hobusel ja veisel on umbes 25 cm, seal umbes 20 cm ja utel 15 19 cm Eristatakse nelja segmenti: munajuhalehter infundibulum, munajuhaampull ampulla, munajuha kitsus isthmus, emakaosa e. intramuraalne segment pars uterina Munajuhalehtrit ümbritsevad epiteeliga kaetud narmad fimbriae; munajuhaampull on viljastumise tavaliseks kohaks Munajuha ehitus Munajuha koosneb kolmest kestast: limas-, lihas- ja serooskestast Limaskesta vooderdav silinderepiteel koosneb kahest rakutüübist: ripsmetega rakud ja ripsmeteta sekretoorsed rakud Lihaskest koosneb kahest kihist: sisemine tsirkulaarne ja välimine pikikiht (emaka lähedal lisandub kolmas lihaskiht) Munasari Ovarium Paarilised lamedad ovoidsed organid, kus valmivad munarakud ja moodustuvad hormoonid
2. Rakuhingamise käigus sünteesitakse kehale vajalik energia ATP molekulide näol VERERINGEELUNDKOND Vereringeelundkonna mood: 1. Süda-4 osaline-2 koda+2 vatsakest,hõlmased ja poolkuuklapid 2. Arterid ehk tuiksooned - viivad verd südamest, suurim on aort, kõige elastsemate ja venivamate seintega veresooned 3. Veenid ehk tõmbsooned toovad verd südamesse, pisut õhemad kui arterid, veeni siseseintel taskud ehk klapid 4. Kapillaarid ehk juussooned ühekihilise epiteeliga veresooned, mille kaudu toimub kopsukapillaarides ja kudedes gaasivahetus( difusiooni teel) Vereringeelundkonna funktsioonid: 1.Veri võimaldab hapniku, hormoonide, toitainete transporti (NB! Hapniku transpordiga seotud verevalk-hemoglobiin) 2. Veri tagab pideva ainevahetuse kehas 3. Veri ühtlustab meie keha temperatuuri 4. Veri osaleb organismi immuunsüsteemi olemasolus- leukotsüütidest ehk valgetest verelibledest LÜMFOTSÜÜDID
ja kaitsefunktsioon) ja ependüümi rakud (vooderdavad seljaaju tsentraalkanalit). Mikrogliia rakud paiknevad peamiselt hallaines. Fn sarnased sidekoe makrofaagidele, kuuluvad mononukleaarsete fagotsüütide süsteemi. 27. Torjuate organite üldine iseloomustus. Torujad organid moodustavad kaks süsteemi – välismaailmaga üheduses oleva (seede- ja hingamiselundid jne) ja suletud süsteemi (vere- ja lümfisooned). VÄLISMAAILMAGA ÜHENDUVAD: * limaskest – on kaetud epiteeliga, mis söögitorus ja pärasooles on sarvestumata mitmekihiline lameepiteel. Epiteeli alla jääb proopria ning limaskesta lihaskiht ja submukoosa. Submukoosas on närvid ja näärmed (kaksteistsõrmikus ja söögitorus). * lihaskest – koosneb silelihaskiududest, millel on ringlihaskiht ja longitudinaalne (väljaspool) kiht. Maol on veel üks lisakiht olemas. * adventiitsia või serooskest – kõhuõõnest väljaspool olevaid elundeid (nt söögitoru) katab
ühekihiline prismaatiline epiteel Näärmed paiknevad endo- (soolestik) või eksoepiteliaalselt prooprias (söögitoru) ja submukoosas (söögitoru, kaksteistsõrmiksool) Limaskesta päriskihti eraldab epiteelist basaalmembraan ja kihi moodustab seedetrakti algusosas kollageenseid kiude sisaldav kohev sidekude Limaskesta lihaskiht koosneb mõnes silelihasrakkude poolt moodustatud kihist Limaskesta epiteeliga kaetud pinnareljeef on kogu seedekanali ulatuses erinev – see võib olla sile (põsed), võib moodustada foveoole (magu), krüpte (sooled), volte, ja epiteelrakkude apikaalsel pinnal võivad olla mikrohatud (peensool) Submukooskihi moodustab kiudsidekude, mis osaleb limaskesta pikikurdude moodustumisel Mõnedes osades (söögitoru, kaksteistsõrmiksool) paiknevad submukoosas näärmed Nende näärmete juhad kulgevad läbi proopria ja avanevad limaskesta pinnale
ainevahetuse lõppsaadusena tekkinud süsihappegaasi eemaldamine. Peale selle võtavad hingamisorganid osa vee väljutamisest organismist. Sissehingatav õhk läheb sõõrmete kaudu ninaõõnesse. kus ta soojeneb. Ninaõõnes paiknevad karvad aitavad sissehingatavast õhust erandada tolmu. Ninaõõs jaguneb vaheseina abil kaheks pooleks, mis omakorda jagunevad kitsasteks ninakäikudeks. Suuõõnes eraldab ninaõõnt kõva suulagi. Ninaõõne näärmed toodavad nõret, mis koosneb ripsmelise epiteeliga seob tolmuosakesed sissehingatavas õhus. Tagasõõrmete e. koaanide kaudu läheb õhk neelu ja sealt edasi kõrisse. Viimane on kõhreliste seintega torujas organ,mis takistab söömisel sööda sattumist hingetorusse. Selleks suleb labidakujuline kõrikaas neelamisel sissepääsu hingetorusse. Kõriõõnes asuvad häälepaelad, mis koos nende vahele jääva häälepilu ja kõhredega moodustavad hääleaparaadi. Hääl tekib häälepaelte võnkumisest, mille
) 5-7m, elaval – 2-3m, läbimõõt alguses 4-5 cmm, lõpus 2-2,5 cm. Peensoole ülesanneteks on toitainete lõplik lõhustamine ja valkude (peptiidide), rasvade (rasvhapete+rasvlahustuvate vitamiinide) ning süsivesikute (suhkrute) imendamine. Peensoolel on 3 osa: a)Kaksteistsõrmiksool e. duodeenum (duodenum) (siit on arenenud ka maks ja kõhunääre!) b)Tühisool e. jejunum (jejunum) c)Niudesool e. ileum (ileum) Peensoole seina ehitus: A.Limaskest: Tavalised kihid, pind kaetud ühekihilise epiteeliga (hea imendamisvõime!). Lisaks suurendavad imendumispinda: a)ring- e. tsirkulaarkurrud (plicae circulares) b) soolehatud (villi intestinales) – mikroskoobis väikesel suurendusel nähtavad, sõrmekujulised, keskel vere- ja lümfisooned (luubi all meenutab peensoole limaskesta pind froteerätikut) c)mikrohatud (microvilli) – väikesed karvakesed epiteelirakkude pinnal Peensoole limaskest (jätk):
Välised orientiirid: kujult tüvikoonus – ülal lame põhimik (basis), all kumera otsaga tipp (apex). Tiputõuge tunda 5-6 roidevahemikus. Põhimiku piirkonnas väljuvad ja sisenevad suured veresooned – eespool kopsutüvi, selle taga aort, veel tagapool veenid. Südame ümber on perikard, mis sarnaneb peritoneumi ja pleuraga. Südame seina ehitus: A.Endokard – südame sisekest, kaetud endoteeliga (õhuke sisemine rakukiht, sarnaneb siseelundite epiteeliga); endoteeli all on elastse sidekoe kiht, mis moodustab ka klapid. B.Müokard – südame lihaskest, kodade seintes 2-kihiline, kuni 3mm paks; vatsakeste seintes 3-kihiline, paremal ca 5mm, vasakul ca 15mm paks. Kodade ja vatsakeste lihased on eraldi ja töötavad ka eraldi! C.Epikard – serooskest: 2 kihti – südame peal on epikard, mis suurte veresoonte väljumiskohal eemaldub südamest ja moodustab perikardi. Südamekambrid:
põletuspinnal tekivad suured villid, täidetud sültja eksudaadiga, tihti on villid purunenud; haavapõhi on valkjas-kahvatu, marmoreeritud , hemorraagiliste täppidega; puutetundlikkus on alanenud; kapillaarreaktsioon on negatiivne; paraneb 3-4 nädalaga karvanääpsudes ja näärmetes säilinud epiteliaalelementide arvelt; võib jätta paranedes armi; haava epiteliseerumine (uue epiteeliga katmine) toimub 10-12 päevaks. Villide infitseerumisel tekib visalt paranev põletik ja järele jäävad armid. III astme põletus – dermaalne põletus (combustio escharotica): nahk on kahjustunud kogu paksuses, hävinud on ka sügavamad epiteliaalelemendid; haav on pruunika või valkja värvusega, tuhm, nahkjas; nahaalune kude on ödematoosne; võib esineda hemorraagilise sisuga ville;
müomeetrium ( myometrium ) * välimine - serooskest ehk perimeetrium ( perimetrium) http://caltest.vet.upenn.edu/repropath/FUterus/mrendomet/131 mrendodiacopy.jpg Endomeetrium on kaetud silindrilise epiteeliga ja sisaldab seroosset sekreeti eritavaid näärmeid. Emakaõõnes on limaskest sile, aga emakakaelakanalis moodustab ta palmilehetaolisi kurde. Emakakaelas leiduvad näärmed eritavad klaasjaslimast sekreeti, mis moodustab bakteritsiidsete omadustega limakorgi (nn. Kristelleri kork ). See takistab mikroobide tungi emakaõõnde. Alates suguküpsusest teeb endomeetrium läbi tsüklilisi muutusi, mis on seotud munasarjades toimuvate protsessidega. ( vaata ovariaal- menstruaaltsükkel)
selles astsevaid luurakke e. Osteotsüüte Omab lamellaarset e.õhikulist ehitust. EPITEELID Ajalugu Frederik Ruysch -epithelium Friedrich Gustav Jakob Henle – Kaasaegse histoloogia rajaja, mis täielikult põhines kudede uurimisele mikroskoobi abil. 1838 – inimese keha epiteeli artikkel. Demonstreeris, et kõikkeha sise-ja välispinnad on kaetud epiteeliga. Epiteelkude – tihe kohesiivne rakkude plaat, mis katab või vooderdab keha ja organite vabu välis- ja sisepindasid ning moodustab ka funktsionaalse ühiku näärmetel. Üldjaotus Katte- e.pinnaepiteel ja näärmeepiteelid. Funktsioonid: - Katte- ja kaitsefunktsioon(epidermis) -Absorbitsioon e. Imendumine (seedetrakt) -Sekretsiooni e. nõristusfunktsioon(maoepiteel) -Ekskretsiooni e. eritusfunktsioon(neerutorukeste epiteel)
rääkida loomade tiinestumisest. Platsentasid saab jaotada ka mikroehituse järgi: selle alusel, mitu kihti eraldab loote ja emaslooma verd * epiteliokoriaalne – siga, hobune; loote ja ema vere vahele jäävad nii koorioni kui ka endomeetriumi epiteelid. * sündesmokoriaalne platsenta – mäletsejalised, koorion kontakteerub emaka stroomaga. * endoteliaalkoriaalne platsenta – koer, kass; emaslooma kapillaaride endoteel puutub kokku loote koorioni epiteeliga. * hemokoriaalne platsenta – närilised ja primaadid, koorioni epiteel puutub kokku emaslooma verega. Kontakt lootemembraanide ja endomeetriumi vahel toimub mikroskoopiliste hattude kaudu, mis ulatub koorionist välja endomeetriumi, nii suurendatakse kontaktpinda. Kontaktpindade jaotuse alusel jagatakse platsentad eri tüüpideks: difuusne (siga, hobune) – palju väikeseid kontakte üle terve lootemembraani kotüledonaarne (veis) – nööpjad kontaktid
avaldumisala kattub morfogeenide determinatsioonirindega. Adhesioonigeenid -> tulevase somiidi rakud hoiavad kokku. Eph-Ephrin süsteemi geenid -> tõukuvad valgud somiitide piiril -> uue somiidi eraldumine. Uue somiidi tagumise piiri rakud muutuvad tõukuvateks -> moodustub lõhe. Üks tõukumise mehhanism: Eph-Ephrin süsteem. Mesp2 indutseerib Eph- retseptorid, need omakorda Efriinid veel determineerimata mesodermi rakkudel -> tõukumine.Vastsündinud somiit: epiteeliga ümbritsetud pluripotentsed mesenhüümirakud. Somiidi diferentseeruvad: sklerotoom - selgrolüülideks; müotoom - seljaks, rindkereks ja kohtmises kehaseinaks; dermatoom - selja pärisnahaks. Skeletilihaste diferentseerumine (müogenees). Dermamüotoomi teke: Wnt ja Shh morfogeenid neuraaltorust ja epidermisest -> homeodomään transkriptsioonifaktorid Pax3 ja Pax7 -> müogeensed regulatoorsed faktorid:bHLH transkriptsioonifaktorid Myf5, Mrf4, MyoD
- mao ja peensoole (duodeenumi) - mao inaktiivses olekus on sulgur lõõgastunud ja piiriks on maolukuti PYLORUS -> avatud. - kui magu sisaldab toitu, on sulgur suletud - lukutiosa läheb üle peensooleks. Mao seina ehitus: 1. Mao limaskest paksus on üle mm ● Hallikasroosa, kaetud prismaatilise epiteeliga: pind ei ole sile, vaid moodustab väikesi kumeraid maovälju, toodab lima. ● Maos on hästi arenenud limaskesta alune kiht, tänu millele tekivad mao limasekestal kurrud. ● Arvukalt mitmes suunas kulgevaid kurde, eriti siis kui magu on tühi (kui magu on täis, siis kurrud lamenduvad). ● MAOTÄNAV: väikese kõveriku piirkonnas on pikisuunas kurde, mille abil makku sattunud vedelik võib liikuda otse peensoolde ilma muu maosisuga kokku puutumata.
lõpeb tavaliselt nelja kopsuveeniga südame vasakus kojas (arterites venoosne veri, veenides arteriaalne veri). Süda on ringesüsteemi keskne elund, mis verd enesest läbi pumbates tagab vere pideva ringluse kehas. Paikneb rinnaõõnes, keskseinandis. Kaalub 300 g. Südame ümber on perikard (südamepaun), mis sarnaneb ehituselt liigesekapsliga. Südame seina ehitus: · Endokard südame sisekest, kaetud endoteeliga (õhuke sisemine rakukiht, sarnaneb siseelundite epiteeliga); endoteeli all on elastse sidekoe kiht. Endokard moodustab ka südameklapid. · Müokard südame lihaskest, kodade seintes 2-kihiline, kuni 3mm paks; vatsakeste seintes 3-kihiline, paremal 5mm, vasakul 15mm paks. Kodade ja vatsakeste lihased on eraldi ja töötavad ka eraldi. · Epikard serooskest, südame peal on epikard, mis aga suurte veresoonte väljumiskohal eemaldub südamest ja moodustab seroosse perikardi; vahele jääb perikardiõõs.
Patogeensus ja virulentsus Patogeensus/patogeen mikroorganism, mis on võimeline esile kustuma infektsioonhaigust Virulentsus patogeensusse kvantitatiivne aste, infektsiooni esilekutsumise tõenäosus Adhesiivsus Invasiivsus Toksigeensus Virulentsusfaktor mikroobi komponendid (nt. geenid) või tema poolt produtseeritud ained, mis vahendavad tema poolt esilekutsutud kahjustust Mikroobide patogeensust määravad omadused Adhesioonivõime - P- fimbriad võimelised seostuma urotrakti epiteeliga (uropatogeenne E.coli). Polüsahhariidkapsel - S. pneumoniae kihnuga tüved põhjustavad invasiivseid infektsioone, kihnuta tüved vähepatogeensed. Omadus läbida barjääre - meningiiti tekitab E.coli K1:H7 serotüüp. Mikroobide hulk - TBC (10 rakku); shigelloos (>103 raku); salmonelloos (>108 raku). Mikroobide paljunemiskiirus inkubatsiooniperiood Adhesioon Bakterite pilid (pilid; fimbriad) - vahendavad bakterite kinnitumist makroorganismi rakkudele. Esialgu suhteliselt lõtv side
täiskasvanud eelneva S. pyogenese poolt põhjustatud hingamisteede või nahainfektsiooniga, raske streptokokilise haigusega lapsed (reumaatiline palavik, glomerulonefriit). Esineb aastaringselt, aga… Farüngiit ja seonduv reumaatiline palavik, glomerulonefriit on sagedasem külmadel kuudel, püodermia ja seonduv glomerulonefriit soojadel kuudel. Virulentsus. • Antifagotsütaarne kihn. • Epiteeliga seonduv lipoteihhoiinhape. • M-proteiin käitub adhesiinina, vahendab internalisatsiooni peremehe rakkudesse, on antifagotsütaarne, degradeerib C3b. • M-laadsed proteiinid seovad IgM, IgG, on antifagotsütaarne. • F-proteiin vahendab internalisatsiooni ja kinnitumist epiteelile. • Pürogeensed eksotoksiinid – pürogeensus, võimendavad hilistüüpi ülitundlikkust ja vastuvõtlikkust endotoksiinile,
Neerude struktuurseks ühikuks on nefron (mõlemas kokku on 2-2,5 miljonit). Koosneb: algab keraja neerukehakesena, mis koosneb *veresoonte pähmakesest e. Malpighi kehakesest (filtratsioon) ja *teda ümbritsevast päsmasekihnust e. Bowmani kihnust; *Neerutoruke e. tubulus on nefroni teine peamine osa, õhukeste seintega toruke, mis algab päsmasekihnust ja suubub koos teiste tuubulustega ühisesse kogunemistorukesse (tagasiimendumine). Kogupikkus ~2-6 cm. Kogu pikkuses voodertatud ühekihilise epiteeliga. Tubulusel on 3 osa: * glomeruluse läheduses on pronksimaalne väänline neerutoruke *Henle ling U-kujuline neerusäsisse suunduv (iga 7-s ulatub sügavale säsisse). Selle ülenev osa jõuab oma glomeruluse juurde ja muutub distaalseks väänliseks neerutorukeseks. Nefronis tekkinud uriin satub kogumistorude kaudu neerukarikatesse, neeruvaagnasse ja sealt kusejugade kaudu põide. Neerud on rikkaliku verevarustusega (hulgaliselt veresooni)
iseuuenevad tüvirakud, mis annavad aluse nefroni erinevatele rakutüüpidele. Epiteliaalsetest neeruvesiikulitest kujunevad läbi morfogeneetiliste liikumiste nn „S-kujulised kehad“, mis pikenevad ja diferentseeruvad neeru regionaalspetsiifilisteks rakutüüpideks: Bowmanni kapsli rakud, podotsüüdid, proksimaalse ja distaalse neerutorukese rakud. S-kehade proksimaalne osa neerukehake (glomerulus) varustatakse veresoontega ning keskmine ja distaalne osa liitub kusejuhapunga epiteeliga võimaldades materjali liikumist kahe struktuuri vahel. Kusejuhapunga jätkuv kasv ja harunemine moodustab kogumistorukesed, mis ühendavad nefronid kusejuhaga. Kusejuha omakorda kannab filtreeritud uriini moodustuvasse kusepõide. 58 Millest areneb kusepõis ja kusiti? Võrdle imetajat, kala, amfiibi. Kusepõis areneb kloaagist, mis on endodermi poolt vooderdatud
Neerude struktuurseks ühikuks on nefron (mõlemas kokku on 2-2,5 miljonit). Koosneb: algab keraja neerukehakesena, mis koosneb *veresoonte pähmakesest e. Malpighi kehakesest (filtratsioon) ja *teda ümbritsevast päsmasekihnust e. Bowmani kihnust; *Neerutoruke e. tubulus on nefroni teine peamine osa, õhukeste seintega toruke, mis algab päsmasekihnust ja suubub koos teiste tuubulustega ühisesse kogunemistorukesse (tagasiimendumine). Kogupikkus ~2-6 cm. Kogu pikkuses voodertatud ühekihilise epiteeliga. Tulubusel on 3 osa: * glomeruluse läheduses on pronksimaalne väänline neerutoruke *Helene ling U-kujuline neerusäsisse suunduv (iga 7-s ulatub sügavale säsisse). Selle ülenev osa jõuab oma glomeruluse juurde ja muutub distaalseks väänliseks neerutorukeseks. Nefronis tekkinud uriin satub kooogumistorude kaudu neerukarikatesse, neruvaagnasse ja sealt kusejugade kaudu põide. Jukstamedullaarsed nefronid. ??? Neerud on rikkaliku verevarustusega (hulgaliselt veresooni)
annaabi.ee 
