Küsimused epistemoloogia loengu kohta 1. Milliste filosoofilste küsimustega tegelevad epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia? Epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia: On filosoofia üks põhivaldkond, kus küsitakse... · Teadmise võimalikkuse ja selle objektiivsuse kohta · Tunnetusemehhanismide kohta · Tõe olemuse kohta 2. Epistemoloogias on sageli oluline tegelikkuse ja näiluse eristamine. Tooge tegelikkuse ja näiluse eristamise vajaduse kohta üks näide. A: Peeter on hea sõber B: Peeter käitub hea sõbra kombel 3. Kirjeldage Platoni koopa allegooriat ja selgitage, mida selle mõistujutu elemendid sümboliseerivad. Koopa mõistujutt Mida need asjad sümboliseerivad Päike Hüve idee Looduslikud asjad Ideed
1. Milliste filosoofilste küsimustega tegelevad epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia? Teadmiste võimalikkus ja selle objektiivsus, tunnetusmehanismid, tõe olemus. Kas ja kuidas on üldse võimalik teada mis on tegelikult, tõeliselt eronevalt sellest, mis näib olevat? 2. Epistemoloogias on sageli oluline tegelikkuse ja näiluse eristamine. Tooge tegelikkuse ja näiluse eristamise vajaduse kohta üks näide. Valuaistingud, neid on treenides ja erinevate ravimitega võimalik välja lülitada. Siiski valuaistingud on meil asja eest. Kui hakkida köögivilju ilma valuaistinguteta võib juhtuda, et lõikad omal kogemata sõrme otsast ära. Füüsiline valu näitab ka kehale, mida tuleb parandada seega valuvaigistitega selle alla surumine ei ole alati parim lahendus. Me võime valu
Küsimused epistemoloogia loengu kohta 1. Milliste filosoofilste küsimustega tegelevad epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia? Küsitakse teadmiste võimalikkuse ja selle objektiivsuse kohta, tunnetusmehhanismide ja tõe olemuse kohta. Kas ja kuidas on võimalik teada, mis on tegelikult erinev sellest, mis näib olevat? 2. Epistemoloogias on sageli oluline tegelikkuse ja näiluse eristamine. Tooge tegelikkuse ja näiluse eristamise vajaduse kohta üks näide. Peeter armastab mind. väide tegelikkuse kohta. Peeter väidab, et ta armastab mind. väide näiluse kohta. 3. Kirjeldage Platoni koopa allegooriat ja selgitage, mida selle mõistujutu elemendid sümboliseerivad. Mõistujutt teadmise kohta. Filosoofi, rahvamassi, tegeliku ja näiluse vahekorrad.
kehalised kui ka vaimsed sündmused on Jumala poolt määratud ning kooskõlastatud. Ruum ja aeg Ruum ja aeg on subjektiivsed. Ruum ja aeg ei ole iseenesest olemasolevad reaalsused vaid teiste reaalsuste olemasolust tulenevad fenomenid. Kui ei oleks elusaid looduid, jääksid ruum ja aeg ainult Jumala ideedesse. Tajumine on see, mille tõttu tunneme me maitseid, näeme kujutisi ning avaldame muljeid. Epistemoloogia Epistemoloogias kritiseeris õpetust hingest kui tabula rasa'st. Leibnize ettekujutuste järgi on hingel juba enne igasugust reaalset kogemust oma eripärad ning eelsoodumused. Vastandas väite ''arus ei ole midagi, mida poleks aistingus, peale aru enda''
) 3. Ontoloogilised küsimused (Mis on mineviku mõte? Kuhu see välja viib? Kas on olemas jumalik ettemääratus jne. Ei esita küsimusi ajaloouurimise kohta vaid ajaloo enda kohta.) 4. Eetilised, juriidilised ja poliitililised küsimused (mineviku kasutamise kohta) Alates 1945 aastast on jagatud ajalooteooria uurimine kolme perioodi: 1. 1945-1970 analüütiline ajaloofilosoofia Peamine tähelepanu oli pööratud epistemoloogias tõestamise probleemile ja metodoloogias teadusliku seletuse probleemile. Eesmärgiks oli ,,objektiivsus" ja ,,tõele võimalikult lähedale pääsemine". Alltekst: Carl Hempeli artikkel ,,Katusseadustest" universaalsed seletused ajaloo kohta. Hempeli liitlased positivistid, vastased hermeneutikud ja historistid. Iseloomulik kokkupuutepunktide puudumine filosoofide ja ajaloolaste väitluste vahel
Sokratese vastus Kritonile tema matmistalitluste kohta väljendab seda, et temale kui filosoofile on omane hingeline tegevus ja matmise ajaks on ta hing juba kehast eemaldunud. Keha ilma hingeta on vaid tühi kest, mida ei tasuks üle tähtsustada. Seetõttu tuleks ta matta nii nagu teised heaks arvavad. 6. loeng Küsimused epistemoloogia loengu kohta 1. Milliste filosoofilste küsimustega tegelevad epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia? 2. Epistemoloogias on sageli oluline tegelikkuse ja näiluse eristamine. Tooge tegelikkuse ja näiluse eristamise vajaduse kohta üks näide. 3. Kirjeldage Platoni koopa allegooriat ja selgitage, mida selle mõistujutu elemendid sümboliseerivad. 4. Milliseid olemise valdkondi Platon eristab? 5. Milliseid teadmise astmeid Platon eristab? Selgitage neid eristusi näidetega. 6. Kas põhimõtteliselt on tegelikkust ja näivust võimalik eristada? Tooge välja ja selgitage kolme
lugenud. Milline on Popperi hinnang Platoni epistemoloogiale? Popperi hinnangul võib Platonlik essentsialism viia teaduse-tõlgendusele, mis pärsib teadmise kasvu. Milline oli Popperi järgi traditsiooniliste poliitikateooriate keskne küsimusepüstitus? Kes peaks valitsema, milline on ideaalne valitseja? Filosoofia ajalugu I / FLFI.01.103. Milline on Popperi kriitika selle küsimusepüstituse aadressil? Nii nagu Popper epistemoloogias on seisukohal, et inimkonna käsutuses pole kriteeriumit kindlalt otsustamaks, kas üks teooria on tõene, nii puuduvad tema hinnangul ka poliitikas kriteeriumid tegemaks kindlaks, kas keegi saab olema hea valitseja või mitte. Kuidas formuleerib Popper poliitikateooria peamise probleemi? Popperi jaoks on oluline saada lahti halbadest valitsejatest ning tema probleem väljendubki just kuidas seda teha. Milles seisneb Popperi nn. "metodoloogiline individualism"?
Milliste filosoofiliste küsimustega tegelevad epistemoloogia/tunnetusteooria/gnoseoloogia? Teadmise võimalikkus ja selle objektiivsus? (Kas me saame lihtsalt uskuda mingitesse asjadesse või saame midagi tõsikindlat ka nende asjade kohta väita? Kas meil on tegelikult võimalik eristada tõde sellest, mida inimesed lihtsalt tõest arvavad?) Millised on tunnetusmehhanismid? Tõe olemus? (Millised on tõesed väited? Kas neil on mingi olemuslik tunnusjoon?) 2. Epistemoloogias on sageli oluline tegelikkuse ja näiluse eristamine. Tooge tegelikkuse ja näiluse eristamise vajaduse kohta üks näide. Näiteks on kaks lauset: A - Peeter on hea sõber, B - Peeter käitub hea sõbra kombel. A lause on tegelikkuse kohta, näitab, et Peeter ongi hea sõber, ei sõltu sellest milline on minu juurdepääs tegelikkusele. B lause on aga näiline, mulle võib see ainult nii tunduda, kuid see ei pruugi tegelik olla. 3
Üldjuhul loomade kehadesse. Mida vastab Sokrates Kritonile, kes küsib, kuidas tuleks teda matta (115c)? Küsimusele kuidas teda matta, vastab Sokrates, et nii kuidas aga meeldib. Eeldusel, et Sokrates ei suuda nende eest põgeneda. Milliste filosoofilste küsimustega tegelevad epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia? Küsitakse teadmiste võimalikkuse ja selle objektiivsuse kohta, tunnetusmehhanismide kohta ja tõe olemuse kohta. Epistemoloogias on sageli oluline tegelikkuse ja näiluse eristamine. Tooge tegelikkuse ja näiluse eristamise vajaduse kohta üks näide. A) Mari on sõbralik. B) Mari käitub sõbraliku inimese kombel. A- laused on väied tegelikkuse kohta, kuidas asjad tegelikult olid, olenemata minu juurdepääsule antud tegelikkusele. Sõltumata sellest kuidas minuni see teadmine on jõudnud/vahendatud. B- Juhul kui mulle on tähtis, kas Mari on sõbralik või mitte, on mulle ka oluline teada, kas
põhisuunad: ratsionalism (arvamus, et tõe tunnetuseni on võimalik jõuda mõtlemise ja mõistuse vahendusel), empirism (vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid), transtsendentaalne kriitika (eeldab mõtlemist), fenomenoloogia (filosoofilise uurimise aluseks on fenomen), pragmatism (asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena). Veel uurib epistemoloogia küsimusi tõe olemuse kohta. 90. Epistemoloogias on sageli oluline tegelikkuse ja näiluse eristamine. Tooge tegelikkuse ja näiluse eristamise vajaduse kohta üks näide. Oluline on teada mitte ainult seda, mida räägitakse või kuidas mulle miski tundub vaid tähtis on ka see, kuidas on asjad tegelikult. Näiteks kohtumõistmisel ja süüdistamisel on oluline teada, kas mingi asi tõesti juhtus või me peame lihtsalt võimalikuks ja tõenäoliseks seda, et see võis juhtuda. Mari rääkis minust halvasti
mingit vahet kuhu see keha poetada. Kuna keha on nii kui nii ainult segadust ja ängi tekitanud temale on see iseenesest aru saadav. 6.nädal Küsimused epistemoloogia loengu kohta 1. Milliste filosoofiliste küsimustega tegelevad epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia? epistemoloogia tegeleb küsimustega teadmise võimalikkuse ja selle objektiivsuse kohta. Tunnetusteooria tegeleb küsimustega tunnetus mehhanismide kohta . Gnoseoloogia tegeleb küsimustega tõe olemuse kohta. 2. Epistemoloogias on sageli oluline tegelikkuse ja näilisuse eristamine. Tooge tegelikkuse ja näilisuse eristamise vajaduse kohta üks näide. Ants annab mulle oma auto.-sellisel juhul antakse mulle tegelikkuses auto Ants väidab, et ta annab mulle oma auto.- sellisel juhul näib mulle, et mulle antakse auto. Kui vaadata Põhja-Korea telekanalit või käia seal ekskursioonil siis näib, et see riik on edukaim riik maailmas. Tegelikus aga räägib, et tegemist on suhteliselt vaese riigiga. 3
vasturääkivuse tagajärjeks on aga igal juhul väärus. Ning kui oleme need ära tundnud, näitab meie oma vigade tuhm punane tuluke meile vaevalist teed koopapimedusest välja” [seals.]. Popperi poliitikateooria. Traditsiooniline – näiteks Platoni – poliitiline õpetus oli tegelenud küsimusega, kes peaks valitsema, milline on ideaalne valitseja. Popperi hinnangul on küsimuse selline asetamine mittemõistlik. Nii nagu ta epistemoloogias oli seisukohal, et inimkonna käsutuses pole kriteeriumit otsustamaks, kas üks teooria on kindlalt tõene, nii puuduvad tema hinnangul ka poliitikas kriteeriumid tegemaks kindlaks, kas keegi saab olema hea valitseja või mitte. Pigem tuleks olla valmis selleks, et iga valitseja ja iga poliitika võib lõpuks halvaks osutuda. Seetõttu on poliitika peamine küsimus selles, kuidas saada lahti halbadest valitsejatest, kuidas halbu valitsejaid n.ö. “falsifitseerida”
Ent juba D. Hume väitis, et loodusseadused ei ole loogilises mõttes paratamatud. Filosoofias ja loogikas eristatakse (vt ka Hacking 1975): loogilist võimalikkust, füüsikalist (nomoloogilist) võimalikkust. Et isikul on F-võimatu võtta X-i suhtes E-hoiak, ei tähenda, et see oleks L-võimatu. Võime kujutleda maailma, kus laibamürgid ei vallanda okserefleksi st maailma kus "füsioloogiline okseseadus" ei kehti, või kus see kehtiks teistes tingimustes. b) kogemistingimused? Epistemoloogias: asjad paistavad erinevates tingimustes erinevalt. Esteetikas: Kunstiteoste õige vaatamine (hindamine, jms) eeldab õigeid kogemustingimusi (sõltuvad kunstiajaloolistest asjaoludest jms) (Ziff 1964) Psühholoogilised tingimused (purjus, "narkos") Füüsiline tingimused (pime ruum) NB! Eri hinnangud tulenevad sellest, et hindajad eeldavad (sageli enese teadmata) erinevaid kogemistingimusi (Zemach 1997). Objekti kogemistingimused: Objektide "võimekus" olla E-hoiaku objekt sõltub
kõigutamatud eelarvamused, mõistete määratlematus või hägusus (kas õunad moodustavad kuhja või mitte), piirjuhtumid, süstematilised eksimused, raskused „ühise keele“ leidmisel (moslemi fundamentalistid ja juudi usku). 34. Mis on teadmine nn standardkäsitluses (teadmise tarvilikud tingimused)? Tooge näiteid, millal inimene selle mudeli alusel midagi teab. Teadmise mõiste loomulikus keeles on hägus ja kasutus intuitiivne, kuid epistemoloogias püütakse luua ranget ja selget teadmise kontseptsiooni (vt allpool). Propositsioonilise teadmise tarvilikud tingimused. S teab, et p parajasti siis, kui: 1) S usub, et p; 2) S’i uskumus, et p, on õigustatud; 3) p on tõene; 4) õigustus tagab, et uskumuse ja tõesuse kokkulangemine teadmises ei ole juhuslik. (S - subjekt p – propositsioon) Uskumus on nn propositsiooniline hoiak.
Võime jagada ja valitseda: sekundaarsed kvaliteedid sõltuvad täielikult vaatlejast, mõistuse kategooriad ei sõltu vaatlejast. Naturalism – võimalik kesktee idealismi ja realismi vahel. me tunnetame maailma enam- vähem nii nagu see on, sest maailm on meid kujundanud seda tunnetama. 4.loeng TÕDE I Tõde filosoofilise probleemina Eetikas: kas ja mis tingimusel peaks rääkima tõtt? (hädavale?) Esteetikas: mis on kunstitõde? Epistemoloogias: kuidas teame tõde? mille alusel tunneme tõe ära? Keelefilosoofias: milline on fraasi „on tõene“ roll keeles? *Mis on tõeteooria? sellega on silmas peetud erinevaid asju: teooria tõekandjatest, tõefraasi funktsioonist, tõe kriteeriumist, tõest endast, sõna „tõene“ tähendus, mida tähendab seda sõna mõista, sellest mida tähendab omada tõe mõistet. *Mis on tõe kandjad? Tõesust omistatakse eelkõige keelelistele ühikutele. Et keeleväliste
Kas valetada tohib?). Religiooni ja filosoofia sarnasusi: Kuidas, miks on maailm tekkinud? Kas meil on vaba tahe? Mida tohime teistele teha? Kas hing eksisteerib kehata? 3. LOENG: TÕDE 1. Tõde filosoofilise probleemina. „Tõeteooria” tähendused. Eetikas: Kas (ja mis tingimustel) peaks rääkima tõtt? (Hädavale + „tõde on valus kuulata“) Esteetikas: Mis asi on kunstitõde (eriline tõeliik või lihtsalt õde kunstis?) Epistemoloogias: Kuidas teame tõde? Mille alusel tunneme tõe ära? Keelefilosoofias: Milline on fraasi „on tõene“ roll keeles? “Tõetooria” on teooria: 1) tõekandjatest (laused/faktid vms); 2) tõefraasi (“on tõene”) funktsioonist; 3) tõe kriteeriumist; 4) tõest endast. 5) sõna “tõene” tähendusest; 6) mida tähendab mõiste “tõene”; 7) sellest, mida tähendab omada tõe mõistet. 2. Milles seisneb nn tõekandjate küsimus? Miks ei saa olla autod ja kivid tõesed?
Teisalt sisaldub nt budismis rikkalik filosoofiline pärand, millel on palju sisulisi kokkupuutepunkte lääne filosoofiaga 31. Frank P .Ramsey ,,pole olemas iseseisvat tõeprobleemi, vaid üksnes keeleline segadus" 32. Tõde filosoofilise probleemina Eetikas: Kas (ja mis tingimustel) peaks rääkima tõtt? (Hädavale + ,,tõde on valus kuulata") Esteetikas: Mis asi on kunstitõde (eriline tõeliik või lihtsalt õde kunstis?) Epistemoloogias: Kuidas teame tõde? Mille alusel tunneme tõe ära? Keelefilosoofias: Milline on fraasi ,,on tõene" roll keeles? 33. Mis on tõeteooria? Silt ,,tõeteooria" on tähistanud erinevaid asju. Teooria ... - Tõekandjatest (laused?faktid?maakaardid) - Tõefraasi ,,on tõene" funktsioonist - Tõe kriteeriumist - Tõest endast - Sõna ,,tõene" tähendusest - Mida tähendab mõiste sõna ,,tõene" - Sellest, mida tähendab omada tõe mõistet 34
annaabi.ee 
