Leidsid 19 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Energiajookide mõju tervisele". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jook, jooki, kofeiin, energiajook, energiajooki, energiajookide, tauriin, energiajoogid, alkohol, jooke, joogis, jookides, treeningut, energiajoogis, igapäevase, joomise, segamine, joonud, postimees, koostaja, juhendaja, aastakümnetel, energiajooke, juuakse, viitavad, veresoonkonna, haigustesse, kogustes, stimulant, koola, kohvis, aminohapeAleksander Andrejev AT112 SISSEJUHATUS Selles iseseisvas töös tahaksin teha kindlaks energia jookide kasu inimesele ja ka kahju , mida see toob oma mõjuga. Energia joogid tegelikult ei anna inimesele energiat (kkal) vaid annavaad lihtsalt inimese organismile võime tunnet andes Kofeiini,Tauriini,glükoosi, B-vitamiine, Guarana ja glükoronolaktoni . Aleksander Andrejev AT112 1 ENERGIAJOOKIDE OLEMUS Energiajookideks nimetatakse jooke, mis sisaldavad süsivesikuid ,vitamiine, mineraalaineid ja lisaks nendele muid toimeaineid mis ergutavad keha. Nendeks toimeaineteks on tauriin, glükoronolaktoon, kofeiin, erinevad taimeekstraktid ning muud ained. Kaubanduses müüdavad energiajoogid on kõik sama ülesehitusega, veidi erineva maitse ja koostisega (vitamiinide ning ergutite hulk 100ml kohta). Müüdid
KEILA KOOL 10B klass Olari Tõnison ja Mikk Kelement Energiajoogid Uurimistöö Juhendaja: õp. Heli Israel Keila 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1 ENERGIJOOGID JA NENDE KOOSTIS....................................................................... 4 1.1 Kofeiin..................................................................................
... 24 KOKKUVÕTE............................................................................................................... 26 Kasutatud kirjandus:..................................................................................................... 27 Lisa 1........................................................................................................................... 29 SISSEJUHATUS Energiajoogid on joogid, mis sisaldavad teatud koguses vitamiine ja turgutavaid aineid nagu kofeiin, guaraana ning teisi sarnase toimega koostisosi. Need panevad inimese 2 ennast tundma erksamana. Esimene energiajook tuli Euroopasse 1987. aastal ja nende populaarsus on kiiresti kasvanud. Eestis on energiajook suhteliselt uus asi. Eriti just noored on hakanud tarbima üha enam jooke, mida nad tegelikult ei vaja. Kohe kui tekib väike väsimustunne, minnakse poodi ja haaratakse energiajook, sest arvatakse, et jook
Jõgeva Gümnaasium Aile Tomson 11. A Energiajoogid Jõgeva Gümnaasiumis Uurimistöö Juhendaja Estri Vaht Jõgeva 2012 Sisukord 1.1. Energiajookide ajalugu.....................................................................................................4 Sissejuhatus Energiajookide tarbimine on muutunud üha populaarsemaks ja seda just koolinoorte seas. Mõned peavad energiajooke sama süütuks kui limonaadi, teised võrdsustavad neid aga narkootikumidega, kuid põhjalikke uuringuid energiajookide mõjust on vähe. Energiajoogid bi tavaliseks janu kustutamiseks, sest neid eristab teistest jookidest suur kofeiini, tauriini,
ENERGIAJOOGID JA TERVIS Rahvatervis, terviseedenduse ja sotsiaaltervishoiu alused MIS ON ENERGIAJOOK? Energiajook ei ole tavaline karastusjook, mida võib juua janu kustutamiseks. Energiajookideks nimetatakse jooke, mis sisaldavad süsivesikuid, vitamiine, mineraalaineid ja lisaks neile muid toimeaineid. Energiajookide ohud kõrge kofeiinisisaldus ei ole piisavalt andmeid energiajoogi koostisosade koostoime kohta noorte suur energiajookide tarbimine PROBLEEM Inimesed ei ole teadlikud nende jookide mõjust ja kahjulikkusest organismile. Noorukid vanuses 12-18 aastat pole teadlikud energiajookide kahjulikkusest ja tarvitavad neid seetõttu liigselt. Tänapäeval on ka uueks trendiks saanud alkoholi ja energiajoogi kokkusegamine. Arvatakse, et sellega kaob alkoholi järelmaitse ning jätkub peoõhtuks rohkem energiat. Statistilised näitajad eestis ja maailmas
Lasnamäe Üldgümnaasium Energiajookide tarbimisharjumused ja teadlikkus Uurimistöö Autor: Kaspar Erik Lind 11. klass Juhendaja: Kristel Suurorg Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 3
Energiajookide mõju tervisele Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Maiu Mängli 10b Mis on energiajook ? Energiajook on üks jookide liigist, milles sisaldub palju erinevaid aineid. Tootjate sõnul peaks energiajook suurendama energiavarusid, kuid tegelikult ei anna energiajook lisaenergiat vaid hoopis aitab ära kasutada olemasolevad varud. Energiajook pole ohutu ! Energiajook ei ole tavaline karastusjook, mida võib juua janu kustutamiseks. Selle tarbimisega peavad olema ettevaatlikud isegi terved inimesed. Kasutades organismi olemasolevaid energiavarusid, kurnab energiajook organismi ja tekitab hiljem veelgi suuremat väsimust. Intensiivsele tööperioodile peab kindlasti järgnema puhkus jõu taastamiseks. Kõige suuremaks ohuks energiajoogi puhul peetakse kõrget kofeiinisisaldust.
Energiajoogid Võru I Põhikool 9.c Roman Tjapkin Mis on energiajook? Energiajook on küllaltki uus jookide liik, mis tuli Eesti turule viimastel aastakümnetel. Need ei ole tavalised karastusjoogid, neid eristab teistest jookidest kofeiini, tauriini, glükoronolaktooni ja muude toimeainete ning taimsete ekstraktide oluliselt suurem sisaldus. Kaubanduses müüdavad energiajoogid on erneva koostisega ja toimeainete sisaldusega, mistõttu võivad jookide toime olla erinev. Nende mõju tervisele on vähe uuritud. Kofeiin Kofeiin on stimulant ehk aine, mis stimuleerib südant ja kesknärvisüsteemi ning tõstab vererõhku. Kofeiini sisaldub koola-tüüpi jookides, tees, kohvis, sokolaadijookides ja teistes sarnastes toodetes. Enamik tarbitavates energiajookides sisaldab kofeiini 240 320 mg liitri kohta, tees 245 430
ANTIREKLAAM Sissejuhatus: Me valisime selle teema sellepärast, kuna liiga paljud noored tarvitavad energiajooke. Kuid tavaliselt ei tea keegi täpselt, kui ohtlikud on energiajoogid tegelikult või mõtlevad, et asi pole üldse nii hull. Inimesed võtavad neid kui tavalisi karastusjooke, kuid ei mõtle kahjulikkusele. Energiajoogid ei ole tavalised joogid. Neid eristab teistest jookidest kofeiini, tauriini ja muude toimeainete ning taimsete ekstraktide oluliselt suurem sisaldus. Müügil olevate energiajookide hulk maailmas on enneolematu. Tootjad hiilgavad aina uute lubadustega - kiire kaalukaotus,
Alkoholi ja energiajoogi kooslus Viimasel ajal on muutunud üha populaarsemaks energiajookide ja alkoholi koos tarbimine. Arvatakse, et kui tarbitakse koos alkoholi ja energijooki siis vähendab see joovet ja tekitab hea enesetunde. See kõik on aga väga petlik. Üks ohtlikemaid kombinatsioone on energiajookide tarbimine koos alkoholiga, mis on ööklubides ka väljaspool Eestit populaarne. Ööklubides on muutunud populaarseks juua viina ja energiajoogi kokteile, sest usutakse,et energiajook vähendab viina depressiivseid omadusi. Kofeiin on stimulaator, alkohol aga depressant. Seetõttu võib tunduda, et alkoholi tarbimine koos energiajoogiga varjab joovet ja parandab enesetunnet. Tegelikult aga ei vähenda energiajook alkoholisisaldust väljahingatavas hingeõhus ega paranda reaktsioonikiirust
Uurimustöö 11d klass 01.12.09 Probleem: Energiajookide mõju noortele? Taustainformatsioon: Energiajoogid on on küllaltki uus jookide liik, mis on Eesti turule tulnud viimastel aastakümnetel. Energiajooke kasutavad Eestis peamiselt noored, enne spordiüritusi või nende ajal, uskudes, et energiajoogid annavad neile lisaenergiat. Enamik ,,energiajookide" nime all müüdavaidjooke on mõeldud hoopis profisportlastele suure füüsilise koormuse puhul või inimestele haigusjärgsel taastumisperioodil ning need ei sobi noortele. Energiajookideks nimetatakse jooke, mis sisaldavad süsivesikuid, vitamiine, mineraalaineid, kofeiini, tauriini, glükoronolaktooni, erinevaid taimseid ekstrakte ja teisi aineid, mis võivad esineda joogis üksi või koos. Hüpotees:
Energiajoogid Aile Tomson 11. A Sisukord Energiajookide ajalugu Energiajoogid ja nende koostis Energiajookide mõju organismile Energiajoogid ja alkohol Pildid Kasutatud kirjandus Energiajookide ajalugu Esimeseks energiajoogiks peetakse LipovitanD, mis töötati välja jaapanlase Taisho Pharmaceuticals poolt 1962. aastal. Sarnaseid jooke toodeti varemalt ka 1960. aastal. Nt. Lucozade, mida kasutati Suurbritannia haiglates. Ei olda kindlad, kas selle aja joogid sisaldasid samu koostisosi, mis LipovitanD, kuid neid turustati energiajookide nime all. Austria ettevõtja Dietrich Mateschitz tõi energiajoogi Euroopa turule ning joogi nimeks sai Red Bull. Selle müümine laienes kiiresti üle USAsse. Red Bulli müüdi 2006. aastal ligi 3 miljardit toosi, mis tõstis austerlase maailma rikaste tabelis 317. kohale.
Energiajookide kahjulikkus Uurimistöö Sven Viitak 10. klass Uurimistöö juhendaja: Ene Lüüs Mustvee, 2013 2 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Kirjanduse ülevaade.................................................................................................................4 1.1 Kofeiin...............................................................................................................................4 1.2 Tauriin...............................................................................................................................4 1.3 Guaraana.......................................................................................................................... 4 1.4 Glükuronolaktoon.................................................................
Spordijoogi oluliseks tingimuseks on, et ta peab sisaldama süsivesikuid. Kehalise pingutusega kulutab organism energiat ja tugev koormus võib meie energiadepood tühjendada, nende taastumine võtab aega. Seepärast on vajalik, et organism juba lihastöö ajal täiendavat energiat saaks, kõige efektiivsemad selleks on süsivesikud ja parim võimalus spordijoogi joomine treeningu käigus. Oluline on ka see, et organism kasutatud spordijooki ka maksimaalselt omastaks ning jook ei jääks pingutuse ajal imendumata, kutsudes sellega kõhus esile ebamugava loksumistunde. Teadusuuringud on näidanud, et kõige kiiremini liigub maost edasi ja imendub selline spordijook, mille süsivesikute sisaldus on 3 - 8 protsenti. Väga oluline on ka see, et jook sisaldaks küllaldaselt naatriumi ning joogi osmootne rõhk oleks optimaalne. Tänapäeva levinumatel spordijookidel on toodud tingimustega arvestatud, spordiga tegeleja 2
Kui rottidele anda pidev ligipääs suhkrule, siis nad küll eelistavad tüüpilise laboritoidu asemel suhkrut süüa, kuid nad ei söö suhkrut rohkem kui neil igapäevaseks tegevuseks vaja. Kolmandaks ei ole suhkrul selgeid ärajäämanähtude/isude mustrit nii nagu näiteks alkoholi, tubaka ja kokaiini puhul. Energiajoogid Energiajookide definitsiooni ei ole olemas, kuid tavaliselt loetakse nendeks mittealkohoolseid jooke, mis võivad endas sisaldada kofeiini ja/või teisi stimulante (nt tauriini), suhkrut, B-grupi vitamiine ja seda tihti kombineeritult teiste koostisosadega ning mida turustatakse kui stimuleerivaid, energiat andvaid ja sooritusvõimet parandavaid jooke. Arvatakse, et väikestes kogustes parandavad energiajoogid reageerimisaega, suurendavad aeroobset ja anaeroobset vastupidavust, vähendavad unisust autoroolis, suurendavad erksust ning parandavad meeleolu ja tunnetust.
haigusele: Suitsetamine Südamehaigused Toitumine Vähktõbi Kehaline Krooniline kopsuhaigus Tervishoiusüstee aktiivsus mi rolli alkohol Diabeet muutmine terviseedenduses Nelja bioloogilise Parandada riskifaktori mõjutamine: sotsiaalmajanduslikku Ülekaalulisus keskkonda kontrollides nelja Hüpertensioon
7. Füüsilise või psühholoogilise sõltuvuse tekkevõimalus 8. Vahetu prekursor (lähteaine) 4. Mõju järgi kesknärvisüsteemile: · stimulandid (kokaiin, amfetamiin) · depressandid · hallutsinogeenid · kanepitooted (võib anda toimeid, mis on omased stimulantidele, depressantidele ning korduval kasutamisel võib tekitada hallutsinogeene) Uimastite erinevad manustamisviisid · Suu kaudu sissevõtmine- alkohol, uinutid, rahustid stimulandid (30-45 minutit) · Suitsu sissehingamine- tubakas, marihuaana, hasis, opiaadid · Lenduvate aurude sissehingamine- liimid, lahustid, bensiin · Suu- või nina limaskestade kaudu imendumine- kokaiin, heroiin, LSD · Süstimine naha alla, lihasesse või veeni opiaadid, erinevad ravimid, kokaiin (vedelal kujul)- kõige kiirem viis süstida veeni Narkolepsia- tukkumistõbi- korgijooki kasutatakse selle raviks.
Raviefekti on saadud ka neerupuudulikkuse ja maksahaiguste puhul. Sellealased uuringud jätkuvad. Lüsiin on asendamatu aminohape. Inimorganismis on lüsiini hulgaliselt DNA-ga seostuvate histoonvalkude koostises. Viimased osalevad DNA kokkupakkimises, kaitsevad DNA-d nukleaaside eest ja tagavad ka geeniekspressiooni regulatsiooni. Nüüd tutvume põgusalt veel ühe aminohappega, mis ei kuulu põhiaminohapete hulka, kuid mille vastu on viimasel ajal ilmutatud elavat huvi. Tauriin oli vähe tuntud, sest valkudes teda ei leidu. Nüüdisajal on ta meditsiini jaoks "taasavastatud" väävlit sisaldav aminohape, mis moodustub metioniinist. See aminohape on oluline imikute toitesegude komponent. Toitesegu koostise lähendamiseks rinnapiimale lisatakse alates 1984. aastast kvaliteetsetele kuivsegudele tauriini. Vabadest aminohapetest on just tauriini rinnapiimas kõige rohkem (vereplasmas on selle ühendi sisaldus 0,2...0,8 mg%). Tauriini allikateks on loomsed valgud,
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
